1-20-8488/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2021, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-20-8488

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Urmas Trei süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. mai 2021. a otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Urmas Trei kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Urmas Trei

isikukood 36603155226

elukoht XXX

kriminaalkorras karistamata

tõkendit kohaldatud ei ole

ringkonnaprokurör Marge Voogma

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2021. a otsus Urmas Trei süüdi tunnistamises

KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.

2. Mõista Urmas Trei KarS § 263 lg 1 p 2 järgi õigeks.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 12. mai 2021. a otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata advokaadibüroole Vares&Mõistlik vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt

Urmas Treile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

makstava tasu suuruseks 259,20 eurot (sealhulgas käibemaks 43,20 eurot).

6. Välja mõistetud menetluskuludest 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot)

jätta Eesti Vabariigi kanda.

7. Mõista Urmas Treilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot

(sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud

õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline

kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni

esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

MAAKOHTU OTSUS

1. Urmas Treid süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel järgmises. Urmas Trei andis 18.

jaanuaril 2019 kella 16.15 ajal Rakveres Rohuaia tn 13 juures talle kuuluva sõiduauto Audi Q7

tuledega märku sõiduki Audi A4 juhile K.R. ule. Seejärel ründas U. Trei autost väljunud K.R. u.

U. Trei lõi K.R. u korduvalt rusikaga, tehes mõned löögid vastu K.R. u vasakut õlga ja kõrva.

Seejärel üritas teda lüüa vähemalt kümnel korral, kuid enamik lööke õnnestus K.R. ul tõrjuda.

Rünnaku ajal avas U. Trei kaasas olnud taskunoa tera ja vehkis sellega ähvardavalt K.R. u ees.

U. Trei põhjustas K.R. ule füüsilist valu ja löökide tagajärjel tekkis K.R. u vasakule õlavarrele

punane laik, õlg muutus valusaks ja vasak kõrvalest hakkas õhetama. U. Trei häiris oma

tegevusega ka sündmuskohal viibinud isikuid, sealhulgas C.M.R. u ja V.Z. i rahu ning

turvatunnet. Sellega rikkus U. Trei KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet mitte käituda avalikus

kohas teisi häirivalt või ohustavalt.

2. Viru Maakohtu 12. mai 2021. a otsusega mõisteti U. Trei KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdi

ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel

tingimisi täitmisele pööramata, kui U. Trei ei pane 2 aastasel katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu. Samuti rahuldati K.R. u tsiviilhagi ja U. Treilt mõisteti K.R. u kasuks välja

mittevaraline kahju summas 300 eurot.

3. Maakohus tuvastas kokkuvõtvalt järgmise. K.R. u sõnul reageeris U. Trei nendevahelisele

liiklusintsidendile liialdatult. U. Trei vilgutas tuledega ja andis märku, et ta enda auto peataks.

Ta peatus Rohuaia kohviku ees ja U. Trei must Audi jäi samuti seisma. U. Trei väljus sõidukist,

karjus tema peale solvavate sõnadega ja üritas teda lüüa. Selle peale hakkas K.R. taganema,

hoides üht kätt enda ees. U. Trei talle ligi ei saanud, mistõttu tulid rusikaga löögid, mida U. Trei

sihtis peapiirkonda. Kuna K.R. u oli U. Treist pikem, tabas löök teda vastu vasakut õlga. K.R.

u arvates oli lööke 5-6, millest 4-5 kindlasti tabas. Kaks kõvemat lööki tabasid teda kindlasti ja

ta arvas, et oli ka teisigi lööke, sest tal oli kõrv valus ja käsi sinine. Ta tundis löökide tagajärjel

füüsilist valu. Tema U. Treid vastu ei löönud. Ühel hetkel nägi ta, et U. Treil on nuga rusika

sees. Kui ta U. Rõõmust jagu ei saanud, võttis ta selle lihtsalt peost, tõmbas lahti ja vehkis

sellega tema ees.

4. Tunnistajad C.M.R. ja V.Z. kinnitavad, et U. Trei ründas K.R. u. Esimene neist kirjeldas,

kuidas võõras mees lõi tema venda kätega. V.Z. nägi samuti, et U. Trei ründas K.R. u. Ta ei

näinud otseselt, kas keegi sai pihta, vaid nägi vehkimist. Tema kellegi käes nuga ei näinud.

Tema sõnul üks neist ründas ja teine taganes. Midagi nad omavahel karjusid, aga ta ei saanud

aru. Tunnistajate ütlused on kooskõlas K.R. u ütlustega ja ülejäänud kirjalikud tõendid

kinnitavad omakorda K.R. u ütluseid. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et K.R.

tunneb ära fotol nr kaks oleva isiku, kelleks on U. Trei ja kes talle kallale tungis. Rakvere Haigla

Erakorralise Meditsiini Osakonnas fikseeriti samal päeval K.R. u vigastused, mis ühtivad tema

ütlustega. Ambulatoorsest epikriisist nähtub, et K.R. kurdab valu vasaku õla piirkonnas ja

vasakus kõrvas on tulitav tunne. Samal päeval pildistati politseijaoskonnas K.R. u ja sellelt on

näha väike punane kriimustus-laik tema vasakul õlavarrel. K.R. u esindaja poolt neli päeva

pärast juhtunut tehtud fotolt on näha, et K.R. u õlale tekkis hematoom ehk „sinikas“.

5. U. Trei ja tunnistaja J.K. eitavad kehalist väärkohtlemist ja noaga vehkimist. Nad väidavad, et

U. Trei vehkis vaid emotsionaalselt kätega. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et U. Trei

ja K.R. u sõidukite ning ka tunnistaja V.Z. i sõiduki vahel on märkimisväärne vahemaa. Kuna

löömine ja noaga vehkimine toimus K.R. u sõiduki ees, mille ajal oli U. Trei seljaga nii

tunnistaja C.M.R. u, V.Z. i kui ka JJ.K. e poole, ei saanudki nad, arvestades vahemaad ja

noamõõtmeid, nuga näha. Samuti ei saanud V.Z. ja J.K. näha, kas löögid tabasid kannatanut

või mitte. Eemalt võiski jääda mulje, et isikud lihtsalt vehivad kätega. Tunnistaja C.M.R. nägi

toimunut lähedalt ja nägi löömist pealt. Ta kirjeldas, kuidas U. Trei auto juurest lahkudes

pöördus ähvardavate liigutustega K.R. u suunas, kuid nuga ta ei näinud.

6. Tõendamist on leidnud, et 18. jaanuaril 2019 kella 16.15 ajal Lääne-Virumaal Rakvere linnas

Rohuaia tn 13 maja juures, kasutas U. Trei kannatanu K.R. u suhtes vägivalda, lüües teda

korduvalt rusikaga selliselt, et tegi mõned löögid vastu K.R. u vasakut õlga ja kõrva. U. Trei

üritas K.R. u lüüa veel vähemalt kümnel korral, kuid enamus lööke õnnestus K.R. ul blokeerida.

Rünnaku ajal võttis U. Trei taskunoa, avas selle tera ja vehkis sellega ähvardavalt K.R. u ees.

Süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset KorS § 54 mõttes avalikus kohas ja ta rikkus selliselt

toimides KarS §-s 55 toodud põhimõtet mitte käituda teisi isikuid häirivalt. U. Trei ootamatu

rünnak rikkus intensiivselt K.R. uga samas auto viibinud kaasreisija õigusrahu. Samuti teiste

juures viibinute õigusrahu. Oma vägivaldse käitumisega kaasas U. Trei tahte vastaselt

toimuvasse kõrvalisi isikuid ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. U. Trei rünne oli

suunatud K.R. u vastu, keda ta lõi avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes käega pea- ja

kehapiirkonda ning lisaks ähvardas käes olnud noaga. U. Trei pani teo toime otsese tahtlusega

ja tema käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

APELLATSIOON

7. U. Trei kaitsja vandeadvokaat S. Mõistlik taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagi läbi

vaatamata jätmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotletakse kuriteo

ümberkvalifitseerimist KarS § 121 lg 1 järgi.

8. K.R. u ja C.M.R. u ütluste usaldusväärsus on kahtluse all. Tunnistaja C.M.R. u ütluste

hindamisel on jäetud tähelepanuta, et tunnistaja V.Z. i sõnul ei liikunud K.R. ja U. Trei kordagi

kannatanu sõidukist mööda edasi Rohuaia tänava suunas. See seab kahtluse alla C.M.R. u

võimaluse näha sõiduki esiaknast, kuidas K.R. väidetavalt U. Trei löökide eest taganes, liikudes

piki sõiduauto külge sõiduki esiosast umbes 2-3 meetri kaugusele Laia tänava suunas, kus U.

Trei väidetavalt ründe lõpetas. Juhuslikult sündmust pealt näinud V.Z. kinnitab, et jälgis

konflikti kuni selle lõppemiseni.

9. Vaidlus puudub selles, et K.R. tekitas vahetult enne sündmust liiklusohtliku olukorra ja sõitis

ise lumevalli. K.R. u sõnul järsu manöövri tagajärjel lumevalli sõitmine tõi kaasa sõiduki tugeva

rappumise. C.M.R. u teadmatus sündmustikuga seotud asjaoludest viitab kaitsja hinnangul

võimalusele, et ta tegelikkuses sündmuskohal ei viibinud. Sealjuures ei näinud teda

sündmuskohal keegi peale K.R. u. C.M.R. u ütlused on kujunenud K.R. u ütluste pinnalt. Väide,

et K.R. ei ole juhtunust C.M.R. uga rääkinud, ei ole eluliselt usutav.

10. K.R. u ütluste usaldusväärsuse hindamisel on jäetud tähelepanuta, et U. Trei poolt K.R. u

löömist kinnitavad vaid viimane ise ja tema õde C.M.R. . Ükski teine tunnistajatest ei kinnita

kannatanu versiooni toimunust. Kätega vehkimist kinnitavad nii tunnistaja V.Z. kui ka J.K.

ning U. Trei, kuid keegi neist ei öelnud, et nad oleksid näinud, kuidas U. Trei kannatanut lööb.

V.Z. küll kinnitas, et U. Trei käitumine oli küll ründav, kuid tema kannatanu suunas

konkreetseid lööke ei näinud. Nõustuda ei saa maakohtuga, et U. Trei oli tunnistajate suunas

seljaga. V.Z. i sõnul takistasid U. Trei ja K.R. tunnistajal enda sõidukiga edasi liikumast,

mistõttu pidi V.Z. küllaltki selgelt nägema, mis konflikti osapoolte vahel toimub. Vastuoluline

on K.R. u poolt kohtus ja kohtueelselt antud rünnaku kirjeldus, s.o löökide arvu erinevus. U.

Trei poolt terariista kasutamist on kohtus kinnitanud vaid K.R. , missugused ütlused on ümber

lükatud V.Z. i, JJ.K. e ja U. Trei ütlustega. Maakohtu seisukoht, nagu ei saanud teised

tunnistajad terariista näha seetõttu, et U. Trei oli nende poole seljaga, ei ole põhjendatud.

Tunnistajate sõnul liikusid U. Trei ja K.R. pidevalt kahe sõiduki vahel. K.R. u sõnul lõpetas U.

Trei ühel hetkel väidetavalt tema löömise, võttis peost taskunoa ja asus selle 10 cm pikkust tera

teise käega lahti tegema, misjärel vehkis noaga kannatanu ees. Kaitsja hinnangul ei saanud see

teistele isikutele jääda märkamatuks.

11. K.R. u vigastused võisid tekkida enne konflikti toimunud liiklusintsidendi tagajärjel, s.o tema

poolt suurel kiirusel tagasireastumise käigus lumevalli sõites. Samuti ei ole maakohus pööranud

tähelepanu sellele, et U. Trei üritas teda küll vastu pead tabada, kuid ei saanud seda kannatanu

ettesirutatud käe tõttu teha, mistõttu on kõrva- ja õlavigastuse samaaegne tekkimine K.R. u

poolt kirjeldatud viisil küsitav.

12. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et U. Trei lõi ja ähvardas K.R. u noaga avalikus kohas, ei ole

tegemist raske rikkumisega. Arvestades, et maakohtu hinnangul oli U. Trei poolne vägivald

suunatud üksnes K.R. u vastu ja ümbritsevad isikud olid sellest lihtsalt häiritud, on maakohus

kohaldanud vääralt materiaalõigust, mõistes U. Trei süüdi KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. On

küsitav, kas C.M.R. üldse sündmuskohal viibis. Teiseks ei ole tema ütluste pinnalt võimalik

järeldada, kui intensiivselt toimunu läheduses viibinud naisterahvast koos lapsega mõjutas ning

mis põhjusel ta oma lapse sülle võttis. Maakohtu põhjendused jäävad siinkohal üldiseks ega

võimalda teha tõsikindlaid järeldusi. Situatsiooni pealt näinud V.Z. mainis sõnaselgelt, et teda

juhtunu ei häirinud ja tema ennast ohustatuna ei tundnud. Seetõttu on arusaamatu, miks loeti

V.Z. kõrvaliseks isikuks, kelle turvatunnet on oluliselt riivatud. Asjaolu, et V.Z. ei pidanud

vajalikuks kahe inimese vahelisse konflikti sekkuda, ei tähenda, et ta ennast ohustatuna tundis.

13. Konfliktsituatsiooni K.R. u autost jälginud C.M.R. u puhul on üleüldse küsitav tema viibimine

sündmuskohal. Isegi kui eeldada, et ta nägi konflikti pealt, sõltub selle kindlakstegemine igal

üksikjuhul teo toime panemise asjaoludest, arvestades juhtumi eripära. C.M.R. oli konflikti

ühe osapoolega samas seltskonnas viibinud isik. K.R. läks esimesena autost välja U. Treiga n-

ö asjaolusid selgitama. C.M.R. istus enda sõnul terve konflikti vältel suletud ustega sõidukis ja

nägi U. Treid vaid selja tagant. Seega ei saa väita, et C.M.R. u turvatunnet oleks rikutud määral,

mis annaks alust teda pidada konflikti kaasatud isikuks KarS § 263 tähenduses. Oluline on

seegi, et K.R. u ja U. Trei vaheline konflikt sai alguse juba enne süüdistuses kirjeldatud

asjaolusid, kui K.R. põhjustas raske liiklusohtliku olukorra. Tegemist on konfliktiga, millel on

piiritletud tekkelugu ja isikute ring. Seega, isegi kui tõendamist on leidnud U. Trei poolt

vägivalla kasutamine, tulnuks tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et U. Trei lõi kannatanut avalikus kohas rusikatega keha-

ja peapiirkonda ning mõni hetk hiljem vehkis tema ees ähvardavalt noaga. Selline käitumine

häiris vähemalt ühte kõrvalist isikut. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on valesti

kohaldanud materiaalõigust, kui leidis, et see tegu on lisaks KarS § 263 lg 1 p-le 1

kvalifitseeritav ka sama sätte teise punkti järgi. Kriminaalkolleegium selgitab oma seisukohta

järgmiselt.

15. U. Trei mõisteti avaliku korra raske rikkumise eest süüdi selles, et vahetult pärast tema ja K.R.

u vahel toiminud liiklusintsidenti, sõitis ta viimasele järgi ja andis K.R. ule autotuledega

peatumismärguande. Kui K.R. autost väljus, ründas U. Trei teda, lüües kannatanut rusikatega

vastu vasakut õlga ja kõrva. U. Trei üritas K.R. u veel vähemalt kümnel korral lüüa, kuid K.R.

ul õnnestus enamik lööke tõrjuda. Rünnaku ajal avas U. Trei kaasas olnud taskunoa tera ja

vehkis sellega ähvardavalt K.R. u ees. U. Trei häiris oma tegevusega sündmuskohal viibinud

isikuid, sealhulgas C.M.R. u ja V.Z. i rahu ning turvatunnet. Sellega pani U. Trei maakohtu

hinnangul toime KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivalla ja relvaga ähvardamise teel.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et U. Trei on toime pannud KarS § 263 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Antud asjas on isikuliste tõendiallikatena üle kuulatud kannatanu

K.R. ja süüdistatav U. Trei. Lisaks kolm tunnistajana s.o C.M.R. , V.Z. ja J.K. . Kaitsja

hinnangul ei kinnita asjas kogutud tõendid vastupidiselt maakohtu järeldusele U. Trei süüd.

Apellatsioonis leitakse, et U. Trei poolt K.R. u löömist on pealt näinud üksnes C.M.R. , aga

tema sündmuskohal viibimine on kahtluse all. Tunnistaja V.Z. ei ole üleüldse mingisugust

löömist tajunud, tema nägi vaid, kuidas K.R. ja U. Trei „kätega vehkisid“. Noa olemasolu on

kinnitanud üksnes K.R. . Kaitsja hinnangul võisid K.R. u vigastused tekkida mainitud

liiklusintsidendist, mil ta lumevalli sõitis. Ringkonnakohus apellatsioonis märgituga ei nõustu.

17. Vaidlust ei ole selles, et 18. jaanuaril 2019 kella 16.00 ajal sõidutas K.R. parasjagu enda õde

C.M.R. u koju, kuid enne seda otsustati läbi käia K.R. u korterist. Keerates Rakveres Rohuaia

tänavale, kus paremale poole tee äärde olid pargitud autod, nägi ta, et talle sõidab vastu musta

värvi Audi, mis ei kavatsegi hoogu maha võtta (I kd, tl 53). K.R. u ütlustest on arusaadav, et

tema ja musta värvi Audi juht ei oleks teele pargitud autode tõttu üksteisest mööda mahtunud.

K.R. ule jäi mulje, et Audi juht üritab teda meelega n-ö „kinni sõita“, et ta peaks tagurdama.

Seejärel otsustas ta kiiresti musta värvi Audist paremalt poolt mööda sõita, kuigi ta sai aru, et

teisel poolel oli eesõigus, kuna tema tee poolel oli takistus. Samas ta nentis, et ta ei oleks seda

manöövrit teinud, kui ei oleks täiesti kindel olnud, et jõuab Audist mööda (I kd, tl 53 pöördel).

Pärast seda avastas ta, et must Audi on ümber pööranud ja talle järgi sõitnud ning vilgutab talle

tulesid, mispeale jäi ta seisma ja tuli autost välja (I kd, tl 53 pöördel).

18. Mustast Audist tuli välja U. Trei, kes suundus agressiivselt tema suunas ja hakkas rusikatega

tema suunas lööke tegema. Seepeale K.R. taganes, hoides samal ajal käsi enda ees, et U. Trei

talle pihta ei saaks. Teda tabasid rusikalöögid õlapiirkonda. Seda kõike saatis sõim (I kd, tl 53

pöördel ja 54). K.R. u ütlustega on omakorda kooskõlas C.M.R. u ütlused, kes istus samal ajal

autos, paremapoolsel tagaistmel. Ühel hetkel märkas C.M.R. , et K.R. peatas auto ja läks autost

välja. Seejärel nägi C.M.R. , kuidas K.R. liigub selg ees autost mööda auto esiosa suunas,

autost edasi ja temaga samas suunas liigub U. Trei, kes jäi seejärel seljaga nende auto poole.

C.M.R. nägi auto esiaknast, kuidas U. Trei lõi K.R. u. C.M.R. kirjeldas K.R. uga sarnaselt,

kuidas viimasel olid käed kaitseks ees ja ta samal ajal taganes (I kd, tl-d 50 pöördel ja 51).

19. Kaitsja on seisukohal, et C.M.R. ei saanud juhtunut pealt näha, kuna kahtluse all on tema autos

viibimine. Apellatsioonis väidetakse, et tunnistaja V.Z. i sõnul, kes nägi konflikti lõpuni pealt,

ei liikunud U. Trei ja K.R. kannatanu autost mööda Rohuaia tänava suunas, mistõttu ei saanud

C.M.R. auto esiaknast sündmust pealt näha. See ei vasta aga ringkonnakohtu hinnangul tõele.

20. V.Z. i sõnul ta ei näinud, millest asi alguse sai. Ta sõitis, oli juba üle tee ja sai aru, et midagi

toimub (I kd, tl 58). V.Z. kirjeldas, et ta tuli Laia tänava poolt Rohuaia tänava suunas, olles

seega parempoolsel sõidureal. K.R. ja U. Trei olid täpselt tema ees, paremal pool, tema

sõidureas (I kd, tl 58 pöördel). Sellega on kooskõlas K.R. u ja C.M.R. u ütlused. K.R. selgitas,

et sel hetkel, mil U. Trei teda ründas, oli ta auto vasakust esitiivast umbes kolm meetrit eespool

diagonaalselt vastassuunavööndis (I kd, tl 54). See asetab kannatanu ja süüdistatava konflikti

hetkel C.M.R. u vaatevälja, eriti, kuna ta istus autos paremapoolsel tagaistmel ning auto esiosa

oli kannatanu ja süüdistatava suunas. Asjaolu, et mingil hetkel tajus V.Z. kannatanut ja

süüdistatavat n-ö nende endi sõidukite „vahel“, ei tähenda, et nad ei olnud kordagi K.R. u autost

eespool, s.o C.M.R. u vaateväljas. Nagu öeldud, V.Z. nägi juba sõites, et midagi Rohuaia

tänaval kahe mehe vahel toimub. Seega tajus tema intsidenti esimest korda liikuvast sõidukist

ja ei pruukinud kannatanu ning süüdistatava täpset asukohta niivõrd täpselt fikseerida. Tema

sõnul takistasid need isikud tal liikumist, kuna olid tema teepoolel. Vasakule sõidurajale olid

pargitud nende autod (I kd, tl 57 pöördel). Seega on V.Z. i ütlused kooskõlas K.R. u ja C.M.R.

u ütlustega, s.o V.Z. nägi kannatanut ja süüdistatavat esmakordselt enda ees paremapoolsel

sõidurajal ja K.R. kirjeldas, et ta oli konflikti hetkel vastassuunavööndis. C.M.R. nägi

esiaknast kannatanut ja süüdistatavat autost n-ö eespool.

21. Analüüsides nii K.R. u, C.M.R. u kui ka V.Z. i ütluseid, võis viimane neid kahe auto vahel näha

hetkel, mil konflikt oli lõppenud ja V.Z. suundus tagasi enda auto suunas, kuid pööras kahel

korral veel tagasi, et K.R. ule midagi agressiivset öelda. Seda on kinnitanud nii C.M.R. (I kd,

tl 51) kui ka K.R. (I kd, tl-d 54 ja pöördel). K.R. u poolt tehtud fotodelt on näha, konflikti

lõppedes oli V.Z. i auto võrdlemisi kohakuti U. Trei autoga ja võis neid tõepoolest kahe auto

vahel näha, sest mingil hetkel pidid K.R. ja U. Trei jääma tema selja taha (I kd, tl 8).

22. Oluline on, et V.Z. tajus K.R. u ja U. Trei vahel agressiivset konflikti, mille ajal U. Trei ründas

K.R. u. V.Z. kirjeldas seda, kui rünnakut, s.o tema sai juhtunust selliselt aru, et U. Trei ründas

keset tänavat K.R. u, kes taganes n-ö ründe eest. Seega tajus V.Z. kogu intsidenti agressiivsena,

tema jaoks oli ründajaks U. Trei ja ta ei soovinud vahele minna, sest ei soovinud enda eluga

riskida (I kd, tl-d 58 ja pöördel). Kuigi V.Z. otseselt lööke pealt ei näinud, nägi ta pealt

agressiivset konflikti.

23. Tunnistajana üle kuulatud J.K. , kes istus juhtunu ajal väidetavalt U. Trei sõidukis, mingisugust

vägivalda ega noaga ähvardamist pealt ei näinud ja tema sõnul oli tegemist üksnes

emotsionaalse vestlusega, mille käigus žestikuleeriti kätega (I kd, tl 62 pöördel kuni 65). Samas

kinnitavad K.R. u ütlused kogumis V.Z. i ja C.M.R. u ütluste ning fikseeritud vigastustega

üheselt süüdistuse versiooni, et U. Trei lõi K.R. u, mille tulemusena oli K.R. ul füüsiliselt valus

ja löökide tagajärjel tekkis K.R. u vasakule õlavarrele punane laik, õlg muutus valusaks ja vasak

kõrvalest hakkas õhetama. Pärast juhtunut läks K.R. koheselt Rakvere Haigla Erakorralise

Meditsiiniosakonda, kus tal tuvastati süüdistuses kirjeldatud vigastused (II kd, tl 4). Asjaolu, et

K.R. pidas vajalikuks koheselt pärast juhtunut minna haiglasse vigastusi fikseerima ja rääkis

juba seal, et teda rünnati tundmatu isiku poolt, kes lõi teda korduvalt rusikaga vastu vasakut

õla- ja kõrvapiirkonda, kinnitab veelkord tema ütluste usaldusväärsust. Ta sai aru U. Trei teo

ebaõigsusest ja asus koheselt vastavalt sellele n-ö tegutsema.

24. Apellatsioonis üritatakse väita, et kõnealused vigastused võisid K.R. ul tekkida sellest, et ta

sõitis eespool kirjeldatud liiklusintsidendi tagajärjel lumevalli. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Nagu juba üheselt tuvastamist on leidnud, koos K.R. uga viibis sõidukis ka tema õde,

C.M.R. . Tema aga kõnealust liiklusintsidenti mingilgi moel tähele ei pannud (I kd, tl 50

pöördel). Seega ei olnud K.R. u poolt U. Trei poolt juhitavast Audist kiire möödasõit ja seejärel

kerge lumevalli sõitmine midagi sellist, mis oleks C.M.R. u tähelepanu köitnud. Sellest

tulenevalt on omakorda välistatud, et K.R. ul tekkisid nimetatud vigastused tingituna lumevalli

sõitmisest. Vastasel korral oleks pidanud kokkupõrge lumevalliga olema kordades tugevam, et

selliseid vigastusi tekitada ja seda oleks igal juhul C.M.R. pidanud märkama.

25. Pärast seda, kui U. Trei sai aru, et ei saa K.R. ust n-ö „rusikatega“ jagu, võttis ta rusikasse

surutud noa, avas selle ning asus noaga ähvardavalt K.R. u ees vehkima, pannes seeläbi toime

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna U. Trei oli vahetult enne seda K.R. u

rusikatega löönud, oli K.R. ul alust U. Trei poolset noaga vehkimist, kui ohtu enda elule ja

tervisele, piisavalt tõsiselt võtta.

26. Mingi hetk sai U. Trei aru, et „asi läheb jamaks ära“ ja inimesed juba ümberringi vaatavad neid.

Ta võttis maast oma kapuutsi, mis rüselemise käigus oli maha kukkunud ja läks ära oma

autosse. Pöörates veel kahel korral tagasi K.R. u suunas, et teda solvata (I kd, tl 53 pöördel ja

54). Apellatsioonis üritatakse väita, et kuna noaga vehkimist kirjeldab vaid K.R. , ei vasta see

üleüldse tõele. Kriminaalkolleegium ei nõustu ka sellegi väitega. Nimelt on juba üheselt

tuvastamist leidnud, et U. Trei oli ründe hetkel C.M.R. u poole seljaga. Seega on igati loogiline,

et ta ei näinudki U. Trei rusikas olevat nuga, millega ta K.R. u ähvardas. Ka V.Z. ei saanud U.

Trei käes olevat nuga näha, sest konflikti esmakordselt tajudes ta sõitis autoga ja hiljem nägi

„kätega vehkimist“, mida tõlgendas kui U. Trei poolset rünnakut K.R. u vastu. Kuna V.Z. on

olukorra kirjeldamiseks kasutanud väljendit „oli kätega vehkimist“, on ilmselgelt raske näha

selliselt ühe osapoole käes nuga. Mis aga ei tähenda, et U. Trei käes nuga ei olnud.

Ringkonnakohtul puudub sarnaselt maakohtuga alus K.R. u ütlustes kahelda. Lisaks on ta noast

rääkinud juba Rakvere Haiglas, kui käis enda vigastusi fikseerimas, s.o koheselt pärast juhtunut

(II kd, tl 4).

27. Küll aga ei nõustu kriminaalkolleegium siinkohal maakohtuga, et U. Trei käitumine on seeläbi

kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja nõustub apellatsioonis tooduga, et praegusel juhul

ähvardati noaga üksnes K.R. u ja teised olid sellest lihtsalt häiritud.

28. KarS § 263 lg 1 p 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes rikkumises seisneva karistatava teo

raskuskese oma olemuselt just teise inimese tervise kui individuaalse õigushüve kahjustamisele,

kuna selliseks teoks saab olla üksnes kas teise inimese ähvardamine või kehaline

väärkohtlemine KarS § 120 või § 121 tähenduses. Mõistagi rünnatakse sel juhul ka avalikku

korda, mis väljendub vägivallateo toimepanemises avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku

häirimises või ohustamises (vt viidatud RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 24).

29. Teise inimese ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine kui vägivallateod võivad olla toime

pandud mistahes viisil ja vahendiga. Seega langevad KarS § 263 lg 1 p 1 alla vaieldamatult

muu hulgas sellised kaasused, kus toime on pandud vägivald relva või relvana kasutatavat muud

eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet kasutades. Teisiti väljendatuna hõlmab see säte juhtusid,

mil üks neist vahenditest on vahetult kas konkreetse kannatanu ähvardamise või kehalise

väärkohtlemise toimepanemise vahend (vt RKKKo nr 1-18-5540, p 16).

30. Samas KarS § 263 lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui

kollektiivne õigushüve. See punkt nimetab teo toimepanemise spetsiifilised vahendid, mis

kujutavad endast juba abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustavad potentsiaalselt ühiskonna

üldist turvalisust (vt ka RKKKo nr 1-17-9941/80, p 9). Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid

tegusid, mille puhul relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega

ähvardamine on suunatud konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Seega ei kätke KarS § 263

lg 1 p 2 endas vägivallategu kui ähvardamist või kehalist väärkohtlemist KarS § 120 või § 121

mõttes, vaid selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades kuulutatud karistatavaks

üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud

lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Üldistatult öeldes on KarS § 263 lg 1 p 2

alla langevate tegude puhul erinevalt sama lõike esimesest punktist avaliku korra rikkumise

keskmes üldsuse ründamine kui selline. See eristab neid kahte punkti olemuslikult ja põhjendab

ühtlasi seda, miks on esimese punkti kõrvale vaja eraldi ka teise punktiga sätestatud

kuriteokoosseisu (vt RKKKo nr 1-18-5540, p-d 17-18).

31. Praeguses asjas on ilmne, et U. Trei vahetu rünne oli oma olemuselt suunatud vaid konkreetse

kannatanu, K.R. u, vastu, keda ta lõi avalikus kohas ja kõrvaliste isikute nähes rusikaga keha-

ja peapiirkonda ning ähvardas noaga. Seetõttu on U. Trei tegevus kvalifitseeritav üksnes KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi ja ta tuleb KarS § 263 lg 1 p 2 alusel õigeks mõista.

32. Apellatsioonis leitakse, et isegi kui puudub alus U. Trei õigeksmõistmiseks, tuleks tegu ümber

kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi, sest KarS § 263 lg 1 p 1 koosseis ei ole täidetud. Nimelt

ollakse seisukohal, et C.M.R. , kui konflikti pealt näinud isik, ei ole koosseisu mõttes kõrvaline

isik. Tema oli kannatanuga samas seltskonnas olev isik, kes istus sel ajal suletud ustega sõidukis

ja nägi süüdistatavat vaid selja tagant. C.M.R. u turvatunnet ei ole rikutud sellisel määral, et

lugeda ta KarS § 263 lg 1 p 1 tähenduses konflikti kaasatud kõrvaliseks isikuks. C.M.R. u

ütlustest ei ole võimalik järeldada, mis põhjusel sündmust pealt näinud naisterahvas oma lapse

sülle võttis ja kui intensiivselt juhtunu teda mõjutas. V.Z. avaldas üleüldse, et teda juhtunu ei

häirinud ja ta ennast ohustatuna ei tundnud. Oluline on seegi, et kannatanu ja süüdistatava

vaheline konflikt sai alguse juba enne süüdistuses märgitud asjaolusid, nende vahel toimunud

liiklusintsidendist. Sellel on seega piiritletud tekkelugu ja isikute ring.

33. Kriminaalkolleegiumi hinnangul U. Trei teo ümberkvalifitseerimiseks alust ei ole.

34. Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle

tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva

füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2

nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24).

Vaidlus puudub selles, et Rohuaia tänav, kus K.R. u ja U. Trei vaheline konflikt toimus, on

avalik koht KorS § 54 tähenduses.

35. Keskne küsimus on praegusel juhul selles, et kas U. Trei poolt avalikus kohas K.R. u ründamine

oli selline, mis häiris piisavalt intensiivselt seda pealt näinud isikute rahu ja turvatunnet (vt nt

RKKKo 3-1-1-60-10, p 15.3, lisaks RKKKo 3-1-1-78-05, p 7.3 ja RKKKo 3-1-1-33-11, p 14).

36. Apellatsioonis üritatakse väita, et tegemist oli U. Trei ja K.R. u vahelise isiklikku laadi

konfliktiga, mis sai alguse nendevahelisest liiklusintsidendist. Ei saa eitada, et antud sündmus

sai tõepoolest alguse U. Trei ja K.R. u vahelisest liiklusalasest intsidendist, kuid U. Trei

käitumine pärast seda oli raskelt avalikku korda rikkuv. U. Trei sõitis teda häirinud

kaasliiklejale argipäeva õhtul kella 16.15 ajal järele ja andis talle tuledega peatumismärguande.

Seega ei alustanud konflikti mitte K.R. , vaid U. Trei. K.R. võis küll esimesena autost väljuda,

kuid ta tegi seda U. Trei märguandel. Autost välja astudes lähenes U. Trei agressiivselt K.R.

ule, asus teda rusikatega peksma ja lõpuks ähvardas ka noaga. Nagu öeldud, toimus see kõik

pärastlõunasel ajal keset Rakvere linna Rohuaia tänaval. Seega ei ole võimalik väita, et C.M.R.

oli konflikti ühe osapoolega samas seltskonnas viibinud isik. Konflikti algatas U. Trei. Autos

viibinud C.M.R. ei pannud ennast vabatahtlikult olukorda, kus ta pidi pealt vaatama, kuidas

keset tänavat tullakse tema vennale n-ö kallale. Tal ei olnud võimalik ka sellest olukorrast mitte

kuidagi pääseda. Seega oli C.M.R. antud situatsioonis igal juhul asjasse puutumatu isik, kelle

nähes U. Trei tema venna kallal vägivallatses.

37. C.M.R. on sõnaselgelt avaldanud, et juhtunu ajal ta vaatas ringi ja lootis, et keegi läheb vennale

appi. C.M.R. ul oli õudne olla, ta ei julgenud autost välja minna, sest arvas, et tema venda

rünnanud isik teeb ka talle haiget (I kd, tl-d 50-52). Seega häiris ja ohustas U. Trei käitumine

vägagi intensiivselt C.M.R. u rahu ja turvatunnet, ning ta kartis nii enda kui ka enda venna

pärast. C.M.R. viitab enda ütlustes sündmust pealt näinud naisterahvale, kes seetõttu oma lapse

sülle võttis. Kuna süüdistuses sündmust pealt näinud asjasse puutumatu isikuna kõnealust

konkretiseerimata naisterahvast välja ei ole toodud, ei kuulu antud väide tõendamiseseme

asjaolude hulka ja sellel ringkonnakohus ei peatu.

38. V.Z. i küll intsident ei häirinud, kuid ta avaldas, et ei „soovinud enda elu ja tervisega riskida“,

mistõttu ei sekkunud konflikti (I kd, tl 58 pöördel). Seega tajus V.Z. konflikti piisavalt

agressiivse ja intensiivsena, et sinna mitte vahele minna. KarS § 263 eeldab asjasse

mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Praegusel juhul saab öelda, et V.Z.

tundis ennast siiski ohustatuna, sest ta ei soovinud konflikti sekkuda, et mitte enda elu ja

tervisega riskida.

39. Kokkuvõtvalt on tõendamist leidnud, et U. Trei on toime pannud avaliku korra raske rikkumise

läbi vägivalla ja noaga ähvardamise, millega häiris oluliselt asjasse mittepuutuvaid füüsilisi

isikuid. Tema käitumine on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

40. Kuigi ringkonnakohus mõistab U. Trei KarS § 263 lg 1 p 2 järgi õigeks, ei kuulu

ümberhindamisele tema süü suurus, sest läbi osalise õigeksmõistmise ei ole U. Treile ette

heidetavate tegude maht vähenenud. Setõttu jääb ka talle mõistetud karistus muutmata.

41. Kuigi U. Trei on varasemalt kriminaalkorras karistamata, on tema süü keskmisest suurem. Nagu

öeldud, U. Trei pani hilisel pärastlõunal avalikus kohas toime avaliku korra raske rikkumise

läbi vägivalla ja noaga ähvardamise. U. Trei sõitis teda häirinud kaasliiklejale argipäeva õhtul

kella 16.15 ajal järele ja andis talle tuledega peatumismärguande. Konflikt sai seega alguses U.

Treist. Seejärel ründas U. Trei kannatanut agressiivselt rusikatega ja lõpuks ähvardas teda ka

noaga. Seda kõike asjassepuutumatute isikute juuresolekul, kellest üks oli muuhulgas alaealine

ja sellest kõigest väga häiritud.

42. Seetõttu, ja võttes arvesse ka karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on temale rahalise

karistuse mõistmine välistatud. U. Trei on toime pannud KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 tunnustele

vastavad kuriteod, aga sellistel raskendavatel asjaoludel, et need on kvalifitseeritavad

erikoosseisu (KarS § 263 lg 1 p 1) järgi. U. Trei poolt toime pandud tegu näitab, et viimane on

äärmiselt impulsiivse käitumisega ja on suuteline vägagi kergekäeliselt vägivalda kasutama. Ja

seda kõike tema jaoks täiesti tundmatute isikute suhtes. Lausa selliselt, et keeras sõiduauto

pärast

juhtunud

liiklusalast

intsidenti

ümber,

järgnes

kannatanule,

andis

talle

peatumismärguande ning ründas teda ootamatult keset tänavat. Muuhulgas võttis ta selleks

kaasa noa, millega tegi kannatanu suunas ähvardavaid liigutusi ja mis oleks võinud kaasa tuua

praegusest raskemaid tagajärgi. U. Trei süü suurusele vastab vangistus, mis mõjutab teda

loodetavasti paremini tulevikus süütegude toime panemisest hoiduma ja kaitseb õiguskorra

huvisid.

43. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuigi tegemist oli

avaliku korra raske rikkumisega, ei olnud kannatanu vigastused sedavõrd suured. Ka ei mõjuta

U. Trei oma tegevusega suurt hulka kõrvalisi isikuid. Seetõttu on maakohus õigustatult

karistanud teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis on alla sanktsiooni keskmist määra.

See jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui U. Trei ei pane kahe aastasel katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu.

44. Viimasena lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduva.

45. U. Trei kaitsja esitas apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu hüvitamise taotluse 259,20

euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 43,20). Taotluse kohaselt on kaitsja teinud 240 minutit

tööd, mis sisaldab maakohtu otsusega tutvumist ja apellatsiooni koostamist. Kaitsja palub

lugeda selle summa menetluskuluks ning soovib, et see hüvitatakse advokaadibüroole Vares ja

Mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab

osaliselt maakohtu otsuse, s.o kuriteo kvalifikatsiooni osas, tuleb U. Treilt väljamõistetavaid

menetluskulusid proportsioonis sellevõrra ka vähendada.

46. Kriminaalkolleegium peab mõistlikuks vähendada U. Treilt välja mõistetavaid menetluskulusid

poole võrra. U. Trei õigeksmõistmine KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ei mõjuta vähimalgi määral

ülejäänud kohtuotsuse sisu ja tema süüdi tunnistamist, mistõttu ei ole ringkonnakohtu

hinnangul õigustatud temalt välja mõistetavate menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmine.

Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 185 lg 1 alusel riigi õigusabi kulu summas

129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) Eesti Vabariigi kanda ja mõistab U. Treilt

KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot (sealhulgas

käibemaks 21,60). U. Trei peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2).

47. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus

osaliselt Viru Maakohtu 12. mai 2021. a otsuse ja rahuldab osaliselt apellatsiooni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus