2-16-6975/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse teatavaks tegemise aeg

28.09.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6975

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Credit One OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

66 571,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Aktsiaselts Spin TEK (registrikood

10098106), lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Kostja (apellant) Credit One OÜ (registrikood 12449426),

seaduslik esindaja juhatuse liige MH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6975 muutmata.

2. Credit One OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Credit One OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Spin TEK (hageja) esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule hagi Credit One OÜ

(kostja) vastu. Hagiavalduses ja 10.05.2016 täpsustuses palus hageja kohustada kostjat andma

nõusolek kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil Lehe tn 1 Pärnu

linnas (registriosa nr 12449426) 89 477 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks ja kostjalt 1482,25

2 (10)

euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 08.09.2016 esitas hageja alternatiivse nõude

kostjalt kahjuhüvitise 89 477 euro väljamõistmiseks.

2. Hageja tõi esile, et ta ostis 02.08.2013 korteriomandi asukohaga Purje 4-2 Tallinnas, mis

oli koormatud 89 477 euro suuruse hüpoteegiga Nordea Bank Plc Finland (esialgne

võlausaldaja) kasuks. Hüpoteek tagas nõudeid, mis tulenesid Nordea Bank Finland Plc ja Q

(võlgnik I) vahel 26.03.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 ning Nordea Bank

Finland Plc ning Q ja C (võlgnik II, koos võlgnikud) vahel 01.12.2009 sõlmitud laenulepingust

nr 09220152147. Võlausaldaja nõuet tagas lisaks ka Viimsi vallas Rohuneeme tee 111a/113

asuvale kinnisasjale (registriosa nr 11997702, edaspidi: Rohuneeme tee kinnisasi või kinnistu)

seatud hüpoteek.

3. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude võlgnike vastu ja tagatised kostjale, kes alustas

võlgniku I nõude täitmiseks täitemenetlust. Hageja tasus täitemenetluses nõutud 93 791,06

eurot 07.04.2016. Hageja palus samal päeval kostjale saadetud kirjas anda tema poolt tasutud

nõuet tagavast Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegist osahüpoteek hagejale üle ja mitte

teha tehinguid, mis võiksid kahjustada tagatise üleminekut hagejale. 11.04.2016

kinnistamisavaldusest nähtuvalt andis kostja Rohuneeme tee kinnisasja koormava hüpoteegi

üle Breaton Holding OÜ-le, kes lasi hüpoteegi kustutada.

4. Hageja esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi Breaton Holding OÜ vastu Rohuneeme

tee kinnisasjale seatud hüpoteegi jagamiseks ja Breaton Holding OÜ kohustamiseks anda

nõusolek hagejale osahüpoteegi üleandmiseks. Kuna Breaton Holding OÜ kustutas hüpoteegi,

muutus hageja nõue perspektiivituks ja hageja loobus hagist. Hageja kandis seoses selle

kohtumenetlusega 1481,25 eurot kulusid, mis on käsitletav talle kostja poolt pahauskselt

tekitatud kahjuna.

5. Laenulepingutest tulenevad nõuded on seaduse alusel hagejale 93 791,06 euro ulatuses üle

läinud. Kostja ei ole täitnud võlaõiguslikku kohustust anda võlga tagav hüpoteek osaliselt üle

hagejale. Asjaolu, et kostja andis hüpoteegi üle kolmandale isikule, kes hüpoteegi kustutas, ei

vabasta kostjat tema kohustusest. Hüpoteek on võimalik kohustuse täitmise asendamise korras

seada kostjale kuuluvale kinnisasjale.

6. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja käitumine tõi talle kaasa varalise kahju tekkimise

summas 89 477 eurot. Kuna hageja tasus põhivõlgnike võla, tekkis tal tagasinõudeõigus, mille

realiseerimine osutus aga võimatuks, kuna kostja ei kandnud hagejale hüpoteeki üle.

Põhivõlgnikud on pankrotis ja neilt ei ole võimalik hageja tasutud raha kätte saada.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Kostja ei ole saanud hagejalt väidetavat nõuet hüpoteegi üleandmiseks või hüpoteegiga

tehingute mittetegemiseks. Kostja ei olnud kohustatud loovutama hagejale sissenõutavaks

muutunud, kuid veel täitmata nõude tagatist. Kostjal esialgse võlausaldajana oli uue

võlausaldaja ees eelisõigus.

9. Hageja

eesmärk

on

kostja

arvel

rikastuda.

Hageja

omandas

korteriomandi

sundenampakkumisel turuhinnast kolm korda madalama hinnaga, arvestades seda koormanud

hüpoteegi suurust.

10. Nõue kahju 1481,35 euro hüvitamiseks on põhjendamatu ja kostja väidetav vastutus

arusaamatu. Hageja algatas ise menetluse kolmanda isiku vastu ja siis loobus hagist.

11. Alternatiivne kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist, mille

võlausaldajaks oli kostja. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatisi.

Hagejal oli õigus vaid temale kuulunud kinnisasjale omanikuhüpoteegi seadmisele, mille kostja

hageja palvel kustutas. Kostjal oli esialgse võlausaldajana eesõigus tagatisele, mis tagas

3 (10)

põhivõlgnike võla jääki ja tal oli seetõttu õigus nõue põhivõlgnike vastu koos tagatistega edasi

loovutada. Ebaselge on väidetava kahju suurus. Hagejale ei ole kahju üldse tekkinud, kuna ta

soetas teadlikult hüpoteegiga koormatud kinnisasja.

Menetluse käik

12. Maakohus jättis 30.09.2016 osaotsusega rahuldamata hagi kostjale kuuluvale kinnisasjale

(registriosa nr 2482105) hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustamiseks ja

1481,25 euro suuruse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Samal kuupäeval tehtud määrusega

peatas kohus menetluse hageja alternatiivse nõude (kahju hüvitise 89 477 eurot saamiseks) osas

kuni osaotsusega lahendatud nõuete kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 27.04.2017 otsusega maakohtu 30.09.2016 otsuse hagi tagamise

abinõu tühistamise osas ja muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata. Otsus jõustus 07.08.2017.

13. Maakohus jättis 23.03.2018 otsusega hageja 89 477 euro suuruse kahju hüvitamise nõude

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning tühistas 21.09.2017 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.02.2019 otsusega maakohtu otsuse,

võttis vastu hagist loobumise 1875,82 euro osas, kuna hageja sai selle summa võlgniku I

pankrotimenetluses kompromissi korras, ja lõpetas selles osas asja menetluse ning saatis asja

ülejäänud kahju hüvitamise nõude osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Maakohtu otsus

14. Harju Maakohus rahuldas 01.03.2021 otsusega hagi kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 66 571,88 eurot, mis kuulus väljamaksmisele kostja poolt

19.09.2017 kohtu deposiiti kantud summast. Hagi jäi rahuldamata 21 029,30 euro ulatuses.

Maakohus jättis 27.04.2017 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Menetluskulud jäid kostja

kanda.

15. Pooltel ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• hageja omandas 2013. aastal täitemenetluses toimunud sundenampakkumisel

korteriomandi Purje 4-2 Tallinnas, millele oli seatud esimese järjekoha hüpoteek 89 477

eurot, mis tagas esialgse võlausaldaja ja võlgniku I vahelisest laenulepingust nr

09320152147 ning esialgse võlausaldaja ja võlgnike vahelisest laenulepingust nr

09220152147 tulenevaid kohustusi;

• eelnevalt nimetatud kohustusi tagas ka võlgnikule II kuulunud (alates 03.01.2016

kuulus kinnisasi 03.01.2016 Andelum Invest OÜ-le) Viimsi vallas Rohuneeme teel

asuvale kinnisasjale seatud 6 100 000 krooni suurune hüpoteek;

• esialgne võlausaldaja loovutas 13.01.2016 mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded

ja neid tagavad hüpoteegid kostjale, kusjuures laenulepingutest tulenevad nõuded olid

kokku vähemalt 182 812 eurot, millele lisandusid võimalikud sissenõudmisega seotud

kulud, viivis ja trahvid, seejuures oli võlgnikuga I sõlmitud laenulepingust tulenev

põhivõlg 87 709,38 eurot, tasumata intress 146,65 eurot ja viivis 2,61 eurot;

• kostja ütles laenulepingud 28.03.2016 üles ja algatas täitemenetluse võlgnikuga I

sõlmitud laenulepingu nr 09320152147 täitmiseks Purje 4-2 hüpoteegi realiseerimiseks,

võlgniku I kohustus oli 89 477 eurot;

• hageja tasus kohtutäiturile 07.04.2016 võlgniku I kohustuse ja kohtutäituri tasud kokku

93 791,06 eurot ja kostja kustutas hageja taotlusel hagejale kuuluvale kinnisasjale Purje

4-2 seatud hüpoteegi;

• tsiviilasjas nr 2-17-14152 tuvastas kohus, et kostjal tuleb eelmises punktis nimetatud

summast tagastada hagejale 8608,95 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja;

4 (10)

• Harju Maakohus kuulutas 31.08.2016 (tsiviilasi nr 2-16-7994) välja võlgniku I pankroti;

• kohustus, mille hageja kostjale tasus, oli võlgnikuga I sõlmitud laenulepingust nr

09320152147 tulenev kohustus, mitte võlgniku II kohustus;

• Rohuneeme tee kinnistul olnud hüpoteek tagas kostja järelejäänud nõudeid võlgnike

vastu;

• kostja võõrandas järelejäänud nõude koos Rohuneeme tee kinnisasjale seatud

hüpoteegiga 12.04.2016 Breaton Holding OÜ-le, kes hüpoteegi kustutas.

16. Kuna hageja tasus kostja nõude täitemenetluses tema kinnisasjale seatud hüpoteegi

realiseerimise vältimiseks, kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 2, mille kohaselt

läheb põhivõlgniku vastu suunatud nõue sellises olukorras kohustuse täitnud isikule seaduse

alusel üle ja sama sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3. VÕS § 167 lg 1 (koostoimes

VÕS § 173 lg-ga 2) kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos nõudega üldjuhul

üle ka sama nõuet tagavad tagatised. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud

nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused

pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on

üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on

kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad

õigused.

17. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

18. Kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatis. VÕS

§ 167 lg-st 1 tuleneb eeldus, et võlausaldaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitnud

tagatise andjale nõude rahuldamise ulatuses üle andma nõudega mitteseotud tagatised, sh

hüpoteegid. Selle kohustuse täitmise tagamiseks sätestab VÕS § 167 lg 6 senise võlausaldaja

kaasaaitamise kohustuse. Viidatud sätte kohaselt peab tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate

õiguste üleminekul senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks

tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes

oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude

üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku

registreerimisele. Tegemist on kaitsenormiga VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, mille eesmärk

on tagada kohustuse täitnud tagatise andjale võimalus rahuldada temale seaduse alusel üle

läinud nõue seda taganud tagatise arvel. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu piirduks kostja VÕS

§ 167 lg-st 1 tulenev kohustus üksnes nõude täitnud tagatise andja enda, s.o hageja, kinnisasjale

seatud hüpoteegi üle andmise kohustusega (omanikuhüpoteek). Käesoleval juhul tagas esialgse

võlgniku I kohustust kaks hüpoteeki, s.o nii Purje 4-2 kui ka Rohuneeme tee kinnisasjale seatud

hüpoteegid. Seega tuli hagejale seaduse alusel koos nõudega võlgniku I vastu üle anda ka osa

nõuet taganud Rohuneeme tee hüpoteegist.

19. Kostja ei võinud VÕS § 167 lg-le 5 tuginedes võõrandada Rohuneeme tee kinnistule seatud

hüpoteeki hageja õigustega arvestamata. Viidatud säte näeb ette eesõiguse hüpoteegi

realiseerimisest saadud tulemile, mitte hüpoteegile endale (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-2873, p 15). Kostja teadis, et hageja tasus võla. Kohtutäituri e-kirja kohaselt

suhtles ta kostjaga telefoni teel 08.04.2016 ja andis edasi info nõude täitmise kohta.

20. See, kas hageja 07.04.2016 kiri jõudis enne Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi

võõrandamistehingu tegemist (11.04.2016) kostjani või mitte, ei oma kostja vastutuse

seisukohalt tähtsust. Hageja õigus tagatisele ei sõltunud sellest, kas ja millal ta teavitas kostjat

soovist registreerida enda nimele osahüpoteek. Kostjal tuli tulenevalt kaasaaitamiskohustusest

teha kõik vajalik, et hageja saaks tagatisest tulenevaid õigusi teostada. Kostja ei ole seda teinud.

5 (10)

21. Kahju tekkimine pidi olema kostjale mõistlikult ettenähtav. Kuna kostja võõrandas

hüpoteegi 11.04.2016 tervikuna Breaton Holding OÜ-le, arvestamata hageja seadusest tuleneva

õigusega nõuet taganud tagatisele, ja kostja ei teinud midagi selleks, et anda hüpoteek (osaliselt)

hagejale üle, et hageja saaks hüpoteegist tulenevaid õigusi teostada, on kostja rikkunud VÕS §

167 lg-st 6 tulenevaid kohustusi.

22. Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega. Kuna kostja tagatise hagejale üle andmise kohustust ei täitnud, jäi hageja ilma

tagatisest, mille arvelt oleks olnud võimalik temale üle läinud nõuet rahuldada. Hagejale laekus

võlgniku I pankrotimenetluses 1875,82 eurot. Kui hagejal oleks olnud Rohuneeme tee

kinnisasjal hüpoteek, oleks hageja saanud nõude rahuldada selle arvelt. VÕS § 167 lg 6

eesmärk, s.o esialgse võlausaldaja kaasaaitamiskohutuse eesmärk, on asetada isik, kellele on

nõue põhivõlgniku vastu üle läinud seaduse alusel, võimalikult lähedasse olukorda esialgse

võlausaldajaga, ja tagada, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, ei peaks selle eest

isiklikult vastutama. Seega on kostja kaasaaitamiskohustuse eesmärk kaitsta hagejat sellise

kahju eest, mis talle käesoleval juhul on tekkinud, ja hagejal on õigus nõuda sellise kahju

tekitanud isikult selle hüvitamist (VÕS § 1045 lg 3 ja VÕS § 127 lg 2).

23. Hageja leiab ekslikult, nagu oleks tema kahju võrdne hüpoteegisummaga. Nõude

rahuldamisel nõuet taganud teise tagatise arvelt tuleb arvestada ka tagatise andja regressinõude

seadusest tulenevat ulatust, s.t osa, mille eest hageja ise vastutab. Kui ühe kohustuse täitmist

tagab mitu tagatist, vastutab iga tagatis võlausaldaja ees täies ulatuses (arvestades tagatise

väärtust), kuid nende omavahelisele suhtele kohaldatakse solidaarvõlgnike kohta sätestatut

(VÕS § 69 lg 7). Seega kandis hageja vähemalt osaliselt ka ise riski, et kui põhivõlgnik ise

kohustust ei täida, tuleb see täita tema kinnisasja arvelt. Solidaarvõlgnikel on VÕS § 69 lg-te 1

ja 2 järgi sisesuhtes osavastutus. Seega tuli kindlaks teha, millised olid tagatiste väärtused

kokku ja millises ulatuses vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ise (Riigikohtu

26.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-16, p 13). Ulatuses, milles hageja vastutab teise

tagatise andja kõrval, ei saa talle olla selle tagatise üle andmata jätmisega kahju tekkinud.

Rohuneeme tee kinnisasi ei pea vastutama tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse

täitmise eest üksi. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks temal seega VÕS § 69 lg-st 2

tulenevalt olnud õigus proportsionaalsele osale ka hageja kinnisasjale seatud hüpoteegist.

Viidatud säte ei reguleeri tagatise andja ja võlausaldaja vahelist suhet.

24. Purje 4-2 kinnisasjale oli seatud hüpoteek 89 477 eurot ja Rohuneeme tee kinnisasjale oli

seatud hüpoteek 389 861 eurot (6 100 000 krooni). Kokku olid võlgniku I kohustused tagatud

479 338 euro ulatuses. Laenulepingutest tulenevad kohustused olid seisuga 13.01.2016 kokku

vähemalt 182 812 eurot. Tagatise andjate omavahelises suhtes jagunes vastutus hüpoteekidega

tagatud kohustuste täitmise eest seega suhtega 18,67%–81,33% (89 477 eurot ja 389 861 eurot

479 338 eurost). Solidaarvõlgniku vastutuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda tagatise enda,

mitte tagatisvara väärtusest. Osavõlgnike vastutuse ulatus määratakse kindlaks juba

tagatiskokkuleppe sõlmimisel, kui tagatise andja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse

korral vastutama peab (AÕS § 346). Mõlemad tagatiskokkulepped sõlmiti käesoleval juhul

sama lepinguga ja seega oli mõlemale tagatise andjale teada, millised tagatised veel kohustusi

tagavad. Kinnisvara enda väärtus ei mõjuta vastutuse jagunemise proportsiooni. Täitemenetluse

algatas kostja esialgse võlausaldaja ja võlgniku I vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks,

millest tulenev kohustus oli selle kostja poolt omandamise hetkel 87 858,64 eurot. Nõude

rahuldamise hetkeks oli lisandunud viivis 1774 eurot ja kohustus oli kokku seega 89 632,64

eurot. Seega vastutas hageja tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest

16 734,41 euro ulatuses (89 632,64×18,67%), mis jääb tema kui tagatise andja kanda.

Ülejäänud osa, s.o 72 898,23 eurot, eest vastutas teine, s.o Rohuneeme tee tagatis.

25. Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda sellest, mille hageja seoses

põhivõlgniku kohustuse täitmisega tegelikult tasunud on ja kui suur on sellest tulenevalt

6 (10)

hagejale tekkinud tegelik rahaline kahju. Hageja tasus täitemenetluses 93 791,06 eurot ja kostjal

tuli tsiviilasjas nr 2-17-14152 Harju Maakohtu 02.10.2018 otsuse alusel tagastada talle sellest

8608,95 eurot, mida tuleb kahju ulatuse määramisel arvestada. Arvesse tuleb võtta ka see, et

põhivõlgniku pankrotimenetluses laekus hagejale põhivõla katteks veel 1875,82 eurot. Seega

on hagejale hüvitamata 83 306,29 eurot. Arvestades hageja osa tagatiseandjate omavahelises

suhtes, s.o osa, mille eest hageja vastutab ise, on hagejale tekkinud kahju (83 306,29-16 734,41)

66 571,88 eurot, s.o summa, mille hageja oleks saanud Rohuneeme tee kinnisasja

realiseerimisel, kui kostja oleks seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust täitnud.

26. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale hüpoteegi osaliselt üle andmine oleks kahjustanud tema

kui esialgse võlausaldaja õigusi. Kostja ei ole VÕS § 167 lg 5 aluseks olevaid asjaolusid

hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Kostja ei toonud esile oma järele jäänud nõude täpset

suurust ega seda, et Rohuneeme tee kinnisasi oleks olnud väärt vähem kui hageja ja kostja

nõuete jääk kokku.

27. Hageja kahju hüvitamise nõude lõplik suurus seisneb tagatise realiseerimise võimaluse

kaotamise tõttu tegelikult saamata jäänud raha hüvitamises. Kahju ulatuse kindlakstegemiseks

tuli hagejal seega tõendada, et juhul, kui kostja oleks hoolsuskohustust täitnud ja hagejale osa-

või ühishüpoteegi üle andnud, oleks hageja tagatisvara realiseerimisel ka tegelikult Rohuneeme

tee kinnisasjast enda osa saanud. Kohus arvestas, kas osa- või ühishüpoteek oleks taganud

hagejale tema nõude rahuldamise nõude tekkimise päeva seisuga, s.o 07.04.2016. Hageja

kinnisasi vastutas võlgniku I kohustuse täitmise eest tagatise andjate omavahelises suhtes

16 734,41 euro ulatuses. Kuna hageja vastutas võlausaldaja ees 89 477 euro ulatuses, tekkis

hagejal 07.04.2016 kohustuse täitmisega Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegi tulemi suhtes

72 724,59 euro suurune nõudeõigus (89 477-16 734,41). Riiklikult tunnustatud eksperdi Kerli

Koha 23.12.2020 eksperthinnangu nr ARE-204109A kohaselt oli kinnisasja väärtus 08.04.2016

seisuga 213 000 eurot. Nimetatud summast oleks piisanud nii hageja kui ka kostja järele jäänud

nõuete rahuldamiseks (213 000-93 335-72 742,59=46 922,41 eurot). Seega oleks kostja saanud

osahüpoteegi üle anda oma nõude täitmist ohustamata. Hagejale tekkinud kahju suuruse

arvestamisel ei oma tähtsust hageja väited kostja väidetava pahatahtliku käitumise kohta ega

kostja väited, et hageja omandas tagatiseks olnud Purje 4-2 korteri turuhinnast odavamalt.

28. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tulenevalt sellest, et hageja omandas Purje 4-2 kinnisasja

koos hüpoteegiga, võib tegemist olla kohustusega ühinemisega. Kohustusega ühinemise

eelduseks on võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega

ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe, mille olemasolu pole tõendatud.

29. Kostja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine tegi Breaton Holding OÜ poolt hüpoteegi

kustutamise võimalikuks, s.t kostja tegu algatas põhjusahela, mis viis lõppastmes hagejale

kahju tekkimiseni.

30. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema süü hagejale kahju

tekkimise eest (VÕS § 1050).

31. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 järgi kostja kanda, kuna hageja oli

pakkunud kostjale kompromissina 65 000 eurot, mis on sarnane hagi rahuldamise ulatusele.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas, ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Samuti vaidlustas apellant otsuse

osas, milles määrati otsuse täitmise kord, jäeti muutmata hagi tagamise abinõu ja jagati

menetluskulud, ning palub hagi tagamise tühistada ja tagastada tagatis kostjale ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

33. Apellant on seisukohal, et kohus on kohaldanud materiaalõiguse norme valesti ja teinud

seetõttu ebaõigeid järeldusi. Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja

7 (10)

tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Maakohus on VÕS §

167 lg 5 ja AÕS § 349 ebaõigesti kohaldanud, mis tingis ebaõige lahendi tegemise. Apellant

jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palub neid ringkonnakohtul otsuse tegemisel

arvestada.

34. Apellandi arvates tuli tema poolt vastustajale omanikuhüpoteegi üleandmisega (vastustaja

soovil kustutamisega) lugeda apellandi tagatiste üleandmise kohustus täies ulatuses täidetuks.

Täiendava teise hüpoteegi (osaliseks) üleandmiseks puudus apellandil kohustus, mistõttu ei ole

apellant ühtegi omapoolset kohustust vastustaja ees rikkunud.

35. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 167 lg 5, jättes arvestamata, et kostjal olid kõik

eelised ja eesõigused tagatiste suhtes (sh õigus tagatised koos nõudega kolmandale isikule

loovutada). Seadus ei keela algsel võlausaldajal järelejäänud nõuet koos tagatistega loovutada.

Kui kolmas isik, kes hüpoteegi omandas, on teinud tehinguid, mis hageja hinnangul rikkusid

hageja õiguseid, siis peab hageja oma nõuded esitama kolmanda isiku vastu. Seega on hagi

esitatud vale isiku vastu.

36. AÕS § 349 on erisäte VÕS § 167 suhtes, mis reguleerib olukorda, kui nõude täidab kinnistu

omanik, kes ei ole ise võlgnik, ja kes sellisel juhul omandab nõude. Nõude tagatisena on seaduse

alusel nõude omandanud isikul õigus omandada hüpoteek tema enda kinnistule (tekib

omanikuhüpoteek) või nõuda selle hüpoteegi kustutamist. Seadusest ei tulene, et võlausaldaja

muutuks nõude ülemineku korral ise tagatise andjaks või vastutaks nõude omandaja ees nõude

tagamise osas muul moel, sh kahju hüvitamine. Hageja tõlgendus viiks olukorrani, kus

võlausaldaja, kelle nõue on tagatud mitme hüpoteegiga, satuks pärast nõude osalist tasumist

kehvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui nõue oli täielikult tasumata. Ebaõige on hageja

käsitlus, et Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteek kuulub jagamisele, kuid tagatis, mis oli

hagejale kuuluval Purje 4-2 kinnistul, kuulus ainuüksi talle ja see ei kuulunud kostjaga

jagamisele. Kostja seisukohti toetab ka Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14 p 21, mille

kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda omanikuhüpoteeki (või

hüpoteegi kustutamist), kuid mitte muid tagatisi, mille üleandmine ei oleks ka õiglane.

37. Juhuks, kui kohus leiab, et vaatamata kostja väidetele on hagi siiski võimalik rahuldada,

esitas apellant alternatiivsed väited. Kostja nõustub maakohtuga, et sellisel juhul saab hagi

ainult osaliselt rahuldada.

38. Kostja arvates viib hagi rahuldamine ebaloogilise tulemuseni. Kui lähtuda hageja esitatud

loogikast, siis tekiks peale kostja poolt hagejale kahju hüvitamist kostjal omakorda samas

summas nõue hageja vastu või siis hüpoteegi asendamise nõue. Hageja arvates

võlausaldaja/pandipidaja on alati kohustatud nõude osalisel üleminekul uuele võlausaldajale

loovutama ka proportsionaalselt nõude tagatised ja kui tagatisi ei ole võimalik üle anda, siis on

algne võlausaldaja kohustatud andma uuele võlausaldajale asendustagatise või kui seda ei ole

võimalik anda, siis peab algne võlausaldaja ise tasuma täitmata kohustuse osa uuele

võlausaldajale võlgniku eest. Selline hageja loogika viib järelduseni, et kui kostja on sunnitud

tasuma hagejale võlgniku kohustuse võlgniku eest, siis läheb omakorda kostjale üle nõue

võlgnike vastu. See, aga toob kaasa selle, et hageja on omakorda kohustatud andma kostjale

selle nõude tagatise (nt hüpoteek hageja enda kinnistule), või alternatiivselt hüvitama kostjale

kahju, mis kostjal tekkis seoses sellega, et kostja tasus võlgnike kohustuste.

39. Ülaltoodule tuginedes on apellant seisukohal, et maakohus on vääralt tõlgendanud ja

kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus

oleks pidanud jõudma järeldusele, et hagi ei ole õigustatud ning oleks pidanud jätma hagi

rahuldamata. Hagi rahuldamiseks (isegi osaliselt) puudub õiguslik alus.

40. Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb jätta

menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi oleks tulnud jätta rahuldamata, siis on kohtuotsus

ebaõige ka hagi tagamise abinõude kohaldamise ja deposiidist tehtavate väljamaksete osas.

8 (10)

Vastus apellatsioonkaebusele

41. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

42. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud jäävad kostja kanda.

43. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrollita käesolevas otsuses

maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, kuna seda ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

44. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud.

45. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid

käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud

maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega

käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses.

46. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid,

kuid ta ei nõustu maakohtu poolt seaduse kohaldamisega.

47. Maakohus on hageja kahju hüvitamise nõude õigesti lahendanud VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 7 järgi, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kostja kohustus, mida ta rikkus, tulenes VÕS § 167 lg-test 1 ja 6 koosmõjus § 173 lg-ga 2.

48. VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised (ja

kõrvalkohustustest tulenevad õigused), sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks,

mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel

üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega

mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Sama paragrahvi teise lõike

teine lause näeb ette, et nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused

on tagatised ja õigused, mis ei lõpe nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. VÕS §

167 lg 6 kohaselt tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul peab senine

võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest

tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele

võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude

loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. VÕS § 173 lg

2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut.

49. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei teinud endast olenevalt kõike

vajalikku, et tagada hagejale kui isikule, kes ei ole põhivõlgnik, kuid kes on kostja nõude

põhivõlgniku vastu täitnud ja kellele on seaduse alusel läinud üle nõue põhivõlgniku vastu,

võimalus saada oma nõue rahuldatud sarnaselt esialgse võlausaldajaga. Põhivõlgniku (võlgniku

I) kohustust tagas algselt kaks hüpoteeki – üks koormas hageja kinnistut ja teine Rohuneeme

tee kinnistut. VÕS § 167 lg 1 alusel oli hagejal õigus saada ka osa Rohuneeme tee kinnistule

9 (10)

seatud hüpoteegist. Kostja Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi osa üleminekut hagejale

ei taganud, vaid võõrandas kinnistu Breaton Holding OÜ-le, kes hüpoteegi kustutas. Seega ei

täitnud kostja VÕS § 167 lg-test 1 ja 6 tulenevat kohustust anda osa Rohuneeme tee kinnistule

seatud hüpoteegist üle hagejale ja teha kõik vajalik, et hageja oleks saanud tagatistest ja

kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada.

50. Maakohus tuvastas õigesti, et tulenevalt AÕS § 349 lg-st 3, VÕS §-st 167 lg-st 1 ja § 173

lg-test 2 ja 3 oli hagejal võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu Rohuneeme tee kinnistu

hüpoteegist sellise osa üleandmiseks, mis vastab hageja poolt rahuldatud nõudele (vt Riigikohtu

30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 17, ja 15.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-

14, p 14). Hagejal ei olnud Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamise tõttu

enam võimalik nõuda sellest hüpoteegist osa üleandmist ja hageja nõue võlgniku I vastu jäi

tagatiseta. Eeltoodu tõttu tekkis hagejale kahju, sest hagejal ei olnud võimalik saada oma

nõudele võlgniku I vastu rahuldust.

51. Ebaõige on kostja käsitlus, et tal puudus hüpoteegi üleandmise kohustus ja kostja oli oma

kohustuse täitnud, kustutades hageja palvel tema kinnistut koormava hüpoteegi.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega, et AÕS § 349 on erisäte VÕS § 167 suhtes ja

sellest tuleneb, et kui nõude täidab hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik,

siis on tal tagatisena õigus nõuda ainult tema kinnistut koormava hüpoteegi üleandmist

(omanikuhüpoteeki). Õige on see, et AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue

rahuldatakse, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda

nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kuid omanikuhüpoteek ei ole

kohustuse täitnud isiku jaoks VÕS § 167 lg 1 mõttes tema nõuet tagav tagatis.

52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega VÕS § 167 lg 5 kohta. Apellandi väidete

alusel ei saa teha tema poolt soovitud järeldusi. VÕS § 167 lg 5 järgi jääb nõude osalise

loovutamise korral uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus

senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele

õigustele ja tagatistele. Eeltoodud säte ei välista hageja kahju hüvitamise nõuet juhul, kui

eelmine võlausaldaja, praegusel juhul kostja, rikkus VÕS § 167 lg-st 6 tulenevat kaasaaitamise

kohustust, s.t kohustust arvestada Rohuneeme tee kinnistut koormava hüpoteegi võõrandamisel

hageja õigust saada oma nõude täitmise tagamiseks osa Rohuneeme tee kinnistut koormavast

hüpoteegist. Õige on apellandi väide, et seadus ei keela senisel võlausaldajal oma järelejäänud

nõuet koos tagatistega võõrandada, kuid seda tehes peab ta arvestama võlgniku kohustuse

täitnud isiku, kes on võlgniku kohustust tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik,

õigusega saada endale oma nõuet tagavad muud tagatised.

53. Ebaõige on ka kostja käsitlus, et kahju hüvitamise nõue on esitatud ebaõige isiku vastu,

kuna kostja ei ole Rohuneeme tee kinnistult hüpoteeki kustutanud ja vastutama peaks isik,

kellele nõue ja hüpoteek loovuti ja kes hüpoteegi kustutas. Kahju tekitas hagejale kostja, andes

nõude koos tagatisega üle kolmandale isikule, arvestamata hageja õigust nõuda tagatise osalist

üleandmist. Maakohus on õigesti leidnud, et VÕS § 167 lg-st 5 tuleneb eesõigus hüpoteegi

realiseerimisest saadule, kuid mitte hüpoteegile endale, ja arvestanud seda hageja nõude osalise

rahuldamise üle otsustamisel. Nõude ja Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi omandanud

Breaton Holding OÜ ei pidanud arvestama hüpoteegi kustutamisel hageja õigustega. Selline

kohustus oli VÕS § 167 lg-te 1 ja 6 järgi kostjal.

54. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu VÕS § 167 lg 5 tõlgendus jätab

võlausaldaja, kelle nõuet tagab mitu tagatist, kehvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui nõue

on täielikult tasumata, kuna jagada tuleb ainult kostja tagatist. VÕS § 167 lg-st 5 tuleneva kaitse

eesmärgiks on tagada eelneva võlausaldaja nõuete rahuldamise eesõigus uue võlausaldaja ees

olukorras, kus tagatise väärtusest ei piisa mõlema nõuete rahuldamiseks. Sellisel juhul kuuluks

eelneva võlausaldaja nõue rahuldamisele enne uut võlausaldajat. Kui aga vana võlausaldaja

nõude rahuldamine tagatise arvelt ei ole ohus ja on piisavalt tagatud, ei teki VÕS § 167 lg-s 5

10 (10)

sätetatud eesõigust. Maakohus on lähtunud Rohuneeme tee kinnistu väärtusest ja leidnud, et

sellest oleks piisanud nii hageja kui kostja nõuete rahuldamiseks.

55. Apellant ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuses toodud kahjuhüvitise

arvutuskäiku, kuid leidis, et maakohtu lahendus viiks ebaloogilise tulemuseni, kuna sellisel

kujul kahju hüvitamisel tekiks kostjal omakorda hageja vastu samas summas nõue või

hüpoteegi asendamise nõue. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Kostja poolt hagejale

kahju hüvitamisega ei teki hagejal kohustust kostjale midagi hüvitada või anda tagatis, kuna

hüvitise suuruse määramisel on arvestatud ka seda, millises osas vastutas hageja kinnisasi, s.o

16 734,41 eurot. Arvestades Rohuneeme tee kinnistu väärtust oleks kostja saanud osahüpoteegi

hagejale üle anda ilma oma nõude rahuldamist ohustamata.

56. Maakohus on õigesti TsMS § 442 lg 5 ja § 445 lg 2 järgi jätnud 21.09.2017 hagi tagamise

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist.

57. Maakohus on õigesti menetluskulud jätnud kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, kuna

hageja pakkus 07.02.2020 menetlusdokumendis kompromissi, millega kostja oleks maksnud

hagejale kahju hüvitisena 65 000 eurot, mis on ligilähedane kohtu poolt hagi rahuldamisele.

58. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määranud, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ei tee seda ka

ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks maakohus määrusega pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)