4-21-2492/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2492

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2492 (410121011980) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Liis Kaar Väärteoasi

V. S. (S.) kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 31. mai 2021. a otsusele väärteoasjas nr 410121011980, millega V. S. karistati ÜTS § 88 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot Menetlusalune isik

V. S. – isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx, xxx; Eesti Vabariigi kodanik Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Meeli Alviste

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 31. mai 2021. a otsus väärteoasjas nr 410121011980, millega V. S. karistati ÜTS § 88 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

2. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 3. septembril 2021 kell 12.00. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-21-2492

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) koostas 14. mail 2021 väärteoasjas nr 410121011980 väärteoprotokolli, mille teokirjelduse kohaselt heidetakse V. S.le ette seda, et 14. mail 2021 kell 15:22, kui ta viibis aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, puudus tal teenindajakaart, mis tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol.

2. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 31. mai 2021. a otsusega väärteoasjas nr 410121011980 karistati V. S. selle teo eest ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 88 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik ÜTS § 54 lg 3 ja 4, mille kohaselt teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol ja taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita on keelatud.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik 14. juunil 2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud V. S. teadlik sellest, et Maardu Linnavalitsus, kes tegutseb MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kaudu (kaebaja nimetab seda Harjumaa Ühistranspordikeskuseks) peatas tema teenindajakaardi. Seetõttu rikkus ta taksoteenust osutades endalegi teadmata ühistranspordiseaduse § 54 lg 3. Kui Maardu Linnavalitsus oleks talle teenindajakaardi peatamisest teatanud, ei oleks ta rikkumist toime pannud.

4. Väärteoasjas toimusid kohtuistungid 9. juulil ja 9. augustil 2021. Kohtumenetluses taotles menetlusalune isik jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse V. S.le ette seda, et 14. mail 2021 kell 15:22, kui ta viibis aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, puudus tal teenindajakaart, mis tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol. Sellega rikkus menetlusalune isik ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54 lg 3 ja 4, mille kohaselt teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol ja taksovedu on ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Kohtuvälise menetleja 31. mai 2021. a otsusega karistati V. S. ÜTS § 88 järgi, s.o tasulise sõitjateveo eest seaduses ettenähtud dokumentideta.

7. Esmalt märgib kohus, et väärteoprotokollist sisalduvast teokirjeldusest saab vaid mõningate raskustega välja lugeda, miks ja mida menetlusalusele isikule ette heidetakse ehk siis miks konkreetsel ajal ja kohas viibides pidi V. S.l olema taksoveo jaoks nõutav teenindajakaart. ÜTS § 3 lg 2 kohaselt on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjate tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Kuna väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtub, et V. S.le heidetakse ette

4-21-2492

kindlas kohas viibimist, võib siiski järeldada, et talle heidetakse ette just sõitja ootamist. ÜTS § 64 lg-st 7 nähtub seejuures, et kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon ja kui see on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu. Väärteoasja materjalist nähtub, et isik viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukiga, millel olid taksoveol kasutatava sõiduki tunnused, s.o plafoon. Seda kinnitavad kohtu hinnangul väärteoasjas sündmuskohal koostatud fototabel, milles on pildistatud menetlusaluse isiku sõidukit registreerimisnumbriga xxxxxx, millel on taksoplafoon ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku rinnakaamera videosalvestised, mis kajastavad V. S. peatamise ja kontrollimise asjaolusid (lisatud DVD-plaadil). Ka V. S. enda ütlused kohtumenetluses kinnitavad, et ta tegeles väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas taksoveoga, s.o kuigi tal ei olnud sel ajal sõitjaid peal, olid ta sõiduautol n-ö märgid peal ehk taksoveo tunnused.

8. Seda, et V. S.l puudus nimetatud ajal ja kohas õigus osutada taksoveoteenust tulenevalt ÜTS § 54 lg-test 3 ja 4, kinnitavad kohtu hinnangul järgmised tõendid. Majandustegevuse registri väljavõttest nähtub, et 14. mai 2021. a seisuga olid peatatud nii Tallinna Linnavalitsuse (alates 22. aprillist 2021 kuni 6. augustini 2021) kui ka Maardu Linnavalitsuse (alates 30. aprillist 2021 kuni 18. augustini 2021) V. S.le väljastatud taksoveo teenindajakaardid (vt kohtutoimik, tl 12-15). Maardu Linnavalitsus kinnitas kohtule vastuses päringule, et on halduslepingu alusel üle andnud taksoveolubadega tegelemise MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele (kohtutoimik, tl 20). Tallinna Munitsipaalpolitsei otsusest nähtub, et Tallinna Linnavalitsus peatas V. S.le väljastatud teenindajakaardi seoses sellega, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust ÜTS § 88 alusel (jõustunud vastavalt

18. augustil 2020 ja 20. jaanuaril 2021), mistõttu tulenevalt ÜTS § 57 lg 2 p-st 1 ei vasta menetlusalune isik (otsuses on küll viidatud ilmselt ekslikult I. L.i nimelisele isikule) nn hea maine nõuetele, mis on teenindajakaardi kehtivuse peatamise aluseks (kohtutoimik, tl 30-31). MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 30. aprilli 2021. a otsusest nr 167 nähtub vaid see, et

V. S. taksoveo teenindajakaart peatatakse kuni 18. augustini 2021 ning selle õiguslikuks aluseks on hoopis (kohtu hinnangul ilmselt ekslikult) ÜTS § 63 lg 2 p 2, s.o teenindajakaardi omaja andmed ei vasta teenindajakaardil märgitule. Muid põhjendusi viidatud otsus ei sisalda. Otsuse allkirjastas MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk (kohtutoimik, tl 28-29). Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse töötaja R. N., kes kinnitas, et tema menetles V. S. teenindajakaardi peatamist, valmistades ette MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse otsust. 29. aprillil 2021 teatas neile Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, et V. S. teenindajakaart on peatatud, misjärel ka MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kontrollis majandustegevuse registrit ja tegi samasisulise otsuse. Seetõttu on ka MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse otsuses vale teenindajakaardi peatamise lõpukuupäev, s.o 18. august 2021 (nagu ka algselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsuses), kuigi õige on

6. august 2021, sest isik tasus talle varasemas väärteoasjas määratud trahvi juba 6. augustil 2020, s.o enne otsuse jõustumist 18. augustil 2020.

9. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega leidnud kinnitamist, et V. S. tegevus täitis ÜTS § 88 objektiivset süüteokoosseisu, s.o ta tegeles 14. mail 2021 taksoveoga ilma kehtiva teenindajakaardita, sest teenindajakaardi kehtivus oli peatatud.

4-21-2492

10. ÜTS § 88 subjektiivset süüteokoosseisu on KarS § 15 lg-st 3 tulenevalt võimalik täita nii tahtliku kui ka ettevaatamatu teoga. Kohtu hinnangul ei olnud V. S. tegu praegusel juhul tahtlik, vaid ta täitis koosseisu hooletusega, s.o ei teadnud vastava süüteokoosseisu asjaolu esinemist (teenindajakaardi kehtivuse peatamisest), kuid pidanuks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Nimelt kinnitab V. S. ise kohtuistungil antud ütlustes, et ta ei teadnud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse väljastatud teenindajakaardi kehtivuse peatamisest. Seda saab järeldada ka tema käitumisest kohtuvälises menetluses sündmuskohal, mis nähtub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku rinnakaamera salvestiselt. Nimelt mainib V. S. korduvalt vastuseks ametnikele, et tal on teenindajakaart Maardu Linnavalitsuselt ja tal ei ole Tallinnaga midagi pistmist. Ka tunnistaja R. N. kinnitas, et nad ei teavitanud menetlusalust isikut tema teenindajakaardi peatamisest, eeldades, et majandustegevuse registrist läheb automaatne teavitus. Kui tunnistaja kontrollis vastavat asjaolu seoses praeguses väärteoasjas kohtult saadud päringuga, selgus, et automaatset teavitust ei lähe. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärsed V. S. ütlused selle kohta, et kuigi ta oli teadlik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusest, ei teadnud ta MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse väljastatud teenindajakaardi kehtivuse peatamisest. Siiski leiab kohus, et olukorras, kus isikut teavitati Tallinna Linnavalitsuse väljastatud teenindajakaardi peatumisest, oli tal põhjust kontrollida, kas ka MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse väljastatud teenindajakaart kehtib ja seda saanuks ta hõlpsasti teha majandustegevuse registrist Interneti vahendusel. Vastav peatamise otsus tehti 30. aprillil 2021, mistõttu isik oleks kahe nädala jooksul (kuni teo toimepanemiseni) saanud veenduda selles, kas ta saab vastaval päeval taksoveo teenust osutada. Seega pani V. S. teo toime hooletusest.

11. Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Samas peab kohus võimalikuks praeguses asjas isiku karistamise asemel lõpetada väärteomenetlus otstarbekusest VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

12. Kohus möönab, et eksisteerib avalik huvi selle vastu, et taksoteenust osutaksid isikud, kelle maine on hea, s.o kes vastavad muu hulgas ÜTS § 57 lg 2 tunnustele. Praegusel juhul arvestab kohus siiski järgmist. V. S. teenindajakaart peatati, sest tal oli kaks kehtivat karistust ÜTS § 88 järgi. Samas ei ole ka kohalikud omavalitsused ilmselgelt pidanud viivitamatut teenindajakaardi peatamist sellises olukorras hädavajalikuks, sest vastav otsustus tehti alles mõne kuu möödumisel pärast seda, kui isiku suhtes jõustus teine väärteokaristus (karistusregistri väljavõtte kohaselt juhtus see 20. jaanuaril 2021). Kuna mõlema väärteoasja puhul oli kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, ei saanud otsuse jõustumine jääda tema jaoks märkamatuks. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegi vastava otsustuse alles pärast teabe saamist Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt.

13. Seejuures on mainimisväärt kohtu hinnangul ka asjaolu, et nii V. S. enda ütluste kui ka karistusregistri väljavõtte kohaselt karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet teda ühel ja samal päeval, s.o 30. juunil 2020 toimepandud kahe analoogse rikkumise eest ÜTS § 88 järgi kahe erineva otsusega (mõlemad seejuures tehtud 23. juulil 2020), tekitades seeläbi n-ö kaks karistatust, mis on ÜTS § 57 lg 2 p 2 alusel mainekaotuse aluseks. Seega olukorras, kus menetlusi oleks ühendatud ja isikut oleks karistatud ühe otsusega, ei vastaks ta ÜTS § 57 lg 2 p 2 tunnustele ja tema olukord halvenes menetleja valiku tõttu menetleda neid asju eraldi.

4-21-2492

Praeguses väärteoasjas otsuse tegemise ajal on isikul üks kehtiv väärteokaristus ÜTS § 88 alusel.

14. Isiku süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et V. S. peeti kinni ajal, mil tema autos ei viibinud reisijaid. Lisaks kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt on V. S.le etteheidetav tegu toime pandud ettevaatamatusest, s.o hooletusest ja on vähemalt osaliselt tingitud sellest, et MTÜ Eesti Ühistranspordikeskus ei teavitanud isikut otsuse tegemisest nagu eeldanuks haldusmenetluse kohane toimetamine. V. S. avaldas kohtuistungil, et kui ta teadnuks teenindajakaardi peatamisest, ei ole ta tegu toime pannud, mida kohtu hinnangul on võimalik mõista teo kahetsusena. Seega on kohtu hinnangul praeguses asjas väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel põhjendatud.

15. Eeltoodu tõttu ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3 kohus otsustab tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 31. mai 2021. a otsus väärteoasjas nr 410121011980, millega V. S. karistati ÜTS § 88 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebuse pinnalt võib järeldada, et menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik