2-20-16366/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-16366

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-16366 Lahendi tegemise aeg ja koht

27. september 2021, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtuasi Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu avaldus A L võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu (registrikood 80069939, e-post: kutall32@hot.ee) Avaldaja lepinguline esindaja: Marina Suhnjova (volikirja alusel, e-post: marina.suhnjova@agentuurketa.org) Puudutatud isik: A L (isikukood XXX, elukoht; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu avaldus A L võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista A L avaldaja Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus perioodi 05.01.2017 – 05.10.2020 eest summas 1391,75 eurot.

3. Välja mõista A L Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu kasuks 07.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 561,49 eurot.

4. Välja mõista A L Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu kasuks viivis alates 08.04.2021 põhinõudelt (s.o 1391,75 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. A L menetluskulud jätta A L kanda. 80% Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu menetluskuludest jätta A L kanda ja 20% Narva linn, Tallinna mnt

32 korteriühistu menetluskuludest jätta Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu enda kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse.

2-20-16366

6. Mõista välja A L Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu esitas avalduse A L vastu 3765,10 euro võlgnevuse (sh põhivõlg 2691,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1073,35 eurot) ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri nr XXX aadressil Tallinna mnt 32, Narva korteriomanik ja korteriühistu liige.

2. Avaldaja nõue tuleneb A L poolt tasumata arvetest perioodil jaanuar 2017 kuni oktoober 2020, kommunaalteenuste ja majapidamiskulude eest. Avaldaja palub A L välja mõista: 1) 2691,75 eurot põhivõlgnevuse eest perioodi 05.05.2019 - 05.11.2020 eest; 2) 1073,35 eurot viiviste eest perioodi 05.01.2017 - 05.10.2020 eest; 3) viivised 0,07% iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 2691,75 eurolt alates 06.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni; 4) avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatult isikult avaldaja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avaldaja on kohtule esitanud arved, millest nähtub, millise perioodi eest on puudutatud isikul võlgnevus tekkinud, millest võlgnevus koosneb ja kui suur see on kuude kaupa.

3. Puudutatud isik esitas tõendina maksekorralduse, et on tasunud avaldajale 10.03.2021

700 eurot ja 22.03.2021 600 eurot.

4. 24.03.2021 toimunud kohtuistungil märkis avaldaja, et on valmis kompromissi sõlmima, kuid see ei ole seni võimalik olnud, sest puudutatud isik ei ole oma seisukohta esitanud. Puudutatud isik selgitas, et ta on töötab Venemaal, kuid hetkel tööd ei ole ning kavatseb võlgnevuse tasuda, kui selleks vahendid tekivad. Puudutatud isik ei soovi võlgnevuse summat vaidlustada, ning tunnistab, et peab enda tarbitud teenuste eest tasuma. Puudutatud isikul on vastuväide viiviste osas ning talle ei ole selge, kuidas on viivise võlgnevus kujunenud. Ta on arvamusel, et esmalt tuleb tasuda viivis ning alles seejärel põhivõlgnevus. Puudutatud isik leiab, et on nõudega nõus välja arvatud viivise arvestuse osas. 0,07% päevas on tema hinnangul liiga kõrge viivisemäär ning puudutatud isik peab mõistlikuks viivisemääraks 0,025%.

5. Avaldaja esitas 07.04.2021 kohtule nõude täpsustuse. Juhatuse esimees Natalja Grišina eitab suulise kokkuleppe olemasolu viiviste osas korteriühistu ja puudutatud isiku vahel. Korteriühistul on olemas kord, mille kohaselt esitab liige juhatusele kirjaliku taotluse arvestada ümber viivised pärast põhivõla tasumist. Puudutatud isik ei ole seda võimalust kasutanud. 29.03.2021 tegi avaldaja puudutatud isikule kompromissi ettepaneku, kuid

2-20-16366

02.04.2021 seisuga ei ole puututatud isik sellele vastanud. Avaldaja täpsustas ka nõude suurust. Puudutud isik tasus 10.03.2021 700 eurot ja 22.03.2021 600 eurot, seega on tema põhivõlg 1391,75 (2691,75 – 1300) eurot ning viiviste võlgnevus on 1375,18 eurot. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on kokku 2766,93 eurot. Avaldaja jääb oma viivisenõude juurde, sest puudutatud isiku käitumine on pahauskne, elades pikema aja jooksul teiste korteriomanike arvel. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik on kohtuistungil olnud põhinõudega nõus, mille tõttu ei ole avaldajal vajalik täiendavalt tõendeid majanduskulude osas esitada. Avaldaja esitas täiendava tõendina väljavõtte 16.05.2019 üldkoosoleku protokollist ja nimekirjad, kus otsusega nr 3 otsustati muuhulgas kinnitada 2019. aasta majanduskava hooldustariifiga 0,38 eurot/m2 jaanuar - aprill ning 0,39 eurot/m2 alates 01.05.2019, remondifondi tariifiga 0,27 eurot/m2, fonolukk - 0,19 eurot/korter, TV süsteem - 0,50 eurot/korter, kindlustus- 0,01 eurot/m2. Lisaks esitas avaldaja väljavõtte 22.06.2020 protokollist otsuste vastuvõtmise kohta üldkoosolekut kokku kutsumata, millega otsustati kinnitada 01.06.2020. aastast hooldustariifi 0,40 eurot/m2 korteri üldpinnast. Kuna ülejäänud tariifide osas eraldi otsused ei võetud, kehtib korteriomandija korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 41 lg 5 kohaselt reegel, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Viiviste arvestuses selgitas avaldaja, et viivis on arvestatud võlgnevusest põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2. lõikest 4 viiviste määr 0,07%. Avaldaja on seisukohal, et tal on aegumistähtaja piires õigus kasutada oma õigust ja nõuda viivist kogu perioodi eest, s.t alates 2017 aastast.

6. 13.04.2021 esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku poolt tasumata jäetud arvetel näidatud majandamiskulude tariifide arvestuste tõendid perioodil 05.02.2020 kuni 05.10.2020.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb osaliselt rahuldada.

8. Kohus selgitab, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne 01.01.2018, mil (korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) asemel hakkas kehtima korteriomandija korteriühistuseadus (KrtS)). Seega on enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandija korteriühistuseadus (KrtS § 65).

9. Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Vastavalt KÜS § 15 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KrtS § 35 lg 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige

2-20-16366

korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

10. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 1967009) (dtl 6).

11. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist (dtl 111). Puudutatud isik on jätnud perioodil veebruar 2020 – oktoober 2020 (05.11.2020) tasumata majanduskulude arved. Avaldaja nõuab põhivõlgnevust summas 1391,75 ning viivist perioodi 05.11.2017

- 07.04.2021 summas 1375,18 eurot (dtl 111). Lisaks soovib avaldaja edasiulatuvat viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 08.04.2021. Viiviste võlgnevust on kujunenud varasemate arvete tasumata jätmise eest alates 05.11.2017. Kohus on tuvastanud arvete koondtabelist (dtl 110), et avaldaja on esmalt lugenud tasutuks põhivõlgnevuse. Viivise võlgnevused on senini puudutatud isiku poolt tasumata.

12. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

14. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Samuti on avaldaja esitanud nõude aluseks olevad dokumendid, mille pinnalt on majanduskulud kujunenud (dtl 117 jj; dtl

153 jj).

2-20-16366

15. Puudutatud isik on põhinõudega nõustunud 24.03.2021 istungil (dtl 103), seega ei pea kohus vajalikuks avaldaja põhinõuet täiendavalt analüüsida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2) ja leiab, et selles osas tuleb avaldaja nõue rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse perioodi eest veebruar 2020 – 05.11.2020 summas 1391,75 eurot.

16. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja viivise perioodi 05.01.2017 – 07.04.2021 eest summas 1375,18 eurot ja edasiulatuva viivise. Viivist on avaldaja arvestanud põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2, mille kohaselt kohustuvad ühistu liikmed tasuma viivist üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest). Avaldaja ei ole samas esitanud tõendit üldkoosoleku poolt kehtestatud viivise suuruse osas, seega on kohtul võimalik lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lähtudes avaldaja poolt esitatud viiviste arvestusest ning arvestades viivist alates 01.01.2018 leiab kohus, et kokku on puudutatud isik kohustatud tasuma viiviseid summas 561,49. Kohus on arvestuse teinud rakenduse viivisekalkulaator.ee abil. Kohus selgitab, et 03.01.2018 laekunud maksetelt mõistab kohus välja viivise kahe määra alusel, s.t kuni 31.12.2017 0,07% päevas ja alates 01.01.2018 0,022% päevas. Kohus on arvestuse ilmestamiseks lisanud alljärgneva tabeli: Teatise kuupäev Maksmise tähtaeg Maksmise kuupäev Võlgnetav summa (euro) Viivis (euro) 05.01.2017 1.02.2017 1.11.2017 232,89 44,342 05.02.2017 1.03.2017 1.11.2017 224,58 38,201 05.03.2017 1.04.2017 1.11.2017 208,88 31,144 05.04.2017 1.05.2017 1.11.2017 200,93 25,739 05.05.2017 1.06.2017 1.11.2017 187,71 19,972 05.06.2017 1.07.2017 1.11.2017 159,79 13,646 05.07.2017 1.08.2017 1.11.2017 52,56 8,288

3.01.2018 77,53 3,20 05.08.2017 1.09.2017 3.01.2018 120,95 10,68 05.09.2017 1.10.2017 3.01.2018 188,15 3,32 05.10.2017 1.11.2017 3.01.2018 121,85 5,11 05.11.2017 1.12.2017 3.01.2018 91,52 1,91

1.03.2018 112,24 1,38 05.12.2017 1.01.2018 1.03.2018 150,47 1,92 2017. kokku

208,85

2-20-16366

05.01.2018 1.02.2018 1.03.2018 37,29 0,23

17.05.2018 146,99 2,46 05.02.2018 1.03.2018 17.05.2018 204,02 3,44 05.03.2018 1.04.2018 17.05.2018 96,99 0,98

4.03.2019 112,90 7,20 05.04.2018 1.05.2018 4.03.2019 201,34 13,55 05.05.2018 1.06.2018 4.03.2019 158,31 9,58 05.06.2018 1.07.2018 4.03.2019 135,76 7,32 05.07.2018 1.08.2018 4.03.2019 125,22 5,90 05.08.2018 1.09.2018 4.03.2019 109,08 4,40 05.09.2018 1.10.2018 4.03.2019 119,84 4,04 05.10.2018 1.11.2018 4.03.2019 130,96 3,53 05.11.2018 1.12.2018 4.03.2019 106,59 2,17

17.10.2019 62,73 3,12 05.12.2018 1.01.2019 17.10.2019 184,43 11,68 2018. kokku

79,60 05.01.2019 1.02.2019 17.10.2019 204,14 11,54 05.02.2019 1.03.2019 17.10.2019 197,66 9,96 05.03.2019 1.04.2019 17.10.2019 188,04 8,20 05.04.2019 1.05.2019 17.10.2019 187,65 6,95 05.05.2019 1.06.2019 17.10.2019 137,35 4,14

10.03.2021 17,17 2,43 05.06.2019 1.07.2019 10.03.2021 159,96 21,63 05.07.2019 1.08.2019 10.03.2021 149,79 19,24 05.08.2019 1.09.2019 10.03.2021 109,29 13,29 05.09.2019 1.10.2019 10.03.2021 133,66 15,38 05.10.2019 1.11.2019 10.03.2021 130,13 14,09

22.03.2021 12,72 1,41 05.11.2019 1.12.2019 22.03.2021 166,85 17,41 05.12.2019 1.01.2020 22.03.2021 192,45 18,77 2019. kokku

164,44 05.01.2020 1.02.2020 22.03.2021 198,59 18,02 05.02.2020 1.03.2020 22.03.2021 29,39 2,48

156,87 13,79 05.03.2020 1.04.2020

189,87 15,46 05.04.2020 1.05.2020

184,47 13,76 05.05.2020 1.06.2020

172,89 11,72

2-20-16366

05.06.2020 1.07.2020

139,66 8,56 05.07.2020 1.08.2020

152,29 8,3 05.08.2020 1.09.2020

149,52 7,13 05.09.2020 1.10.2020

135,83 5,59 05.10.2020 1.11.2020

110,35 3,79 2020. kokku

108,60 KOKKU

561,49

Menetluskulude jaotus

17. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna avaldus rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtukulud jaotada võrdeliselt rahuldamise ulatusega. Seega 80% avaldaja menetluskuludest jääb puudutatud isiku kanda ja 20% avaldaja menetluskuludest jääb avaldaja enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.

19. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

20. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2022 kohtumäärusega.