4-21-950/20 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-21-950 Otsuse kuupäev

27. september 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi J.U jahiseaduse 50

väärteoasi § järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. a otsus märtsi 2021. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled J.U kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

8. september 2021, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 10.

Tühistada märtsi 2021. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Taotlus valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 18. veebruari 2021. a otsusega karistati J.U jahiseaduse (JahiS) § 50 järgi rahatrahviga trahviühikut ehk kohaselt küttis J.U

400 eurot. Otsuse

19. augustil

2020 kella 22.15 paiku Ida-

ilma suuruluki Viru maakonnas Auvere külas Vanakivi maaüksusel jahiloata Sellega rikkus menetlusalune isik JahiS 35 lg 1 p

40 lg- 1 ja 10 ühe pruunkaru. §

2 ja § te nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse kaitsja, kes palus otsuse J.U tühistada.

3. Viru Maakohtu 10. a otsusega kaebus rahuldati, märtsi 2021. Keskkonnaameti otsus tühistati ja menetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Ekspertiisitasu 420 eurot jäeti riigi kanda.

3.1. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et karu laskis maha J.U. Menetlusalune isik on laskmist eitanud.

4-21-9504-21-950

2(4)

3.2. Tulirelva ekspertiisi akti kohaselt on kuul tõenäoliselt lastud J.U-le kuuluvast vintpüssist.

Kohtud on õigustatud kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Sellises olukorras peab aga esinema muid usaldusväärseid tõendeid, mis kogumis võimaldavad lugeda väärteo toimepanemise tõendatuks. Praegusel juhul muud süüd kinnitavad tõendid puuduvad.

3.3. Ühisjahist osavõtjate nimekirjad ei ole usaldusväärsed. täielikult välista Seega pole tud, et jahil osales veel isikuid ja keegi neist kasutas sama kaliibriga relva. Usaldusväärsed tõendid puuduvad ka selle kohta, kus keegi jahimeestest lasu hetkel asus ja kus paiknes karu. Seetõttu ei saa hinnata, kas J.U karu lasuga tabada. oli võimalik KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnaamet, kes taotleb otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või alternatiivselt asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks.

4.1. ades, et Kohtueelses menetluses on üle kuulatud kõik jahipiirkonnas viibinud isikud. Arvest väiksel maa alal pidas jahti üheksa meest ja pruunkaru laskekoha läheduses paiknes - neist neli, on võimatu, et piirkonnas viibis veel teisi isikuid, keda ükski menetluse käigus üle kuulatud jahimeestest tol õhtul ei näinud. Tunnistajatel ei ole just karu lasknud isikut varjata põh ja nende ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda.

4.2. Tõendamiseseme asjaolude selgitamise seisukohast on tähtsad vaid nende jahimeeste asukohad, kes paiknesid lasu tegemise koha ja P. ning veidi kaugemal läheduses. Nendeks olid J.U K.

J. ja Y. B. , et sid

, J. ja Y. B. Samas D. Ekspertiisiaktiga on välistatud pruunkaru kütti

P. K. D. J.U püssist lastud ja karu kehast leitud kuulide üldtunnused (hulk, suund ja laius) ühtisid ning eritunnustes esinesid vaid vähesed erinevused. Need võisid olla tingitud sellest, et kuul läbistas karu kehas ka luid.

5. J.U kaitsja esitas kassatsioonivastuse

, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on kogutud piisavalt otseseid ja kaudseid tõendeid, järeldamaks väärteo toimepanemist J.U poolt. Maakohus aga asus vastupidisele seisukohale ja lõpetas kaitsja kaebuse alusel väärteomenetluse. Kolleegiumi hinnangul ei järginud kohus selliselt toimides tõendite hindamise reegleid ning rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust.

7. Maakohtu arvates ks kahtlusteta kummutada J.U puuduvad asjas tõendid, mis võimalda

süüd eitavad ütlused. Seejuures

pidas kohus oluliseks, et J.U ei ole varem karistatud.

Kolleegium Esiteks on kohtu viide varasemate karistuste puudumisele maakohtuga ei nõustu.

siinkohal asjakohatu ega välista mingil moel J.U kõnealuse väärteo toimepanemist. poolt Teiseks on väärteoasjas le edastati kümne tehtud tulirelva ekspertiis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi jahil viibinud jahimehe tulirelva ja karu kehast eemaldatud kuul. Eksperdil tuli muu hulgas üksteist vastata küsimusele, kas ja millisest ekspertiisiks esitatud tulirelvast oli kuul tulistatud. Ekspert jõudis kümne relva puhul järeldusele, et kuul ei olnud nendest lastud. Järelejäänud ühe relva

, s.o J.U jahipüssi puhul järeldas ekspert, et tõenäoliselt on kuul sellest lastud

(ekspertiisiks esitatud kuuli ja J.U eritunnustes

püssist katselaskmisel saadud kuuli esinesid vaid vähesed erisused).

4-21-9504-21-950

3(4)

8. Maakohus keskendus ekspertiisiakti hinnates üksnes sellele, et kuuli pärinemine J.U relvast oli tuvastatud tõenäolikus, mitte kategoorilises vormis süüd , pidades vajalikuks, et J.U

kinnitaksid sootuks veel täiendavad tõendid. Samas ei pööranud kohus tähelepanu ekspertiisiakti osale, kus ekspert välistas, et kuul võinuks olla lastud teistest ekspertiisiks esitatud relvadest. Sellises olukorras pidanuks kohus pöörduma nn välistamismeetodi poole (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08, p 10.2). Ekspertiisiaktiga on kindlasti ei lastud. tõendatud, et ülejäänud relvadest karu Järelikult on väärteo toimepanemine teiste jahimeeste poolt välistatud õimaliku teo toimepanijana arvesse , millest tulenevalt saaks v tulla üksnes J.U.

9. nuks kahtluse alla seada asjaolu, kui jahipiirkonnas Välistamismeetodi rakendatavuse või tõesti

viibinuks samal ajal veel teisi menetluses tuvastamata isikuid. Sellisel juhul olnuks teo võimalike toimepanijate ring laiem. Maakohus ongi otsuses leidnud, et välistada ei saa, et jahil osales veel keegi, mis omakorda suurendab kahtlust J.U . süüs Seejuures viitab ta ühisjahist osavõtjate nimekirjadele, mis ei vasta osaliselt tegelikkusele. Tähelepanu väärib, et kaitsja ei ole kaebuses niisugust väidet esitanud. Menetluse käigus on tõepoolest tuvastatud, et jahidokumendid ei olnud korrektselt vormistatud ega kajastanud jahist osa võtnud isikuid päris täpselt. Samas on kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikute ütlustega jahil tegelikult osalenud isikud ja nende paiknemine jahialal kindlaks tehtud, mistõttu ei määravat tähtsust. ole jahidokumentidel selles osas Arvestatavaid tõendeid, et jahil viibis senises menetluses tuvastamata isikuid, ei ole.

10. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 7 lg §

3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult asjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus nr 1-18-86/128, p 58.)

11. Samuti on senises praktikas rõhutatud, et menetlusõiguse rikkumine on seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset

just sellisel moel, nagu see ning väljaspool

tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. veebruari 2021. a otsus nr 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega ).

12. Maakohus on eeltoodud seisukohti praeguse asja lahendamisel eiranud ning nentinud alusetult sellise esinemist

7 lg 3 põhjendatud kahtluse , mille saab tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § ebaõige kohaldamine viis alusetult menetluse lõpetamiseni käsitada ning seda viga tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTM §

2 mõttes. S 150 lg

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § § ja § , tühistab

174 p- 7, st

175 p- 2 st

150 lg- 2 st Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 10.

otsuse ning saadab v märtsi 2021. a äärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada.

14. J.U kaitsja esitas 8. septembril 2021 taotluse valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu (1350 22.58 eurot) hüvitamiseks, mis on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell . Kriminaalkolleegium on selgitanud, et Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on

4-21-9504-21-950

4(4) nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). Kuna praeguses asjas määrati kassatsioonimenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtajaks 8. september 2021 kell 9.00, ei ole menetluskulude hüvitamise taotlus tähtaegne ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)