4-20-2732/34 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-20-2732 Otsuse kuupäev 27. september 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Meelis Tikerpuu väärteoasi KarS § 3981 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meelis Tikerpuu kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Finantsinspektsioon, esindajad Siim Tammer, Janar Stamm ja Johanna Maria Kuusemets Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 8. september 2021, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus Meelis Tikerpuu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kassatsioon rahuldada. 3. Mõista Eesti Vabariigilt Meelis Tikerpuu kasuks välja 1694 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses, maakohtu menetluses ja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Finantsinspektsioon (kohtuväline menetleja) koostas 5. mail 2020 Meelis Tikerpuu kohta väärteoprotokolli, mille kohaselt pani menetlusalune isik 15. jaanuarist kuni 7. veebruarini 2020 kuus korda toime turumanipulatsiooni. Ta tegi enda AS-i LHV Pank (LHV) ja Swedbank AS-i kontosid kasutades iseendaga tehinguid, mis andsid või tõenäoliselt andsid valesid või eksitavaid märguandeid Coop Pank AS-i (Coop) aktsiate nõudluse kohta: - 15. jaanuaril ostis ja müüs M. Tikerpuu enda Swedbank AS-i kontol 100 Coopi aktsiat; - 17. jaanuaril müüs ta enda LHV kontolt 2000 aktsiat enda Swedbank AS-i kontole;

4-20-2732

2(7) - 3. veebruaril müüs ta enda LHV kontolt 1000 Coopi aktsiat enda Swedbank AS-i kontole ja hiljem veel samamoodi 1100 aktsiat; - 6. veebruaril müüs ta enda LHV kontolt 1150 Coopi aktsiat enda Swedbank AS-i kontole; - 7. veebruaril müüs ta enda LHV kontolt 1000 Coopi aktsiat enda Swedbank AS-i kontole. Kirjeldatud tehingutega ostis ja müüs M. Tikerpuu 6350 Coopi aktsiat väärtusega kokku 7091,80 eurot. Tehingute maht moodustas 0,22–7,94 protsenti vastavate kauplemispäevade Coopi aktsiate päevasest kauplemismahust. 2. 1. juuni 2020. a Finantsinspektsiooni otsusega karistati M. Tikerpuud kirjeldatud teo eest karistusseadustiku (KarS) § 3981 lg 1 alusel rahatrahviga 500 eurot. Kohtuväline menetleja luges väärteoprotokollis kirjeldatu tõendatuks ja M. Tikerpuu käitumise karistamist väärivaks. Turumanipulatsiooni toimepanemiseks piisab, kui antakse eksitavaid või tõenäoliselt eksitavaid märguandeid, mida kirjeldatud tehingud kahtlemata tegid. Turumanipulatsioon ei eelda kasu saamist ja/või kahju tekkimist. Tehes iseendaga tehinguid selliselt, et väärtpaberite tulu saav omanik tegelikult ei muutunud, andis või tõenäoliselt andis menetlusalune isik eksitavaid märguandeid Coopi aktsiate nõudluse kohta. 3. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas M. Tikerpuu, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 4. Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4.1 Vaidlust pole selles, et M. Tikerpuu tegi väärteoprotokollis kirjeldatud tehingud. Küsimus on, kas tegu oli turumanipulatsiooniga, mis on keelatud nii riigisisese kui Euroopa Liidu (EL) õigusega, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määruse nr 596/2014 (edaspidi turukuritarvituse määrus) art-ga 12. Riigikohus on selgitanud väärtpaberiturul osalejate kohustusi. Lisaks tuleb kauplejatel arvestada otsekohalduva EL-i õigusega. Turukuritarvituse määruse art 12 sisustab KarS § 3981 koosseisu. 4.2 M. Tikerpuu pole suutnud põhjendada enda tehingute majanduslikku sisu. Jääb arusaamatuks, miks menetlusalune isik müüs iseendale aktsiaid aktsiaturu kaudu. Kohtu hinnangul andis ta Coopi aktsiatega kauplemisel valeinfot nende aktsiate nõudluse kohta, mistõttu oli tema tegevusel manipulatiivne eesmärk. Seitse protsenti päevastest tehingutest on märkimisväärne osa kogu tehingute arvust. Nii kahjustas menetlusalune isik aktsiaturu läbipaistvust ja lõi eksliku mulje Coopi aktsiate nõudluse kohta. 4.3 M. Tikerpuu on aastaid väärtpaberiturul tegutsenud. Seega pidi ta kauplemise reegleid teadma ja tema vastupidised väited pole usutavad. Menetlusalune isik tegutses kaudse tahtlusega: iseendaga tehinguid tehes pidas M. Tikerpuu turuga manipuleerimist võimalikuks. Menetluse lõpetamiseks põhjust pole – avalikul turul toime pandud rikkumiste karistamise vastu on avalik huvi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. M. Tikerpuu kaitsja esitas kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist, esitades kokkuvõtvalt järgmised argumendid.

4-20-2732

3(7) 5.1 Kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-36-12 märgituga. Turumanipulatsiooniga on tegu eelkõige juhul, kui etteheidetav tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse. Tehingud peavad olema tehtud eesmärgiga mõjutada finantsinstrumendi turuhinda. Väärteoprotokollis pole isegi märgitud, et vaidlusalused tehingud oleksid aktsiate hinda mõjutanud või võisid seda teha. Kohus jättis kaitseväidetele vastamata. Menetlusalune isik viis lihtsalt aktsiad ühelt kontolt teisele. 5.2 KarS § 3981 süüteokoosseis on sedavõrd abstraktne, et ei võimalda mõista, mis on turumanipulatsioon. N-ö pühapäevakaupleja jaoks ei ole vastav normistik arusaadav ega vastutuse alused ettenähtavad. M. Tikerpuu ei osanud väärteoetteheidet ette näha. Ta ei tegutsenud tahtlikult ega näinud enda tehingutes mingit ohtu. EL-i õigus ei keela selliseid tehinguid ega määratle neid automaatselt turgu manipuleerivana. 5.3 Õige pole maakohtu osutus, et M. Tikerpuu on väärtpaberitega kaubelnud 9 aastat – tähelepanuta jäeti kaitseväide ja tõendid selle kohta, et menetlusalune isik ei kaubelnud vahepeal 5 aastat aktsiatega. Ka ei tähenda aastatepikkune kogemus, et M. Tikerpuu teadis kõiki väärtpaberituru peensusi. Keelueksimust ei ole analüüsitud. 5.4 Menetlusaluse isiku tehingutega polnud võimalik turuga manipuleerida. Pole tuvastatud, et turg käitunuks kuidagi teisiti, kui tehinguid poleks tehtud. Jätkuvalt on arusaamatu, kellele ja mis sisuga ebakohase signaali võisid anda ca kuu aja jooksul tehtud kuus tehingut hinnavahemikus 100–2000 eurot. Kohtuväline menetleja ja maakohus analüüsisid vaid konkreetsetel päevadel toimunud tehinguid, jättes arvestamata turuseisundi laiemalt ja turusügavuse. Huvi aktsiate vastu ei näita mitte niivõrd toimunud tehingute arv, vaid eelkõige kauplemissüsteemi sisestatud orderite arv ja neil toodud aktsiate hulk ehk turusügavus, mida pole M. Tikerpuu süü tuvastamisel üldse arvestatud. M. Tikerpuu tegi tehingud börsihindadega ja pärast neid ei toimunud märkimisväärset hinnamuutust. 6. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja kunstlikud tehingud iseendaga andsid või tõenäoliselt andsid valesid või eksitavaid märguandeid Coopi aktsia nõudluse ja pakkumise kohta, kuna teised turuosalised ei teadnud, et M. Tikerpuu tegi tehingud iseendaga. Need tehingud andsid turule signaali, et Coopi aktsia nõudlus ja pakkumine on kasvanud. M. Tikerpuu pole suutnud põhjendada, miks ta ei teinud vaidlusaluseid tehinguid börsiväliselt. Turumanipulatsiooni koosseisu täitmiseks ei pea tehing või tehingukorraldus iseenesest olema ebaseaduslik, küll aga peavad need olema turgu eksitavad või tõenäoliselt eksitavad. On enam kui tõenäoline, et mõistlik Coopi aktsiatesse investeeriv isik sattus M. Tikerpuu tehingutest eksitusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kassaatori argumente saadab Riigikohtus edu ning maakohtu otsus tuleb tühistada. Kolleegium selgitab esmalt KarS § 3981 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge (I), võtab seejärel seisukoha M. Tikerpuule etteheidetava teo kohta (II) ning lahendab lõpuks kassatsiooni ja menetluskulude hüvitamise taotluse (III). I 8. KarS § 3981 lg 1 alusel karistatakse turumanipulatsiooni eest. Tegu on blanketse väärteokoosseisuga, mida tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-70-11, p 8.1; 31. mai 2018. a

4-20-2732

4(7) otsus nr 1-16-9717/24, p 17). Enne turukuritarvituse määruse jõustumist defineeris turumanipulatsiooni väärtpaberituru seadus (VPTS). Kehtiva VPTS § 1882 järgi tuleb turukuritarvitusi, sh turumanipulatsiooni, sisustada turukuritarvituse määruse artiklite 14 ja 15 abil (vt ka väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 359SE seletuskiri, lk 14.). 9. Turumanipulatsiooni ja selle katse keeld on sätestatud turukuritarvituse määruse artiklis 15, turuga manipuleerimise mõiste ehk art 15 keelu maht aga sama määruse artiklis 12. Määruse art 12 lg 3 kohaselt tuleb turumanipulatsiooni sisustamisel arvestada määruse I lisas märgitut ning art 12 lg 5 annab Euroopa Komisjonile pädevuse võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse veelgi I lisas esitatud tunnuseid, et neid selgitada ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut. 10. Turukuritarvituse määruse art 12 sätestab näitliku avatud loetelu tegevustest, mida tuleb käsitada turuga manipuleerimisena. Muu hulgas peetakse viidatud sätte järgi turuga manipuleerimiseks tegevust, mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid märguandeid finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna kohta (M. Tikerpuule tehtud etteheide). Manipuleeriva tegevuse tunnuseid avatakse veelgi määruse I lisas, mille punktis A on esitatud valede või eksitavate märguannete ja hindade kindlustamisega seotud manipuleeriva tegevuse tunnused ning punktis B näilike võtete või muud liiki pettuse või pettuslike võtete kasutamisega seotud manipuleeriva tegevuse tunnused. Oluline on seejuures silmas pidada, et kirjeldatud tunnuste loetelu ei ole ammendav ja neid tunnuseid ei pea ilmtingimata käsitama turuga manipuleerimisena. Täiendavalt kirjeldab turuga manipuleerimise viise Euroopa Komisjoni 17. detsembri 2015. a delegeeritud määruse nr 2016/522 (edaspidi komisjoni määrus) II lisa. 11. Kirjeldatud EL-i õigusaktides sätestatu põhjal moodustuvad KarS § 3981 lg 1 koosseisu piirid. Vältimaks eeskätt turukuritarvituse määruse art-s 12 sätestatud loetelu avatuse tõttu turumanipulatsiooni karistatavuse piiritlematuks muutumist, tuleb KarS § 3981 lg 1 koosseisu tõlgendada kitsendavalt (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-68-10, p-d 11–16 ja 21. veebruari 2019. a otsus nr 1-16-6452/340, p 37). 12. KarS § 3981 lg 1 koosseisu eesmärk on kaitsta finantsturgude käibe usaldusväärsust. Seda, kas finantsturul tegutsev isik võib olla toime pannud turumanipulatsioonina karistatava teo, tuleb selgitada turu toimimise aluspõhimõtete valguses. Turu toimimiseks on eelkõige vajalik sellel osalejate usaldus turu vastu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-36-12, p 10; 10. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-70-11, p 16.) Arvestades kaitstavat õigushüve, kirjeldatud valdkonna spetsiifikat ja määratletusnõudest tulenevat vajadust tõlgendada KarS § 3981 lg 1 koosseisu kitsendavalt, tuleb turumanipulatsioonina käsitada ning karistatavaks lugeda üksnes tegusid, mis reaalselt finantsturu käibe usaldusväärsust kahjustavad või on vähemasti kohased sellise mõju esilekutsumiseks. 13. Teisisõnu saab KarS § 3981 lg 1 alusel karistada üksnes finantsturgu mõjutava teo, turgu tõenäoliselt mõjutava teo või sellise teo katse eest. Sellele, et igasuguse turumanipulatsiooni tuvastamiseks tuleb ära näidata reaalne või potentsiaalne mõju finantsturule, viitab ka KarS § 3981 lg-s 2 sätestatud turumanipulatsiooni kuriteokoosseis, mille üheks koosseisupäraseks tagajärjeks on olulise kasu või kahju tekkimine. Turumanipulatsiooni väärteokoosseisu puhul pole küll nõutav olulise kahju/kasu või selle tekitamise potentsiaali tuvastamine. See ei muuda aga fakti, et koosseisupäraseks saab lugeda vaid tegu, mille puhul jääb niisugune (potentsiaalne) kasu või kahju olulisuse lävendist (KarS § 121 p 1) allapoole. Ka turukuritarvituse määruse I lisas esitatud turumanipulatsiooni tunnused sisustavad manipulatiivset tegevust turule (tõenäoliselt) avaldatava mõju ning selle ulatuse abil. Et manipulatsioonil peab olema reaalne mõju või tõenäoline mõju, nimetab korduvalt ka komisjoni määruse II lisa.

4-20-2732

5(7) 14. Finantsturu käibe usaldusväärsuse kahjustamine või tõenäoline kahjustamine kui faktiküsimus tuleb niisiis turumanipulatsiooni jaatamiseks iga kord eraldi tuvastada (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-36-12, p 11.1). Seesuguse mõju hindamisel on lähtepunktiks turukuritarvituse määruse I lisas kirjeldatud manipuleeriva tegevuse tunnused, mis võimaldavad tuvastada, kas ja millist mõju konkreetne tegevus turule avaldas või võis tõenäoliselt avaldada. Kuna nimetatud manipuleeriva tegevuse tunnuste loetelu ei ole ammendav, on võimalik, et arvesse tuleb võtta muidki kriteeriume, mis konkreetsel juhul oluliseks võivad osutuda. Küll aga ei ole turumanipulatsiooni tuvastamine lubatav, ilma et enne analüüsitaks turukuritarvituse määruse I lisas toodud tunnuseid tervikuna. Võimalikule manipuleerivale tegevusele turukuritarvituse seisukohalt hinnangu andmiseks tuleb juba väärteoprotokollis kajastada need faktilised asjaolud, mille alusel saab menetleja anda hinnangu turumanipulatsiooni tunnuste olemasolu ja ulatuse kohta kogumis. Nii peab väärteokirjeldusest selguma näiteks see, millise osa moodustasid vaidlusalused kauplemiskorraldused või tehingud tehtud tehingute päevamahust, kas ja mil määral mõjutasid need kauplemiskorraldused või tehingud finantsinstrumendi turuhinda, mil määral koondusid kauplemiskorraldused või tehingud lühikesse ajavahemikku kauplemiseks ettenähtud ajavahemikus ning kas need põhjustasid hinnamuutuse, mis hiljem muutus vastupidiseks, milline ajaline seos oli kauplemiskorraldustel või tehingutel võrdlushindade, arveldushindade ja hinnanguliste väärtuste arvutamisega ning mil määral põhjustati selliseid hindu ja hinnangulisi väärtusi mõjutavaid hinnamuutusi. Väärteoprotokollis nende asjaolude kajastamata jätmisel on rikutud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 6). VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2018. a otsus nr 4-17-4621/22, p 16) 15. Kuigi KarS § 3981 lg 1 puhul on tegemist väärteoga, eeldab turumanipulatsiooni toimepanemine subjektiivsest küljest üldjuhul tahtlust. See tuleneb paljuski juba karistatava teo (manipuleerimine) olemusest, aga samuti ülal viidatud EL-i õigusaktidest. Komisjoni määruse II lisa sõnastus ei jäta kahtlust, et silmas peetakse just tahtlikke käitumisakte, mis on suunatud turu mõjutamisele. Määruses kirjeldatakse sihipärast, teadlikku käitumist, mis on karistusõiguslikult käsitatav tahtlusena. Erandiks on turukuritarvituse määruse art 12 lg 1 p-des c ja d kirjeldatud teod, mille puhul piisab koosseisu täitmiseks ka ettevaatamatusest. Kolleegium on varemgi rõhutanud, et eriosa norm võib konkreetse väärteokoosseisu puhul nõutavaid subjektiivseid tunnuseid täpsustada ning sugugi mitte kõigi väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate käitumisaktide puhul ei pruugi olla põhjendatud nende karistatavus nii tahtluse kui ka ettevaatamatuse vormis (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-48-05, p 6 ja 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-87-06, p 8). Lisaks tuleb arvestada juba ülal käsitletud KarS § 3981 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu seotust lõikes 2 kirjeldatud kuriteokoosseisuga. Erisubjektsuse ja tagajärjeks oleva kahju/kasu olulisuse kui kuriteokoosseisu iseloomustavate tunnuste kõrvalejätmisel on turumanipulatsiooni väärteoja kuriteokoosseis identsed ning subjektiivset külge iseloomustavad tunnused peaksid sarnastel koosseisudel üldjuhul kattuma (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-81-06, p 10). 16. Turukuritarvituse määruse art-s 15 sätestatud turumanipulatsiooni keeldu ei kohaldata määruse art 12 lg 1 p-s a kirjeldatud tegevuste osas, kui menetlusalune isik tõendab, et tema tegevusel olid õiguspärased põhjendused ja need olid kooskõlas turu tunnustatud tavaga, mis on kehtestatud turukuritarvituse määruse art 13 kohaselt (turukuritarvituse määruse art 13 lg 1). Süstemaatilises

4-20-2732

6(7) mõttes on nimetatud õigustatud põhjenduse puhul tegu turumanipulatsiooni koosseisule vastava käitumise õigusvastasust välistava asjaoluga (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1-36-12, p 12). II 17. Eelkirjeldatud põhimõtteid praegusele väärteoasjale rakendades märgib kolleegium järgmist. 18. M. Tikerpuule heidetakse väärteoprotokollis ette turuga manipuleerimist Coopi aktsiatega tehtud kuue tehinguga, kuna nende tehingutega andis või tõenäoliselt andis ta valesid või eksitavaid märguandeid aktsiate nõudluse kohta (KarS § 3981 lg 1, määruse art 12 lg 1 p a). Väärteoprotokollis viidatakse lisaks turukuritarvituse määruse I lisale, mille kohaselt on üheks manipuleeriva tegevuse tunnuseks asjaolu, et finantsinstrumendi omanik ei muutu. 19. Turukuritarvituse määruse I lisas nimetatud turumanipulatsiooni tunnused on väärteoprotokolli koostajal jäänud tervikuna tähelepanuta ning neile tunnustele omaseid faktilisi asjaolusid ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Viidatud on eeskätt vaid ühele kriteeriumile (aktsiate omaniku mittevahetumine), mainides lakooniliselt siiski ka tehingute osakaalu päevasest tehingute kogumahust. Väärteokirjelduses esitatu põhjal ei ole M. Tikerpuu tehingute puhul tuvastatav mitte ükski muu turumanipulatsiooni tunnus ega ka mõne sellise tunnuse märkimisväärne ulatus, mõju vmt, millele määruse lisa viitab. Protokollist ei selgu, miks vaatlusalused kuus tehingut kvalifitseeruvad sellisteks, et need on käsitatavad vähemasti potentsiaalselt turgu mõjutavatena, mh pole kirjeldatud, kas ja mil määral aktsia hind M. Tikerpuu tehingute tulemusena muutus, kas tehinguid tehti võrdlushindade arvutamise ajal, kas ja milline mõju oli M. Tikerpuu kauplemiskorraldustel aktsia hinnale ning kas korraldusi hiljem ka tühistati. 20. Kui keegi kannab väärtpabereid enda ühelt väärtpaberikontolt teisele börsitehinguga, võib tõepoolest tekkida põhjendatud kahtlus, et tehingul pole majanduslikku sisu ning sellega soovitakse näidata kauplemisaktiivsust tegelikust suuremana. Tehingud iseendaga ei ole väärtpaberiturul aga iseenesest keelatud. Turukuritarvituse määruse I lisas on väärtpaberi omaniku mittevahetumist nimetatud küll ühe manipuleeriva tegevuse tunnusena. Sellest ei saa aga järeldada, et pelgalt väärtpaberi ülekandmine enda teisele väärtpaberikontole börsitehinguga tähendabki alati turumanipulatsiooni – ainuüksi mõne turumanipulatsioonile viitava tunnuse esinemisest ei saa teha järeldust turumanipulatsiooni koosseisu täidetuse kohta (vt ka Riigikohtu 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-44-13, p 17). Nagu öeldud, peab tehing mingil viisil turgu ka reaalselt mõjutama või minimaalselt olema kohane selliseks mõjutuseks. Käsilolevas väärteoasjas ei ole midagi sellist väärteoprotokollis kirjeldatud ega kohtumenetluses tuvastatud. Kuna kohtuväline menetleja ja kohus on turukuritarvituse määruse I lisas nimetatud turumanipulatsiooni tunnused tervikuna tähelepanuta jätnud, ei olnudki tehingute (potentsiaalse) eksitava mõju tuvastamine võimalik. Sõltumata eeltoodust räägib menetletava juhtumi puhul turumanipulatsiooni vastu ka menetlusalusele isikule etteheidetavate börsitehingute väga tagasihoidlik rahaline väärtus, mis ulatus kokku umbes 7000 euroni, ja asjaolu, et kaubeldud 6350 Coopi aktsiat moodustasid selle väärtpaberi koguhulgast (91 164 176 noteeritud aktsiat) tühise osa (vähem kui 0,007%). 21. Kokkuvõtvalt ei kirjelda väärteoprotokoll M. Tikerpuu vastutuse eelduste tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Maakohus seda materiaalõiguslikku puudust ei märganud. Seda eksimust pole VTMS § 87 järgi võimalik kohtumenetluses ka kõrvaldada. Seetõttu tuleb väärteomenetlus väärteo tuvastamatuse tõttu M. Tikerpuu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

4-20-2732

7(7) III 22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsuse ja lõpetab M. Tikerpuu suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 23. VTMS § 23 ja § 38 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kassaatori taotluse mõista riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja kokku 1694 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses, maakohtus ja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt)