2-19-16923/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16923

Kohtuasi

X hagi Kehtna valla (Kehtna Vallavalitsuse kaudu)

vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara valduse

üleandmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kalle Oja

Kostja (vastustaja): Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Jõks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 25.02.2021 otsus tühistada osas, millega mõisteti X-lt Kehtna valla

kasuks välja menetluskulud 4617 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Kehtna valla

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja menetluskulud X-lt

Kehtna valla kasuks välja mõistmata 4617 eurot ületavas osas, samuti jätta

rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu

otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta X hagi Kehtna valla vastu omandiõiguse tunnustamiseks Linnaaluste

külas Sigala maaüksusel asuvale ehitisele (ehitisregistri koos 120689145) ja

ehitise nimega Keava vana sigala valduse üleandmise kohustamiseks

rahuldamata.

2.2. Jätta X taotlus Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki lisamiseks tsiviilasja juurde

rahuldamata.

2.3. Jätta Kehtna valla menetluskulud X kanda.

2-19-16923

2.4. Välja mõista X-lt menetluskulud 4617 eurot Kehtna valla kasuks.

2.5. Välja mõista X-lt viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras Kehtna valla kasuks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda, v.a menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole

enda kanda.

5. Määrata kindlaks Kehtna valla ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline

suurus ja mõista X-lt Kehtna valla kasuks välja menetluskulu 182,80 eurot.

6. Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Kehtna vallale VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja vastuväited kostja menetluskuludele

1. X (hageja) esitas 31.10.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Kehtna valla (Kehtna

Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu, milles palus tunnustada hageja omandiõigust

Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Linnaaluste külas, Sigala maaüksusel asuvale ehitisele

nimega Keava vana sigala ehitisregistri koodiga 120689145 (ehitisealune pind 1458.6

m², suletud netopind 1312.7m²) ja kohustada kostjat üle andma vastava ehitise valdus.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. 23.11.2020 seisukohas esitas hageja vastuse kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja

leidis, et kostja kulude nimekirjas on tööd ja toimingud, mis ei ole seotud käesoleva

tsiviilasja menetlusega või on tegemist mittevajalike toimingutega ning tööde maht on

ülepaisutatud. Mõistlikuks töömahuks, arvestades, et vastuse hagile koos täienduste ja

tõenditega koostas kostja ise, oleks maksimaalselt 20 tundi.

3. Põhjendatuks ei saa pidada kostja esindaja tunnihinda 170 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks. Tegemist ei ole väga keeruka või mahuka tsiviilasjaga, mille puhul oleks

põhjendatud keskmisest advokaadi tunnihinnast kõrgem tasu. Hageja leiab, et kostja

esindaja tunnitasu ei peaks ületama 150 eurot koos käibemaksuga.

4. Lepingulise esindaja toimingud 24.03.2020 kuni 13.04.2020 kogumahus 12,1 tundi ei

ole käsitletavad lepingulise esindaja kuluna. Tegemist oli kostja lepingulise esindaja

toimingutega, mida ta teostas eesmärgiga hinnata, kas ta soovib antud tsiviilasja

menetluses osaleda või mitte. Allar Jõks kostja lepingulise esindajana on e-toimiku

kohaselt asja menetlusse kaasatud alles 14.04.2020. Seega ei saa enne 14.04.2020 tehtud

toimingute puhul olla tegemist käesolevas asjas lepingulise esindaja poolt teenuse

2-19-16923

osutamisega. Lisaks oleks vastavate toimingute põhjendatud ajakulu kuni 4 h, kuna

kostja oli juba oma taktika ja strateegia valinud ning vastused hagile koostanud.

5. 14.04.2020 toimingu puhul (2,4 h) on tegu asjasse mittepuutuva kuluga. Asjast ei nähtu,

milleks ette valmistati või milles seisnes kohtumine.

6. Põhjendamatult ülepaisutatud on ka kostja lepingulise esindaja kulud perioodi eest

20.04.2020 kuni 24.04.2020 (kokku 10,2 h), kuna kostja tegevused ei olnud suunatud ei

vaidluse lahendamisele ega ka kompromissi saavutamisele. Mõistlik ajakulud oleks

olnud 2 h. Põhjendamatu ja mittevajalik oli kostja esindaja poolt kompromissettepaneku

osas viielehelise vastuse koostamine.

7. Mittekohased ja ülepaisutatud mahuga on kostja esindaja tööd 14.05.2020 kuni

19.05.2020 (kokku 22,1 h). Väär on kostja väide nagu oleks ta tutvunud ja analüüsinud

uusi materjale 14.05.2020, uusi materjale pooled alates aprillist ei ole esitanud.

19.05.2020 taotluse ja seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks on 4 tundi. Lisaks

tuleks 19.05.2020 taotluse koostamisega seotud kulud jätta kostja kanda, sest kostja

taotlus jäeti rahuldamata.

8. Põhjendamatuks ja asjaga mitteseotud tegevuseks on kostja menetluskulude nimekirjas

märgitud 27.05.2020 tööd. AÕSRS regulatsiooni tundmaõppimine on kostja

puhthariduslik tegevus ega ole seotud käesoleva tsiviilmenetlusega. Arusaamatuks jääb

ka, mida arutati kliendiga.

9. Ülepaisutatud on kostja esindaja 28.05.2020 kuni 01.06.2020 tehtud tööd. 28.05.2020

ja 01.06.2020 toimingute põhjendatud kuluks on 2 tundi 4 tunni asemel. 29.05.2020

toimingu põhjendatud kulu on 2 tundi 3,5 tunni asemel.

10. Kostja esindaja 08.06.2020 toimingud mahus 0,5 tundi on põhjendamatud, sest kostja

poolt analüüsitud haldusasjal puudub otsene puutumus käesoleva tsiviilasjaga.

11. 10.06.2020 toimingu põhjendatud ajakuluks on 0,5 tundi 1,5 tunni asemel.

12. 31.08.2020 toimingud ei ole põhjendatud. Kuivõrd kostja ega tema esindaja ei oleks

pidanud teadma tunnistajatele küsimuste esitamisest, siis on tegemist kostja esindaja

poolt tunnistajate mõjutamisele või nende vastuste ettevalmistamisele kulutatud ajaga.

13. 14.09.2020 kuni 02.11.2020 toimingute ajakulu on põhjendatud 6 tundi 11,8 tunni

asemel. Kostja lõplike seisukohtade maht on vaid veidi üle kuue lehe.

14. 03.11.2020 kuni 18.11.2020 toimingute põhjendatud ajakulu on 2 tundi 7,2 h tunni

asemel.

Kostja vastuväited ja menetluskulude nimekiri

15. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. 18.11.2020 esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista

lepingulise esinduse kulud kokku summas 16 666,80 eurot (81,60 tundi x 204,25

eurot/tunnis koos käibemaksuga).

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Pärnu Maakohtu 25.02.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 16 666,80 eurot

ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

18. Menetluskulud jäävad hageja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg

1 alusel.

19. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 204,25 eurot (käibemaksuga) on TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Vaidlus on olnud

õiguslikult keerukas ja kostja esindaja on kostja õigusi väga tõhusalt kaitsnud. Antud

tsiviilasjas on tulnud analüüsida lisaks tsiviilõiguslikele küsimustele ka mitme erineva

haldusmenetlusega seonduvaid asjaolusid, sh käesoleva tsiviilasjaga haakunud

haldusasjas nr 3-19-2449 tehtud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu

2-19-16923

lahendeid. Samuti on kostja esindaja analüüsinud hageja esitatud mahukaid seisukohti

ja tõendeid. Kostja esindaja keskmine tunnihind on seega asja mahtu ja keerukust

arvestades põhjendatud.

20. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega menetluskuludele ning ei leia, et kostja kulude

nimekirjas on tööd ja toimingud, mis ei ole seotud antud tsiviilasjaga või tööde maht on

ülepaisutatud. Kostja on esitanud antud menetluses asjakohased, sisukad ja väga

põhjalikud menetlusdokumendid. Lepingulise esindaja eranditult kõik tööd ja tööde

tegemiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik, arvestades tsiviilasja keerukust

ja mahtu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esinduse

kulud summas 16 666,80 eurot koos käibemaksuga ja viivis menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas 26.03.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (s.o resolutsiooni p-d 3-5) ja teha

asjas uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub jätta

apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

22. Kohus on jätnud alusetult kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Vaidlusese puudutas kostja

põhiülesannete täitmist. Kostja oleks pidanud olema võimeline ennast käesolevas

tsiviilasjas ise esindama. Vastuse hagile esitaski kostja jurist, kus sisaldusid ka hagi

rahuldamata jätmise aluseks olnud väited. Hilisem lepinguline esindaja midagi uut ei

esitanud.

23. Hagejalt väljamõistetud menetluskulud on osaliselt mittevajalikud ja põhjendamatud.

Kuna tegemist oli kostja põhiülesandeid puudutava menetlusega, siis ei olnud

lepingulise esindaja kaasamine põhjendatud ega vajalik. Asja keerukus ei olnud selline,

mis õigustaks kostja poolt advokaadi palkamist ning kulude hüvitamise nõudmist.

24. Kostja poolt näidatud lepingulise esindaja töömahud ei ole vajalikud, põhjendatud ega

mõistlikud. Põhjendatud ja vajalikuks tuleb lugeda toiminguid maksimaalselt 20 tunni

ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ei vasta asja keerukusele ja mahule ning

on ebamõistlikult suur. Tegemist ei ole väga keeruka või mahuka tsiviilasjaga. Kostja

esindaja tunnitasu ei oleks pidanud ületama 150 eurot koos käibemaksuga.

25. Maakohus ei ole kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja

nende tegemise töömahte sisuliselt hinnanud ega vastanud hageja 23.11.2020

vastuväites toodud seisukohtadele.

Vastustaja seisukoht

26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud.

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4617 eurot

ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata ja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 4617

2-19-16923

eurot ületavas osas, samuti jätab ringkonnakohus rahuldatama sellelt viivise

väljamõistmise

nõude.

Ülejäänud

osas

jääb

maakohtu

otsus

muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

29. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud osas, milles kohus jättis

menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel, kuivõrd hagi jäi rahuldamata.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selles osas maakohtu otsust muuta. Käesoleval

juhul on hageja pöördunud tsiviilnõudega kostja vastu (tegemist ei ole

haldusvaidlusega, mis seonduks kostja põhiülesannetega) ning hageja hagi on jäetud

rahuldamata. Hagejale pidi olema ettenähtav, et hagi rahuldamata jätmisel võivad

menetluskulud jääda tema kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine alust TsMS § 162 lg

4 kohaldamiseks, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei

piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid lähtuma peab kõrgendatud

standardist, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4

kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10).

Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid. Ka

hageja ei ole selliste asjaolude esinemist välja toonud. See, et kostja puhul on tegemist

haldusorganiga, selliseks asjaoluks ei ole. Lisaks on kostjal õigus kasutada menetluses

lepingulist esindajat. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaliseks on kohaliku omavalitsuse

üksus, kelle struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei anna alust jaotada

menetluskulusid erinevalt TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust ning jätta kostja lepingulise

esindaja kulud hagejalt välja mõistmata. Kohaliku omavalitsuse üksus kui juriidiline

isik võib ajada kohtus asju lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks

kohtus võib muu hulgas olla advokaat. Tegemist ei ole tsiviilasjaga, kus vaidluse vähese

keerukuse tõttu oleks lepingulise esindaja kaasamine põhjendamatu (vt RKTKm nr 3-

2-1-177-15, p 14).

31. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride

ületamist kostja lepingulise esindaja kulude hindamisel.

32. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra

suurusele, mis on hageja hinnangul ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus märgib, et

konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige

asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist

ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab

oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14; nr 2-

17-13164, p 10; nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et

tegemist oli tavapärasest keskmiselt keerukama vaidlusega, millise puhul tuleks lugeda

põhjendatuks tunnitasu määra 163,40 eurot ilma käibemaksuta ja 204,25 eurot

käibemaksuga. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide

sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu vms õigust või hinnata

2-19-16923

suurt mahtu tõendeid ning puudus vajadus eriteadmiste järele (vt RKTKm nr 3-2-1-112-

09, p 17). Vaidlus seisnes sisuliselt selles, kas hageja 25.09.2018 tahteavaldus oli kehtiv

või oli hageja selle TsÜS § 92 ja/või § 94 alusel tühistanud. Arvestades vaidluse all

olnud põhiküsimust ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust (sh tõendite mahtu,

tunnistajate ja hageja vande all antud ütluste analüüsimist) ja menetluse kestust, leiab

ringkonnakohus, et põhjendatud tunnitasu määraks tuleb lugeda 150 eurot ilma

käibemaksuta (s.o 180 eurot koos käibemaksuga). Eeltoodud tunnitasu määr vastab

ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.

33. Lisaks tunnitasu määrale ei pea ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks ka kostja

lepingulise esindaja toimingute ajakulu. Lepingulise esindaja kaasamine on iseenesest

põhjendatud, aga tegemist ei ole kolleegiumi hinnangul sedavõrd keeruka vaidlusega,

et lepingulise esindaja kulud taotletud määras oleksid põhjendatud, arvestades

seejuures, et kostja juristi poolt koostatud algses vastuses hagiavaldusele on antud juba

seisukoht vaidluse põhiküsimuse osas. Arvestades asja olemust ja taotletud hüve

väärtust (hagi hind 7000 eurot), peab kolleegiumi hinnangul sellises olukorras kohus

andma kriitilise hinnangu sellele, millises määras on põhjendatud ja vajalik hilisemalt

kaasatud lepingulise esindaja toimingute ajakulu. Kuna kolleegiumi hinnangul tuleb

eeltoodud põhjendustel kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute

ajakulu vähendada, siis annab kolleegium kostja lepingulise esindaja toimingutele

sisulise hinnangu. 18.11.2020 menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline

esindaja teinud maakohtu menetluses toiminguid mahus 81,6 tundi. Ringkonnakohus

peab toimingud põhjendatuks 25,65 tunni ulatuses ja põhjendab seda alljärgnevalt.

34. Ringkonnakohtu hinnangul saab 24.03.2020-14.04.2020 toimingute ajakulu 14,5 tundi,

mis on kulunud lepingulisel esindajal asja materjalidega tutvumise ja menetlusstrateegia

kujundamise peale (sh kliendisuhtlus) pidada põhjendatuks osaliselt. Ringkonnakohus

ei nõustu hagejaga, et tegemist on põhjendamatute kuludega. Edasises menetluses

osalemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks on lepingulisel esindajal vajalik

tutvuda asja materjalidega. Kuivõrd lepingulise esindaja esindusõigus algab sellekohase

kokkuleppe sõlmimisest kliendiga, siis on asjakohatud ka hageja viited sellele, et kostja

lepinguline esindaja on e-toimiku kohaselt asja menetlusse kaasatud alles 14.04.2020.

Arvestades hageja ja kostja poolt enne kostja lepingulise esindaja kaasamist esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et esmases vastuses hagiavaldusele on

antud juba seisukoht vaidluse põhiküsimuse osas, saab eeltoodud toimingute

põhjendatud ajakuluks kokku pidada 2 tundi (sh kliendisuhtlus).

35. 20.04.2020-24.04.2020 toimingute ajakulu (s.o 24.04.2020 vastuse koostamine

kompromissettepanekule ja kliendisuhtlus kokku 10,2 tundi) peab ringkonnakohus

põhjendatuks osaliselt. Kuna 04.03.2020 istungil on kohus määranud pooltele tähtaja

kompromissi sõlmimiseks ning arvestades 24.04.2020 menetlusdokumendi sisu ja

mahtu kompromissi puudutavas osas, peab ringkonnakohus nimetatud dokumendi

koostamise (sh kliendisuhtlus) põhjendatud ajakuluks 3 tundi.

36. 14.05.2020-19.05.2020 toimingute ajakulu (s.o 19.05.2020 täiendava seisukoha ja

taotluste koostamine ning kliendisuhtlus kokku 22,1 tundi) peab ringkonnakohus

põhjendatuks osaliselt. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja

14.05.2020 analüüsinud mh uusi materjale, hageja ei pea nimetatud kulu põhjendatuks.

Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et see, et menetluskulude

nimekirjas viidatud toimingule eelnevalt ei olnud kohtule uusi dokumente esitatud, ei

tähenda, et lepinguline esindaja ei pidanuks asjaga seoses analüüsima talle kliendi poolt

edastatud täiendavaid materjale. Seega arvestab ringkonnakohus uute materjalide

analüüsimise ajakulu 19.05.2020 seisukoha koostamise kulu hulka. Arvestades

19.05.2020 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus nimetatud

2-19-16923

dokumendi koostamise põhjendatud kuluks (sh kliendisuhtlus) 7 tundi. See, et kostja

taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jäi rahuldamata, ei anna käesoleval juhul alust

leida, et tegemist on põhjendamatu kuluga. Menetlusosalistel on õigus enda huvide

kaitseks esitada erinevaid taotlusi ja üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse

rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid

ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui

see on ilmselgelt asjakohatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vastava taotluse puhul

tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga.

37. 25.05.2020-02.06.2020 toimingute ajakulu (s.o 02.06.2020 seisukoha ja küsimuste

koostamine tunnistajatele, kliendisuhtlus kokku 9,8 tundi) peab ringkonnakohus

põhjendatuks osaliselt. Arvestades 02.06.2020 menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning

tunnistajatele esitatud küsimuste sisu, peab ringkonnakohus nimetatud dokumentide

koostamise põhjendatud kuluks (sh kliendisuhtlus) kokku 3 tundi.

38. 04.06.2020 ja 10.06.2020 toimingute ajakulu (s.o 10.06.2020 seisukoha koostamine

hageja poolt esitatud tunnistajate küsimustele kokku 2,1 tundi) peab ringkonnakohus

põhjendatuks osaliselt. Arvestades kostja 10.06.2020 ning hageja 02.06.2020

menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning tunnistajatele esitatud küsimuste sisu, peab

ringkonnakohus vastavate toimingute põhjendatud kuluks kokku 1 tund.

39. 31.08.2020 toimingu (menetlusstrateegia analüüs ja nõupidamine kliendiga seoses

tunnistajate ülekuulamisega 2 tundi) ajakulu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks,

kuivõrd nimetatud ajahetkeks olid pooled tunnistajatele esitatavad küsimused juba

koostanud ja kohtule esitanud, kohus oli tunnistajaid kohustavad määrused teinud, kuid

tunnistajad ei olnud oma kirjalikke ütlusi kohtule veel esitanud. Seega ei saa nimetatud

toiminguid pidada asjakohaseks. Kostja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele

arusaadavalt põhjendanud nimetatud toimingu vajalikkust.

40. 14.09.2020-02.11.2020 toimingute ajakulu (s.o 02.11.2020 seisukoha koostamine,

tunnistajate ja hageja vande all antud ütluste analüüs, suhtlus kliendiga kokku 11,8

tundi)

peab ringkonnakohus

põhjendatuks

osaliselt.

Arvestades

02.11.2020

menetlusdokumendi mahtu ja selle sisu osas, mis puudutab tunnistajate ja hageja vande

all antud ütluste analüüsi, on nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud

ajakuluks (sh kliendisuhtlus) ringkonnakohtu hinnangul 4 tundi.

41. 03.11.2020-18.11.2020

toimingute

ajakulu

(s.o

18.11.2020

seisukoha

ja

menetluskulude nimekirja koostamine, kliendisuhtlus kokku 7,2 tundi) peab

ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, peab kolleegium seisukoha koostamise põhjendatud kuluks 3 tundi (sh

kliendisuhtlus) ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud kuluks 0,75 tundi.

42. Ülejäänud toimingute ajakulu kokku mahus 1,9 tundi peab kolleegium põhjendatuks

(s.o 29.04.2020, 06.05.2020, 12.05.2020, 08.06.2020, 26.06.2020, 16.07.2020,

23.07.2020 ja 27.07.2020 toimingud). Tegemist on toimikust nähtuvate ja põhjendatud

kuludega, kostja lepinguline esindaja on tutvunud erinevate menetlusdokumentidega ja

pidanud

kirjavahetust

kohtuga.

08.06.2020

toiminguga

seoses

ei

nõustu

ringkonnakohus hagejaga, et ajakulu haldusasjas nr 3-19-2449 tehtud lahenditega

tutvumise peale oleks põhjendamatu. Kostja on kasutanud vastava haldusasja asjaolusid

oma

menetlusliku

positsiooni

kujundamiseks

(hageja

hagi

perspektiivituse

põhistamiseks), mida ei saa pidada põhjendamatuks.

43. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium kostja lepingulise esindaja kulusid maakohtus

põhjendatuks summas 4617 eurot käibemaksuga (25,65 tundi x 180 eurot/tund). Kostja

taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb seega jätta

rahuldamata summas 12 049,80 eurot (16 666,80 – 4617).

2-19-16923

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ja § 178 lg-st 4 tuleb ringkonnakohtus kantud kulud jätta

hageja kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud,

mis jäävad kummagi poole enda kanda.

45. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud

kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja

apellatsiooniastme menetluskulud.

46. Kostja 03.09.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale ringkonnakohtu

menetluses osutatud õigusabi 11,4 tunni ulatuses, kokku summas 2269,80 eurot (koos

käibemaksuga), keskmise tunnitasuga 199,11 eurot (koos käibemaksuga). Kostja

lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koosneb järgmistest toimingutest:

ringkonnakohtu 12.04.2021 määrusega tutvumine ning kliendi informeerimine – 0,2 h;

apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine, vastuse kliendiga

kooskõlastamine ja kohtule esitamine – 9,9 h; kohtu 02.09.2021 kirjaga tutvumine,

edasise tegevuskava planeerimine ja kliendiga kooskõlastamine – 0,3 h; menetluskulude

nimekirja koostamine – 1 h. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane,

mistõttu on käesolev menetluskulude hüvitamise nõue esitatud koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et kostja apellatsiooniastme menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

47. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Seega saab hüvitada ainult seonduvalt vaidlusega menetluskulude

jaotuse üle tekkinud kulud. Kuna kostja vastus apellatsioonkaebusele sisaldab

vastuväiteid ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisega

seoses, siis tuleb apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise (sh

kliendisuhtlus) menetluskulud jätta 7,9 tunni ulatuses kostja enda kanda.

48. Arvestades teostatud toiminguid, asja keerukust ning menetlusdokumentide mahtu ja

sisu, saab kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude jaotuse üle peetava

vaidlusega seoses pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks mahus 2,8

tundi. Ringkonnakohus peab põhjendatuks 12.04.2021 määrusega ja 02.09.2021 kirjaga

tutvumise kulu (sh kliendisuhtlus) kokku 0,3 tundi (0,5 tunni asemel), menetluskulude

nimekirja koostamise kulu 0,5 tundi (1 tunni asemel) ja apellatsioonkaebusega

tutvumise ja sellele vastuse koostamise kulu (sh kliendisuhtlus) 2 tundi (menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kuluks peab ringkonnakohus 7,9 tundi).

49. Ringkonnakohus on eelnevalt põhjendanud, miks ta peab põhjendatuks kostja

lepingulise esindaja tunnitasu määras 180 eurot (koos käibemaksuga) ning leiab, et

vastav tunnitasu määr on põhjendatud ka apellatsioonimenetluses.

50. Eeltoodut arvestades on kostjale hüvitatav põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ringkonnakohtus koos käibemaksuga 182,80 eurot (2,8 h x 180 eurot). Lisaks peab

hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177

lg 4 järgi viivist. Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

jääb rahuldamata summas 2087 eurot (2269,80 – 182,80).

(allkirjastatud digitaalselt)