2-20-9785/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9785

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1296 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.03.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.

3. Määrata rahaliselt kindlaks ja välja mõista Y-lt X kasuks 432 eurot ringkonnakohtu

menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-9785

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.07.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja selle 08.09.2020 täpsustuse kohaselt õpib hageja XXX X klassis.

Hageja elab koos emaga. Kostja ei osale hageja kasvatamises. Puudub ka igasugune

suhtlemine. Kostja ei tunne huvi hageja käekäigu vastu. Hageja on korduvalt pöördunud

kostja poole elatise tasumise osas.

3. Hageja igakuised kulud moodustava kokku 663 eurot, sh eluasemekulud 120 eurot,

kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused tervishoiule 90 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused: autokool 70

eurot, lõuna koolis 40 eurot ja abiõpetaja 60 eurot. 30.12.2020 menetlusdokumendis

selgitas hageja täpsemalt, millest koosnevad igakuised kulud.

4. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamist summas 250

eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Samuti palus hageja välja mõista elatise

perioodi eest 25.05.2020 kuni 06.07.2020 summas 354,78 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja näol on tegemist täisealise isikuga. Vastavalt hageja õppetöö graafikule on

hagejal võimalik õppetöö kõrvalt endale oma vajaduste rahuldamiseks ise sissetulekut

hankida. Hageja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust.

7. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid sissetulekuid ega väljaminekuid,

tuleb jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt rahuldada

hagi 28,82 euro ulatuses, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on hageja oma igakuiseid

kulusid tõendanud.

8. Sotsiaalkindlustusamet tasub lapsele, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe

tasemeõppes lapsetoetust 60 eurot kuus kuni kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta

lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Arvestades hageja vanust ning asjaolu, et ta õpib

gümnaasiumis, on tema igakuine sissetulek 60 eurot, millest 50%, ehk 30 eurot tuleb

arvestada kostja kasuks hageja eluasemekulude väljamõistmisel.

9. Kuna kostja osa hageja eluasemekuludest on 58,82 eurot ning hagejal on sissetulek 60

eurot, millest 30 eurot tuleb kostja kohustusest maha arvestada, on hageja eluasemekulu,

mille eest kostja vastutab, 28,82 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 04.03.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja igakuine elatis 144 eurot alates 07.07.2020 kuni hageja poolt

gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21. aastaseks saamiseni. Kui kostja

on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis nimetatud summad kuuluvad

2-20-9785

väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

11. Hageja on täisealine, kes õpib XXX X klassis (tl 5, 16). Seega on hageja

perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt õigustatud elatist nõudma. Õppetöö tõttu ei

saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. See, kui hagejal

lõpevad tunnid mõnel päeval nädalas kell 12.50 (tl 47), ei tähenda, et ülejäänud päeva

võiks hageja tööl käia. Kuna hageja käib 12ndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt

vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.

12. Hageja igakuised kulud on põhjendatud kokku ca 288 euro ulatuses, millest kostja osa

moodustab 144 eurot.

13. Hageja on selgitanud, et temaga koos elab veel kolm inimest ning nende eluasemekulud

kokku moodustavad 737,61 eurot, sh pangalaen summas 470,62 eurot, küte + vesi +

elekter summas 225 eurot, teleteenused + internet 41,99 eurot. Hageja osa moodustab

seega nimetatust 184,40 eurot. Tõendina on hageja esitanud aga üksnes hageja ema ja

AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt on igakuise makse suurus

470,62 eurot (tl 40). Nimetatud laenu saab lugeda eluasemekulude hulka, kuna lepingu

p 1.3 kohaselt on laen antud Tallinnas, XXX asuva elamu ostuks. Muude kulude osas ei

ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Seega loeb kohus tõendatud igakuiseks

eluasemekuluks hageja osas ca 118 eurot (470,62 eurot/ 4 inimesega).

14. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu. Hageja poolt väljatoodud toidukulu summas 150 eurot on kohtu hinnangul aga

veidi ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 125 eurot.

15. Sidekulu 12 eurot koosneb hageja selgituste kohaselt mobiilsest internetist ja telefoni

arvest. Ühtegi tõendit ei ole hageja aga nimetatud kulude kohta esitanud. Seega ei ole

nimetatud kulu põhjendatud.

16. Tervishoiukulusid ja hügieenitarvete kulusid peab kohus põhjendatuks kokku 30 euro

ulatuses. Hageja on välja toonud, et seoses nahaprobleemidega on tarvidus külastada

tasulist vastuvõttu visiiditasuga 55 eurot ning retseptiravimid ja arsti poolt soovitatud

kosmeetika maksumus on kokku 90,73 eurot. Nendest toodetest jätkub hageja hinnangul

kolmeks kuuks. Samuti aastast 2016 on vajalik käia igal sügisel ortopeedi vastuvõtul

hinnaga 15 eurot ning osta spetsiaalselt valmistatud ortopeedilised tallad maksumusega

54 eurot. Kuigi on eluliselt usutav, et hageja võib vajada aegajalt teatud ravimeid ning

külastada ka arsti, siis ei ole tõendatud, et nimetatud kulud oleksid igakuised. Hageja ei

ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta peaks tarvitama retseptiravimeid ja kandma

spetsiaalselt valmistatud ortopeedilisi taldu. Samuti on hügieenitooteid võimalik osta

soodsamalt ning kõiki hügieenitooteid ei ole vaja osta igakuiselt. Hageja ei ole

tõendanud, et ta peaks ostma kallimat apteegikosmeetikat. Kohus peab eluliselt

usutavaks ja vajalikuks nimetatud kulusid seega kokku üksnes 30 euro ulatuses.

17. Hageja on välja toonud, et koolikohustuse kulu koosneb õpikute, töövihikute, vihikute,

kilekaante ostmisest, õpilaspileti maksumusest ja klassiga õppekäikudel käimisest.

Arvestades, et hageja käib koolis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud seoses koolis

käimisega tekivad. Kuigi hageja ei ole nimetatud kulutuste kohta tõendeid esitanud, on

kohtu hinnangul 15 eurot nimetatud kulude osas eluliselt usutav ja mõistlik.

18. Muudeks vältimatuteks püsikulutusteks on hageja märkinud kosmeetiku, juuksuri,

abiõpetaja ning autokooli kulud. Samas ei ole ühtegi tõendit muude kulude olemasolu

ja maksumuse kohta esitatud. Kohus selgitab, et autokooli õpingukaart ei tõenda selle

maksumust (tl 18). Seega ei ole nimetatud kulud põhjendatud.

19. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei oleks

majanduslikult suuteline elatist tasuma ning et elatise väljamõistmine kahjustaks tema

2-20-9785

enese tavalist ülalpidamist. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks

elatis 144 eurot kuus.

20. Hageja on kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kostjalt elatist küsinud

31.08.2020 (tl 17, 55). Seega on elatist küsitud pärast esialgse hagiavalduse esitamist

kohtule. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks elatist varem küsinud, s.o ajast, mil kostja sai

täiskasvanuks. Kohtu hinnangul ei täida käesoleval juhul ka enam ülalpidamisenõude

esitamine tagantjärgi oma eesmärki. Kohus jätab seega tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamata.

21. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §

163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas 01.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt eeltoodule palus

kostja rahuldada hagiavalduse osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise

28,82 eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni (kostja jäi selles osas maakohtu menetluses esitatud põhjenduste juurde).

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

23. Kaevatav otsus on üllatuslik ja olulises ulatuses põhjendamata, kuivõrd hageja ei ole

oma elatisnõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millest koosnevad tema kulutused

toidule, sidekulu, kulutused tervishoiule, hügieenitarvete ja koolikohustuse kulud ning

millest koosnevad hageja vältimatud püsikulutused, sh millal ja kui palju on hageja

tasunud autokooli eest ning kui tihti kasutab hageja abiõpetaja teenust.

24. Kuivõrd hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kes saaks endale ise sissetulekut

hankida, tuleb käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille

järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud

oma igakuiseid sissetulekuid ega ka väljaminekuid, on maakohus kaevatava otsusega

õigusvastaselt rahuldanud hageja nõude osaliselt.

25. Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et hageja ei

ole oma igakuiseid vajadusi, sissetulekuid ja väljaminekuid põhjendanud ega tõendanud

ning hageja on keeldunud kostja poolt pakutud kompromissettepanekust, tuleb kõik

kostja menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 163 lg 2).

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus jätab kaevatava otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

28. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja hagi rahuldamise ja

menetluskulud jaotuse osas. Seega osas, milles hagi jäi rahuldamata, on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

29. Kostja märgib

kaebuses, et

kaevatav otsus

on üllatuslik, kuid

ei

ole

apellatsioonkaebuses välja toonud, milles tema hinnangul otsuse üllatuslikkus seisneb.

Riigikohtu praktika kohaselt tähendab üllatava lahendi tegemise keeld seda, et kohus ei

tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalisel võimalust seisukohta

avaldada. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks juhul, kui

2-20-9785

menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest

teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud kaasa tuua

asja teistsuguse lahendamise (vt RKTKo nr 2-18-10073, p 17). Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mille kohta tal ei olnud võimalik

seisukohta avaldada, kuid millele kohus otsuse rajas. Üllatuslik ei saa olla see, et kohus

võib hagi osaliselt rahuldada.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse

norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas

ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

31. Hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma PKS § 97 p 2 alusel, mille kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Seega ei pidanud hageja oma abi vajadust eraldi esile tooma ja tõendama.

Hageja õppis hagiavalduse esitamise ajal XXX X klassis ning on kohtumenetluses

avaldanud, et tal puuduvad sissetulekud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et õppetöö

tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise.

32. Õige on kostja väide, et antud juhul tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda PKS § 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus ongi seda

teinud.

33. Alusetu on kostja etteheide, et maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata,

kuivõrd hageja ei ole oma elatisnõuet tõendanud. Maakohus ei arvestanud elatise

suuruse määramisel kuludega, mille kohta hageja tõendit ei esitanud ja mida kohus ei

lugenud ka üldteadaolevaks asjaoluks. Nii jättis maakohus kulude hulgast välja

eluasemekulud (küte, vesi, elekter, teleteenused), hageja mobiilse interneti ja telefoni

kulu, aga samuti muud püsikulud (kosmeetik, juuksur, abiõpetaja, autokool), mille

kohta hageja tõendeid ei esitanud.

34. TsMS § 231 lg 1 alusel ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet

menetlusvälistest allikatest. Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus põhjendatult

üldtuntuks, et iga inimene vajab süüa ning peab tegema mingil määral kulutusi tervisele

ja hügieenile, aga samuti seda, et kooliskäimisega kaasnevad õpilasele ka teatud kulud.

35. Maakohus pidas eluliselt usutavaks ja vajalikuks toidukulu 125 euro ulatuses, tervishoiu

ja hügieenitarvete kulu 30 euro ulatuses, koolikulu (õpikud, töövihikud, muud

koolitarbed, klassi üritused) 15 euro ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud nendele

kululiikidele ega väitnud, et hagejal ei oleks vaja süüa ega oma tervise eest hoolt kanda

või et kooliga ei kaasneks üldse mingeid kulutusi. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja

kahtluse alla seadnud ka nende kulude maakohtu poolt aktsepteeritud suurust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles

osas muuta.

37. Kostja leiab kaebuses, et kuna hageja on keeldunud kostja poolt pakutud

kompromissettepanekust, tuleb kõik kostja menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel

hageja kanda. Ringkonnakonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks alus

puudub. Nimetatud sätte kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases

ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta

2-20-9785

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Asja materjalist nähtub, et kostja pakkus hagejale menetluse kestel

kompromissina elatist 100 eurot kuus. Hageja oli nõus 150 euroga kuus. Seega ei ole

kostja poolt pakutud summa ligilähedane kohtu poolt välja mõistetud summale 144

eurot. Sellele summale on ligilähedane pigem hageja poolt pakutud kui kostja poolt

pakutud summa.

38. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus maakohtu menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks

39. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

40. Kuna puudub vajadus määrata kindlaks maakohtus kantud kulusid, määrab

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ringkonnakohtu menetluskulude

rahalise suuruse.

41. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja

kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 360 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest

tasumääraga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. Hageja

esindaja tutvus kaebusega (0,5 t) ja koostas vastuse (2 t). Kostja ei ole hageja

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on need

toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Hageja füüsilise

isikuna ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna ringkonnakohtu õigusabikulu 432 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)