2-21-116946/7 · 2-21-116946/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-116946 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel, vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-116946 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. B.i vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 40 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143, Harju maakond, Eesti) Hageja lepinguline esindaja: P. M. (e-post xxx) Kostja: R. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA ning kostja R. B.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Pooled leppisid kokku, et R. B. tasub hagejale 183,50 eurot hiljemalt 25.10.2021.a EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is selgitusega: „xxx – 24.05.2018.a leppetrahv + sissenõudmiskulu + menetluskulud.“ 1.2. Hageja, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud summa tasumisel puuduvad hagejal mistahes nõuded mis on seotud sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisega hageja opereeritavatel parkimisaladel ajavahemikus 24.05.2018.a kuni 23.09.2021.a. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-116946.

2-21-116946 2

3. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Jätta kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada hagejale määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuuli. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. B.i vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 24.09.2021.a kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on läbi kaalunud kompromissi materiaalõiguslikud- ja menetluse lõpetamisega kaasnevad protsessuaalsed tagajärjed. Ühtlasi on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse suhtes määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Hageja on kohtule esitanud taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 486 lg 4 koosmõju alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

2-21-116946 3

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud ka menetluskulude jaotuses, mille kohus on kajastanud kohtumääruse resolutsioonis. Kohus jätab kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja asja edasises menetlemisel hagimenetluses tasunud riigilõivuna kokku 75 eurot. Kohus tagastab käesoleva määruse jõustumisel hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o summas 37,50 eurot ning kannab selle taotluses märgitud isiku arvelduskontole. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4). Määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik