1-08-4877/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

(3) 1 Kriminaalasi nr 1-08-4877

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2010.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-4877 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme

Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu *i tingimisi enne E.D

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.D, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: teadmata. Kaitsja: vandeadvokaat Niina Agarjova. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada E.D*it temale Harju Maakohtu 09. aprillil 2008.a. otsusega mõistetud päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. karistuse 356

Määrata tasu õigusabi eest 250 krooni (käibemaksu ei vandeadvokaat Niina Agarjova

ole).

Mõista välja *ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas E.D 250 ( kakssada viisk ) krooni. ümmend

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034800017 SEB P kis, viitenumber angas või arvele nr 221023778606 Swedban 2800049874

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10

(3) 2 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja m

enetluse käik.

E.D

on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.04.2008.a. otsusega Kars § 275

järgi ristatud 1 aasta 7 kuud 7 päeva vangistusega. Vangistus on ümber arvestatud ja ka üldkasulikuks tööks 1154 tundi, mille tegemise tähtajaks on määratud 24 kuud. Määrusega 12.01.2010 pöörati ärakandmata karistuse osa 356 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja algus 09.01.2010.a .a. ja lõpp 31.12.2010

Elektroonilise valve alla ja tavakorras tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 09.07.2010.a.

Tartu Vangla esitas 02.07.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E.D tingimisi en

ne tähtaega vabastamiseks.

Tartu Vangla toetab E.D vabastamist enne tähtaega, kuna see on kinnipeetaval ainus võimalus vabaneda käitumiskontrolliga. Puudub kindel töökoht ja elukoht vabaduses. Vangla

iseloomustuses on analüüsitud kinnipeetavaga seonduvaid võimalusi ja riske ja vangla on valdava osa nende puhul kirjutanud, et ohtlikkus puudub ja risk olemas. Narkootikumidega seonduvalt on olemas nii ohtlikkus kui ka risk. Vangla peab isikut väheohtlikuks.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta E.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. E.D puuduvad kindel elukoht, töökoht ja

toetav võrgustik. On tarvitanud kõiki narkootikumiliike, mida kätte saanud. Algharidus,

vanaema sõnul ei mäleta ta, et Aleksandr oleks tööga hõivatud olnud. Rehabilitatsiooniteenuse võimalused oleksid Männiku tee 92 Tallinnas, kuid isik peab ise neid teenuseid taotlema. Sõltuvusprobleemide risk on kõrge.

Kohtuistungil 18.08.2010.a ta kavatseb minna elama süüdimõistetu avaldas, et rehabilitatsioonikeskusesse. Otsis tööd, kuid puude tõttu ( probleem jalgadega) on tööd raske

leida. Saab pensioni. Suhteid vanaema ja õega hindab väga headeks. Varem elas vanaema juures. Kavandab ka õe juurde sõitmist. Tahab asuda tööle Loksa tsehhi, mida sea tehakse,

kinnipeetav ei tea. Alkoholiprobleem oli, nüüd on vanglas aru saanud, et see ei ole minu teema. Rehabilitatsioonikeskuses on elamine tasuta, ka õe aadressi võib öelda.

Prokurör ei nõustu E.D vabastamisega enne tähtaega.

Ta ei ole kasutanud neid võimalusi vabaduses, mida talle on antud. Tingimisi karistuse ajal pani toime uue kuriteo ja üldkasulikku tööd ära ei teinud. Vangistuses distsiplinaarkaristus. Kindlat elukohta vabaduses ei ole, ka rehabilitatsioonikeskuses on vaja elamise eest maksta.

Kaitsja leiab, et E.D-le tuleb anda võimalus vabaneda enne tähtaega. Tal on töövõimekaotus 50%, saab pensioni ja raha seega elamiseks on. Elama saab asuda vanaema juurde, sugulastega ka head suhted. Töökoht on võimalik leida ka osalise tööajaga.

Kohtu seisukohad

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.D

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada,

kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud

(3) 3 karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on E.D temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 7 kuud, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.D puhul puuduvad materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamisekselukoht,

töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik. Isiku vabastamisel ennetähtaegselt seob kohus vabastamise

ja kriminaalhoolduse kindla, püsiva elukohaga, mis märgitakse kohtulahendisse. Kohtule ei

ole teada ühtki püsivat elukohta, kus elamisega E.D kriminaalhooldust siduda: on küll võimalikud elukohad rehabilitatsioonikeskuses, õe või vanaema juures, kuid ükski neist pole kindel ehk püsiv elukoht ja ükski neist pole andnud kirjalikku nõusolekut, et E.D sinna elama asuda saab. Seegaminaalhoolduseks. puudub põhiline tingimus kri

E.D ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt põhjendamatu. Juulis 2010 on ta vangistuses kaks korda karistatud distsiplinaarkorras. E.D on kriminaalkorras karistatud

3 korda. Kõigil kordadel on kohus andnud esmalt võimaluse mitte minna reaalsesse

vangistusse. 1.korral karistamisel alaealisena vabastati ta karistusest ja allutati

käitumiskontrollile. Selle käitumiskontrolli jooksul pani ta toime uue kuriteo KarS § 239 -

järgi, mis tähendab, et see karistusest vabastamine ei õigustanud ennast. Teisel korral 25.02.2008 mõisteti talle karistus tingimisi 3-aastase katseajaga ja ka sellel katseajal pani ta toime uue kuriteojuba katseaja 1.aastal. Kolmandat korda karistati 09.04.2008, seejuures on

kohus pidanud võimalikuks eelmisest karistusest liita ainult 7 päeva vangistust. Ka seda

karistust ei määratud reaalse vangistusena, vaid üldkasuliku tööna. Ka seda ta ei täitnud.

Nähtub, et alates 2006.a. sügisest, s.o. juba 4 aasta kestel on toimunud pidev võimaluste andmine E.D-le. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli ta määratud elama kindlas elukohas, kuid ta ei elanud seal ja ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Sellisele kinnipeetavale ei ole põhjendatud anda üha uusi ja uusi võimalusi.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu E.D 09.04.2008.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag