1-10-8974/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-8974 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalasi Süüdimõistetu Kaljo Mägi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Kaljo Mägi isikukood: 36010050054; elukoht vabanemisel: puudub Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Kaljo Mägi temale Harju Maakohtu 22.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08- 12027 mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Saare Maakohtu 23. mai 2003. a otsusega tunnistati Kaljo Mägi süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti üheksa aasta pikkune vanglakaristus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust hakati lugema alates 28. detsembrist 2002. a. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 3. juuli 2003. a otsusega Saare Maakohtu 23.05.2003 otsuse muutmata.

2 Harju Maakohtu 22.10.2008. a otsusega mõisteti Kaljo Mägi süüdi KarS § 330 järgi ja karistati teda 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Saare Maakohtu 23.05.2003. a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (22.10.2008. a seisuga oli ärakandmata karistus 3 aastat 2 kuud ja 7 päeva) ja mõisteti Kalju Mägile liitkaristuseks 3 aasta 3 kuu 7 päeva pikkune vangistus.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.12.2002. a ja lõpeb 28.01.2012. a.

Harju Maakohtu 4. juuli 2007. a määrusega jäeti Kaljo Mägi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 21. juuli 2009. a määrusega jäeti Kaljo Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Kaljo Mägi on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Saare Maakohtu 23. mai 2003. a otsusega KarS § 113 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega.

Tartu Vangla leiab, et Kaljo Mägi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu Kaljo Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vabanemisel puudub süüdimõistetul töökoht ja stabiilne sissetulek. Lähedased näevad Kaljo Mägi ennetähtaegses vabastamises probleeme ja kahtlevad tema suutlikuses alkoholi tarvitamisest loobuda. Süüdimõistetu isa Hugo Mägi toimetulek sõltub tütre Silje Mägi suutlikkusest teda hooldada, kuid viimane ei näe võimalust hooldust jätkata juhul, kui isaga samas majas elab Kaljo Mägi. Arvestades süüdimõistetu isikut, kuriteo raskusastet ja asjaolu, et Kaljo Mägi enne tähtaega vabastamisel võib halveneda pereliikmete olukord, ei toeta kriminaalhooldusametnik Kaljo Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Kaljo Mägi selgitas, et ta sooviks küll vabaneda. Ta suhtleb isaga, kes soovib, et ta tuleks koju. Õde on saanud isa niikaugele, et ta on kirjutanud maja tema nimele. Vabanemisel leiaks ta elukoha sõbra juures xxx.

Prokurör ei toeta Kaljo Mägi karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist.

Kohtuniku seisukoht Kaljo Mägi kannab karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 28.12.2002. a. Tartu Maakohtu 21. juuli 2009. a määrusega jäeti Kaljo Mägi tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vabastamata. Vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Ennetähtaegse vabastamata jätmise määrus jõustus 3. augustil 2009. a, millest on möödas enam kui aasta. Seega on olemas formaalne alus Kaljo Mägi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kaljo Mägi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust tahtliku tapmise eest, mis on teine reaalne vangistus. Karistuse kandmise ajal on teda 2008. aastal karistatud kriminaalkorras alkohoolse joogi omandamise ja tarvitamise eest.

Kaljo Mägi on olnud aastaid alkoholi kuritarvitaja. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kaljo Mägi on öelnud, et ta teadvustab alkoholi tarvitamist probleemina, kuid 2006. a lühiajalisel väljasõidul vanglast tarvitas alkoholi, oma käitumises ta eksimust ei näe. Vangla on iseloomustanud Kaljo Mägit impulsiivse inimesena, kes võib pingesituatsioonis ja alkoholi koosmõjul kergesti ärrituda ja agressiivselt reageerida.

Positiivne on, et Kaljo Mägi osaleb Tartu Vangla tööhõives majandusabitöölisena ning on läbinud vanglas sotsiaalprogramme. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus on seiskohal, et kuna Kaljo Mägi on enamuse pikaajalisest vangistusest ära kandnud, oleks tema ennetähtaegne vabastamine otstarbekas, sest kriminaalhooldaja järelevalve ja toetuse abil oleks tal kergem kohaneda eluga vabaduses. Takistuseks ennetähtaegsel vabanemisel on keerulised suhted sugulastega ning sellest tulenevalt elukoha ja toetava tugivõrgustiku puudumine. Ainsaks pereliikmeks, kellega Kaljo Mägi suhtleb, on isa H. M., kes on pensionär vajab igapäevaeluga toimetulekuks abi ja ei ole nõus poega ülal pidama. Õed lõpetasid süüdimõistetuga suhtlemise viimase eluviisi tõttu ega usu venna alkoholitarvitamisest ning käitumismustrist loobumisse. Õde S. M., kellele kuulub eramu aadressil xxx, ei soovi, et Kaljo Mägi asuks sinna elama, kuna ta ei taha temaga suhelda ja see ei võimaldaks tal enam seal elavat isa hooldada. Kas sõber on nõus Kaljo Mägi võtma enda juurde elama, selle kohta andmed puuduvad. Seega puudub Kaljo Mägil tegelikult vabanemisel elukoht. Kindla elukoha olemasolu on aga kriminaalhoolduse läbiviimise obligatoorne eeltingimus. Kaljo Mägil puudub ka töökoht ja pikemaajaline töökogemus, mis muudab keeruliseks majandusliku toimetuleku ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Eeltoodu põhjal jätab kohus Kaljo Mägi tingimisi enne tähtaega vangitustest vabastamata.

Ingeri Tamm Kohtunik