3-21-2020/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-2020

Haldusasi

OÜ EKOVIR kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

25. augusti 2021. a otsuse nr 140-21/224521 ja Tartu

Linnavalitsuse poolt hankemenetluses „Korraldatud

jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) osas 1

tehtud 16. juuli 2021. a otsuse tühistamiseks ning Tartu

linna kohustamiseks otsustama hankemenetlusest Eesti

Keskkonnateenused AS-i kõrvaldamise üle uuesti

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ EKOVIR määruskaebus Tartu Halduskohtu

20. septembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ EKOVIR

volitatud esindajad vandeadvokaat Kaido Künnapas

ja advokaat Kadri Härginen

Vastustaja Tartu linn

Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS

volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ EKOVIR määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. septembri

2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta

rahuldamata

kaebaja

taotlus

esialgse

õiguskaitse

kohaldamiseks

määruskaebemenetluse ajaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus võttis 6. septembri 2021. a määrusega menetlusse OÜ EKOVIR

kaebuse Tartu Linnavalitsuse algatatud hankemenetluses „Korraldatud jäätmevedu Tartus

2021“ (viitenumber 224521) osas 1 tehtud 16. juuli 2021. a otsuse ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni (VAKO) 25. augusti 2021. a otsuse nr 140-21/224521 tühistamiseks ja

Tartu linna kohustamiseks otsustama Eesti Keskkonnateenused AS-i hankemenetlusest

kõrvaldamise üle uuesti (resolutsiooni p 2), andes haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule (resolutsiooni p 1).

Sama määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus OÜ EKOVIR esialgse õiguskaitse taotluse

ajutiselt põhjendusi esitamata ja keelas riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“

(viitenumber 224521) hankelepingu sõlmimise kuni 27. septembrini 2021 ja andis kaebuse

menetluse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohule.

Tallinna Halduskohus märkis, et VAKO tegi otsuse 25. augustil 2021, seega tekib hankijal ja

kolmandal isikul võimalus hankeleping sõlmida igal ajal pärast 8. septembrit 2021. Kuna

hankelepingu sõlmimine lõpetab hankemenetluse, kaotab kaebaja selle tulemusel võimaluse

hankelepingu sõlmimiseks ning tal muutuks oma eesmärgi saavutamine võimatuks ka kaebuse

rahuldamise korral. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse

kohaldamine lühiajaliselt ei ole ilmselges vastuolus avaliku huviga.

2. Tartu linn esitas 13. septembril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse tühistada esialgse

õiguskaitse määrus ning lubada vastustajal lepingu sõlmimine 1. hankeosas edukaks tunnistatud

pakkujaga.

3. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 13. septembril 2021 Tartu Halduskohtule vastuväite

esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ning palus jätta esialgse õiguskaitse pärast 27. septembrit

2021 pikendamata.

4. Tartu Halduskohus tühistas 20. septembri 2021. a määrusega Tallinna Halduskohtu

6. septembri 2021. a määruse resolutsiooni p-ga 7 kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni

p 1).

Tartu Halduskohus selgitas, et asjaolust, et vastustajal on õigus sõlmida kolmanda isikuga

hankeleping, ei piisa esialgse õiguskaitse jätkuvaks kohaldamiseks. Kaebuse perspektiiv on

vähene, kuid väita ei saa kaebuse ilmselget perspektiivitust. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel ei või kohus lõplikult lahendada põhivaidlust ega vastata küsimustele, kas

kaebajal on subjektiivne õigus nõuda eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist ning mis

on asjakohaste normide kaitse-eesmärk.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine seab ohtu hanke eesmärgi saavutamise ning see rikub

kaalukat avalikku huvi. Vastustaja selgitas, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral

uue hankemenetluse järgse hankelepingu sõlmimine selliselt, et teenuse osutamine algaks

1. juunil 2022, ei ole ajaliselt võimalik. Seetõttu ei ole perspektiivne kaebaja taotlus

olemasoleva hankemenetluse nurjamiseks – kaebajal poleks võimalik ka uue hanke puhul

1. juunil 2022 teenuse osutamist alustada, kuna Tartus tekiks 1. juunist vabaturu olukord.

Vabaturu tingimustes on hinnad elanikele oluliselt kõrgemad, mistõttu esineb suur avalik huvi

stabiilse ja parimatel võimalikel tingimustel korraldatud jäätmeveoteenuse osas. Hankelepingu

sõlmimise edasilükkamisel käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni ei pruugi olla

käimasoleva riigihanke realiseerumine enam võimalik.

Kaebaja ei ole vastu vaielnud kolmanda isiku väidetele, et jäätmeveoteenuse osutamise

jätkamine kehtiva lepingu tingimustel on vastustaja ja sealtkaudu ka avalikkuse jaoks oluliselt

halvemad hankelepingu tingimustest segaolmejäätmete mahuti ühekordse tühjendamise tasude

osas. Kohtule on äratuntav kaebaja soov jätkata jäätmeveoteenuse osutamist Tartu linnas

võimalikult kaua, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja on käitunud

kohtumenetluses pahatahtlikult, esitades kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna

Halduskohtule reedesel päeval.

Arvestades kaebuse vähest perspektiivikust kaalub avalik huvi hankelepingu sõlmimise ja

täitmise vastu üles kaebaja huvi säilitada olukord, kus on kaebaja arvates võimalik hankelepingu

sõlmimine kaebajaga.

5. OÜ EKOVIR esitas Tartu Halduskohtu 20. septembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1

tühistamiseks määruskaebuse, milles palub kohaldada ajutiselt esialgset õiguskaitset ja keelata

Tartu linnal viidatud riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni määruskaebusmenetluse lõpuni.

Kui kohus otsustab OÜ EKOVIR määruskaebuse rahuldada, kohaldada esialgset õiguskaitset

kuni Tartu Halduskohtu kohtuotsuse apellatsioonitähtaja möödumiseni (sõltumata sellest, kas

kohtuotsusele apellatsioonkaebus esitatakse või mitte), keelates Tartu linnal riigihankes

„Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ hankelepingu sõlmimise.

Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna juhul kui vastustaja ja kolmas isik sõlmivad

hankelepingu, lõpeb hankemenetlus ning kaebaja kaotab võimaluse hankelepingu sõlmimiseks

ja selles tulu teenimiseks.

Avalik huvi hankemenetluse jätkamise suhtes ei kaalu üles kaebaja võimalikku õiguste riivet.

Hankija on samas riigihankes pikendanud oluliselt seni kehtivaid lepinguid, mistõttu ei saabu

mitme kuu jooksul ohtu avalikkusele teenuse pakkumise katkemise tõttu. Tartu linnas toimub

jäätmevedu seni kehtiva lepingu alusel kuni 31. maini 2022. Olukorras, kus hankija on palunud

pakkujatel pikendada pakkumiste jõusoleku tähtaegasid kuni 31. detsembrini 2021 ning

hankelepingud jäätmevedajatele teenuse pakkumiseks kehtivad järgmise suveni, ei kaalu

avalikkuse huvid hankelepingu kiire sõlmimise vastu üles õiglase riigihankemenetluse ja

kaebaja huvisid. Kaebaja eeldab, et kinnituse pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks on

andnud ka kolmas isik. Vastustaja on ise jaatanud võimalust, et vaidluste tulemusena võib

viibida lepingu sõlmimine kauemaks kui planeeritud, mistõttu ei ole lepingu sõlmimine

ajakriitiline.

Kaebaja leiab, et avalik huvi ei saa väljenduda ebaseadusliku menetluse tulemusena stabiilse ja

soodsa lepinguni jõudmises. Halduskohus ei arvestanud avaliku huviga õiguspärase menetluse

läbiviimiseks, milleks kaebajal õigus esineb. Kolmas isik ei saa nõuda, et hankija sõlmiks

temaga lepingu varem, sest nii on kolmandale isikule soodsam. Uued tingimused ei saa hakata

kehtima enne vaidluste lõppemist.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei ole proportsionaalne enne asja sisulist

läbivaatamist tühistada esialgset õiguskaitset.

Halduskohus ei põhjendanud, miks ta tühistab esialgse õiguskaitse alates 20. septembrist 2021,

mitte 27. septembrist 2021 ning miks ei olnud võimalik enne määruse tegemist poolte seisukohti

küsida. Õige ei ole halduskohtu väide, et kaebaja ei esitanud vastuväiteid kolmanda isiku

seisukohtadele, kuna halduskohus ei andnud võimalust esitada vastuväiteid teiste

menetlusosaliste seisukohtadele.

Halduskohus seadis avaliku huvi soodsama teenuse järele põhjendamatult kõrgemale kaebaja

huvide kaitsest ning avalikust huvist õiguspärasele menetlusele. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei sea ohtu hanke eesmärgi saavutamist. Arvestades täna kehtiva lepingu tähtaega

ja kaebuse läbivaatamist halduskohtu poolt hiljemalt 18. oktoobril 2021, jääb menetluse

eesmärgi saavutamiseks piisavalt aega. Kaebaja inimliku eksimuse tõttu esitati kaebus Tallinna

Halduskohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et OÜ EKOVIR määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

7. Kaebaja leiab, et halduskohus eksis huvide kaalumisel, kui leidis, et avalik huvi

hankemenetluses korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu sõlmimiseks kaalub üles

sellega kaasneva kaebaja õiguste riive. Lisaks ei andnud halduskohus enne esialgse õiguskaitse

tühistamist kaebajale võimalust esitada seisukohta ja vastuväiteid vastustaja ja kolmanda isiku

seisukohtadele.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

8. Kaebuses vaidlustab kaebaja Tartu linna 16. juuli 2021. a otsust, milles vastustaja leidis, et

ei esine riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud alust kolmanda isiku

kõrvaldamiseks hankemenetlusest ning jättis kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.

9. RHS § 95 lg 4 p 8 järgi võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt

või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise

tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või

makstud leppetrahvi. Sättest tulenevalt on hankijal sellel alusel pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamisel avar kaalutlusruum.

RHS seaduse eelnõu 450 SE seletuskirja1 kohaselt mittekohustuslike kõrvaldamise aluste

rakendamisel peaksid hankijad alati tähelepanu pöörama proportsionaalsuse põhimõttele ning

väiksemate ja ebaoluliste rikkumiste puhul kõrvaldamise meedet rakendama üksnes

erandkorras. Samal ajal võib korduvus ka väikeste rikkumiste puhul olla aluseks ettevõtja

usaldusväärsuses kahtlemisel ning olla põhjenduseks meetme rakendamisel. Oluline on, et

hankija peab olema alati suuteline oma otsust põhjendama, st juhul, kui on alus kõrvaldami-

seks selgelt olemas, siis peab hankija näiteks vaidlustuse esitamisel või ka järelevalve või muu

kontrollimenetluse käigus olema valmis esitama põhjendused, miks ta otsustas isiku

hankemenetlusest kõrvaldamata jätta.

10. Praegusel juhul kontrollis vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel kaebaja rikkumist

Kärdla Osavalla Valitsusega sõlmitud teede ja tänavate talihoolduse lepingu sõlmimisel. Kärdla

Osavalla Valitsus kinnitas 14. juuli 2021. a nr 8-6/226 kirjas, et kolmas isik täitis hankelepingut

nõuetekohaselt. Hooldustööde teostamisel esinesid 2021. aasta jaanuari kolmel päeval teatud

objektidel vaegtööd, kuid need ei kujuta RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud olukorda.

Seega vastustaja kontrollis kolmanda isiku rikkumist ja selle asjaolusid. Vaidlustatud otsuses

asus vastustaja nende andmete pinnal seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud

kõrvaldamise alust ei esine. Lisaks selgitas vastustaja sedagi, et teede ja tänavate talihooldus

tegevusena erineb korraldatud jäätmeveoteenuse osutamisest ning et alates 1. jaanuarist 2019

on kolmas isik sõlminud kokku 143 hankelepingut, millest ühe rikkumine ei kujuta

hankelepingute pidevat rikkumist. Vastustaja on sellega samuti esitanud seisukoha, et vaatamata

kolmanda isiku rikkumisele vastustaja ei pea kolmandat isikut ebausaldusväärseks.

11. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohus küll ei lahenda põhivaidlust ega anna seega

lõplikku hinnangut vaidlustatud otsuse õiguspärasusele, kuid HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab

õiguskaitse kohaldamisega seonduvate vastandlike huvide ja õiguste kaalumisel arvestama ka

kaebuse perspektiivi. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et praegusel ajal ei saa kaebuse

edulootust suureks pidada. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kolmanda isiku hankemenetlusest

kõrvaldamata jätmise otsust saaks pidada õigusvastaseks, kui selles ei oleks esitatud põhjendusi

sättes nimetatud kõrvaldamise aluse puudumise ja/või kaalutlusi aluse esinemisel siiski pakkuja

usaldusväärseks pidamise kohta või kui põhjendused või kaalutlused oleks ilmselt ebakohased.

Praegusel juhul on vastustaja otsuses selgitanud nii seda, miks tema hinnangul esiletoodud

rikkumine ei kvalifitseeru kõrvaldamise alusena, kui ka seda, miks ta vaatamata rikkumisele

peab kolmandat isikut usaldusväärseks. Kaebaja omakorda ei ole kaebuses halduskohtule ega

määruskaebuses ringkonnakohtule viidanud asjaoludele ega esitanud põhjendusi, miks pidada

vastustaja põhjendusi ja/või kaalutlusi ilmselt ekslikeks. Ka ringkonnakohtule ei ole sellised

asjaolud käesoleval ajal äratuntavad.

12. Kaebaja heidab halduskohtule küll ette, et tal puudus võimalus vastata vastustaja ja

kolmanda isiku menetlusdokumentides esitatud väidetele ja seisukohtadele, kuid samas ei ole

ise ka määruskaebuses esitanud väiteid, mis sunniks ringkonnakohut muutma eelmises punktis

esitatud hinnangut kaebuse perspektiivikusele.

1 Kättesaadav võrguleheküljel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-

1b7e86c80a8a/Riigihangete%20seadus .

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et esineb kaalukas avalik huvi

hankelepingu sõlmimiseks. Vastustaja on küll pikendanud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse

andmise lepinguid seniste teenusepakkujatega, kuid see on ajutine meede ajaks, mil

hankemenetlust ei ole õnnestunud lõpuni viia. Väheoluline ei ole seegi, et vaidlusaluse

hankemenetluse tulemusena kolmanda isikuga korraldutud jäätmeveo ainuõiguse lepingu

sõlmimisel langeb jäätmeveo teenuse hind tarbijatele Tartu linna I veopiirkonnas. Vaidlust ei

ole selles, et praegusel ajal osutab I veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust kaebaja.

Seetõttu on asjakohane vastustaja osutus, et kaebuse esitamisega ja esialgse õiguskaitse

taotlemisega kaebaja vähemalt osaliselt kaitseb oma ärihuvi jätkata teenuse osutamist kõrgema

hinnaga. Samas on kaebaja võimalus ise jõuda hankelepingu sõlmimiseni ebaselge. Esmalt näib

kaebaja ise soovivat pigem hankemenetluse nurjumist, kuna 16. juuli 2021. a kirjaga taotles ta

rahandusministeeriumilt järelevalve algatamist ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamist.

Teisalt ei ole kaebaja vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ning

vastustaja on 13. septembri 2021. a menetlusdokumendis väljendanud veendumust, et

kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise aluseid ei esine, mistõttu kohtumenetluses

vaidlustatud otsuse tühistamise korral kavatseb vastustaja anda välja uue samasisulise otsuse;

samuti, et juhul, kui kolmas isik hankemenetlusest välja langeb, on tõenäoline ka kaebaja

kõrvaldamine menetlusest, sest ka kaebajal esineb rikkumisi varasemate hankelepingute

täitmisel. Määruskaebuses ei ole kaebaja vastustaja väidetele vastanud.

14. Kaebuse perspektiivikust ei suurenda ka kaebaja väide, et kolmas isik juba pakkumuse

esitamise või vähemalt hankepassi esitamisega esitas vastustajale valeandmeid tema

menetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta, jättes avaldamata andmed teise hankijaga

sõlmitud hankelepingu rikkumise kohta. Nimelt ei ole asjas vaidlust, et kolmanda isiku

rikkumised toimusid ja tuvastati pärast vaidlusaluses hankes esitatud pakkumuste esitamise

tähtpäeva. Lisaks ei sätestanud hankedokumendid pakkujatele kohustust esitada kinnitus RHS

§ 95 lg-s 4 nimetatud mittekohustuslike kõrvaldamise aluste esinemise kohta kohta.

Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei ole ka kaebaja ise esitanud vastustajale andmeid oma

varasemate rikkumiste kohta.

15. Menetluse kestel on selgunud, et kolmas isik on rikkunud ka Tallinna linna Mustamäe

linnaosa valitsusega sõlmitud linnaosa aastaringse hoolduse lepingut. Kuid ka selle rikkumise

kohta selgitas linnaosavanem 29. juuli 2021. a kirjas nr 1-12/1313 - 2, et rikkumised ei ole olnud

süsteemsed, seonduvad eelkõige asjaoluga, et kolmas isik alles alustas teenuse osutamist ega

ole pannud linnaosavalitsust kaaluma lepingu lõpetamist. Eraldi pidas linnaosavanem

vajalikuks märkida, et samal ajal ei ole kolmandal isikul olnud rikkumisi linnosas korraldatud

jäätmeveo teenuse osutamisel. Erinevalt käesolevas asjas vaidlustatud otsusest käsitles

vastustaja Mustamäe linnosa hoolduslepingu rikkumist Tartu linna II ja III veopiirkonna osas

kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsustes, selgitades, et hankelepingu

kohaselt ei liigitu kaebaja rikkumised oluliseks rikkumiseks, puudutavad erinevat

lepinguobjekti, puudutavad väikest osa kaebaja tegevusest ega muuda seega kaebajat

ebausaldusväärseks.

Nendele põhjendustele tugines vastustaja ka käesolevas asjas toimunud vaidlustusmenetluses

ja vastuses kaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seega ka Mustamäe linnaosa

hoolduslepingu rikkumise tõttu kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta

esitanud põhjendused ja kaalutlused, mida ei ole praegusel ajal põhjust pidada ilmselt

asjakohatuteks.

16. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole eksinud, leides, et kuigi

kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis avalik huvi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse

lepingu sõlmimiseks hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkujaga on kaalukam sellega

kaasnevast kaebaja õiguste riivest. Vastustaja on põhjendatult osutanud nii sellele, et

hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga teenib korraldatud jäätmeveo eesmärke, kuna

jäätmeveo teenus muutub tarbijatele odavamaks Tartu linn I veopiirkonnas, kui ka sellele, et

hankemenetluse nurjumine tooks kaasa olukorra, kus uut hankemenetlust ei ole võimalik läbi

viia 1. juuniks 2022, mistõttu toimub sellest päevast alates teenuse pakkumine vabaturu

põhimõttel ja sellega kaasneb teenuse oluline kallinemine. Pakkujate õiguste kaitse

hankemenetluses ei ole absoluutne. Hankemenetluse tulemusena hankelepingu sõlmimine ei

saa olla takistatud igasuguse kahtluse korral menetluse õiguspärasuses. Lisaks kaebaja õigustele

ja avalikule huvile tuleb arvestada ka kolmanda isiku õigusega edukaks tunnistatud pakkujana

sõlmida hankeleping ja huviga teenida tulu korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega I

veopiirkonnas. Praegusel juhul on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ning

hankelepingu sõlmimiseni jõudmise võimaluse kaotus ei kaalu üles avalikku ja ka kolmanda

isiku huvi lepingu sõlmimiseks hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkujaga. Seetõttu ei

ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtumenetluses ja hankemenetluses

hankelepingu sõlmimise keelamine.

17. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.

18. Määruskaebuses taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist määruskaebe-menetluse

ajaks. Ringkonnakohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavad asjaolud

piisavalt selged. Vastustaja ja kolmas isik on saanud võimaluse esitada oma väited ja

seisukohad asja kohta halduskohtule. Kuna määruskaebus jääb rahuldama, s.o laheneb

vastustaja ja kolmanda isiku kasuks, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida

vastustajalt ja kolmandalt isikult seisukohta määruskaebuse kohta.

Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks määruskaebemenetluse ajaks.

(allkirjastatud digitaalselt)