2-21-10169/20 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10169 Tsiviilasi

J. K. täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 119/2003/487 Menetlustoiming Avaldusest loobumise vastuvõtmine, menetluskulude jaotamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): J. K. xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik (sissenõudja): S. K. xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu J. K. avaldusest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-10169.

3. Määruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2021 esialgse õiguskaitse määrus.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on J. K. ; võlgnik) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 119/2003/487.

2. Avaldaja loobus 9. augustil 2021 avaldusest, kuivõrd kohtutäitur lõpetas 6. juuli 2021 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 119/2003/487. Avaldaja palus jätta menetluskulud S. K. isik; sissenõudja) kanda.

3. Puudutatud isik ei vaidle loobumisele vastu. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et menetluskulud tuleks jätta tema kanda. Puudutatud isik kinnitas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt võtab kohus seisukoha avaldusest loobumise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada.

5. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 kirjeldatud olukordadega. Selliselt ei saa asuda seisukohal, et avaldaja on loobunud oma avaldusega taotletud eesmärgist, saades aru avalduse perspektiivitusest. Samas nähtub sissenõudja menetlusdokumentidest see, et sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile oma arvamust menetluse lõpetamises osas, kuivõrd sissenõudja arvas, et kui ta ei esita vastuväiteid, siis kohtutäitur lõpetabki menetluse. Arvestades kohtutäituri teates toodut sõnastust („kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu“) peab kohus sissenõudja selgitust täituri teatele reageerimata jätmise kohta ka usutavaks.

6. Menetlusosaliste vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9). TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Siinkohal arvestab kohus seda, et avaldaja pöördus kohtusse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, täitemenetlus on kestnud 18 aastat ning täitemenetluse registrist nähtuvalt on 632 euro 60 sendi suurune nõue praeguse ajani täitmata. Kohus arvestab ka sissenõudja selgitust, miks ta kohtutäituri teatele ei reageerinud (vt määruse p 6), samuti asjaolu, et sissenõudja pöördus 5. juulil 2021 kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks, ning praeguseks on täitemenetlus lõpetatud. Avaldaja väited töövõimetustoetuse arestimise ajastuse kohta ei anna kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et sissenõudja käitumine oleks olnud pahatahtlik ning kulud tuleks jätta tema kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka olukorras, kus sissenõudja ei anna kohtutäiturile nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks, võlgnik pöördub kohtusse ning kohus lahendab asja sisuliselt (lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu), jäävad kulud tihti TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel siiski avaldaja kanda. Eelneva tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

7. Kuivõrd kohus lõpetab menetluse avaldusest loobumise tõttu, tühistab kohus TsMS § 442 lg

5 (koostoimes § 463 lg-ga 2) alusel 30. juuni 2021 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse.

8. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik