2-21-13362/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Legislator headnote
AI generated2-21-13362/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13362
Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi R K vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 6120,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: I M-V (Julianus Inkasso OÜ; e-post xxx) Kostja: R K (isikukood xxx; elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista R Kult OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 3099,05 eurot, intress 213,27 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1519,18 eurot ja alates 27.08.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt (3099,05 eurolt) määras 39,99% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 3. Jätta menetluskulud R Ku kanda. 4. Välja mõista R Kult OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud kokku 550 eurot, s.o riigilõiv 450 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. 5. Välja mõista R Kult OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
2 kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
Nõude aluseks on kostja ja xxx vahel 02.01.2020 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel on kostja välja võtnud krediiti kokku summas 3740 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. 04.06.2020 ütles xxx laenulepingu üles. 05.06.2020 loovutas xxx oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud.
Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (480 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peab kostja
3 hüvitama hagejale riigilõivu 450 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 550 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik kohtunik