1-10-10699/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-10699

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.augustil 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Eve Laine osavõtul

osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav P.Z, IK XXX, elukoht: XXXXXXXX XX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 21.augustil 2010.a. kella 17.10 paiku Tartus, Kastani tänaval mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani P.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.Z-ile karistuseks 2 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (st. 21.- 23. augustini 2010.a.), mille vältel P.Z oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena P.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks.

Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui P.Z ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

P.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. P.Z-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. P.Z sissetulekuks on töötasu 3500 krooni 0,5 töökohaga töötamise eest. Tema elukaaslane ametlikku sissetulekut ei oma. Peres on kaks täisealist last, kes mõlemad õpivad ja seega on vanemate ülalpidamisel. Igakuiselt on perel rahaline kohustus pangalaenu näol. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks P.Z-ile ilmselt üle jõu ja paneks tema perekonna eriti raskesse olukorda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud P.Z vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana P.Z kinnipidamise aeg 21-23.august 2010.a., s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üks (1) kuu kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui kolme (3) P.Z aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse P.Z kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise P.Z-ilt õigus kaheks (2) kuuks.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha, P.Z-ilt

mida on vähendatud KrMS § 2565

lg 2 alusel, üks tuhat kuassada krooni (1600) krooni ja kaitsja tasu üheksasada (900) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse P.Z jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik