2-19-18410/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24.septembril 2021

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-19-18410

Kohtuasi

TAMRO EESTI OÜ hagi T. L. vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõppenuks

lugemiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TAMRO EESTI OÜ (registrikood 10173188,

asukoht Pärnu mnt 501, Laagri alevik, 76401 Harjumaa)

lepingulised esindaja vandeadvokaadid Riin Rehepapp ja

Andreas Veeret

Kostja: T. L. (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada TAMRO EESTI OÜ hagi osaliselt

2. Tuvastada TAMRO EESTI OÜ ja T. L. vahel 03.12.2015 sõlmitud töölepingu nr 602 T. L.

07.08.2019 avalduse alusel erakorralise ülesütlemise tühisus.

3. Lugeda TAMRO EESTI OÜ ja T. L. vahel 03.12.2015 sõlmitud tööleping nr 602 korraliselt

lõppenuks 06.09.2019

4. Jätta TAMRO EESTI OÜ hagi TAMRO EESTI OÜ ja T. L. vahel 03.12.2015 sõlmitud

töölepingu nr 602 TAMRO EESTI OÜ 22.08.2019 avalduse alusel erakorraliselt 22.08.2019

lõppenuks lugemiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda ja kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. Töövaidlusasjas nr 4-1/2057/19 menetles Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (edaspidi ka

TVK) TAMRO EESTI OÜ (edaspidi ka hageja või töötaja) avaldust T. L. (edaspidi ka kostja

või tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu

lõppemise tuvastamiseks erakorralise ülesütlemisega 22.08.2019 tööandja poolt. 23.10.2019

otsusega tuvastas TVK kostjapoolse 07.08.2019 erakorralise ülesütlemise tühisuse ning luges

töölepingu lõppenuks 06.09.2019. Hageja taotluse tuvastada töölepingu lõppemine

22.08.2019 ülesütlemisega jättis TVK rahuldamata. Hageja sai TVK otsuse kätte 25.10.2019

ja kostja 23.10.2019.

2. 22.11.2019 esitas kostja kohtusse avalduse läbi vaadata TAMRO EESTI OÜ 06.09.2019

avaldus T. L. 07.08.2019 ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks hagimenetluses, jätta

avaldus rahuldamata ja tuvastada erakorralise TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ülesütlemise kehtivus.

Hageja nõue

3. 17.12.2019 esitas hageja hagi paludes tuvastada, et T. L. 07.08.2019 ülesütlemisavaldus

TAMRO EESTI OÜ ja T. L. vahel 03.12.2015 sõlmitud töölepingu nr 602 erakorraliseks

ülesütlemiseks on tühine ning lugeda TAMRO EESTI OÜ ja T. L. vahel 03.12.2015 sõlmitud

tööleping nr 602 erakorraliselt lõppenuks 22.08.2019.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

4. Hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2015 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle

Baltikumi turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikohale. Töölepingu lahutamatuks lisaks

oleva kostja töö sisu ja tööülesandeid sätestava ametijuhendi kohaselt vastutas kostja B ja

Tamro kaubamärkide turunduse ning turundusosakonna juhtimise eest. Muuhulgas kuulus

kostja tööülesannete hulka turunduseelarve kujundamine ning järelevalve vastavate kulude

osas nii hageja kui ka hageja tütarühingu B Apteek Eesti OÜ (edaspidi B) osas.

Turundusosakonna juhina oli kostjal ainuisikuline pädevus hinnata kas, millises mahus ja

millise kvaliteediga turundusteenuseid hagejale ja B osutati. Praktikas tähendas see, et

turundusteenustega seotud arved esitati esmalt kinnitamiseks kostjale, kes edastas need

tasumiseks raamatupidamisele. Kostjalt saadud arvete ja info alusel teostasid nii hageja kui

ka B väljamakseid arvetel märgitud turundusega seotud teenuseosutajatele.

5. 2019.a juuni lõpus avastas hageja juhtkond, et kostja on esitanud hageja raamatupidamisse ja

hagejaga samasse kontserni kuuluva Läti ühingu Tamro SIA raamatupidamisse arveid ning

andnud raamatupidamisele juhiseid tasaarvestusteks, mis jäid juhtkonnale arusaamatuks ning

tekitasid kahtlusi. Hageja ja B raamatupidamises 2019.a augustis läbi viidud sisejuurdluse

käigus selgus, et kostja on oma tööülesannete täitmise käigus ulatuslikult võltsinud arveid

ning manipuleerinud dokumentidega, muuhulgas avastati, sisejuurdluse käigus mitmed kostja

poolt toime pandud õigusvastased tegevused, millega tekitas kostja hagejale ja B kahju

vähemalt summas 249 630,00 eurot. 01.08.2019 ja 06.08.2019 toimusid kostjaga asjaolude

väljaselgitamiseks vestlused, kus kostja tunnistas teatud arvete võltsimist üle 1,6 miljoni euro

ulatuses.

6. 07.08.2019 edastas kostja ootamatult hagejale e-kirjaga avalduse töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 07.08.2019. Töölepingu ülesütlemise alusena

viitab kostja hageja jaoks üllatuslikult 01.08.2019 ja 06.08.2019 toimunud kohtumistel

väidetavalt aset leidnud ebaväärikale kohtlemisele. Alates 07.08.2019 kostja tööle enam ei

ilmunud. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda

ning leiab, et kostja 07.08.2019 avaldus töölepingu lõpetamiseks on tühine. 01.08.2019 ja

06.08.2019 kohtumisel püüdis hageja saada tekkinud küsimustele võimalikult rahumeelselt ja

konstruktiivselt vastuseid. Kohtumiste teemad olid kostjale ebamugavad ning pingelised,

kuid hageja kohtles kostjat igati viisakalt, püüdes vältida vastandumist ja konflikti. Viidatud

kohtumisel jättis kostja ka omalt poolt mulje, et teeb asjaolude väljaselgitamiseks hagejaga

koostööd, kuid hiljem on selgunud, et kostja esialgsed selgitused olid ebatäielikud ning

kantud soovist varjata ulatuslikku pettust ja vargust.

7. Kuna sisejuurdluse käigus selgunud kostja tegevusest tulenevalt oli töösuhte jätkamine

võimatu, otsustas hageja töölepingu omapoolselt viivitamatult lõpetada. Hageja edastas

22.08.2019 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles

hageja töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel kostja töökohustuste olulise rikkumise,

kostja suhtes usalduse kaotuse tõttu (kostja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas hageja usalduse kaotuse enda vastu) ja kostja poolt hageja varalise seisundi

süülise kahjustamise tõttu alates 22.08.2019 üles. Tööandja ülesütlemisavaldus toimetati

töötajale 22.08.2019 kätte kohtutäituri vahendusel e-posti teel digitaalse allkirja vastu. Kostja

ei ole hagejapoolset ülesütlemist seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Seega tuleb

töölepingu lõppemise aja märkimisel lähtuda hageja ülesütlemisavaldusest ning lugeda

töölepingu lõppemise ajaks 22.08.2019.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

1. Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on töölepingu ülesütlemise

avalduses esile toodud kahel koosolekul toimunud sündmused, mis viisid olukorrani, kus

töötaja hindas tööandja käitumist enda suhtes ebaväärikaks ja pidas oluliseks tööleping

erakorraliselt üles öelda. Avalduse kohaselt kutsuti kostja 1.08.2019 juhatuse esimehe

kabinetti, et anda selgitusi tulevaste perioodide kulu kontol asuvate arvete kohta.

Üllatuslikult aga toimus ülekuulamine, esitati küsimusi, vastused fikseeriti ja kostjat sunniti

ütlusi allkirjastama. Kostjat hoiti kinni tema tahte vastaselt lukustatud kabinetis 8 tundi,

millest tingitud närvipinge tõttu tekkis tal verejooks. 8 tunni jooksul ei lubatud kostjat

ruumist väljuda, mitte kellegagi suhelda. Samalaadne kohtlemine sai kostjale osaks

6.08.2019, kui kell 9.30 sunniti kostja esimese korruse nõupidamisruumi, kus ootas ees

kolmas isik, hiljem liitus ettevõtte jurist ning juhatuse esimees. Kostja palus luba helistada

oma advokaadile, kuid seda talle ei võimaldatud, vaid lubati konsulteerida ettevõtte juristiga.

Ülekuulamine kestis 5 tundi, mis pidi lõppema töölepingu lõppemisega, kuid seda ei tehtud.

Kostjat sunniti enda peale võtma kohustused ning alla kirjutama dokument, mille sisu oli

dikteeritud hageja poolt.

2. Tööandjale etteheidetav ebaväärikas käitumine toimus 1.08.2019 ja 6.08.2019 koosolekutel.

Töötaja on ülesütlemise avalduses väljendanud enda tundeid, kuna sellises situatsioonis, kus

tööandja süüdistab teda kuriteo toimepanemises ja kuulab politsei taktikat kasutades teda üle,

oli töötajal esimest korda. Olukorras, kus tööandja süüdistab töötajat kuritegude

toimepanemises, võtab endale politsei funktsioonid ja kaasab kuriteo uurimisse politsei

taktikat kasutava isiku, kes kuulab töötajat 1,5 tundi üle, solvab ja mõnitab töötajat sel ajal

oli töötaja jaoks ebaväärikas. Sellisel juhul, kus tööandja ilma aluseta ei usalda enam töötajat

oleks töösuhte jätkamine mõeldamatu ja töötaja tegi ainuõige teo ja ütles töölepingu

erakorraliselt üles. Kui tööandja ebaväärikas käitumine ei ole kohtu poolt tuvastatav, siis

kõiki asjaolusid ja mõlema poolset huvi arvestades ei oleks sellisel juhul mõistlik nõuda

lepingu jätkumist ja lepingu lõppemise aluseks saaks lugeda TLS § 91 lg 1. Seega piisab, kui

on mõjuv põhjus, mis teeb edasise töösuhte jätkumise võimatuks, kuna selle jätkamine oleks

koormav mõlemale poolele

3. Kuna TVK on osundanud kehtivale kohtupraktikale, et tööandjal puudub eraldiseisev õigus

tuvastada töölepingu erakorraline ülesütlemine alates 22.08.2019, siis ei oma käesolevas

hagimenetluses tähtsust tööandja poolt 22.08.2019 töölepingu erakorralise ülesütlemise

teates esitatud etteheited töötajale. TVK ei ole tööandja etteheiteid analüüsinud

töövaidlusmenetluses, kuna ei ole pidanud neid oluliseks Seega ei ole võimalik rahuldada

tööandja hagiavalduse teist nõuet, milles tööandja palus lugeda tööleping erakorraliselt

lõppenuks 22.08.2019 ja pooled saavad käesolevas hagimenetluses üksnes vaielda, kas

töötajal

oli

07.08.2019

õigust

tööleping

erakorraliselt

üles

öelda.

07.06.2021

menetlusdokumendis palus kostja kohaldada antud nõudele aegumist.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures 03.12.2015 sõlmitud töölepingu nr

602, mille lisaks oli ametijuhend, alusel Baltikumi turundus- ja kommunikatsioonijuhi

ametikohal, et töötaja ütles töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles

07.08.2019, et tööandja sai ülesütlemisavalduse kätte ja esitas TLS § 105 lg 1 kohaselt

töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva

jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning et töösuhe on lõppenud.

5. Pooltel on vaidlus selle üle, kas nende vahel 03.12.2015 sõlmitud tööleping nr 602 lõppes

erakorraliselt töötaja 07.08.2019 avalduse alusel või tööandja 22.08.2019 avalduse alusel.

6. TLS §-de 91 lg 2 p 1 ja 98 lg 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma

etteteatamistähtaega järgimata tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui

tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha

kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. TLS § 95 lg-st 1 tulenevalt võib töölepingu üles

öelda üksnes ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele ja TLS § 95 lg 2 teisest lausest

tulenevalt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist.

7. Töötaja

07.08.2019

ülesütlemisavaldusest

nähtuvalt

põhjendas

töötaja

töölepingu

ülesütlemist sellega, et ta kutsuti 1.08.2019 juhatuse esimehe kabinetti, et anda selgitusi

tulevaste perioodide kulu kontol asuvate arvete kohta, et üllatuslikult toimus ülekuulamine,

esitati küsimusi, vastused fikseeriti ja kostjat sunniti ütlusi allkirjastama, et kostjat hoiti kinni

tema tahte vastaselt lukustatud kabinetis 8 tundi, millest tingitud närvipinge tõttu tekkis tal

verejooks, et 8 tunni jooksul ei lubatud kostjat ruumist väljuda, mitte kellegagi suhelda.

Samalaadne kohtlemine sai kostjale osaks 6.08.2019, kui kell 9.30 sunniti kostja esimese

korruse nõupidamisruumi, kus ootas ees kolmas isik, hiljem liitus ettevõtte jurist ning

juhatuse esimees, et kostja palus luba helistada oma advokaadile, kuid seda talle ei

võimaldatud, vaid lubati konsulteerida ettevõtte juristiga, et ülekuulamine kestis 5 tundi, mis

pidi lõppema töölepingu lõppemisega, kuid seda ei tehtud, et kostjat sunniti enda peale võtma

kohustused ning alla kirjutama dokument, mille sisu oli dikteeritud hageja poolt. Töötaja

hindas tööandja sellist käitumist enda suhtes ebaväärikaks.

8. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike tõenditega - 01.08.2019 toimunud koosoleku

protokolliga, millest nähtuvalt arutas tööandja töötajaga müügiarvetega seonduvaid küsimusi

ja esitas etteheiteid arvete võltsimise kohta ning töötaja andis omapoolseid selgitusi, töötaja

01.08.2019 seletuskirjaga, millest nähtuvalt esitas töötaja kolmele tarnijale – Initiative,

Tiigervisioon ja Kontuur - arveid, mille eest teenuseid ei osutatud, töötaja 06.08.2019

avaldusega, milles töötaja taotles tühistada arved, mille eest ei ole teenust saadud ja selle

ettevõttele hüvitada, K.T. ja hageja juhatuse liikme L. J. selgitustega 01.08.2019 koosoleku

osas, millest nähtuvalt arutati koosolekul töötajaga tööandjale tekitatud suuri kulutusi, L.J. ja

peajuristi K. A. selgitusega 06.08.2019 toimunud koosoleku kohta on tõendatud, et kostja

ülesütlemisavalduses märgitud kaks koosolekut on toimunud ning kostja on andnud

omakäelised selgitused arvete kohta.

9. Kostja ja L.J. e-kirjavahetusega, mille koopiate saajateks olid ka K.T. ja A.L., on tõendatud,

et ettevõtte kulude ja arvetega seonduva osas vahetati lisaks koosolekutele ka kirju, milles

tööandja esitas päringuid arvete ja kulutuste kohta ja töötaja andis omapoolseid selgitusi.

10. K.T. ja L.J. selgitustega 01.08.2019 koosoleku osas on tõendatud, et koosolek algas kell

12.00 ja vältas kuni 17.15, et see oli tavapärase pikkusega, et koosoleku ruum ei olnud

lukustatud ega kellelgi ei olnud keelatud ruumist lahkuda, et töötaja vastuväiteid koosoleku

korraldusele ei esitanud, et koosolek toimus töises õhkkonnas ja sundimist või mõjutamist ei

toimunud, et töötaja ei maininud kordagi halba enesetunnet ning allkirjastas dokumendid

vabatahtlikult.

11. L.J. ja K.A. selgitusega 06.08.2019 toimunud koosoleku kohta on tõendatud, et koosoleku

esimeses osas vestlesid R. P.ja töötaja ning hiljem liitusid koosolekuga L.J. ja K.A., et ruumi

uksi ei lukustatud, et töötaja sai käia tualetis, et koosolekuruumi laual oli vesi ja talle pakuti

ka teed või kohvi, millest töötaja keeldus, et ülestunnistusteks töötajat ei sunnitud, et mingeid

märke töötaja tervise halvenemisest ei esinenud.

12. TVK istungil ja tsiviilasjas 2-19-12261 tunnistajana ära kuulatud R. P. protokollitud

ütlustega ja 04.09.2019 kirjaliku seletusega on tõendatud, et tööandja ei kohelnud töötajat

ebaväärikalt ega seadnud ohtu töötaja tervist, et koosoleku ruumi uks ei olnud lukus, et

töötajal oli võimalik koosolekuruumist lahkuda, talle olid kättesaadavad vesi, kohv, tee ja

suupisted. Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et koosolek toimus rahulikus õhkkonnas

ning töötaja oli koostöövalmis, et töötajat ei survestatud ütlusi ega võlatunnistust

allkirjastama.

13. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et tööandja ei ole töötajat ebaväärikalt kohelnud, sest

arutelud koosolekutel toimusid tavapärases õhkkonnas ning töötaja oli koostöövalmis, et

tööandja ei ole seadnud ohtu töötaja tervist, sest töötajale olid koosolekute ajal kättesaadavad

vesi, kohv, tee ja suupisted, et töötajalt ei ole võetud vabadust, sest tal oli võimalik

koosolekuruumist lahkuda ja külastada tualettruumi ning, et töötajat ei survestatud ütlusi ega

võlatunnistust allkirjastama. Seega ei ole kostja tõendanud tööandjapoolset olulist töölepingu

rikkumist, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Järelikult on töötajapoolne

töölepingu erakorraline ülesütlemine 07.08.2019 seadusest tuleneva aluseta TLS § 104 lg 1

järgi tühine.

14. TLS § 85 lg 3 järgi eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et

ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks seaduses

sätestatud etteteatamistähtajaga. Riigikohus on 15. aprillil 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14

tehtud otsuse p-s 11 asunud seisukohale, et olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja

tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab

ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks

korraliselt pärast TLS § 98 lg 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist.

Tulenevalt eeltoodust loeb kohus töölepingu korraliselt lõppenuks 06.09.2019.

15. Töövaidluste lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni

otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks

kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Lõiked 3 ja

4 sätestavad, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle

osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas.

Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule

taotluse esitanud pool.

16. TVK otsus on teatavaks tehtud 23.10.2019 kostjale, kes vaidlustas tema kahjuks tehtud

otsuse 22.11.2019 ja 25.10.2019 hagejale, kes esitas hagi 17.12.2019 ehk pärast kohtusse

pöördumise 30 päevast tähtaega.

17. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-127-07 asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud

kohtusse pöördumise tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg/ hagi aegumise tähtaeg, mille

ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Seega võtab kohus TsÜS § 143 järgi nõude

aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Antud seisukohta ei ole Riigikohus ka

pärast töövaidluste lahendamise seaduse jõustumist muutnud.

18. Kostja palus 07.06.2021 menetlusdokumendis kohaldada hageja nõudele aegumist. Hageja ei

ole aegumise peatumise ega katkemise vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja

hagiavalduse 2. nõudepunktis esitatud nõue - poolte vahel 03.12.2015 sõlmitud töölepingu nr

602 tööandja 22.08.2019 avalduse alusel erakorraliselt 22.08.2019 lõppenuks lugemiseks -

jätta rahuldamata aegumise tõttu.

19. Eelnevast tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kõik asjaolud ja tõendid, mille hageja esitas

nõudepunktis 2 esitatud nõude tõendamiseks ning kostja vastuväited antud nõudele.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise tõttu pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21. Kuna kohus rahuldab hagiavalduses esitatud kahest nõudest ühe ja teise jätab rahuldamata

ning nõuded on samaväärsed, siis jätab kohus hagimenetluse kulud poolte endi kanda ja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik