3-20-2151/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2151

Haldusasi

Tallinn, Ravi tn 11a korteriühistu ja X kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

kohustamiseks

hinnata

Tallinn, Ravi tn 11 korteriühistu poolt esitatud

ehitusteatise nr 2011201/05696 ja sellele lisatud

ehitusprojekti nõuetele vastavust

Menetlusosalised

Kaebajad – Tallinn, Ravi tn 11a korteriühistu ja X;

esindajad Ain Aaviksoo ja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Tallinna linn; esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – Tallinn, Ravi tn 11 korteriühistu;

esindajad OK ja MU

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ravi tn 11a korteriühistu ja X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20. septembri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ravi tn 11a korteriühistu ja X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 26. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2151 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.10.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-2151

2(8)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Ravi tn 11 korteriühistu (KÜ) esitas ehitisregistri kaudu 17.03.2020 Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise nr 2011201/05696 Ravi tn 11 hoone

laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks ning koos sellega ehitusprojekti. Ehitusprojektis on ette

nähtud eelkõige Ravi tn 11 hoone fassaadi korrastamine ja katusealuse pinna väljaehitamine,

samuti on projektis ette nähtud kuus parkimiskohta Ravi tn 11 hoovi, mis kaetakse killustikuga.

2. Tallinn, Ravi tn 11a KÜ ja X esitasid 02.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA

kohustamiseks hinnata Tallinn, Ravi tn 11 KÜ esitatud ehitusteatise nr 2011201/05696 ja sellele

lisatud ehitusprojekti nõuetele vastavust.

Ravi tn 11a kinnistule on juurdepääs võimalik ainult Ravi tn 11 kinnistu kaudu. Ehitusprojekti

kohase lahenduse realiseerimisel ei ole nõuetekohane juurdepääs enam võimalik, muu hulgas

ei pääse Ravi tn 11a hooneni kiirabi- ega päästeauto, samuti ei ole Ravi tn 11a kinnistul enam

võimalik sõidukeid parkida. Ehitusprojekti kohase lahenduse korral jääks Ravi tn 11 hoone ning

sellele kõige lähemal parkimiskohal parkiva sõiduki vaheliseks kauguseks vaid 2,6 m. Seejuures

ei saa juurdepääsutee laiuse hulka arvata Ravi tn 11 hoone vundamendi äärde rajatavat

betoonkivisillutisega kaetud ala (veetõkkeriba), kuna see ei ole ette nähtud juurdepääsutee

osana, vaid puhtalt hoone sokli kaitseks ning projektis ei ole sellele liikluskoormust arvestatud.

Veetõkkeriba peale on ette nähtud ka elektrienergia liitumispunkt, mis samuti kinnitab seda, et

tegemist ei ole liiklemiseks mõeldud alaga. Ravi tn 11 hoone kirdenurka on kavandatud hoone

seinast eenduv vihmaveetoru, mis vähendab hoone nurga ja nurgapealse parkimiskoha vahelist

kaugust. Ei ole mõeldav, et päästeauto manööverdamisruumi tagamiseks tuleks hakata

teisaldama prügikonteinereid, nagu peab võimalikuks vastustaja. Igal juhul ei ole

projektikohase lahenduse korral tagatud kiirabiauto pääs Ravi tn 11a hoone sissepääsuni.

Ehitusprojekt on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 06.09.2001 otsusega nr 255 kehtestatud

Kesklinnas Ravi tn, Magasini tn ja Uus-Tatari tn vahelise kvartali detailplaneeringuga (DP),

milles on parkimine praeguseid Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a kinnistuid hõlmaval ühtsel krundil

ette nähtud teisiti, ning kus on selgelt ette nähtud juurdepääs Ravi tn 11a hoonele Ravi tn 11

kinnistu kirdepoolsest äärest. Detailplaneering kehtib, sõltumata sellest, et seal kajastatud

krundile on hiljem moodustatud kaks kinnistut.

Kuigi Ravi tn 11a kinnistul asuvas praeguses hoones ei ole ruume sellistes kõrgustes, kust

päästmiseks oleks vajalik redelauto juurdepääs, on kehtiva DP kohaselt sinna võimalik ehitada

kuni 4-korruseline hoone. Vaidlusaluse ehitusprojekti realiseerimine võib hiljem saada

takistuseks Ravi tn 11a kinnistule DP-ga lubatud kõrgema hoone püstitamisel.

3. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-20-2151

3(8)

Juurdepääsutee tegeliku laiuse hulka tuleb arvata ka Ravi tn 11 hoone vundamendi äärde rajatav

veetõkkeriba ning suuremate sõidukite manööverdamiseks saab kasutada ka projektis

kavandatud prügikonteinerite ala, vajadusel konteinereid teisaldades. Betoonkivi kasutatakse ka

teede katendina ning üle selle on võimalik sõidukiga sõita. Vihmaveetoru ei paigaldata hoone

nurgale, vaid hoone küljeseinale ning elektrikilbi asukoht ei välista seda, et muus osas on

veetõkkeriba kasutatav tee osana. Juurdepääsutee laius on kõige kitsamas kohas 3,2 m, mis on

piisav ka Tallinnas kasutusel oleva umbes 6-meetrise kiirabisõiduki juurdepääsuks.

DP ei oma tähtsust, kuna pärast selle kehtestamist jagati DP-s ette nähtud krunt kaheks

kinnistuks, ent ehitusõigus on krundile antud ühtselt, mistõttu ei ole DP-d enam võimalik

realiseerida. Samas on DP-s ette nähtud parkimine kinnistutel, kusjuures praegusele Ravi tn 11

kinnistule on parkimiskohti planeeritud normatiivsest vähem just selleks, et tagada vajalik

juurdepääs Ravi tn 11a kinnistule. Kaebajad ei saa DP-st tulenevalt nõuda õigust parkida oma

sõidukeid Ravi tn 11 kinnistul.

4. Tallinn, Ravi tn 11 KÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ühtki siduvat kokkulepet selleks, et Ravi tn 11a omanikud võiksid kasutada kas juurdepääsuks

või parkimiseks Ravi tn 11 kinnistut, ei ole sõlmitud, ent projektikohase lahenduse puhul on

vajalik juurdepääs tagatud. Päästeauto pääsuks Ravi tn 11a hooneni ei ole mingisugust vajadust.

5. Tallinna

Halduskohus

jättis

26.01.2021

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlusaluse ehitusteatise esemeks olev ehitis, sh selle ehitamine või hilisem eesmärgipärane

kasutamine ei riku kaebajate õigusi ja eelkõige ei välista asjaomase ehitusprojekti realiseerimine

vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule. Kõnealuse juurdepääsu täpsem korraldus ja

tingimused tuleb Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanikel omavahel kokku leppida või määrata see

kindlaks sellist kokkulepet asendava maakohtu määrusega. Praeguse vaidluse seisukohast on

oluline, et Ravi tn 11 hoone rekonstrueerimine, sealhulgas hoone sokli äärde betoonkividest

veetõkkeriba rajamine, prügikonteinerite ümber kergkonstruktsiooniga katusealuse rajamine

ega Ravi tn 11 hoovi katmine osaliselt killustikuga ning osaliselt selle haljastamine ei välista

tulevikus vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule ega piira sellekohaste kokkulepete

sõlmimise võimalusi kinnistuomanike vahel. 2001. a-l kehtestatud DP-st ei tulene kaebajatele

subjektiivset õigust Ravi tn 11 kinnistu kasutamiseks, sh õigust nõuda läbipääsu Ravi tn 11a

kinnistule DP-s näidatud viisil ega õigust parkida oma sõidukeid Ravi tn 11 kinnistul.

Kaebajad

väidavad,

et

vaidlusaluses

ehitusteatises

osutatud

Ravi

tn

11a

rekonstrueerimisprojekti realiseerimise korral ei ole kaebajatel võimalik teostada oma õigust

pääseda Ravi tn 11a kinnistule. Seejuures ei ole vaidlust selles, et muul moel kui Ravi tn 11

kinnistu kaudu ei ole Ravi tn 11a kinnistule võimalik pääseda. Seega on kaebajatel

asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda juurdepääsu üle Ravi tn 11

kinnistu. Sellise juurdepääsu konkreetsed tingimused – sh nii Ravi tn 11 kinnistu kasutamise

täpne ulatus ja kord, ent ka näiteks juurdepääsuõiguse eest tehtavad vastusooritused – tuleb

kinnistu omanikel omavahel kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajatel

õigus pöörduda maakohtu poole, et viimane määraks juurdepääsu eelnimetatud kokkulepet

asendava kohtumäärusega. Kohaliku omavalitsuse poolt ehitusteatisega nõustumisel ei ole

mingisugust regulatiivset toimet Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanike vahelistele suhetele. Kohalik

omavalitsus ei ole ehitusteatisega nõustudes määranud õiguslikult kindlaks Ravi tn 11a

juurdepääsu korraldust ega piiranud tulevikus nende kinnistute omanike võimalusi leppida

kokku selles, kuidas vastastikku teineteise kinnistuid kasutada võib.

3-20-2151

4(8)

Olukorras, kus kaebajatel on küll AÕS § 156 lg-st 1 tulenev õigus nõuda juurdepääsu oma

kinnistule, ent kaebajad ei ole selle õiguse realiseerimiseks kokkulepet sõlminud ega

maakohtule vastavat nõuet esitanud, on nad praeguse kaebuse esitamisega sisuliselt asunud

kaitsma õigust, mida neil veel ei ole. Ehitamise vaidlustamine sellises olukorras saaks olla

kaebajate õiguste kaitseks vajalik üksnes juhul, kui oleks vähemalt usutav, et ehitamise

tulemusena ei ole Ravi tn 11a kinnistule mõistliku juurdepääsu korraldamine kokkuleppe ega

kohtulahendiga enam võimalik. Vaidlusalust ehitusprojekti ja hetkel kinnistutel valitsevat

olukorda silmas pidades on ilmne, et sellist mõju selle ehitusprojekti realiseerimisel ei ole. Ravi

tn 11 rekonstrueerimisprojekti realiseerimine ei välistaks isegi DP lahenduse realiseerimist, sh

Ravi tn 11a kinnistule DP-s ette nähtud 4-korruselise elamu ehitamist. DP lahenduse

realiseerimise eelduseks võib küll olla Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a vahel sellise juurdepääsuõiguse

kokkuleppe olemasolu, mis välistab Ravi tn 11 hoovis parkimise korraldamise nii, nagu see on

rekonstrueerimisprojektis näidatud, ent sellise kokkuleppe sõlmimine ja Ravi tn 11 hoovi

mingisugusel muul viisil ühine kasutamine ei muutu Ravi tn 11 rekonstrueerimisprojekti

realiseerimise tulemusena võimatuks ega oluliselt keerulisemaks.

Rekonstrueerimisprojekti tulemusena ei laiene Ravi tn 11 hoone horisontaaltasandil selliselt, et

juurdepääsu võimalused Ravi tn 11a kinnistule väheneksid. Ravi tn 11 hoone osana saab

käsitada hoone kirdepoolsele küljele maapinnaga samale tasandile rajatava ja äärmiselt väikese

kaldega 60 cm laiuse betoonkividest veetõkkeriba lisamist, ent see ei vähenda

juurdepääsuvõimalusi. Veetõkkeriba on kavandatud ehitada nii, et üle selle on võimalik

sõidukiga sõita. Veetõkkeriba ehitamisel kasutatakse samasuguseid betoonkive, nagu on

kasutusel ka teekatendina. Vastustaja on kohtuistungil selgitanud, et Ravi tn 11 hoovi sisse ja

sealt välja sõitvate sõidukite hulka silmas pidades ei ole põhjust arvata, et sõiduki ühel küljel

olevate ratastega üle selle veetõkkeriba sõitmine võiks Ravi tn 11 hoonet kahjustada.

Veetõkkeribast üle sõitmist Ravi tn 11 hoone hoovipoolse nurga juures ei takista ega välista

kuidagi see, et sellele veetõkkeribale on kavandatud elektrikilp, kuna projekti joonistelt

nähtuvalt asub see hoone nurgast sedavõrd kaugel, et hoone nurga juurest hoovi või vastupidi

pööramist see takistada ei saa. Seega ei kahanda veetõkkeriba rajamine Ravi tn 11a omanike

võimalusi neile vajaliku juurdepääsu kokkuleppe sõlmimiseks.

Kuigi

DP

üheks

eesmärgiks

on

liiklus-

ja

parkimiskorralduse

põhilahenduse

kindlaksmääramine, ei tulene sellest kaebajatele subjektiivset õigust, et parkimine Ravi tn 11

hoovis toimuks igal juhul nii nagu DP joonisel näidatud. DP kehtestamise ajaga võrreldes on

õiguslik olukord oluliselt muutunud. DP-s ette nähtud lahendus ei arvesta sellega, et Ravi tn 11

ja Ravi tn 11a on erinevad kinnistud, mille vastastikune kasutamine saab toimuda üksnes

omanikevahelise tsiviilõigusliku kokkuleppe või seda asendava kohtulahendi alusel. DP ei

reguleeri kahe kinnistuga seotud omandiõiguslikke suhteid. DP esemeks ei olnud 2001. a-l ega

ole ka praegu sõidukite parkimise täpne korraldamine krundi piires. Kinnistul asuvate hoonete

kasutamisega seotud parkimine tuleb lahendada kinnistusiseselt, olgu siis igal kinnistul eraldi

või kokkuleppe olemasolu korral mitmel kinnistul ühiselt. DP-s ette nähtud liiklus- ja

parkimiskorralduse põhimõtteid saab vaadelda üksnes DP terviklahendust silmas pidades. 2001.

a DP põhijooniselt nähtub, et praegu Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a kinnistuid hõlmavale ühtsele

krundile on ette nähtud kokku 18 parkimiskohta, neist 10 praeguse Ravi tn 11a hoone asemele

planeeritud uue elamu soklikorrusel olevas garaažis. Maapealsed parkimiskohad on kavandatud

nii, et need jääksid osaliselt praegusele Ravi tn 11 ja osaliselt Ravi tn 11a kinnistule. Ilmselgelt

ebamõistlik ja omandiõiguse põhimõtetega mitte kooskõlas oleks sellises olukorras Ravi tn 11a

korteriomanike soov kasutada sellistest parkimiskohtadest tulenevat parkimisvõimalust ühiselt

koos Ravi tn 11 korteriomanikega, olemata samas enda kinnistule DP-s ette nähtud 10

parkimiskohta välja ehitanud.

3-20-2151

5(8)

Ühelgi juhul ei takista DP lahenduse realiseerimist vaidlusaluse ehitusteatise kohane ehitamine.

Isegi juhul, kui DP alusel oleks võimalik väljastada ehitusluba Ravi tn 11a kinnistule 4-

korruselise elamu ehitamiseks, eeldaks see juurdepääsu kokkuleppe olemasolu Ravi tn 11

kinnistu omanikega. Sõltumata käesolevas asjas vaidluse all oleva ehitusprojekti

realiseerimisest, oleks võimalik kokku leppida ka täpselt sellises juurdepääsus, mis kajastub DP

joonisel.

Nii kaebajate esitatud EJ koostatud joonistelt kui ka vastustaja ametniku PG koostatud joonistelt

nähtub kokkuvõttes, et Ravi tn 11 nurga ja kõige äärmise parkimiskoha vahele jääv vahemaa

on piisav selleks, et sealt mahuks läbi tavaline sõiduauto. Puudub põhjus välistada selle ruumi

hindamisel veetõkkeriba laiust – üle sellise veetõkkeriba on võimalik sõidukiga sõita. Samuti

ei saa nõustuda kaebajate etteheitega, et manööverdamisruumi vähendab vihmaveetoru, kuna

ehitusprojekti jooniselt (vaade B, vaade C) nähtuvalt ei ole see kavandatud hoone nurgale, vaid

hoovipoolsele küljele. Päästesõidukitega seoses on EJ ja PG koostatud jooniste pinnalt usutav,

et praegu Tallinnas valdavalt kasutuses oleva u 6-meetrise kiirabisõidukiga hoovi pääsemine on

keeruline, ent mitte võimatu. Eelnimetatud asjatundjate koostatud mudeldusjooniseid

kõrvutades saab põhjendatuks pidada vastustaja märkust, et EJ on mudeldanud hoovi sissesõitu

selliselt, et see toimuks võimalikult sujuvalt, PG jooniselt nähtuvalt on asjaomase

kiirabisõidukiga võimalik hoovi sõiduks kasutada ka teistsugust ja vähem sujuvat trajektoori

ning vajadusel manööverdada. Samas ei tugine seadusele kaebajate hinnang, et kiirabisõiduk

peab igal juhul pääsema Ravi tn 11a hoone välisukseni. Vajaduse korral on patsienti võimalik

kiirabiautoni transportida kanderaamil vms kiirabi varustuses olevat vahendit kasutades, mis on

kiirabi töö tavapärane osa. Igal juhul pääseb kiirabisõiduk igasuguste takistusteta Ravi tn 11

hoone hoovipoolse nurgani, ent selle ja Ravi tn 11a hoone sissepääsu vaheline vahemaa, milleks

on kaardilt mõõdetuna umbkaudu 25 m, ei ole ühelgi juhul selline, mis välistaks patsiendi

transporti.

Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud ning selgitanud, et tuletõrjeautoga Ravi tn 11a

hoone juurde pääsemiseks ei ole mingisugust vajadust: kustutusvesi tuuakse voolikutega

tänavalt ning isikute evakueerimiseks akendest kasutatakse teisaldatavaid redelid. Kaebajate

seisukoht, nagu peaks juba praegu olema tagatud tuletõrjeauto juurdepääs nii, nagu see oleks

vajalik DP kohaselt Ravi tn 11a olemasoleva hoone asemele lubatud 4-korruseline elamu

tarbeks, ei ole põhjendatud.

Ka kohtuistungil kaebajate poolt tõstatatud küsimus seoses näiteks ehitustööde tegemiseks või

kolimiseks kasutatavate veoautode juurdepääsuks Ravi tn 11a hooneni tuleb lahendada

kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel.

Sõltumata ehitusprojektis märgitust saavad Ravi tn 11 omanikud oma hoovis parkimist

korraldada nii, nagu nad ise paremaks peavad ning kuni vastava kokkuleppe või seda asendava

kohtulahendi puudumiseni keelata Ravi tn 11a korteriomanikel Ravi tn 11 kinnistul parkimise.

Kaebajate huvide ja õiguste realiseerimist ei takista mitte ehitusprojekti kohane ehitamine, vaid

üksnes kokkuleppe puudumine Ravi tn 11 omanikega. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale,

et riikliku järelevalve teostamiseks kohustamise nõue ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Tallinn, Ravi tn 11a KÜ ja X paluvad 25.02.2021 apellatsioonkaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

3-20-2151

6(8)

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud EhS § 12 lg-t 2 ja § 44 p-e 1 ja 4 ning ebaõigesti

hinnanud asjas esitatud tõendeid. Ravi tn 11 kinnistul on võimalik kavandatud kuus

parkimiskohta mahutada selliselt, et nende paigutamisega ei takistata realiseerimast Ravi tn 11a

kinnistul DP-s ette nähtud juurdepääsu ja ehitusõigust. Parkimislahenduse kavandamisel on

võimalik järgida DP-s ette nähtud lahendust, kavandades sealjuures kaks parkimiskohta

hoovialale, kus hetkel on ette nähtud haljasala. Ülejäänud neli parkimiskohta on võimalik

paigutada Ravi tn 11 kinnistu hoovialale selliselt, et Ravi tn 11a kinnistule oleks jätkuvalt

tagatud juurdepääs DP-s ette nähtud viisil. Selline lahendus tagaks jätkuvalt Ravi tn 11a kinnistu

omanikele õiguse realiseerida ehitusõigust.

Vaidlusaluse ehitusprojekti ja ehitusteatise liikluslahendus ei ole kooskõlas DP-ga.

Halduskohus on vääralt tõlgendanud kaebajate soovi. Kaebajate eesmärgiks on tagada õigus

realiseerida DP-ga kaebajatele antud ehitusõigust, s.o püstitada 4-korruseline hoone ja tagada

sellele juurdepääs DP-ga määratud viisil. DP-ga määratud liikluskorralduse põhimõtteid on

võimalik asjakohase taotluse alusel EhS § 27 lg 4 p 7 alusel muuta. Kolmas isik ei ole taotlenud

DP muutmist projekteerimistingimustega. Seega on ehitusprojekt ja ehitusteatis vastuolus DP-

ga. Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate seisukohti selles osas, et sellise ehitusprojekti

esitamiseks, mis muudab DP lahendust, oleks kolmandal isikul vajalik esmalt taotleda

projekteerimistingimusi.

Halduskohus on jätnud arvestamata asjaolu, et ka võimaliku AÕS § 156 lg 2 alusel sõlmitava

kokkuleppe puhul on lähtekohaks vastustaja poolt heaks kiidetud ehitusprojektiga ettenähtud

liiklus- ja parkimislahendus ning kolmandale isikule tekib õiguspärane ootus realiseerida

ehitusprojekti järgset lahendust. Kaebajal ei ole pärast ehitusprojekti järgse lahenduse

realiseerimist võimalik kolmandalt isikult nõuda DP lahenduse tagamist.

Halduskohus on ebaõigesti hinnanud juurdepääsu võimalikkust Ravi tn 11a kinnistule

olukorras, kus realiseerub ehitusprojekti järgne Ravi tn 11 parkimislahendus. Kohus on jätnud

arvestamata, et kaebajal on omandiõigusest tulenev õigus laiendada ka osaliselt olemasolevat

elamut pealeehituse kaudu. Olukord, kus ehitusprojektiga välistatakse tuletõrjeauto sissesõit

Ravi tn 11a hoovi, piirab oluliselt kaebajate omandiõigust, sest kaebajatel ei ole seeläbi

võimalik kõrgemale kui 8 m kavandada hoone hädaväljapääse (aknaid). Halduskohus on

kaebajate õiguste rikkumise hindamisel ebaõigesti tuginenud asjaolule, et Päästeamet on

ehitusprojekti kooskõlastanud. Päästeamet ei hinnanud Ravi tn 11a kinnistu omanikele tekkivat

mõju, vaid sai üksnes hinnata ehitusprojekti vastavust Ravi tn 11 korterelamu osas. Samas

nähtub Päästeameti täiendavatest selgitustest (vastustaja 04.01.2021 menetlusdokumendi lisa

1), et tuletõrjeauto juurdepääsu välistamine sisehoovi toob kaasa olukorra, kus kaebajal ei ole

võimalik enda hoonele kavandada hädaväljapääse (aknaid) kõrgemale kui 8 m.

7. Tallinna linn palub 05.04.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate kanda.

Vaidlusaluse ehitusteatise esemeks olev ehitis, sh selle ehitamine või hilisem eesmärgipärane

kasutamine ei riku kaebajate õigusi ja asjaomase ehitusprojekti realiseerimine ei välista

vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule. Juurdepääsu täpsem korraldus ja tingimused tuleb

kaebajatel ja kolmandal isikul omavahel kokku leppida või määrata see kindlaks maakohtu

määrusega.

Halduskohus märgib õigesti, et kohaliku omavalitsuse poolt ehitusteatisega nõustumisel ei ole

mingisugust regulatiivset toimet Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanike vahelistele suhetele.

Vastustaja nõustub halduskohtu käsitusega vaidlusaluse ehitusprojekti ja DP vahekorrast.

3-20-2151

7(8)

Kaebajad on asunud apellatsioonkaebuses üllatuslikult väitma, et halduskohus on neid vääriti

mõistnud ja nende eesmärgiks on hoopis tagada õigus realiseerida neile DP-ga antud

ehitusõigust. Tegelikkuses oli kaebuse ese halduskohtus kaebajate soov parkida kolmanda isiku

kinnistul ja läbida sõidukitega kolmanda isiku kinnistut endale meelepärasel viisil. Ehitusõiguse

küsimus on tõstetud vaid kõrvalküsimusena. Kaebajate soov ehitada nende krundile 4-kordne

hoone sellises mahus, nagu seda nägi ette DP, ei pruugi kunagi realiseeruda ja seda sõltumata

vaidlusalusest ehitusteatisest ja ehitusprojektist. DP-ga antakse ehitusõigus, arvestades krundi

suurust ja piire. DP andis Ravi tn 11 kinnistule ehitusõiguse arvestusega, et praegused Ravi tn

11 ja Ravi tn 11a kinnistud on üks suur Ravi tn 11 kinnistu.

Vastustaja nõustub halduskohtuga, et ehitusteatis ja ehitusprojekt ei välista põhimõtteliselt DP-

ga antud ehitusõiguse realiseerimist 4-kordse uue hoone ehitamiseks, kui muud asjaolud (nagu

üldplaneering) seda praegusele Ravi tn 11a kinnistule võimaldaksid. Selle eelduseks oleks kahe

kinnistu vahel sellise juurdepääsuõiguse kokkuleppe olemasolu, mis välistab Ravi tn 11 hoovis

parkimise korraldamise nii, nagu see on rekonstrueerimisprojektis näidatud. Liikluskorraldust,

sh parkimiskorraldust, ei saa lahutada DP-ga antavast ehitusõigusest. Vaidlusaluse

ehitusteatisega ei realiseerita DP-ga antud ehitusõigust – tegemist on väikesemahuliste

rekonstrueerimistööde

ja

katusekorruse

väljaehitamisega,

mis

ei

eelda

DP

ega

projekteerimistingimuste olemasolu. DP-des esitatakse enamasti parkimiskorralduse üldised

põhimõtted, mida täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt selle koostamise ajal kehtivatele

parkimisnormidele. Olenemata eelnevast vastab vaidlusaluses ehitusprojektis ettenähtud

parkimiskorraldus DP-s ette nähtud parkimiskorraldusele, kuna see on lahendatud kolmanda

isiku kinnistu siseselt.

Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud ja selgitanud, et tuletõrjeautoga Ravi tn 11a hoone

juurde pääsemiseks ei ole mingisugust vajadust ‒ kustutusvesi tuuakse voolikutega tänavalt

ning isikute evakueerimiseks akendest kasutatakse teisaldatavaid redelid. Seisukoht, nagu peaks

juba praegu olema tagatud tuletõrjeauto juurdepääs nii, nagu see oleks vajalik uue 4-korruselise

elamu tarbeks, ei ole põhjendatud. Ilmselt tõesti tuleb sellise uue elamu projekteerimise ja

ehitamise eeldusena tagada mõnevõrra teistsugune juurdepääs, ent sel juhul saavad kaebajad ja

kolmandad isikud vajaliku juurdepääsu omavahel kokku leppida. Praegu ei ole kaebajate ja

kolmanda isiku vahel sõlmitud mingisuguseid kokkuleppeid kolmanda isiku kinnistul parkimise

ega kolmanda isiku kinnistut läbiva juurdepääsu osas.

8. Tallinn, Ravi tn 11 KÜ ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Halduskohus on otsuse p-s 8 õigesti leidnud, et 2001. a-l kehtestatud DP-st ei tulene

kaebajatele subjektiivset õigust Ravi tn 11 kinnistu kasutamiseks, sh õigust nõuda läbipääsu

Ravi tn 11a kinnistule DP-s näidatud viisil ega õigust parkida oma sõidukeid Ravi tn 11

kinnistul.

Pärast DP kehtestamist on oluliselt muutunud DP-ga planeeritud krundi õiguslik ja faktiline

olukord (krunt on jagatud kaheks kinnistuks), mistõttu on DP muutmata kujul realiseerimine

tänaseks võimatu. Seda eelkõige seetõttu, et DP on krundi terviklik planeeringulahendus ning

kui asjaolud on nii oluliselt muutunud, ei ole kaebajatel enam õiguslikult võimalik nõuda algse

planeeringulahenduse elluviimist (nt kui planeeritud parkimiskohad asuvad teise isiku

3-20-2151

8(8)

kinnistul). Korrektne oleks sellise DP muutmine või kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt,

kuid realiseerimatule DP-le ei saa oma (ehitus)õigusi kaitstes tugineda. Vaidlusaluses

ehitusprojektis paaris kohas DP-le viitamine ei tähenda, et kolmas isik oleks asunud DP-d ellu

viima. Vaidlus puudub selles, et ehitusprojekti ja ehitusteatisega lubatud ehitustööd ei eelda DP

olemasolu. Seepärast tuleb kaebajate kõik väited, mis tuginevad oma õiguste kaitsel DP-le

(projekteerimistingimuste vajalikkus DP muutmiseks, ehitusõiguse olemasolu kaebajatel jne),

jätta tähelepanuta. Hüpoteetilist ehitusõigust ei saa halduskohtus kaitsta.

11. Halduskohus on õigesti tuvastanud ka selle, et vaidlusaluse ehitusprojekti elluviimisel on

tagatud juurdepääs Ravi tn 11a elamule nii sõiduautoga kui ka kiirabiautoga. Ringkonnakohus

ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Päästeauto juurdepääs elamule on komplitseeritud

hoovi sissesõidu ja pöördenurga kitsuse ning hoovi väiksuse tõttu sõltumata sellest, kus asuvad

hoovis parkimiskohad. Esimese astme kohtus on õigesti selgitatud, et päästeauto jääb sarnastes

oludes tänavale ning vajaduse korral on võimalik sõiduautod hoovist ka teisaldada. Päästeamet

on antud projektile kooskõlastuse. Tallinna linn ja halduskohus on kaebajatele õigesti selgitanud

ka seda, et juurdepääsu tingimused ja korra (sh ka võimalike parkimiskohtade kasutamise)

peavad

naaberkinnisasjade

omanikud

omavahel

kokku

leppima

ja

kokkuleppe

kinnistusraamatusse kandma, kokkuleppele mittejõudmisel aga pöörduma maakohtu poole,

asendamaks kokkulepet kohtulahendiga kindlaksmääratavate tingimustega. Seejuures ei ole

maakohtule siduv praeguse kohtuvaidluse lahendus ega asjaolu, kuidas Ravi tn 11 elanikud oma

kinnistul praegu pargivad või parkima hakkavad. Maakohus peab kaaluma erinevaid huvisid ja

leidma kõige mõistlikuma lahenduse.

12. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1).

Kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebajate enda kanda HKMS § 108 lg 1

alusel. Vastustaja ja kolmas isik ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)