2-20-594/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. september 2021

Tsiviilasja number

2-20-594

Tsiviilasi

Dmitri Mezentsevi hagi Valli Murde vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

16 980 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Mezentsevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja) Dmitri Mezentsev (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Robert Sprengk

Vastustaja

(kostja)

Valli

Murde

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

Kolmas isik kostja poolel: ERGO Insurance SE

(rgistrikood 10017013), volitatud esindaja Vaho Vahkal

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Mezentsevi apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta Valli Murde ringkonnakohtus kantud

menetluskulud Dmitri Mezentsevi kanda. ERGO

Insurance SE-l ei ole ringkonnakohtus hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

4. Määrata Valli Murde menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 348 eurot (käibemaksuga).

5. Mõista Dmitri Mezentsevilt Valli Murde kasuks

välja menetluskulud ringkonnakohtus 348 eurot

(käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

Dmitri Mezentsevil tasuda kulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Dmitri Mezentsev (hageja) esitas 14. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagi Valli Murde

(kostja) vastu tekitatud varalise kahju 16 980 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt osutas kostja hagejale riigi õigusabi 20. oktoobri 2015. a määruse alusel.

Kostja kohtus hagejaga Tartu Vanglas 16. novembril 2015 ja sai vajaliku informatsiooni hagi

esitamiseks, kuid esitas hagi tsiviilasjas nr 2-18-4936 Meeli Kasesalu ja Vahur Kasesalu vastu

tekitatud kahju 9600 eurot hüvitamiseks alles 1. aprillil 2018, s.o 2 aastat ja 4 kuud hiljem.

Hageja uus riigi õigusabi osutav advokaat esitas 12. oktoobril 2018 nõude suurendamise

avalduse 11 100 euroni. Tartu Maakohus jättis 30. mai 2019. a otsusega hageja hagi nõude

aegumise tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sai hageja hiljemalt 9. märtsil

2015 teada oma õiguste rikkumisest ning sellest ajast hakkas kulgema aegumistähtaeg, mis

lõppes 9. märtsil 2018.

Kuna kostja ei osutanud hagejale õigusteenust õigeaegselt, on hageja saanud kahju 16 980

eurot. Kostjal ei olnud ühtegi takistust hagi esitamiseks enne 9. märtsi 2018. a ja hagi esitamist

pärast 9. märtsi 2018. a ei saa pidada õigeaegseks õigusteenuse osutamiseks. Hageja kahju on

tsiviilasjas nr 2-18-4936 välja mõistmata jäänud kahju 11 100 eurot ning samas tsiviilasjas

hagejalt välja mõistetud riigilõiv 600 eurot ja menetluskulud 5280 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt on Tartu Maakohus kvalifitseerinud hageja nõude 30. mai 2019. a otsuses

materiaalõiguslikult ebaõigesti ja hageja on ise lasknud otsusel jõustuda, jättes otsuse õigel ajal

vaidlustamata. Hageja nõue tsiviilasjas nr 2-18-4936 oli tõendamata, mistõttu jäänuks hageja

hagi nõude tõendamatuse tõttu ka rahuldamata.

3. Kolmas isik toetas kostja seisukohta ega soovinud midagi lisada.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 3. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda, jättes kolmanda isiku menetluskulud kindlaks määramata ning mõistes hagejalt kostja

kasuks välja kostja menetluskulud 1152 eurot. Maakohus märkis, et kohtuotsuse jõustumisel

tuleb kostjale tasuda hagejalt väljamõistetud menetluskuludest Iraida Mezentseva poolt

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 18. juunil 2020 hageja eest antud menetluskulude

tagatise arvelt 600 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise

menetluskuludelt 552 eurot (1152 – 600) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning vabastas

hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Hageja on esitanud kostja kui riigi õigusabi osutaja vastu hagi õigusabi osutamisega tekitatud

varalise kahju 16 980 eurot hüvitamiseks. Hageja hinnangul rikkus kostja oma kohustusi riigi

õigusabi osutamisel, kuna õigusteenus ei olnud õigeaegne, mistõttu jäi hageja hagi kahju

hüvitamiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Sõltumata sellest, kas menetlustoimingu jätab mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata lepinguline

esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab

esindatav mõlemal juhul nõuda menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (Riigikohtu

7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10).

Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb hinnata, kas nõutav kahju on diferentsihüpoteesi

järgi põhimõtteliselt hüvitatav. Seejärel tuleb analüüsida, kas kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitatakse üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg.

VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel võiks hüvitamisele kuuluda kahju, mida klient kandis seetõttu, et

advokaadi hilise hagiavalduse esitamise tagajärjel kliendi nõudeõigus aegus ja kohus kohaldas

seetõttu kliendi nõudele aegumist. Samuti võivad hüvitamisele kuuluda hagi rahuldamata

jätmise tõttu kliendilt välja mõistetud menetluskulud. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 tuleb

kliendil aga tõendada, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks tema vastav hagi rahuldatud.

VÕS § 620 lg-test 1 ja 2 tulenevalt lasub õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse raames

osutaval advokaadil seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, käsundisaaja peab tegema kõik

endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja

käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 kohaselt

peab õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite,

õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. AdvS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on advokaat

kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise.

Hageja väitel oleks kostja saanud aegumise kohaldamist vältida, kui oleks esitanud hagi

õigeaegselt. Hageja tugineb Tartu Maakohtu 30. mai 2019. a otsuses tuvastatud asjaoludele, et

hageja sai hiljemalt 9. märtsil 2015 teada oma õiguste rikkumisest ning sellest ajast algas

kulgema ka aegumistähtaeg, mis lõppes 9. märtsil 2018 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 150 lg 1 järgi.

Hageja nõudis 1. aprilli 2018. a hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-18-4936 kahjuna M. Kasesalult

ja V. Kasesalult saamata jäänud üüritulu seoses nende poolt hagejale tehtavate takistustega talle

kuuluva 1/6 mõttelise osa XXXXXXXX kinnistust kasutamisel ja välja üürimisel. Hagi

õigusliku alusena on hageja viidanud kaasomaniku täielikule õiguslikule võimule oma osa üle

ühises asjas asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 3 ja § 68 lg 1 järgi ning kaasomanike vahelisest

õigussuhtest tulenevale õigusele saada oma osale vastavat kasu (AÕS § 71 lg 2), aga ka

kohustusele käituda lähtuvalt hea usu põhimõttest ja hoiduda teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest (AÕS § 72 lg-d 1–3, 5). Kuna AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema

osale vastav osa ühise asja viljast, mis hõlmab ka kasutuseeliseid, olid hagiavalduses esitatud

faktilised asjaolud selliselt, mis võimaldanuks kohtul kvalifitseerida hageja nõude kaasomaniku

kasutuseeliste hüvitamise nõudena AÕS § 71 lg 2 alusel (Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 14). Hageja valduse ja kasutusõiguse (kasutuseeliste) hüvitamise

nõudele on viidanud oma vastuväidetes ka M. Kasesalu ja V. Kasesalu esindaja (I kd, tl 40).

Kohus on 30. mai 2019. a otsuse põhjendustes (I kd, tl 42) leidnud, et saamata üüritulu saab

kvalifitseerida varalise kahjuna saamata jäänud tulu näol VÕS § 128 lg-te 2 ja 4 järgi. Kohus

on vastuoluliselt märkinud, et poolte vahel ei ole lepingulist ega tehingulist suhet, ehkki on

tuvastanud, et pooled on kinnisasja kaasomanikud ja nende omavahelisi suhteid reguleerivad

asjaõigusseaduse kaasomandit puudutavad sätted. Asja kuulumisest mitmele isikule

kaasomandina tekibki isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisuks olevatele kaasomanike

õigustele ja kohustustele üksteise suhtes AÕS § 72 järgi on viidanud hageja hagiavalduses.

Kohus kvalifitseeris tsiviilasjas nr 2-18-4936 hageja nõude seda sisuliselt analüüsimata

ebaõigesti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj).

Kohus peab asja lahendamisel kontrollima hagi rahuldamise võimalusi kõigil õiguslikel alustel.

Juhul, kui sama elulise juhtumi korral saab materiaalõiguse järgi esitada sama nõuet erinevatel

õiguslikel alustel, ilma et üks nõue välistaks teise, peab kohus selgitamiskohustusest tulenevalt

mh välja selgitama, kas hageja soovib nõude rahuldamist üksnes deliktiõiguse alusel või soovib

ta tugineda ka lepingu rikkumisele. Hüvitisenõuete õigusliku aluse määramine tähendab nõuete

kvalifitseerimist, mis on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohtu ülesanne ja

seda sõltumata poolte seisukohtadest õigusküsimustes.

Hageja nõude ebaõige kvalifitseerimine tõi omakorda kaasa nõude aegumisele ebaõige

materiaalõiguse kohaldamise. Kui M. Kasesalu ja V. Kasesalu takistasid hagejal talle kuuluvat

kaasomandi osa välja üürida ning tegid takistusi kaasomandi osa faktilisele kasutusele (ei

andnud üle võtit), oli hagejal nende vastu seadusest (AÕS § 71 lg 2) tulenev nõue, millele

kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Isegi kui lähtuda väärast

nõude alusest ning lahendada kasutuseeliste hüvitamise nõue deliktiõigusliku kahju hüvitamise

nõudena, nagu tegi kohus tsiviilasjas nr 2-18-4936, ei oleks hageja nõue ka sellisel juhul olnud

aegunud. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest,

milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Maakohtu otsusest (I kd,

tl 43) nähtub, et hageja nõue muutus sissenõutavaks kõige varem 19. veebruaril 2015, mil

hageja esindajana tegutsenud Iraida Mezentseva soovis esmakordselt saada ruumide valdust

(elamu võtmeid), V. Kasesalu aga keeldus võtmete andmisest. 19. veebruaril 2015

sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg algas TsÜS § 154 lg 1 teise lause kohaselt

1. jaanuaril 2016 ning lõppes 31. detsembril 2018. Kostja esitas hageja esindajana hagiavalduse

1. aprillil 2018, st üheksa kuud enne nõude aegumist. Seega ei olnud hageja nõue mitte üheski

osas hagiavalduse esitamisel aegunud.

Asjaolu, et kostja ei saanud hagejat apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-18-4936 esitamisel

esindada, ei oma tähtsust. Esindaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisel on

kohtul võimalik hinnata esindaja töö nõuetele vastavust sõltumata sellest, et kaebemenetluses

oleks kõrgema astme kohus võinud otsuse tühistada. Õigusteenus peab vastama VÕS § 620 lg 2

nõuetele ka ühe kohtuastme menetluse piirides. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline

esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund

seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Vaatamata

edasikaebamise võimalusele peab advokaat tegema endast kõik mõistlikult võimaliku, et

maakohtus oleksid kõik hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitatud.

1. aprilli 2018. a hagiavalduses oli hageja nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus) esitatud piisavalt selgelt võimaldamaks maakohtul nõude kvalifitseerimist

vastavalt Riigikohtu juhistele kaasomaniku kasutuseeliste hüvitamise nõudena AÕS § 71 lg 2

alusel. Kostja advokaadi hoolsuskohustuse rikkumisena käsitatav ebamõistlikult pikk

viivitamine hagiavalduse koostamise ja esitamisega ei ole praegusel juhul seostatav kohtu poolt

nõude ebaõige kvalifitseerimise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mille tulemusena

jäi hageja hagi rahuldamata. Hageja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et tema hagi tsiviilasjas

nr 2-18-4936 oleks rahuldamata jäetud kostja muu tegevuse või tegevusetuse tulemusena või

kui kostja oleks käitunud hoolsamalt, oleks tema hagi rahuldatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja

tekitatud kahju 16 980 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et Tartu Maakohus

kvalifitseeris 30. mai 2019. a otsuses hageja nõude ebaõigesti, nõue tulnuks kvalifitseerida

seadusest tuleneva nõudena AÕS § 71 lg 2 alusel ning kohaldama pidanuks TsÜS §-s 149

sätestatud kümne aastast aegumistähtaega. Kostja poolt 1. aprillil 2018 esitatud hagiavalduse

kohaselt ei oleks saanud kohus kvalifitseerida nõuet AÕS § 71 lg 2 kohase nõudena.

Hagiavalduses oli esitatud kahju hüvitamise nõue, seda läbivalt hagiavalduse tekstis ja hagi

taotluses. Asjaolu, et hagiavalduses oli viidatud erinevatele asjaõigusseaduse sätetele, ei

võimalda nõuet selliselt kvalifitseerida. Nõude kvalifitseerimiseks AÕS § 71 lg 2 kohaselt

polnud hagiavalduses esitatud ka vastavaid faktilisi asjaolusid. Seega ei saanud Tartu

Maakohus 30. mail 2019 otsuse tegemisel kohaldada kümneaastast aegumistähtaega.

Käesolevas asjas tuleb arvestada ainult Tartu Maakohtu 30. mai 2019. a otsust, selles tuvastatud

asjaolusid ning selles otsuses kohaldatud aegumist. Kuna kostja esitas hagi selliselt, et kohus

luges nõude aegunuks, siis on kostja tekitanud hagejale kahju ja vastutab kahju eest. Tartu

Maakohtu 30. mai 2019. a otsus on jõustunud ja puudub võimalus selle ümber hindamiseks.

Seetõttu pole põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et isegi kui lähtuda väärast nõude alusest

ning lahendada kasutuseeliste hüvitamise nõue deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena,

nagu tegi kohus tsiviilasjas nr 2-18-4936, ei oleks hageja nõue ka sellisel juhul olnud aegunud,

kuna TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest,

milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonkaebus on perspektiivitu. Maakohus

selgitas selgelt ja veenvalt, et hageja nõue tsiviilasjas nr 2-18-4936 tuli kvalifitseerida AÕS § 71

lg 2 alusel. Samal seisukohal on ka kostja. Tartu Maakohtul ei olnud tsiviilasjas

nr 2-18-4936 ei materiaal- ega menetlusõiguslikku takistust lahendada asi õigel alusel. Kohus

ei ole seotud hageja õiguslike põhjendustega. Kostja tõi tsiviilasja nr 2-18-4936 hagiavalduses

esile, et nõude aluseks on mh ka AÕS § 71 lg 2. Seda ei muuda asjaolu, et kostja tõi esile ka

alternatiivsed õiguslikud konstruktsioonid.

Hagejale põhjustas kahju mitte kostja tegevus vaid see, et Tartu Maakohus lahendas tsiviilasja

nr 2-18-4936 ebaõigesti. Hageja oleks pidanud otsuse jõustumise ning kahju ärahoidmiseks

esitama Tartu Maakohtu otsusele õigeaegselt apellatsioonkaebuse. Hageja jättis selle tegemata.

Kostja esindusõigus lõppes veel enne Tartu Maakohtu otsuse tegemist.

Kui nõustuda hageja väitega, et arvestada tuleb ainult tsiviilasjas nr 2-18-4936 tehtud Tartu

Maakohtu otsust, võiks hagejal olla riigi vastu õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise

nõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel. See on aga välistatud, sest puuduvad

andmed, et asja lahendanud kohtunik oleks kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo.

Kostja leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

Hageja esindaja sai maakohtu otsuse 3. märtsil 2021 kätte. See tähendab, et apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev oli 2. aprill 2021. a. E-toimikust nähtub, et apellatsioonkaebus on

esitatud alles 5. aprillil 2021.

7. Kolmas isik ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus on esitatud õigeaegselt. Vastuseks kostjale märgib ringkonnakohus,

et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 2. aprill 2021 langes riigipühale, mistõttu on

hageja 5. aprilli 2021. a apellatsioonkaebus esitatud TsÜS § 136 lg 8 järgi õigeaegselt.

9. Hageja nõuab kostjalt õigusteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel on

kostja hilinenult esitanud maakohtule hageja kahju hüvitamise nõude, mis tõi kaasa

kohtupoolse nõude rahuldamata jätmise.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt osutas

kostja hagejale Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2015. a riigi õigusabi andmise määruse alusel

õigusabi. Kostja kohtus hagejaga Tartu Vanglas 16. novembril 2015 ning esitas hageja

esindajana hagiavalduse kahju hüvitamiseks 1. aprillil 2018. Kostja lõpetas hagejale riigi

õigusabi osutamise enne tsiviilasjas nr 2-18-4936 lõpliku lahendi tegemist 3. septembril 2018.

Hageja uus riigi õigusabi osutaja vandeadvokaadi abi M. Kelpman suurendas 12. oktoobri

2018. a menetlusdokumendis hageja kahju hüvitamise nõuet 11 100 euroni. Tartu Maakohtu

30. mai 2019. a otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata

4. juulil 2019.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuginedes Riigikohtu seisukohale järeldanud, et

sõltumata sellest, kas menetlustoimingu jätab mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata lepinguline

esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja ja esindataval tekib õigusabi osutaja

tegevuse tulemusena kahju, saab esindatav mõlemal juhul nõuda menetlustoimingu õigel ajal

tegemata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt

kindlustusandjalt.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud õigesti hageja nõude kostja vastu

rahuldamata, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki

TsMS § 654 lg 6 alusel.

Õigusteenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping. VÕS §-s 620 lg 1 kohaselt

peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist

tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Advokaadi kohustused on sätestatud lisaks

advokatuuriseaduses, mille § 44 lg 1 järgi on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides

kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse

osutamisega seotud tegevusest (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15,

p 41jj).

Maakohus on õigesti tuginenud hageja nõude eelduseid kontrollides lepingu rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamise üldistele eeldustele.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja on enam kui kaks aastat pärast kliendiga kohtumist

kohtule nõuet esitades ilmselgelt rikkunud õigusabi teenuse osutamisest tulenevat õigussuhet,

ei ole kostjapoolne kohustuse rikkumine põhjuslikus seoses hagejale tekkinud väidetava

kahjuga VÕS § 127 lg 4 järgi.

Kostja koostas ja esitas hageja kui ühe kaasomaniku esindajana maakohtule nõude teiste

kaasomanike vastu kahju hüvitamiseks, tuginedes hagis ka kasutuseeliste saamisele (I kd, tl

16jj, tsiviilasi nr 2-18-4936). Kostja on hageja nimel kohtule esitatud nõudes tuginenud

asjaõigusseaduse sätetele, mis viitavad asja kasutamisele kaasomanike poolt (AÕS §-d 71 ja

72) ning normidele, mis reguleerivad kahju hüvitamist. Seda, et hageja nõue oli suunatud

kasutuseeliste saamisele, kinnitas ka hageja esindaja praeguses menetluses (I kd, tl 160

pöördel). Seega ei ole õige apellatsioonkaebuse väide, et kostja poolt esitatud hagi ei oleks

maakohus saanud kvalifitseerida seadusest tuleneva nõudena AÕS § 71 lg 2 alusel.

Deliktiõigusest tulenevate normide rikkumisele, millele maakohus on otsuses tuginenud, hageja

esindaja nõudes ei viidanud.

Tartu Maakohus jättis hageja nõude 30. mai 2019. a otsusega rahuldamata, viidates

põhjendustes nõude aegumisele. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja võimalikule

nõudele kaasomandi kasutamise eest hüvitise saamiseks, kvalifitseerides hageja nõude üksnes

deliktiõigusliku nõudena. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et hageja nõuet hüvitise

saamiseks kaasomandi osa kasutamise eest tuleb lahendada, kaaludes nõude rahuldamise

võimalusi kolmel alternatiivsel alusel. Nii on kaasomanike, sh korteriomandi omanike

ühisvalduse ja -kasutusõiguse rikkumise korral võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel

õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud

kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest

tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud

kasutuseelised (vt Riigikohtu 24. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12;

11. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005, p 14).

11. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt tuleb praeguses menetluses arvestada

ainult seda, et maakohtu otsus on jõustunud. Apellatsioonkaebuse esitamise eesmärgiks on uue

otsuse saamine uue menetluse tulemusel. Vaidlust ei ole asjas selles, et kostja ei esindanud

hagejat menetluses juba enne lõpplahendi tegemist. Samas oli hageja õiguste kaitse esimese

astme menetluses tagatud vandeadvokaadi abi M. Kelpmani poolt. Hageja esindaja selgitas

praeguses menetluses toimunud maakohtu kohtuistungil, et kliendi esindaja ei pidanud

maakohtu otsuse vaidlustamist perspektiivikaks. Esindaja leidis, et kohtuotsus on põhjendatud

ning kui seda edasi kaevata, tekivad täiendavad menetluskulud. Seega ei ole kohtuotsuse

vaidlustamata jätmine toimunud kostja tegevuse tulemusena.

Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-18-4936 menetlusõigust rikkudes andnud hinnangut hageja

nõude sisule ning võtnud seisukohta kõikide võimalike nõuete suhtes. Hageja ei ole praeguses

menetluses tõendanud, et juhul, kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (esitanud hagi

maakohtule varem), oleks kohtuvaidluse tulemus olnud tema suhtes positiivne.

12. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses. Maakohus ei ole

menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kolmandal isikul ei ole ringkonnakohtus hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

13. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja

kulu 348 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud

(TsMS § 175 lg 1). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

esindaja poolt apellatsiooniastmes kostja esindamisele kulutatud aeg 2 tundi 25 minutit vastab

tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke