3-21-1826/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1826

Haldusasi

P. Dussmann Eesti OÜ kaebus Tallinna Haridusameti

riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna

linna koolidele“ (viitenumber 234323) 21.06.2021 antud

käskkirja nr 1.-40/34 p 2 tühistamiseks osas, millega

tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants

Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke

osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK

Teeninduse OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17

vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i ja

RK Teeninduse OÜ pakkumused, ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 28.07.2021 otsuse nr 127-21/234323

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – P. Dussmann Eesti OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad

vandeadvokaat Kaido Künnapas ja advokaat Mario Sõrm

Kolmas isik I (pakkuja) – AS Tuleleek, esindaja

vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Kolmas isik II (pakkuja) – Baltic Restaurants Estonia AS,

esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek

Kolmas isik III (pakkuja) – RK Teeninduse OÜ, esindaja

advokaat Priit Kala

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Haridusameti 21.09.2021 menetlusdokument

koos lisadega.

2. Jätta P. Dussmann Eesti OÜ kaebus rahuldamata.

3. Mõista P. Dussmann Eesti OÜ-lt välja Tallinna Haridusameti kasuks menetluskulud

summas 3979,50 eurot (koos käibemaksuga).

4. Mõista P. Dussmann Eesti OÜ-lt välja Baltic Restaurants Estonia AS kasuks

menetluskulud summas 1259,52 eurot (koos käibemaksuga).

3-21-1826

2(14)

5. Mõista P. Dussmann Eesti OÜ-lt välja RK Teeninduse OÜ kasuks menetluskulud

summas 2100 eurot (koos käibemaksuga).

6. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.10.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusamet (edaspidi ka hankija) alustas 22.03.2021 sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena läbiviidavat riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna

koolidele“ (viitenumber 234323). Hange on jaotatud 24 osaks ehk toitlustusteenust tellitakse

kokku 24 põhikoolile ja gümnaasiumile.

2. Hanke osades nr 7 ja 10 esitasid pakkumuse P. Dussmann Eesti OÜ, Baltic Restaurants

Estonia AS ja RK Teeninduse OÜ ning hanke osas nr 17 esitasid pakkumuse lisaks

eelnimetatutele AS Tuleleek ja AS Eesti Eine.

3. Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p-ga 1 otsustati mh hanke osades

nr 7, 10 ja 17 kõik pakkumuse esitanud pakkujad kvalifitseerida ning p-ga 2 tunnistati kõik

esitatud pakkumused vastavaks.

4. Tallinna Haridusameti 22.06.2021 käskkirjaga nr 1.-40/49 tunnistati punktiga 1 hanke

osas nr 17 edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i, AS-i Tuleleek ja RK Teeninduse OÜ

pakkumused.

5. P. Dussmann Eesti OÜ esitas 05.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

VAKO) vaidlustuse Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia

AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia

AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic

Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused. Samuti taotles kaebaja Tallinna

Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p 1 kehtetuks tunnistamist.

6. Tallinna Haridusameti 06.07.2021 käskkirja nr 1.-40/58 punktiga 1 tunnistati 22.06.2021

käskkiri nr 1.-40/49 kehtetuks.

3-21-1826

3(14)

7. VAKO 28.07.2021 otsusega nr 127-21/234323 jäeti P. Dussmann Eesti OÜ vaidlustus

Tallinna Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p 1 peale läbi vaatamata (resolutsiooni

punkt 1) ning muus osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Menetluskulud jagas VAKO oma

otsuse resolutsiooni punktis 3. VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 5 teise alternatiivi alusel jääb vaidlustus rahuldamata

osas, mis puudutab hankija 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 punkti 1, kuivõrd hankija on

nimetatud käskkirja 06.07.2021 käskkirja nr 1.-40/58 punkti 1 kehtetuks tunnistanud.

Põhjendamatu on vaidlustaja argument, et hankija 21.06.2021 käskkiri nr 1.-40/34 on

vaidlustatud osas ebapiisavalt motiveeritud. Positiivse sisuga otsuste puhul ei lasu hankijal

kuigi kõrget põhjendamiskohustust. Kui pakkumuses ei esine mingeid kõrvalekaldeid, siis

piisab sellesisulisest tõdemusest (vt nt otsus nr 125-17/188223, p 21). Alles siis, kui pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsus vaidlustatakse, tuleb hankijal seda otsust täpsemalt põhjendada

(vrd VAKO otsus asjas nr 265-18/198628, p 12).

Asjakohatu on vaidlustaja väide, et kolmandate isikute suhtes võib esineda RHS § 95 lg 4 p-s

5 sätestatud kõrvaldamise alus. Viidatud normis on sätestatud nn vabatahtlikud

hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mis ei ole automaatselt ja otse kohaldatavad sotsiaal-

ja eriteenuste erimenetluses (vt RHS § 126 ja VAKO otsus asjas nr 137-18/197419, p 10).

Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste esinemist kontrollitakse pakkumuse vastavuse kontrollist

eraldiseisva menetlustoiminguna ning see väljendub ka eraldiseisvas otsuses. Pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsust vaidlustades on asjakohased üksnes argumendid, mis puudutavad

pakkumuse vastavust hankes seatud vastavustingimustele ning hankija tegevust pakkumuse

vastavuse kontrollimisel.

Asjakohatu on vaidlustaja väide, et kolmandate isikute pakkumused on põhjendamatult

madalad. RHS § 115 ei kohaldu automaatselt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses (vt RHS §

126 ja VAKO otsus asjas nr 137-18/197419, p 10). Hankija passiivsus alapakkumuse

tuvastamisel ja alapakkumuse tagasilükkamata jätmisel on vaidlustatavad pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kaudu, mitte pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kaudu (vt Tallinna

Halduskohtu otsus nr 3-20-2240, p 23.1; VAKO otsus asjas nr 138-20/222733, p-d 14-15).

Keeld pakkuda põhjendamatult madalat hinda ei ole pakkumuse vastavustingimus, vaid

eraldiseisev seadusest või teatud erijuhtudel ka riigihanke alusdokumentidest tulenev

pakkumuse tagasilükkamise alus (vrd RHS § 114 ja iseäranis selle lg 2 vs RHS § 115).

Hankija on sõnaselgetl ette näinud teatud kindla sisuga ristsubsideerimise keelu (vt teenuse

tehniline kirjeldus punktid 3.2.16 ja 3.2.18). Pakkuja ei tohi koolieine ega hommikueine

maksumust ristsubsideerida koolilõuna maksumusega. Mingit üldist koolieine ja hommikueine

maksumuse

ristsubsideerimise

keeldu

hankija

kehtestanud

ei

ole.

Eelkäsitletud

ristsubsideerimist keelavad sätted, seades tingimusi pakkumuse sisule, on pakkumuse

vastavustingimused (vt VAKO otsus asjas nr 96-20/219424, p 14; Tallinna Halduskohtu otsus

nr 3-20-1400, p 17.1; VAKO otsus asjas nr 192-20/224390, p 12). VAKO otsuses nr 132-

20/221106 toodud seisukohad pole käesoleval juhul asjakohased. Praegusel juhul on hankija

sätestanud, et pakkujate pakutud koolieine ja hommikueine maksumused omavad tähtsust juba

pakkumuste esmasel hindamisel. Ekslik on hankija väide, et ristsubsideerimise keeld omandab

õigusliku tähenduse alles tulevikus ning on seetõttu hankelepingu tingimus. Ristsubsideerimise

eesmärk on piirata pakkujate vabadust enda pakutava toote või teenuse hinnastamisel ning

sellega seonduvalt määrata kindlaks teatavad reeglid, millest kõik pakkujad peavad enda

pakutavaid hindu määrates lähtuma.

8. P. Dussmann Eesti OÜ esitas 09.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Haridusameti riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“

3-21-1826

4(14)

(viitenumber 234323) 21.06.2021 antud käskkirja nr 1.-40/34 p 2 tühistamiseks osas, millega

tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ

pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse

OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia

AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2021

otsuse nr 127-21/234323 osaliseks tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja hinnangul on vastustaja 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 punkt 2 vaidlustatud osas

õigusvastane.

9.1. Ristsubsideerimise keeld ei puuduta üksnes koolilõunate maksumust, vaid hankija on

keelanud hommikusöögi ja koolieine kulude katmise mistahes muude tulude arvelt. VAKO

seisukoht, et ristsubsideerimise keeld on ette nähtud teatud kindla sisuga (pakkuja ei tohi

koolieine ega hommikueine maksumust ristsubsideerida koolilõuna maksumusega) on

vastuolus RHAD lisade 1.7, 1.10 ja 1.17 punktide 3.2.16 ja 3.2.18 sõnastusega. Siinkohal ei

nõustu kaebaja vastustaja väitega, et kui hankija oleks soovinud kehtestada nn kõikehõlmava

ristsubsideerimise keelu, siis oleks selle sätestanud hankelepingu esemete üleselt, sh nt ka

puhvetiteenusele. Kaebaja hinnangul on ristsubsideerimise keelu kehtestamine koolieine ning

hommikueine maksumust puudutavates punktides asjakohane, sest ainult nende einete hinda

tuli selles hankes pakkuda.

9.2. Hankijal oleks pidanud hanke läbiviimisel ja vastavustingimuste kontrollimisel tekkima

kahtlus, kas vastavad pakkujad ikka järgivad kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ning viima

läbi täiendava kontrolli. Seejuures on VAKO möönnud, et kahe toidukorra pakkumine kokku

kõigest 2 eurosendi eest ilma kahjumisse jäämata ja ilma sellist tegevust muudest allikatest

finantseerimata on äärmiselt kaheldav, eeldusel, et pakutav toit on vähemalt keskmise

kvaliteediga ja portsjonid on vähemalt keskmise suurusega.

9.3. Hankija on teinud asjaolust, et kõnesoleva hanke raames esitasid 8 pakkujat 11-st

hommikusöögi ja koolieine hinnaks kokku 2 senti (hanke 24-s osas 70 pakkumust 96-st), vale

järelduse nagu oleks seetõttu enamuse pakkujate poolt pakutud hommikusöögi ja koolieine

hinna puhul tegemist legitiimse turuhinnaga (vt VAKO otsuse p 11.8; 06.08.2021 vaidlustus

hankemenetluses viitenumbriga 234692). See võib viidata hoopis turutõrkele, mille põhjuseks

on varasem VAKO ja ka kohtupraktika (vt otsus haldusasjas nr 3-20-1400), mis võimaldab

hankijal pakutud hindade põhjendatuse ja ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollist

hoiduda.

9.4. Ka kitsamas tähenduses ei ole ristsubsideerimise keeldu kohaselt kontrollitud. Hankija

avaldustest vaidlustusmenetluses ilmneb, et hankija ei pidanud hanke menetluses mingisugust

ristsubsideerimise keelu kontrolli vajalikuks ning hankijal ei tekkinud kahtlust, et vastavat

keeldu oleks rikutud (vt VAKO otsuse p-d 11.7-11.8). Hankija ja VAKO on jätnud

tähelepanuta, et vähemalt kolmandate isikute I ja III käibest moodustab valdava osa

toitlustamisteenuse osutamine Tallinna koolidele (millest omakorda peamise osa moodustab

koolilõunate pakkumisega seonduv käive; vt kaebuse lisad 8, 9 ja 13). Vaidlustuse

menetlemisel on selgunud, et vähemalt kolmas isik II on ristsubsideerinud hommikusöögi ning

koolieine valmistamisega seonduvaid tööjõu ning kommunaalkulusid koolilõuna tulude arvelt

(vt VAKO otsuse p-d 13.1-13.2 ning kolmanda isiku vaidlustusmenetluses 08.07.2021 esitatud

menetlusdokumendi p 2.5.1).

3-21-1826

5(14)

9.5. Ristsubsideerimise keelu rikkumine võrdub põhjendamatult madala pakkumisega. Väär on

VAKO seisukoht, et alapakkumus ei tähenda tingimata ristsubsideerimist ja vastupidi.

Põhjendamatult madala pakkumusega on tegemist juhul, kui alla omahinna pakkumus on

keelatud seaduse või hanketingimustega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-924, p

22 jj).

9.6. Hankija ei ole kohaselt kontrollinud kokkade CV-d vastavust RHAD-le. VAKO on jätnud

tähelepanuta ja käsitlemata kaebaja väite, et tõenäoliselt on paljud pakkujad esitanud ühe ja

sama koka CV mitmes hanke osas. See on aga hankija menetluse kestel antud selgituste

kohaselt keelatud (vt vaidlustuse p-d 2.6-2.8 ja 3.2.1). Hankija on jätnud vaidlusalustes hanke

osades kolmandate isikute pakkumuste osas kontrollimata vastavuse RHAD p 6.5 nõuetele.

Eelkõige on jäetud kontrollimata, kas osundatud pakkujad on kasutanud ühe ja sama koka CV-

d mitmes hanke osas. RHAD p 6.5 ei ole mitte (üksnes) kvalifitseerimise tingimus, vaid

(vähemalt samuti) vastavustingimus. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et oma selgitustega

seonduvalt kokkade CV-ga ei saanud hankija RHAD muuta (RHS § 46 lg 3) ega pidanud sellest

selgitusest lähtuma. RHS § 46 lg 3 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses

automaatselt. RHAD-s ei sisaldu sätet, mis muudaks RHS § 46 lg 3 kohaldamise käesolevas

hankes kohustuslikuks.

9.7. Kaebaja ei ole kaebuse alust laiendanud. Vaidlustuses (p-d 2.6-2.8) on esitatud asjaolud

seoses RHAD p-ga 6.5.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1. Hankija tegevus on õiguspärane. Kolmandate isikute pakkumused ei riku

ristsubsideerimise keeldu. Hankija ei ole kehtestanud nn laia ristsubsideerimise keeldu. Kaebaja

mõistab ristsubsideerimise keeldu laiemalt kui see on RHAD-s toodud. VAKO on selle keelu

ulatuse korrektselt tuvastanud. Kui hankija oleks soovinud kehtestada nn kõikehõlmava

ristsubsideerimise keelu, siis ta ei oleks seda keeldu esitanud RHAD osades, mis puudutavad

vaid koolieinet ja selle maksumust (p 3.2.16) ning hommikueinet ja selle maksumust (3.2.18),

vaid sätestanud selle hankelepingu esemete üleselt, sh ka puhvetiteenuste osas. RHAD-st

tulenev piirav tingimus peab olema määratletud selgesõnaliselt, kuivõrd selle alusel piiratakse

pakkujal pakkumuse esitamist ja riigihankel osalemist (vt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-

21-439, p 32). RHAD vastab sellele nõudele.

10.2. Hankijal puudus alus kahelda, et kolmandate isikute pakkumused võiksid nn kitsast

ristsubsideerimise keeldu kuidagi eirata. Käesolevas riigihankes esitati 24 osa peale kokku 96

pakkumust, millest 70-ne hommikusöögi ja koolieine maksumused olid ümardatuna samad (vt

RHAD p 6.4). Kuivõrd käesolevas sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses osaleb omavahel

konkureerides 11 pakkujat, peegeldab sedavõrd suurel hulgal pakkujate pakutud hind valitsevat

turuhinda ning hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et just kolmandate isikute pakkumuste

koostamisel on eksitud RHAD lisade 1.1-1.24 punktides 3.2.16 ja 3.2.18 sätestatud tingimuste

vastu. Hankija sai siinjuures lähtuda enda ja teiste hankijate sarnaste hangete varasemast

kogemusest (vt riigihanked viitenumbritega 219893, 220961, 221106 ja 220840), pakkujate

kinnitustest (vrd RHAD „234323_vastavustingimused“) ning kohtupraktikast (vrd Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-19-1464, p 16; Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-

439, p-d 21-17).

10.3. Riigihanke alusdokumentides seatud ristsubsideerimise keeld ei seostu käesoleval juhul

pakkumuse maksumuse põhjendatuse küsimusega. Isegi, kui kaebaja suudaks kohut veenda, et

ristsubsideerimise keeld oleks justkui lahutamatult seotud RHS § 115 kohaldamisega, siis

puuduks sellisel argumendil väärtus. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust iseloomustab asjaolu,

et selle menetluskord on suuresti hankija kujundada. Hankija polnud RHS § 115 endale RHAD-

3-21-1826

6(14)

ga siduvaks teinud ning see ei olnud tema suhtes siduv ka RHS §-st 3 tulenevalt (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825, p 13; Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-537, p-d 29-

33; VAKO otsus asjas nr 72-20/214257, p-d 8-9 ja asjas nr 268-18/203204, p 10). Sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluses pole kohustust kontrollida pakkumuste maksumuse põhjendatust ka

riigihanke korraldamise üldpõhimõtete alusel (vrd Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-537;

VAKO otsus asjas nr 140-19/206446).

10.4. Ka ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustust pakkumuste maksumuse põhjendatust

kontrollida (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-537, p 32; Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2014/24/EL 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2014/24/EL), art 74). Ka praegu menetluses oleva RHS-

i muutmise eelnõu p-ga 147 kavandatakse täiendada RHS §-i 126 nii, et hankija kohustuks

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses järgima RHS §-s 115 sätestatut. Sellisel muudatusel

puuduks vajadus, kui Rahandusministeerium jagaks seisukohta, et kehtiva RHS kohaselt

rakenduks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses RHS § 115 läbi riigihanke korraldamise

üldpõhimõtete või kuidagi muul moel automaatselt, ilma vastava viiteta RHAD-s.

10.5. Liiatigi saaks isegi teoreetiliselt pakkumuste maksumuste põhjendatust vaidlustada

üksnes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu, kuid see ei ole käesoleva

hankeasja esemeks.

10.6. Kolmandate isikute pakkumused vastavad RHAD p-s 6.5 esitatud nõuetele. Viidatud

punkt kohustas pakkujaid esitama koka CV, mis peab sisaldama andmeid koka töökogemuse ja

kutsestandardi kohta ning teatud juhtudel ka kinnitust, et kokk osaleb reaalselt lepingu täitmisel.

Kolmandad isikud on sellised CV-d ja kinnitused esitanud. Sellele nõudele vastamine ei sõltu

asjaolust, mitu kokka kolmandad isikud esitasid või mis oli nende kokkade kutsetase. Seega ei

keelanud RHAD p 6.5 ühe koka esitamist mitmesse riigihanke osasse. Hankija ei pidanud

RHAD p-le 6.5 vastavust kontrollides otsust tegema lähtudes asjaolust, kas üks kokk oli esitatud

mitmes riigihanke osas või mitte, kuniks igas riigihanke osas oli esitatud vähemalt üks kokk,

kelle CV-st nähtus RHAD p-s 6.5 nõutud teave ja kes oli vajadusel esitanud nõutava kinnituse.

10.7. Hankija ei saanud selgitustega RHAD-d muuta (RHS § 46 lg 3; vt VAKO otsused asjas

nr 134-19/209881, p 12.1 ja asjas nr 156-16/171716, p 12.1.2; Minumets, D. Toimetajad

Simovart, M ja Parind, M. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, paragrahv 46

komm, p 23 teine lause). RHS-i 1. peatükk (sh § 46 lg 3) laieneb kõigile riigihanke menetlustele

ilma, et hankija peaks neid RHAD-s siduvaks muutma (vt VAKO otsused vaidlustusasjas nr

59-19/208609 ja vaidlustusasjas nr 78-20/220464; vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr

3-19-1501, p 13). Kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta arvab, et kolmandad isikud

RHAD p-s 6.5 sätestatud CV esitamise või sisustamise nõuet ei täitnud. RHAD p 6.5 sätestatud

nõude käsitlemine samaaegselt vastavus- ja kvalifitseerimistingimusena oleks hankijale

teadaolevalt enneolematu. Kui kaebaja leiab, et RHAD p 6.5 on kvalifitseerimistingimus, siis

on kaebus selle argumendi osas esitatud kaebetähtaega ületades.

11. Kolmas isik I jääb vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde, mis kokkuvõtlikult

olid järgmised.

11.1. Võimaliku alapakkumuse küsimus kuulub lahendamisele pakkumuse edukaks

tunnistamise menetlusjärgus ega ole otseselt seotud ristsubsideerimise keelu kontrolliga.

Vaidlustuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada ristsubsideerimise keelu

rikkumist kolmanda isiku I poolt isegi juhul, kui oleks võimalik jaatada, et kolmanda isiku I

pakkumuses esitatud koolieine ja hommikueine maksumus 0,2 senti oleks omahinnast

madalam.

3-21-1826

7(14)

11.2. Kolmanda isiku I pakkumuses ei ole tuginetud koolieine ja hommikueine

finantseerimisele koolilõuna tuludest. Tehnilise kirjelduse p-de 3.2.16 ja 3.2.18 eesmärk on see,

et koolilõuna toidukomponentide kohustuslikku osakaalu koolilõuna päevamaksumusest ei

kulutataks mitte millelegi muule kui koolilõuna toidukomponentidele. Liiatigi ei ole kolmas

isik I esitanud pakkumust, mis ei kataks koolieine ja hommikueine toidukomponentide

omahinda.

11.3. Kolmas isik I ei tea, kuidas kolmas isik II ja kolmas isik III põhjendaksid nende

pakkumustes esitatud sama madalat maksumust. Kolmandal isikul I ei ole ligipääsu kolmanda

isiku II ja kolmanda isiku III pakkumustele, mistõttu ei ole võimalik välistada, et nende

pakkumused on ristsubsideerimise keeluga vastuolus.

12. Kolmas isik II palub jätta kaebus rahuldamata.

12.1. Kaebaja on laiendanud kaebuse alust ning esitanud hankija 21.06.2021 käskkirja nr 1.-

40/34 punkti 2 tühistamisnõudes mh alusel, mille osas ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset

menetlust VAKO-s. Kokkade CV-dele tugines kaebus teise käskkirja vaidlustamisel (vt

vaidlustuse p 3.2). Etteheited VAKO-le osas, mis puudutas kokkade CV-de tähelepanuta

jätmist, on põhjendamatud. Kaebaja sidus selle asjaolu üksnes kaebuse esemega, mille osas

VAKO jättis kaebuse läbi vaatamata.

12.2. Nõue, et sama isik ei või töötada mitmes koolis, ei tulene RHAD-st. Kaebaja jätab

tähelepanuta asjaolu, et selgituste kaudu ei ole hankijal lubatud RHAD muuta ega täiendada

tingimustega, mis nendes tegelikult ei sisaldu (vt RHS § 46 lg 3).

12.3. Ristsubsideerimise keeld ei ole hanke vastavustingimus. Käesolev vaidlus on sarnane

VAKO otsuses vaidlustusasjas nr 132-20/221106 punktis 14 tehtud järeldustega, et

ristsubsideerimise keeld ei ole kehtestatud vastavustingimusena. Seega ei ole kohane taotlus

tunnistada kehtetuks hankija käskkirja nr 1.-40/34 punkt 2 riigihanke osades 7, 10 ja 17 osas,

milles tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks. Kuna ristsubsideerimise keeld ei ole

vastavustingimus, siis ei saa selle kontrollimine või kontrollimata jätmine mõjutada kolmanda

isiku II pakkumuse vastavust. Tingimus on suunatud hankelepingu täitmise faasile.

12.4. Meelevaldne on kaebaja tõlgendus ristsubsideerimise keelust tehnilise kirjelduse

punktides 3.2.16 ja 3.2.18. Kolmas isik II nõustub VAKO seisukohaga ristsubsideerimise keelu

kohaldamisala osas. Kui hankija oleks soovinud kehtestada absoluutset ristsubsideerimise

keeldu, oleks lauseosa „selle maksumus ei sisaldu koolilõuna maksumuses„ ebavajalik, sest

absoluutne ristsubsideerimise keeld tähendab nagunii mh keeldu ristsubsideerida ka koolilõuna

arvelt. Hanke alusdokumendi tingimust tuleb tõlgendada vastavalt mõistliku isiku arusaamale

(vt Tartu Rinngkonnakohtu 20.12.2013 lahend nr 3-13-2040, p-d 20-21; VAKO 28.09.2017

otsus vaidlustusasjas nr 129-17/188794, p 22; 19.03.2018 otsus vaidlustusasjas nr 25-

18/192753, p 15). Kolmas isik II ei ole oma pakutavat hinda ristsubsideerinud ei koolilõuna ega

muu allika arvelt (vt VAKO otsus vaidlustusasjas nr 150-18/199249, p 7.7). Samas ei ole

kaebaja RHAD-d vaidlustanud, mh põhjusel, et tingimus oleks mitmeti mõistetav.

12.5. Kaebaja väide, et hommikueinet ega koolieinet ei ole võimalik pakkuda 0,01 euroga

(kokku 0,02 eurot), on vastuolus kaebaja enda käitumisega teistes toitlustushangetes (vt Narva

Soldino Gümnaasiumi toitlustushange, viitenumber 234692, kaebaja pakkumuses on koolieine

hinnaks 0,01 eurot; viidatud hankes RHAD-s oli sätestatud igasugune ristsubsideerimise keeld).

Kui kaebaja leiab Narva Soldina Gümnaasiumi hankes, et tal on absoluutse ristsubsideerimise

keeluga hankes võimalik pakkuda koolieinet 0,01 euro eest, siis on enam kui kummastavad

kaebaja väited sellest, et seda ei ole võimalik teha Tallinnas ning veelgi enam, olukorras, kus

hankel ei olnud kehtestatud absoluutset ristsubsideerimise keeldu.

3-21-1826

8(14)

12.6. Kaebaja pole tõendanud, et kolmanda isiku II pakkumus oleks põhjendamatult madal.

Ainuüksi seetõttu tuleks vaidlustus jätta rahuldamata. Samuti pole kaebaja väitnud ega

tõendanud, et kolmas isik ristsubsideeriks oma pakkumust koolilõuna arvelt.

13. Kolmas isik III palub jätta kaebus rahuldamata.

13.1. VAKO

otsus

on

õiguspärane.

Kaebaja

sisuliselt

kordab

oma

kaebuses

vaidlustusmenetluses esitatud väiteid. Kolmas isik III ei ole ristsubsideerimise keeldu rikkunud.

Kuigi kaebaja poolt tõstatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse küsimus on pakkumuste

vastavuse kontekstis iseenesest täiesti asjakohatu, siis ei ole kolmanda isiku III pakkumus ka

alapakkumus. Kolmanda isiku III poolt riigihankes pakutud hommikueine ja koolieine

maksumuse näol on tegemist turul tavapärase hinnaga. Kaebaja ei ole esitanud vaidlustuses ega

kaebuses ühtegi fakti või tõendit, millest nähtuks vastupidist.

13.2. Vähemalt kolmanda isiku III pakkumuse osas on õiged VAKO järeldused, et kaebaja

väited, mille kohaselt ei vasta kolmanda isiku III pakkumuse hommikueine ja koolieine hinnad

ristsubsideerimise keelule, ei ole tõendatud ega põhistatud, kuna kaebaja on üksnes piirdunud

paljasõnalise väitega kõnesolevate hindade elulisest ebausutavusest. VAKO on põhjendatult

jätnud tähelepanuta kaebaja väited, et kolmas isik III on esitanud riigihanke osades 7, 10 ja 17

vastuolus riigihankes kehtestatud pakkumuste vastavustingimusele ühe ja sama koka CV ning

hankija ei ole seda kontrollinud. Kaebaja motiveeris vaidlustuses sellega oma taotlust

tunnistada kehtetuks hankija 22.06.2021 käskkiri osas, millega hankija tunnistas riigihanke osas

17 edukaks kolmandate isikute I, II ja III pakkumused. Teadupärast tunnistas hankija

06.07.2021 oma 22.06.2021 käskkirja kehtetuks, mistõttu jättis VAKO vaidlustuse vastavas

osas läbi vaatamata. Seega ei puutunud nimetatud kaebaja argument vaidlustuse lahendamise

seisukohast asjasse.

13.3. Kaebuses on esmakordselt esitatud põhjendus, et ka hankija 21.06.2021 käskkiri

kolmanda isiku III pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on õigusvastane, sest kolmas isik

III on väidetavalt esitanud riigihanke osades 7, 10 ja 17 vastuolus riigihankes kehtestatud

pakkumuste vastavustingimusele ühe ja sama koka CV. Vastava kaebaja seisukoht tuleks jätta

tähelepanuta, sest selles osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Juhul, kui jätta

eelnev kõrvale, siis on vastav väide alusetu.

13.4. Kaebaja leiab õigesti, et RHAD p-s 6.5 koostoimes hankija poolt hankes antud

selgitustega on sätestatud pakkumuse vastavustingimus. Selle kohaselt tuli igas riigihanke osas

esitada pakkumuses erinevad koka CV-d, kes on mõeldud ja asuvad vahetult osalema sõlmitava

hankelepingu täitmises ainult ühes konkreetses riigihanke osas, töökohaga selles konkreetses

riigihanke osaks oleva koolisöökla köögis (vrd VAKO 17.08.2021 otsus vaidlustusasjas nr 135-

21/234323). VAKO on tuvastanud vaidlustusasjas nr 134-21/234323, et kolmas isik III on

riigihanke osades 7, 10 ja 17 esitanud pakkumustes erinevad kokad (vt VAKO 19.08.2021 otsus

vaidlustusasjas nr 134-21/234323, p 14).

13.5. Väär on kaebaja käsitlus hankija poolt riigihankes samaaegselt kehtestatud kitsamast ja

üldisest (laiemast) ristsubsideerimise keelust. Mingisugust tähtsust ei oma asjaolu, mis

ajahetkel või põhjustel on turuhind turul välja kujunenud ja valdavaks muutunud. See ei muuda

turuhinda olematuks või mittelegitiimseks. Alusetu ja tõendamata on kaebaja väide, et kolmas

isik III oleks pakkunud omahinnast madalamat hommikueine ja koolieine hinda või kolmanda

isiku III tulust moodustaks valdava osa hankija poolt rahastatavate koolilõunate pakkumisega

seonduv käive.

3-21-1826

9(14)

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seda alljärgnevatel põhjendustel. Esmalt

lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel võtab seisukoha, kas vaidlusalune

hankija käskkiri on õigusvastane osas, millega tunnistati vastavaks kolmandate isikute

pakkumised hanke osades nr 7,10 ja 17 (II) ning viimaks lahendab kohus kaebuse ja jagab

menetluskulud (III).

I

15. Hankija

on

esitanud

21.09.2021

täiendava

menetluskulude

nimekirja

koos

kuludokumentidega ning palunud lugeda, et vastustaja menetluskulu dokumendi esitamise

tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel ja ennistada tähtaeg menetluskulu dokumendi

esitamiseks. Vastustaja selgitab, et seoses asjaga nr 3-21-1826 on Tallinna Ringkonnakohtus

pooleli määruskaebemenetlus esialgse õiguskaitse määrusele. Tallinna Ringkonnakohus tegi

selles asjas 15.09.2021 määruse, millega andis vastustajale tähtaja 17.09.2021 kirjaliku vastuse

esitamiseks. Vastustaja esitas vastuse 17.09.2021. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et

täiendava menetluskulu taotluse esitamiseks hilinenult esineb mõjuv põhjus.

16. HKMS § 51 lg-st 4 juhindudes peab kohus määruskaebemenetlust, mis on alanud peale

Tallinna Halduskohtu poolt 31.08.2021 määruses määratud menetluskulu taotluse esitamise

tähtaega, mõjuvaks põhjuseks. Sellest lähtuvalt võtab kohus vastustaja 21.09.2021

menetlusdokumendi asja materjalide juurde.

II

17. Käesoleval juhul on vaidlusalusteks küsimusteks:

1) kas kaebaja on laiendanud kaebuse alust väites, et hankija 21.06.2021 käskkiri on

kolmandate isikute pakkumuse osas õigusvastane, sest hankija ei ole kontrollinud

pakkumuste vastavust RHAD p-le 6.5, eelkõige osas, kas pakkujad on kasutanud ühe ja

sama koka CV-d mitmes hanke osas;

2) kas vastavaks tunnistatud kolmandate isikute pakkumused on vastuolus teenuse

tehnilise kirjelduse punktidega 3.2.16 ja 3.2.18, sj, kas hankija on kehtestanud RHAD-

s absoluutse ristsubsideerimise keelu või kitsalt ristsubsideerimise keelu;

3) kas ristsubsideerimise keelu rikkumine on võrdsustatav põhjendamatult madala

pakkumusega ning kas hankija pidi seda kontrollima;

4) eeldusel, et kaebuse alust võrreldes vaidlustusmenetlusega laiendatud ei ole, siis kas

kolmandate isikute pakkumused on kooskõlas RHAD p-ga 6.5 (kokkade CV-d

puudutavas osas).

18. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud hankija 21.06.2021 käskkirja nr 1.40-34 punkti

2 osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks kolmanda isiku II ja kolmanda isiku III

pakkumused; hanke osas 10 vastavaks kolmanda isiku II ja kolmanda isiku III pakkumused

ning hankes osas 17 vastavaks kolmandate isikute I, II ja III pakkumused. Lisaks on kaebaja

esitanud kaebuse VAKO 28.07.2021 otsuses vaidlustusasjas nr 127-21/234323 punktide 2 ja 3

peale.

19. Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määrusega on võetud menetlusse kaebus järgmistes

nõuetes: 1) tühistada Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkiri nr 1.40-34 punkti 2 osas,

millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks kolmanda isiku II ja kolmanda isiku III

pakkumused; hanke osas 10 vastavaks kolmanda isiku II ja kolmanda isiku III pakkumused

3-21-1826

10(14)

ning hankes osas 17 vastavaks kolmandate isikute I, II ja III pakkumused; 2) tühistada VAKO

28.07.2021 otsuse p-d 2 ja 3. Seejuures on määruse põhjenduste punktis 10 selgitatud, et

kaebaja ei vaidlusta kaebuses enam Tallinna Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49

ega ka VAKO 28.07.2021 otsuse punkti 1, millega jäeti kaebaja vaidlustus Tallinna

Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 peale läbi vaatamata ning vaidlustamata osas

kohus kaebust läbi ei vaata.

20. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses

nõue esitatakse. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses esitatud nõue ei välju vaidlustusmenetluses

esitatud nõuete piiridest. Vaidlustuse punktides 2.6-2.8 on kirjeldatud hankijale 14.04.2021

esitatud küsimust RHAD p 6.5 kohta ja sellele 09.04.2021 ja 19.04.2021 antud hankija

vastuseid (vaidlustuse peatüki „Faktilised asjaolud“ all). Vaidlustuse peatükis „Vaidlustuse

põhjendus“ punktis 3.2.1 on mh märgitud järgmist: „arvestades, et hankija ei lubanud esitada

ühe ja sama koka kutsetunnistust ning CV-d mitme riigihanke osa pakkumuse raames, on

äärmiselt ebatõenäoline, et kõigil pakkujatel oleks ka ainuüksi riigihanke osa nr 17 raames

võimalik mehitada oma pakkumused EKR 5 taseme meisterkokkadega“ (kaebaja 05.07.2021

vaidlustus, p 3.2.1).

21. Kohtu hinnangul järeldub eelnevast, et vaidlustaja on sidunud faktilised asjaolud

seonduvalt RHAD p-ga 6.5 hankija 22.06.2021 käskkirja vaidlustamisega. Vaidlustuses ega

selle täpsustuses ei ole vaidlustatud Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja argumendil, et

vastavaks tunnistatud pakkumused on vastuolus RHAD p-ga 6.5. Seetõttu ei ole VAKO kaebaja

tegelikku tahet ebaõigesti tõlgendanud. Järelikult ei saanud VAKO ka hinnata sisuliselt

21.06.2021 käskkirja õiguspärasust ning selle vastavust RHAD p-le 6.5. Sellest johtuvalt

nõustub kohus kolmanda isikuga II, et asjakohatud on kaebaja väited justkui VAKO on

põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et tõenäoliselt on paljud pakkujad esitanud

ühe ja sama koka CV mitmes hanke osas.

22. Küll aga ei loeta kaebuse muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist

või parandamist, ilma et muudetakse nõude alust (HKMS § 49 lg 1 p 1). Sellest lähtuvalt leiab

kohus, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses täiendanud õiguslikku argumentatsiooni.

23. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas hankija 21.06.2021 käskkirja punkt 2 on kooskõlas

RHAD lisa 1.1 „Teenuse tehniline kirjelduse“ punktidega 3.2.16 ja 3.2.18. Seejuures tuleb anda

hinnang, mis ulatuses on hankija kehtestanud RHAD-s ristsubsideerimise keelu ning seejärel

võtta seisukoht, kas kolmandate isikute I, II, III pakkumused seda keeldu rikkusid või mitte.

24. Kohus ei nõustu kaebajaga, et RHAD-s oli sätestatud üldine ristsubsideerimise keeld.

25. Kohus nõustub VAKO 28.07.2021 otsuse punktis 28 märgituga, et hankija on sõnaselgelt

ette näinud tehnilise kirjelduse punktides 3.2.16 ja 3.2.18 kindla sisuga ristsubsideerimise

keelu, mille kohaselt pakkuja ei tohi koolieine ega hommikueine maksumust ristsubsideerida

koolilõuna maksumusega. Seejuures puudub kohtu hinnangul vajadus korrata VAKO

28.07.2021 põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et kui

vastustaja oleks soovinud kehtestada üldise ristsubsideerimise keelu, siis ei oleks seda keeldu

esitatud RHAD osades, mis puudutavad vaid koolieinet ja selle maksumust (tehnilise kirjelduse

p 3.2.16). Erinev olnuks olukord siis, kui hankija oleks RHAD-s sätestanud nt tingimused, et

ristsubsideerimine on keelatud. Käesoleval juhul aga on ristsubsideerimise keeld sõnaselgelt

märgitud üksnes koolieinet ja selle maksumust (p 3.2.16) ning hommikueinet ja selle

maksumust (p 3.2.18) puudutavates punktides.

26. Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peavad RHAD tingimused olema sõnastatud selgelt,

täpselt ja ühemõtteliselt. Ainuüksi tehnilise kirjelduse punktide 3.2.16 ja 3.2.18 keelelisest

3-21-1826

11(14)

tõlgendusest lähtudes on arusaadav, et ristsubsideerimise keeldu on peetud silmas üksnes kooli

eine ja hommikueine osas. Hankija vaba valik on, millised hanketingimused kehtestada, kuid

seejuures tuleb järgida RHS-s sätestatut. Küll aga oleks ebaõige tõlgendada RHAD tingimust

pelgalt ja üksnes pakkuja tõlgendust aluseks võttes (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-13-

2040, p 21). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hankija ei ole kehtestanud nn üldist

ristsubsideerimise keeldu, vaid keelatud on üksnes koolieine ja hommikueine maksumuse

ristsubsideerimine koolilõuna maksumusega.

27. Lisaks leiab kaebaja, et ka kitsamas tähenduses ei ole hankija ristsubsideerimise keeldu

kontrollinud. Ekslik on kolmanda isiku II väide, et ristsubsideerimise keelu puhul ei ole tegu

pakkumuse vastavustingimusega. Kohus nõustub selles osas VAKO-ga (vt VAKO 28.07.2021

otsuse punkt 30) ega pea vajalikuks VAKO seisukohta korrata (HKMS § 165 lg 2)

28. Seonduvalt kaebaja väitega, mis puudutab kolmandate isikute pakkumuses kajastatud

hinnaga 0,02 senti teenuse osutamise võimalikkust, nõustub kohus VAKO 28.07.2021 otsuse

punktides 33-34 märgituga ega pea vajalikuks seda korrata (HKMS § 165 lg 2).

29. Kaebaja väidab, et hankija on teinud asjaolust, et hanke raames esitasid 8 pakkujat 11-st

hommikusöögi ja koolieine hinnaks kokku 2 senti (hanke 24-s osas 70 pakkumust 96-st), vale

järelduse, nagu oleks see turuhind.

30. Sama hankemenetluse raames esitatud Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustuse

lahendamisel on VAKO 29.07.2021 otsuse nr 124-21/234323 punktis 14 leidnud järgmist:

„[VAKO] arvates näitab eeltoodud kokkuvõte Riigihanke vaidlustatud osades esitatud

pakkumuste maksumuste kohta veenvalt, et Hankijal ei saanud olla mingit alust kahtluseks, et

0,02 eurot (käibemaksuga) hommikueine ja koolieine maksumusena, võiks olla põhjendamatult

madal. Enamik pakkujaid, s.h Vaidlustaja ise, on pakkunud täpselt sellist maksumust. Mõned

suurema maksumusega pakkumused on teiste hulgas ilmselgelt erandiks. Hankija kinnitusel,

mida vaidlustuskomisjon ei ole kontrollinud, kuid peab asjaolusid arvestades usutavaks, oli

Riigihanke osades esitatud 96-st pakkumusest 70 pakkumuse maksumus sama - 0,02 eurot.

Sellest saab teha vaid ühe järelduse - selline ongi Hankija hangitava teenuse praegune hind“.

Kuigi nimetatud otsus ei ole veel jõustunud, siiski puudub alus teistsugusele järeldusele

jõudmiseks.

31. Lisaks sätestab RHAD_Vastavustingimused pealkirja „PAKKUMUSTE ESITAMINE“ all

nõude, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist. Kohtule vastustaja poolt esitatud materjalidest (vastustaja 18.08.2021

menetlusdokumendi lisad) nähtub, et sellesisulise kinnitused on kolmandad isikud vastustajale

esitanud. Riigikohtu halduskolleegiumi on selgitanud otsuse nr 3-19-1464 punktis 16 järgmist:

„Kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või

nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Praegusel juhul ei nõudnud hankija

hankedokumendis koolitaja kinnistuse esitamist. Seetõttu tuleb piisavaks pidada pakkuja

kinnituse esitamist. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija

kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud

piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel

kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178

lg 3 p 2).“ Hankija kindlust pidada esitatud pakkumusi usutavaks ja usaldusväärseks suurendas

varasem sarnaste hangete kogemus (vt riigihanked viitenumbritega 219893, 220961, 221106 ja

220840).

32. Asjaolu, et kolmas isik II on vaidlustusmenetluses selgitanud, et kuivõrd koolieine ja

hommikusöögi maksumus katab nende pakkumisega seotud kulud, siis ei ole tegemist

ristsubsideerimisega (VAKO 28.07.2021 otsuse p 13.1); muid kulutusi kui toorainekulu seoses

3-21-1826

12(14)

koolieine ja hommikupudru valmistamisega ei lisandu, sest kõik need kulud tekiks ka ilma

nende teenuste osutamiseta (VAKO 28.07.2021 otsuse p 13.2), ei tähenda automaatselt, et

kolmas isik II oleks rikkunud ristsubsideerimise keeldu. Seda enam, et vastustaja on selgitanud,

et kõnesoleva hanke raames esitati pakkumusi ka maksumusega 0,0167 kui ka 0,017 euro

väärtuses. Puudub alus sellesisulises väites kahelda.

33. Kohtu hinnangul seondub kaebaja väide kolmanda isiku II poolt ristsubsideerimise keelu

rikkumisest hoopis küsimusega, kas kolmanda isiku II pakkumus oli põhjendamatult madal.

Seejuures on kolmas isik II viidanud ka VAKO 13.08.2018 otsusele vaidlustusasjas nr 150-

18/199249, mille punktis 7.7 on leitud järgmist: „Põhimõtteliselt on võimalik see, et koolilõunat

valmistav köögipersonal valmistab oma tööaja sees ka koolieine, puuduvad täiendavad

kommunaalkulud koolieine valmistamiseks ja kulutusi seadmete muretsemiseks ei pea tegema,

kuid koolieine jaoks on vajalikud toidukomponendid.“ Viidatud VAKO otsus käsitles just

nimelt küsimust põhjendamatult madalast maksumusest.

34. Sellest johtuvalt leiab kohus, et asjakohatud on kaebaja väited põhjendamatult madala

maksumusega seoses. Vaidlust ei ole selles, et hankija viib läbi sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena riigihanget. Vastav erihanke kord on sätestatud RHS 3. peatüki 2. jaos.

Vastavalt RHS § 126 lg-le 2 määrab hankija riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse korra. Sama lõike viimase lause kohaselt võib hankija lisaks RHS 3.

peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel

lähtuda ka teistest RHS sätetest. See tähendab, et hankija kujundada on sotsiaal- ja eriteenuste

menetluskord ning RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätetatud menetlusreeglid ei ole

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid (nt

RHS § 126 lg-d 9 ja 10)1. Olukorras, kus hankija soovib RHS § 126 lg 2 viimasele lausele

tuginedes kohaldada hankemenetlust puudutavaid sätteid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses,

siis tuleb hankijal selline säte enda jaoks siduvaks teha2.

35. Vaidlus puudub osas, et RHAD-s ei sisaldu viidet RHS §-le 115 „Põhjendamatult madala

maksumusega pakkumused“. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Seetõttu nõustub kohus

vastustajaga, et RHS § 115 ei olnud hankijale kõnesolevas hankemenetluses siduv. Seejuures

nõustub kohus VAKO 28.07.2021 otsuse punktides 27 ja 32 märgituga ega pea vajalikuks seda

siinkohal üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja on esitanud alapakkumuse argumendi n-ö

vale otsuse kontekstis, kuivõrd alapakkumuse tuvastamata jätmine on vaidlustatav pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel. Käesoleval juhul on vaidlustatud pakkumuste

vastavaks tunnistamise otsust. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hankijal ei pidanud tekkima

kahtlust ristsubsideerimise keelu rikkumises.

36. Puudub vajadus käsitleda kaebaja väidet, et ristsubsideerimise keelu rikkumine võrdub

põhjendamatult madala maksumusega, kuivõrd eelnevalt on kohus leidnud, et hankijal ei

pidanud tekkima kahtlust ristsubsideerimise keelu rikkumisest.

37. Kaebaja hinnangul ei ole hankija kohaselt kontrollinud kokkade CV-de vastavust RHAD

p-le 6.5, viidates seejuures hankija 09.04.2021 vastusele, milles on märgitud, et sama koka

esitamine mitmes pakkumuse osas ei ole lubatud.

38. Kohus nõustub vastustajaga, et hankijal puudub õigus selgitustega RHAD-d muuta. RHAD

on eelhaldusakt, mille muutmiseks on RHS-s sätestatud oma kord (RHS § 46 lg 3 ja § 81 lg 1).

Isegi, kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et RHS § 46 lg 3 kohalduks üksnes juhul, kui hankija

1 Parind, M. Laanemäe, K. Toimetajad Simovart, M. ja Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Juura, Tallinn 2019, paragrahv 126 komm., p 15.

2 Samas.

3-21-1826

13(14)

oleks selle RHAD-s siduvaks teinud, siis on tõendatud, et kolmandate isikute pakkumused

vastasid RHAD p-le 6.5.

39. RHAD p 6.5 on vastavustingimus. Kolmas isik III on märkinud, et VAKO on tuvastanud

vaidlustusasjas nr 134-21/234323, et kolmas isik III on riigihanke osades nr 7, 10 ja 17 esitanud

pakkumustes erinevad kokad (VAKO 19.08.2021 otsus vaidlustusasjas nr 134-21/234323, p

14). Arvestades, et kolmas isik I on pakkumuse esitanud üksnes hanke osas nr 17, siis ei

tõusetud RHAD p 6.5 nõuetele vastavuse küsimust. Asja materjalist nähtub, et kolmas isik II

on esitanud mitme koka CV (3 kokka), mistõttu ei ole rikutud RHAD p 6.5 (vt vastustaja

18.08.2021 menetlusdokumendi lisad).

III

40. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hankija 21.06.2021 ksäkkirja nr 1.-40/34 punkt 2 on

vaidlusaluses osas õiguspärane. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda.

42. Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul,

kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei

saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse

kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d

30–31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude

väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt

mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

43. Vastustaja on palunud 08.09.2021, 15.09.2021 ja 21.09.2021 esitatud taotlustes kaebajalt

välja mõista menetluskulu summas 7959 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabiteenust on

osutatud vastustajale kokku 37,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 175 eurot (ilma

käibemaksuta). Arvestades, et kaebaja väited on peamiselt samad, mis vaidlustusmenetluses,

v.a vaidlusaluse käskkirja vastuolu RHAD p-ga 6.5, siis on kohtu hinnangul vastustaja

õigusabikulud põhjendamatult suured. Õigusabikulude ülepaisutatusele on viidanud ka juba

VAKO oma otsuses ning vähendanud vastustaja õigusabikulusid poole võrra. Ka praegusel

juhul ei pea kohus vastustaja õigusabikulusid kogu ulatuses põhjendatuks, vaid leiab, et

mõistlikuks ja vajalikuks saab pidada õigusabikulusid 50% ulatuses. Seetõttu mõistab kohus

kaebajalt välja vastustaja kasuks menetluskulu summas 3979,50 eurot (koos käibemaksuga).

44. Kolmas isik I menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku I

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

45. Kolmas isik II palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1428,48 eurot (koos

käibemaksuga). Arvestades, et kolmas isik II on olnud peamiselt kaebaja vastaspool, siis

kuuluvad kolmanda isiku II menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele (HKMS § 108 lg 8).

Menetluskulude taotlusele lisatud arve nr 213559 kohaselt on õigusteenust osutatud summas

168,96 eurot ning arve spetsifikatsioonis on kirjas, et 02.09.2021 seisukoha koostamine esialgse

õiguskaitse pikendamise osas ja 07.09.2021 menetluskulude nimekirja koostamine. Arvestades,

et kolmas isik II vaidles esialgse õiguskaitse pikendamisele vastu, siis ei kuulu arvel nr 213559

kajastatud menetluskulu summas 168,69 eurot kaebajalt välja mõistmisele. Muus osas on

kolmanda isiku II menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus

kaebajalt välja kolmanda isiku II kasuks menetluskulu summas 1259,52 eurot (koos

käibemaksuga).

3-21-1826

14(14)

46. Kolmas isik III on taotlenud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2100 eurot

(koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega.

Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt välja kolmanda isiku III kasuks menetluskulud

summas 2100 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner