2-21-5870/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2021 kell 16.00, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-5870 Kohtuasi

V. K. hagi I. K.i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: V. K. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-posti aadress:xxx)

Kostja: I. K. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx)

08.09.2021, 22.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada V. K. (isikukood: xxx) ja I. K.i (isikukood: xxx) Jõhvi Vallavalitsuses xxx sõlmitud abielu (abieluakt nr 181-2019/2787).

3. Taastada V. K. avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi A., so V. K. perekonnanimeks jääb peale kohtulahendi jõustumist A. (Nimeseaduse § 11 lg.1 ja 2 p.2).

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on V. K. hagi I. K.i vastu abielu lahutamise nõudes vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 2019 detsembrikuust. Hageja on varasemalt mitmel korral püüdnud abielu lahutada, kuid kostja on keeldunud abielu lahutamisest.

2. Kostja vastust hagile ei esitanud.

3. Kohus korraldas menetlusosaliste ärakuulamiseks kohtuistungi 08.09 ja 22.09.2021. Hageja jäi istungil esitatud hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostja võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

5. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud Jõhvi Vallavalitsuses 28.08.2019. Hageja nõudeks on abielu lahutamine.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus kuulas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted ca 2 aastat tagasi lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud ning pooled ei soovi leppimiseks aega, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

8. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks.

9. Hageja taotles hagis oma esimese abielu eelse perekonnanime taastamist.

Nimeseaduse § 11 lg.1 ja lg.2 p.2 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli hageja esimese abielu eelne perekonnanimi A..

Maakohus rahuldab taotluse ja taastab hagejale tema abielueelse perekonnanime.

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna kostja on kohtuistungil võtnud hagi õigeks, siis teeb kohus asjas õigeksvõtuotsuse.

Menetluskulude jaotus

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik