1-09-15432/20 · 1-09-15432/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-15432 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu H.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu H.U isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta H.U temale Pärnu Maakohtu 23. novembri 2009. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15432 mõistetud liitkaristuse 9 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 23.11.2009. a otsusega tunnistati H.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe

kolmandiku võrra ning karistuseks jäi 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning kandmisele jäi 3 kuu ja 29 päeva pikkune

vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 08.09.2008. a Harju Maakohtu poolt

mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti H.U-le 9 kuu 29 päeva pikkune vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.01.2010. a ja lõpeb 10.11.2010. a.

2

H.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Harju Maakohtu 8.

septembri 2008. a otsusega KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks.

Tartu Vangla leiab, et H.U ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44%.

Kriminaalhooldaja nõustub H.U tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna

kinnipeetav vajab järelevalvet ja tugiisikut kriminaalhooldaja näol, kohanemiseks eluga vabaduses.

Kohtumenetluse poolte seisukohad H.U ei olnud kindel, kas ta soovib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda, kuna registreerimiskohustuse täitmine võib osutuda võimatuks. Prokurör ei toeta H.U karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kohtuniku seisukoht H.U kannab 9 kuu ja 29 päeva pikkust karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest alates 12.01.2010. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese

astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna karistusaeg algas

12.01.2010 ja lõpeb 10.11.2010, on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool ja rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus H.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, isik on katseajal toime

pannud uue kuriteo. Samuti on olnud probleeme kriminaalhooldusel märkimas käimisel.

Vabaduses tarvitas lahjat alkoholi igapäevaselt, kuriteod on toime pandud joobes olles. Käesoleval ajal kannab karistust muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille

eest on teda ka varasemalt karistatud. H.U läbis individuaaltöö korras liiklusohutusprogrammi. Liikluskäitumise käsitlemisel ilmes selgelt, et isik ei näe oma tegevuse

juures midagi taunivat, käitub harjumuspäraselt, ei pea vajalikuks mõelda enda ja teiste ohutusele ega reeglitest kinnipidamisele, ei näe oma tegevuse ohte ega ka võimalikke tagajärgi; süüdimõistetu kandis hoiakut, et pisikesed rikkumised on lubatud, sest juhtunud ei ole midagi

hullu. Kriminaalhooldaja hinnangul on suurimaks probleemiks H.U vähene motivatsioon muuta oma elu.

H.U karistus saab kantud 10.11.2010. a. Kohus leiab, et kuna H.U puudub

motivatsioon ennetähtaegseks vabanemiseks ja varasem kriminaalhooldus ei ole suutnud tema

hoiakuid mõjutada, ei ole tema karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kriminaalhooldus ei aita kaasa uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisele, kanda jääv väike karistuse osa ca 2 kuud ei ole piisavaks motivaatoriks, et sundida isikut käitumiskontrollile alluma.

Kohtunik