4-21-2272/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-21-2272

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2021. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2272 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi Kasesalu OÜ kaebus Transpordiameti 12.05.2021 otsusele väärteoasjas 950021000013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kasesalu OÜ – Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, asukoht Vabaduse pst 59 Tallinn Harju maakond, telefon 5074730, e-post: maano.saarevali@sirk.ee Kohtuväline menetleja Transpordiamet, asukoht Valge 4 Tallinn, e-post: info@transpordiamet.ee, esindaja Mare Nappir RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Kasesalu kaebus - tühistada Transpordiameti 12.05.2021 otsus väärteoasjas 950021000013 ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus OÜ Kasesalu suhtes liiklusseaduse § 261-5 lg 2 kvalifitseeritavas väärteos. 2. Mõista riigieelarve vahenditest välja OÜ Kasesalu kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 1207,50 eurot. 3. Edastada kohtuotsus Kasesalu OÜ-le, kaitsjale ja Transpordiametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus. Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 28.01.2021- märtsikuu algus 2021 (täpselt tuvastamata kuupäev) Riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 127,95 kilomeetril Masa külas asuv Kaali parkla.

4-21-2272

2 Väärteo lühikirjeldus: 28.01.2018 koostas Transpordiameti järelevalveteenistuse, ehituse ja teenuste osakonna järelevalvespetsialist Teet Sepp sündmuskoha vaatlusprotokolli, milles fikseeriti haagisel PNO 143L-TRI (reg nr 404BD) asuva liiklusvälise teabevahendi asumine riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ääres km-l 127,95 Masa külas Kaali parklas. Transpordiamet, kui riigitee omanik, ei ole väljastanud Liiklusseaduse § 5-3 lg 1 kohast luba antud liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare äärde km-le 127,95 Masa külasse Kaali parklasse. Liiklusregistri andmetel on haagise omanik Kasesalu OÜ (registrikood: 10596815) ning kasutaja xxxxxxxxxxx Väärteomenetlusega on tuvastatud, et olles eelnevalt teadlik teele ja tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuetest (16.10.2019 kiri nr 18-4/19/989-1, 23.07.2020 ettekirjutus nr 18-320-0664/835-5, 18.12.2020 kiri nr 18-3/20-1227/1539-1, 29.12.2020 kiri nr 18-3/20-1227/1539-3 ja 03.03.2021 ettekirjutus nr 4-1/21/373-1) korraldas Kasesalu OÜ (registrikood: 10596815) xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kasesalu OÜ-le kuuluv) asuva liiklusvälise teabevahendi (reklaami tekstiga: „ PARIMAD MÖÖBLILAHENDUSED www.kasesalu.ee“) paigaldamise riigitee nr 10 Risti_Virtsu – Kuivastu – Kuressaare km 127,95 paremal pool teed asuvasse Kaali parklasse, omamata selleks Transpordiameti kui teeomaniku luba. Rikkudes sellega liiklusseaduse § 53 lg 1 ja § 72 lg 3 nõudeid. Juhatuse liige on kohustatud korraldama ettevõtte tegevust selliselt, et oleks tagatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Andres Käsper Kasesalu OÜ juhatuse ainukese liikmena oli teadlik liiklusvälise teabevahendi paigaldamisele kehtivast loa kohustusest. Sellest olenemata andis ta käsu paigutada haagise, millel asub reklaam, Kaali parklasse ilma teeomanikult, Transpordiametilt, luba küsimata. Sellega tõi ta kaasa juriidilise isiku Kasesalu OÜ isiku poolse seaduse rikkumise. Andres Käsperi tegevuse tulemusena on Kasesalu OÜ saanud kasu, kuna reklaami eesmärk on kauba müügi suurendamine ja reklaami avaliku ruumi paigutamisega on see eesmärk täidetud. 03.03.2021 ettekirjutusega kohustati Kaesalu OÜ-d lõpetama riigitee nr 10 Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare km-l 127,95 Kaali parklas Masa külas, Saaremaal tee kaitsevööndi nõuete rikkumine, likvideerides tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi hiljemalt 10.03.2021. 11.03.2021 seisuga oli liiklusväline teabevahend parkalast eemaldatud. Andres Käsperi ütluste kohaselt eemaldati see tema käsul koheselt peale ettekirjutuse saamist. Väärteo kvalifikatsioon LS § 261-5 lg 2. Kasesalu OÜ-d karistati LS § 261-5 lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut s.o 500 eurot.

Menetluse käik 27.05.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Kasesalu OÜ kaitsja Maano Saareväli poolt esitatud kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT tl 3-6/. Kaebaja vaidlustas väärteootsuse nr 950021000013 täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotles tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; mõista riigieelarvest menetlusaluse isiku kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja avaldas /KT tl 20-22/, et ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, palus jätta kaebus rahuldamata, jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja jätta 12.05.2021 otsus väärteoasjas nr 950021000013 jõusse. Kohus arutas kaebust 18.08.2021 kohtuistungil.

Kohtu seisukoht.

4-21-2272

3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-6/ ja väärteootsuses /VTT tl 1-2/ olevad väärteokirjeldused kattuvad.

Vaidlust ei ole selle üle, et 28.01.2021 kui koostati sündmuskoha vaatluse protokoll /VTT tl 14-16/, asus riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ääres km-l 127,95 Masa külas Kaali parklas, haagis reg.nr 404BD. Haagisel on kirjad PARIMAD MÖÖBLI LAHENDUSED; WWW.KASESALU.EE. Väljavõte liiklusregistrist /VTT tl 27-28/ kinnitab, et haagise reg.nr 404BD PNO 143L-TRI omanik on Osaühing Kasesalu, kasutaja Andres Käsper. VTT tl 30 Äriregistri väljatrüki kohaselt on OÜ Kasesalu juhatuse liige Andres Käsper. Andres Käsper kinnitas kohtuistungil /KT tl 43-43pöördel/, et haagis kuulub Kasesalu OÜ- le ja see pargiti Kaali parklasse Kasesalu OÜ ja tema korraldusel. Sai maanteeametilt ettekirjutuse, et kui ära ei teisalda, määratakse sunniraha. Siis teisaldas haagise parklast. VTT tl 51-53 on Transpordiameti 03.03.2021 ettekirjutus nr 4-1/21/373-1, milles kohustatakse OÜ-d Kasesalu lõpetama riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare km- l 127,95 Kaali parklas Masa külas, Saaremaal tee kaitsevööndi nõuete rikkumine, likvideerides tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi ja tee hooldamist takistava haagise. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg 10.03.2021. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral määrab Transpordiamet EhS § 133 alusel sunniraha 1500 eurot. Seega on tõendatud, et haagis oli parklas kuni märsi alguseni 2021.

Samuti on tõendamist leidnud, et Maanteeamet on enne käesolevas väärteoasjas arutatavat sündmust saatnud A.Käsperile kirju - 16.10.2019, 18.12.2020, 29.12.2020 /VTT tl 31-36, 41-42, 47/ ja teinud 23.07.2020 ettekirjutuse /VTT tl 37-40/ seoses haagisel oleva reklaami paigaldamisega riigitee äärde. Väärteokirjelduses viidatud 03.03.2021 ettekirjutus /VTT lk 51-53/ on tehtud käesolevas väärteoasjas arutatava sündmusega seoses ja sellele ettekirjutusele ei saa omistada sellist tähendust nagu see väärteokirjelduses kirjas on – et A.Käsper enne 28.01.2021 haagise Kaali parklasse paigutamist oli eelnevalt teadlik teel ja tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuetest.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et A.Käsper OÜ-le Kasesalu kuuluva haagise paigutamiseks Kaali parklasse kelleltki luba ei küsinud.

Andres Käsper avaldas kohtuistungil, et parkis haagise kui sõiduki parklasse. Maanteeamet on ise selle haagise sõidukina registreerinud, see omas ülevaatust, kindlustust. Saab aru, et parkla ongi mõeldud parkimiseks. Neile ei meeldi, et sõidukit parklas pargitakse, nimetavad seda liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks. Kohtuväline menetleja leidis, et käesolevas juhtumis on haagis liiklusvälise teabevahend kandjaks, kuhu on paigaldatud reklaam ja haagise liikluses osalemise võime ei oma tähendust.

Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas Kaali parklas seisev haagis oli sõiduk, mis parkis, või oli see haagis liiklusvälise teabevahendi kandja, millel paiknes reklaam.

4-21-2272

4 LS § 2 p 9 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Seega on haagis üks sõiduki (on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade) liik.

LS § 2 punkti 31-1 kohaselt on liiklusväline teabevahend püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne, reklaam või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane. Kohtuväline menetleja leidis, et haagis on liiklusvälise teabevahendi kandjaks, millele kantud reklaamil oli liiklusväline tähendus. Kohus märgib, et haagisel olnud tekstil PARIMAD MÖÖBLI LAHENDUSED; WWW.KASESALU.EE. ei ole seost liikluse korraldamisega.

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja käsitleb kõnealust haagist liiklusvälise teabevahendina eelkõige seetõttu, et haagisele kantud tekst „Parimad mööblilahendused“ on vaatamata RekS § 2 lg 2 p-s 4 sätestatule käsitletav reklaamina.

Väärteokirjelduses on tõesti ette heidetud, et A.Käsper korraldas haagisel asuva liiklusvälise teabevahendi paigutamise riigitee paremal pool asuvasse Kaali parklasse, omamata selleks Transpordiameti kui tee omaniku luba. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja esitanud põhjendused, miks haagisel olnud kiri oli reklaam. Kirjaliku seisukoha punktis 11 on kohtuväline menetleja asunud seisukohale /KT tl 21/, et LS § 2 p 31-1 järgse liiklusvälise teabevahendi käsitlemisel ei ole määrav, kas liiklusväline teabevahend on käsiteltav reklaamina reklaamiseaduse (RekS) tähenduses või mitte. Tulenevalt LS § 2 punktist 31-1 on liiklusväliseks teabevahendiks teabevahendi kandjale paigaldatud reklaam, kuulutus, teadaanne, märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane.

RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta. Teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei käsitleta reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamist selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga.

Kui lähtuda Transpordiameti tõlgendusest, et ka sõiduk, mis on pargitud nõuetekohaselt (parkimisnõuete rikkumist OÜ-le Kasesalu ette ei heideta), on liiklusvälise teabevahendi kandja kui sellel on reklaam, kuulutus, teadaanne, märgis, siis kõik sõidukid, millele on kantud RekS § 2 lg 2 p 4 nimetatud andmed, on liiklusvälise teabevahendi kandjad. Ja vastavalt Transpordiameti seisukohale käesolevas väärteoasjas vajaksid need sõidukid parkimisel LS § 5-3 lg 1 nimetatud teeomaniku luba.

Liiklusseadusesse lisandusid § 2 p 31-1 ja § 5-3 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmisega (vv 18.02.2015, jõust. 01.07.2015). Eelnevalt käsitles liiklusvälist teabevahendit Teeseaduse § 34. Liiklusvälise teabevahendi mõiste oli Teeseaduse § 34 lg 1 ja on LS § 2 p 31-1. Tõepoolest nagu kaitsja märkis, need sõnastused erinevad. Teeseaduses oli loetelus ka sõiduk: „Liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile, sõidukile või muule teabevahendi kandjale paigutatud ….“. LS § 2 p 31-1 sõidukit nimetatud ei ole.

4-21-2272

5 Teeseaduse §-s 34 oli lg 3 – Liikluses vastavalt liiklusseadusele osalevale sõidukile liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks ei ole vaja tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku luba. Kohus teeb eelnevast järelduse, et Teeseaduse kehtimise ajal sõiduk sai olla liiklusvälise teabevahendi kandjaks ja teeomaniku luba sõidukile liiklusvälise teabe kandmiseks oli vaja juhul kui nimetatud sõiduk ei osalenud liikluses vastavalt liiklusseadusele. Kohus leiab, et eelnev kinnitab, et käesoleval ajal ei ole seadusandja soovinud sõidukit liiklusvälise teabevahendi kandjana käsitleda ja seda vaatama sellele, kas sõiduk osaleb liikluses vastavalt liiklusseadusele või mitte, kas sõidukil on reklaam või RekS § 2 lg 2 p 4 nimetatud andmed, mis LS § 2 p 31-1 mõttes võib olla nii kuulutus, teadaanne kui ka märgis. Sõidukile muu teabevahendi kandja tähenduse omistamine tähendab seda, et kõik sõidukid, millel on kantud RekS § 2 lg 2 p 4 andmed, on muud teabevahendi kandjad, millel on paigaldatud kuulutus, teadaanne, märgis ja mille parkimiseks parklates on vajalik LS § 5-3 lg 1 nimetatud teeomaniku luba.

Ajalehes „Meie maa“ on 01.09.2017 avaldatud artikkel, https://www.delfi.ee/artikkel/79381940/meie-maa-poliitiline-valireklaam-on-kolinud- kerghaagistele, milles on teemaks poliitiliste välireklaamide kolimine kerghaagistele. Maanteeameti järelevalve osakonna juhataja Jaanus Heinla selgitab artiklis: „Kui reklaamid on paigaldatud haagistele, on tegemist sõidukitega, millele kehtivad teised liiklusseaduse sätted. Sõidukite peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet ning viib läbi väärteomenetlusi politsei- ja piirivalveamet“. Kohus märgib, et Maanteeameti ametnik on aastal 2017 samuti leidnud, et haagise puhul, millele on paigutatud reklaam, on tegemist sõidukiga. Seadus vahepealsel ajal muutunud ei ole.

Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab, et haagis on sõiduk, mis ei ole LS § 2 p 31-1 mõttes muu liiklusvälise teabevahendi kandja. Seega ei rikkunud A.Käsper OÜ Kasesalu juhatuse liikmena haagist Kaali parklasse parkides LS § 5-3 lg 1 nõudeid. Väärteoprotokollis arvatakse menetlusalusele isikule süüks ka LS § 7-2 lg 3 nõuete rikkumist – teed võib liiklusväliseks otstarbeks kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Ei ole vaidlust selle üle, et haagis, mis on vastavalt liiklusseadusele sõiduk, seisis Kaali parklas. A.Käsperi sõnul ta parkis haagise Kaali parklasse, seal ei olnud parkimise ajale mingeid piiranguid. LS § 2 p 49 on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kohtuväline menetleja ei ole OÜ-le Kasesalu ette heitnud parkimisnõuete rikkumist ja see ei ole ka menetluslikult võimalik, sest vastavalt LS § 263 lg 1 ja 2 on LS § 241 ette nähtud väärteo – parkimisnõuete rikkumine – menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus on tõendamist leidnud, et OÜ Kasesalu tegevus ei täida LS § 261-5 lg 2 ettenähtud väärteo objektiivset külge. OÜ Kasesalu teos puuduvad talle ette heidetava väärteo tunnused ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja 12.05.2021 otsuse ja lõpetab OÜ Kasesalu suhtes väärteomenetluse LS § 261-5 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Menetluskulud

4-21-2272

6 Kaebuse esitaja on kohtule esitanud taotluse hüvitada kaebuse esitajale riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtule on esitatud kaks OÜ AB Sirk ja Saareväli poolt OÜ-le Kasesalu esitatud arvet /KT tl 40-41/, milledel on näidatud õigusabi osutamiseks teostatud toimingud, nende ajaline kestvus. Kohus leiab, et teostatud toimingud on õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende ajaline maht põhjendatud. Kaitsja poolt õigusabi osutamise tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tunnihind on mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaitsja poolt osutatud õigusabi maht ja õigusabi tasu on vastavuses väärteoasja keerukuse ja mahuga. VTMS § 23 sätestab, et VTMS väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõistab riigieelarve vahenditest OÜ Kasesalu kasuks välja 1207,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik