1-08-7814/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-7814

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24 august 2010 kohtumaja .a Jõgeva Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-08-7814 Kriminaalasi

Kohtutäitur Ivi Kalmeti avaldus H.A-le asenduskaristuse määramiseks Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu ALEKSNDR H.A

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel a Tartu sendada H.A-le

Maakohtu 10.06.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-7814 ne karistus mõistetud rahali

10 , millele vastab 33 0 päevamäära päeva vangistust, kuuskümmend kuus 66 ( ) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata H.A-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

2 (kaks) kuud . käesoleva kohtumääruse jõustumisest

KarS § 69 lg 4 alusel on H.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) lises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud ala –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata üldkasuliku töö H.A

2 (3)

sooritamise tähtajaks katseajaks Jõgeva Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

H.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7814 KarS

rahaline karistus § 121 järgi ning karistuseks on mõistetud 100 päevamäära KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele , s.o 5000 krooni.

ositi 10 kuu jooksul ja H.A kohustati tasuma igakuiselt 28. kuupäevaks

vähemalt 500 krooni kuus alates 2008.a juulikuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 17.06.2008.a.

24.03.2010.a esitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtule avalduse H.A-le mõistetud

rahalise karistuse asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt on H.A suhtes

15.05.2009.a algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 10.06.2008.a otsuse alusel. Täitmisteade on kätte toimetatud 19.05.2009.a. H.A rahalist karistust tasunud ei ole, nõude jääk on 5000 krooni. Võlgnikul registrite andmetel vara puudub või ole selle

väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul puuduvad

kontod Eesti krediidiasutustes. Ametlik töökoht võlgnikul puudub. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise.

07.04.2010.a kohtuistungil selgitas H.A, et ei tööta ametlikult, vahetevahel teeb juhutöid. Süüdimõistetu hoolitseb haige ema eest. Raha teenib süüdimõistetu nii vähe, et

ei saa rahalist karistust ära maksta, kuid loodab, et saab kogu trahvi ära maksta juunis, kui

tööd on rohkem. Prokurör oli nõus trahvi maksmise tähtaja pikendamisega, kohus pikendas maksmise tähtaega 3 kuu võrra, s.o kuni 06.07.2010.a. 06.07.2010.a esitas kohtutäitur kohtule teatise, mille kohaselt ei ole H.A kohtutäiturile teadaolevalt tasunud rahalist

karistust. 06.07.2010.a kohtuistungile H.A ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest kohtule ei teatanud, mistõttu kohaldas kohus tema suhtes sundtoomist.

24.08.2010.a kohtuistungil selgitas H.A , et ei ole saanud rahalist karistust tasuda, kuna tal ei ole endiselt tööd. Ta on teinud vaid juhutöid ja kõik säästud olid kulunud ema matuste, kes juunikuus alguses suri, matuste korraldamisele. Ka käesoleval ajal ei oma ta sissetulekut, vaid elatud venna pensionist. H.A kinnitas, et on valmis tegema üldkasulikku tööd.

Prokurör leidis, et H.A-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata 66 tähtaeg kaks kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab k H.A ohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse ei ole rahalist karistust mittetasumiseks ei ole H.A esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks pidanud tasuma H.A väikestes osades

juba alates 2008.a juunist ja omas sissetulekut. Vaatamata , kui süüdimõistetu veel töötas

3 (3)

sellele ta ei asunud karistust tasuma. Seega tuleb rahaline karistus asendada. H.A

hetkel ei tööta ja oli nõus üldkasulik u töö rokurör leidis, et sooritama k d. P

nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud

rahalise karistuse asendamine üldkasuliku töög KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise a.

karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on H.A

krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse tasumata 5000 päevamääraks 50 krooni, seega on tasuma päevamäära, millele vastab ta rahaline karistus 100

33 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb H.A tundi üldkasulikku sooritada kokku 66

tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud kuud töö sooritamise tähtajaks on kaks

asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust.

Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb H.A KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja §

432 lg 1.

Kohtunik