2-21-11010/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-11010

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.B. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4014 eurot 41 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: T.I.

e-post XXX

Kostja: R.B, isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.B. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista R.B. (B.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 3471 eurot 4 senti (sealhulgas põhivõlg 1871 eurot 44 senti, intress 236 eurot 53 senti,

võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja viivis alates 28. novembrist 2019 kuni

13. juulini 2021 summas 1328 eurot 7 senti).

2.2. viivis põhivõlalt 1871 eurolt 44 sendilt alates 14. juulist 2021 kuni põhivõla 1871 euro

44 sendi tasumiseni määras 43,68% aastas, kuid mitte enam kui 543 eurot 37 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud R.B. kanda.

6. Mõista R.B. (B.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 470 eurot.

7. Mõista R.B. (B.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13. juulil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi R.B. (kostja) vastu põhivõla 1871 euro 44 sendi, intressi 236 euro 53 sendi, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M.O. ja kostja 14. jaanuaril 2019 laenu- ja tagatisomandamise

lepingu nr XXX (edaspidi: leping). M.O. andis kostjale laenu 2100 eurot. Kostja kohustus

laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10. kuupäevaks alates

10. veebruarist 2019 kuni 10. jaanuarini 2022. Lepingu kohaselt on intressimäär 43,68%

aastas. Kostja asus laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena

graafikus toodud tingimustel. Kostja ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates

10. septembrist 2019. Kostja jättis tasumata 10.09.2019 osamakse põhiosa 36,61 eurot ja

intressi 68,15 eurot, 10.10.2019 osamakse põhiosa 38,80 eurot ja intressi 66,79 eurot,

10.11.2019 osamakse põhiosa 40,21 eurot ja intressi 65,38 eurot ning lepingu ülesütlemise

seisuga intressi 36,21 eurot. Laenuandjal oli lepingu tingimuste p. 11.3.1 järgi õigus leping

üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 14 päeva jooksul, kui kostja on

täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega.

Laenuandja kuulutas kostja poolt toime pandud lepingu rikkumise ning nimetatud tähtpäevast

kinni pidamata jätmise tõttu laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 27. novembril 2019.

Kostja pidi pärast lepingu ülesütlemist tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi

1755 eurot 82 senti. Kostja võlgneb pärast lepingu ülesütlemist lepingu põhiosamaksed 1871

eurot 44 senti ja tasumata intressiosamaksed 236 eurot 53 senti.

Kostja kohustub vastavalt lepingu punktile 5.3 tasuma võlgnetavalt summalt viivist määras,

mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. Hageja arvestab viivist põhivõlalt

1871 eurolt 44 sendilt alates 28. novembrist 2019 kuni 13. juulini 2021 määras 43,68 % aastas

kokku 1328 eurot 7 senti. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist

põhinõudelt põhivõlgnevuse tasumiseni määras 43,68% aastas, kuid mitte rohkem kui

543 eurot 37 senti.

M.O. loovutas 20. märtsil 2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte

31. augustil 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul ei vasta, võib

kohus hageja nõusolekul rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise

peatamine toimub tagatise vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

400 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 820 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Hagiavalduses esitatud nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi 4014 eurot

41 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuleb alates 4001 kuni 4500 euro

suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 400 eurot, so 50 eurot ettenähtust rohkem. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel

õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kuna hageja oli kohustatud tasuma

riigilõivu üksnes 350 eurot, on hageja menetluskuluna põhjendatud kostjalt välja mõista

riigilõiv 350 eurot. Hageja saab ülejäänud riigilõivu tagasi taotleda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on põhjendatud 470 euro (350 + 120) ulatuses. Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 470 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik