3-21-1307/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1307

Menetlusosalised

X kaebus Anija Vallavalitsuse 08.06.2021 korralduse nr

2-3/271 „Hajaasustuse programmi toetuse jaotamine“

punkti

alapunkti

2.2

tühistamiseks

ja

Anija

Vallavalitsuse

kohustamiseks

vaadata

tema

taotlus

hajaasustuse programmi toetuse saamiseks uuesti läbi

Asja läbivaatamine

Kaebaja – X

Vastustaja – Anija vald, esindaja Riivo Noor

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.oktoobril 2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 26.02.2021 Anija Vallavalitsusele taotluse toetuse saamiseks hajaasustuse

programmist kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks kinnistule aadressiga Xxxxxxx, Raudoja küla.

Projekti üldmaksumus oli 4200 eurot ja projektist taotletav toetus 2814 eurot. Taotlus registreeriti

01.03.2021 numbriga 8-7/314.

2. Anija Vallavalitsus (vastustaja) võttis 08.06.2021 vastu korralduse nr 2-3/271 „Hajaasustuse

programmi toetuse jaotamine“. Korralduse punkti 2 alapunktiga 2.2 otsustati jätta Hajaasustuse

programmi raames rahastamata järgmine projekt „Xxxxxxx kinnistu kanalisatsioonisüsteemi

ümberehitus“, kuna taotluse hindamistulemuste alusel ei saanud taotlus positiivset hinnangut, sest

taotluse kaalutud keskmine hinne jäi alla 2,5 punkti ning eelarvelistest vahenditest ei piisanud

projekti toetamiseks.

3. Kaebaja esitas 15.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 21.06.2021

määruse menetlusse nõudes Anija Vallavalitsuse 08.06.2021 korralduse nr 2-3/271 „ Hajaasustuse

programmi toetuse jaotamine“ punkti 2 alapunkti 2.2 tühistamiseks ja Anija Vallavalitsuse

kohustamiseks vaadata tema taotlus hajaasustuse programmi toetuse saamiseks uuesti läbi.

2(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

4. Kaebaja ei nõustu Anija Vallavalitsuse 08.06.2021 korralduse punktis 2.2 tooduga ning palub

korralduse punkt 2.2 tühistada ja vaadata tema taotlus toetuse saamiseks uuesti läbi. Kaebaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1 Vastustaja poolt on hindamise käigus jäetud tähelepanuta programmi tegelik eesmärk ning

kitsendatud programmi eesmärki ning elukoha määratlust. Samuti ei ole hindamise käigus

kasutatud programmi raames antud õigusi ning lähtutud ei ole kohustusest erapooletult hinnata

projektiga lahendatava kitsaskoha olulisust.

4.2 Hetkel kehtiva hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades

elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis

piirkondades (§ 1 lg 2).

4.3 Projektiga seotud ja kaebaja kaasomandisse kuuluvas majapidamises elab peale kaebaja (on

sisse kirjutatud) veel tema abikaasa (kaasomanik ning on rahvastikuregistris teise elukohana

määratlenud ka projekti objektiks olnud Xxxxxxx kinnistu) ja nende kolm alaealist last – A, B ja

C. Projekt, mille toetust taotleti, mõjutab otseselt kõigi viie antud elukohas elava elaniku

elutingimusi. Hindamisel ei arvestatud hindamisel mitte peret, vaid ainult ühte sisse kirjutatud

elanikku. Samuti on hindajate poolt kitsendatud elukoha määratlust ning piiritletud seda vaid

sissekirjutusega. Kehtiv seadusandlus lubab rahvastikuregistris määratleda kaks elukohta ning

programmi määratluse järgi ei ole nõutav sissekirjutus vaid tegemist peab olema elukohaga.

Kinnistul elab kaebaja pere juba alates 2017 aastast ehk teise ja kolmanda lapse sünnist saadik.

4.4 Eelnevast tulenevalt on hindajate poolt vähendatud projektist kasu saavate elanike arvu ning

tõstetud keskmise toetuse suurust kasusaaja kohta, mis aga ei vasta tegelikkusele. Programmi

kohaselt oli kohalikul omavalitsusel õigus nõuda taotluse menetlemise käigus taotlejalt täiendavat

informatsiooni ja koguda iseseisvalt täiendavaid andmeid tõendamaks programmi § 16 punktis 2

nimetatud asjaolusid. Kaebaja poole ei ole taotluse menetlemise käigus asjaolude

kindlakstegemiseks pöördutud, mistõttu ei ole kaebaja ka saanud anda selgitusi.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

5.1 Vastustaja täidab Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrusega nr 14 kinnitatud „Hajaasustuse

programm“ (määrus nr 14) järgi toetust andes avalikku ülesannet ja selle § 4 lg 1 järgi peab

taotleja alaline elukoht olema 1. jaanuari seisuga kuni toetuslepingu sõlmimiseni määruse § 2

lõikes 4 nimetatud piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse.

Määruse nr 14 § 2 lg 11 järgi peab olema ka kasusaaja vähemalt taotluse esitamise aasta 1.

jaanuarist või isiku sünnist, kui see on hilisem, projektist kasu saavas majapidamises

rahvastikuregistri andmete kohaselt elav isik. Kuna vastustaja täidab kooskõlas määrusega nr 14

toetust

andes

avalikku

ülesannet,

tuleb

tal

lähtuda

alalise

elukoha

määratlemisel

rahvastukuregistrisse kantud elukoha aadressist, mis omab antud menetluses õiguslikku tähendust.

Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 66 lõike 1 ja määruse nr 14 § 2 lõike 1 ning § 4 lõike 1

koosmõjust tulenevalt kontrollis vastustaja taotleja andmeid rahvastikuregistris, veendumaks, et

taotleja vastab taotluse esitamise nõuetele. Vastustaja kinnitab, et kaebaja on õigustatud isik

hajaasustuse programmi taotluse esitamiseks, sest taotleja alaline elukoha aadress oli 1. jaanuari

seisuga majapidamine, millele toetust taotletakse.

5.2 Anija Vallavalitsuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel on sõlmitud finantseerimisleping nr

11.2-24/0226, milles on määratud hajaasustuse programmi raames poolte õigused ja kohustused.

Anija Vallavalitsuse 07.05.2020 korraldusega nr 2-3/158 „Ajutise komisjoni moodustamine

taotluste läbivaatamiseks hajaasustuse programmi toetuste saamisel“ on moodustatud 7- liikmeline

3(7)

komisjon, kelle ülesandeks on vallavalitsusele laekunud taotluste läbivaatamine toetuse saamiseks

hajaasustuse programmist ning ettepanekute tegemine vallavalitsusele otsuste langetamiseks.

Ülesannete hulka kuulub ka esitatud taotluste hindamine Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt

koostatud hajaasustuse programmi esitatud taotluste hindamisjuhendi (hindamisjuhend) järgi.

Hindamisjuhendi punkti 7 kohaselt hinnatakse taotlusi kriteeriumite 1 ja 4 puhul skaalal 0-4,

kriteeriumite 2 ja 3 puhul skaalal 1-4. Hinnang loetakse positiivseks taotluste puhul, mille

kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5 ning mille puhul kriteeriumitele 1 ja 4 antud keskmine

hinne ei ole madalam, kui 1,5. Hindamistulemuste alusel koostatakse taotlustest pingerida, mille

järgi taotlusi rahuldatakse lähtudes omavalitsuse eelarvelistest vahenditest.

5.3 Kaebaja väidab oma 26.02.2021 taotluses, et majapidamises, millele toetust taotletakse elab

alaliselt 5 inimest. Taotluse kontrollimisel rahvastikuregistrist selgus, et taotluses kasusaajatena

nimetatud isikute: Y A. B ja C rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei ole majapidamine

(Xxxxxxx, Raudoja küla, Anija vald), millele toetust taotletakse. Nagu väljavõttest näha, on

kasusaajatena taotluses märgitud isikute alalise elukoha aadressiks, mis omab õiguslikku

tähendust, valitud xxxxxx ja lisa-aadressina märgitud Xxxxxxx, Raudoja küla, Anija vald.

Määruse § 2 lõike 11 ja § 4 lõike 1 kohaselt omas majapidamises, millele toetust taotleti,

õiguslikku tähendust omavat elukoha aadressi ainult kaebaja. Seega oli majapidamises vaid üks

kasusaaja.

5.4 Kuna rahvastikuregistrist on võimalik taotleja ja kasusaajate elukoha aadresse kontrollida,

puudus vastustajal vajadus kaebaja poole täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda. Ka siis,

kui kaebaja abikaasa ja laste elukoha aadresse oleks muudetud rahvastikuregistris taotluse

menetlemise ajal, ei oleks see asjaolu muutnud taotluse hindamist, sest määruse nr 14 § 2 lõike 11

järgi pidi ka kasusaajate alaline elukoht olema 1. jaanuari seisuga majapidamine, millele toetust

taotletakse. RRS § 66 lõike 1 kohaselt omab avalike ülesannete täitmisel õiguslikku tähendust

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress, mitte lisa-aadress. Isikul endal on kohustus valida

mitme elukoha puhul aadress, mis omab õiguslikku tähendust. Antud juhul ei ole kaebaja abikaasa

ja laste õiguslikku tähendust omavaks elukoha aadressiks määratud majapidamist, millele toetust

taotleti.

5.5 Kaebaja taotlus sai hindamisel punkte vastavalt vastustaja vastuse lisaks 6 olevale tabelile.

Kuna II ja III kriteeriumi osas sai kaebaja taotlus miinimumpunktid (1 punkti 4-st), sai tema

taotlus lõppkokkuvõttes keskmiseks kaalutuks hindeks 1,83 punkti. Kaalutud keskmine saadakse

Riigi Tugiteenuste Keskuse hindamistabelis kaalutud keskmise valemite põhjal.

5.6 Põhjuseks, miks määruses nr 14 on välja toodud toetuse taotleja ja kasusaajate alalise elukoha

määratlemine 1. jaanuari seisuga on asjaolu, et omavalitsused saavad täita oma ülesandeid isikute

maksutulust, kes on määratlenud oma alalise elukoha aadressiks 1. jaanuari seisuga antud valla või

linna. Rahvastikuregistri järgne sissekirjutuse nõue pidi olema kaebuse esitajale teada juba

varasemat. 2019. aastal hajaasustuse programmist Anija vallalt toetust taotledes sai kaebaja taotlus

mittepositiivse hindamistulemuse, kuna rahvastikuregistri andmetel oli vaid kaebaja (määruse

mõttes kasuaaja) alaline elukoht majapidamine, millele toetust taotleti, mistõttu oli toetuse suurus

kasusaaja kohta mõnevõrra kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja

kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon toona, et investeeringud ei ole piisavalt põhjendatud

ja hindas, et leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus võrreldes teiste taotlejatega on vähem

terav.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlus seisneb kaebaja 26.02.2021 taotlusele antud hindepunktide õiguspärasuses.

Hindamiskomisjoni poolt anti kaebaja taotlusele 1,83 punkti. Kaebaja leiab, et hindamiskomisjon

on kaebaja taotlusele „Xxxxxxx kinnistu kanalisatsioonisüsteemi ümberehitus“ hindepunkte andes

kitsendanud põhjendamatult elukoha määratlust ning piiritlenud seda vaid sissekirjutusega. Sellest

tulenevalt on vähendatud ka projektist kasu saavate elanike arvu ning tõstetud keskmise toetuse

4(7)

suurust kasusaaja kohta, mis ei vasta kaebaja arvates tegelikkusele. Kaebaja arvates oleks tulnud

hindamisel arvestada kaebaja peret, kuhu kuuluvad lisaks temale abikaasa ning kolm alaealist last.

Nimetatud eksimusest tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul õiguspärane Anija Vallavalitsuse

08.06.2021 korralduse nr 2-3/271 punktis 2.2 toodu, mille kohaselt jäeti hajaasustuse programmi

raames kaebaja taotlus rahastamata, kuna taotluse hindamistulemuste alusel ei saanud see

positiivset hinnangut, sest taotluse kaalutud keskmine hinne jäi alla 2,5 punkti ning eelarvelistest

vahenditest ei piisanud projekti toetamiseks.

7. Puudub vaidlus selles, et kaebaja vastab määruse nr 14 § 4 lg-s 1 sätestatud toetuse taotlejale

kehtestatud nõuetele. Samuti ei ole vastustaja tuvastanud, et kaebaja poolt esitatud taotlus ei oleks

kooskõlas määruse nr 14 §-idega 5-8 ja §-ga 10. Anija Vallavalitsuse 8.06.2021 korralduse punktis

2.2. toodud järeldused tuginevad Anija Vallavalitsuse 07.05.2020 korraldusega nr 2-3/158

vallavalitsuse juurde moodustatud hajaasustuse programmist toetuse taotluste läbivaatamise

komisjoni poolt koostatud taotluste hindamistabelile (vastustaja vastuse lisa nr 6), millest

nähtuvalt sai kaebaja taotlus hindamise kriteeriumite I kuni IV alusel 1,83 punkti, st kaalutud

keskmine jäi alla 2,5 punkti. Sellest tulenevalt leiti korralduse punktis 2.2, et eelarvelistest

vahenditest ei piisa projekti toetamiseks. Ehkki korraldusest endast ei nähtu taotlusele

hindepunktide andmise põhjendusi, on need ära toodud vastustaja poolt kaebajale 11.06.2021 koos

vaidlustatud haldusaktiga edastatud kirjas, milles on selgitatud, et mittepositiivse hinde sai taotlus

eelkõige just seetõttu, et rahvastikuregistri andmetel elab kohapeal ainult üks elanik, mistõttu oli

ka toetuse suurus kasusaaja kohta pea 2 korda kõrgem valdkonna keskmisest toetuse suurusest

kasusaaja kohta. Samuti oli projektiga lahendatava kitsaskoha olulisus võrreldes teiste

projektidega vähem terav, kuna soovitakse paigaldada septik koos imbsüsteemiga, samas on

majapidamises olemas 10 m3 suurune toimiv lekkekindel kogumismahuti ehk olemas toimiv

kanalisatsioonisüsteem. Kohtule on 8.06.2021 korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud

hindamiskomisjoni poolt koostatud hindamistabel, millelt on näha, millised hinded kaebaja

hindamisele kuulunud nelja kriteeriumi alusel sai. Seega on kohtule arusaadav, millistel asjaoludel

omistati kaebaja taotlusele keskmine hinne, mis jäi alla 2,5 punkti. Vastustaja on kohtule esitanud

Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud hajasustuse programmi taotluste hindamisjuhendi

(hindamisjuhend) (vastustaja vastuse lisa 2), mille punkti 8 kohaselt loetakse hinnang positiivseks

taotluste puhul, mille keskmine hinne on vähemalt 2,5 ning mille puhul kriteeriumitele 1 ja 4

antud keskmine hinne ei ole madalam, kui 1,5.

8. Nähtuvalt kohtule esitatud hindamistabelist (vastustaja vastuse lisa 6) koosmõjus

hindamisjuhendiga (vastustaja vastuse lisa 2) nähtub, et elukoha määratlust on arvestatud

hindepunktide andmisel kriteeriumite II (kasusaajate arv) ja III (toetuse suurus kasusaaja kohta)

puhul. Kuna kaebaja sai nimetatud kriteeriumite osas miinimumpunktid (1 punkt 4-st), siis sai

tema taotlus lõpuks kaalutud keskmiseks hindeks 1,83 punkti. Seega kontrollib kohus esmalt, kas

vastustaja on hindepunktide andmisel sisustanud õigesti alalise elukoha määratlust.

9. Määruse nr 14 § 2 lõike 1 kohaselt on alaline elukoht elukoht, kus isik veedab enamiku oma

igapäevasest puhke- ja uneajast. Kodust eemal õppiva õpilase ja üliõpilase puhul loetakse alaliseks

elukohaks tema leibkonna alaline elukoht, lõike 11 kohaselt on kasusaaja vähemalt taotluse

esitamise aasta 1. jaanuarist või isiku sünnist, kui see on hilisem, projektist kasu saavas

majapidamises rahvastikuregistri andmetel elav isik. Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab

taotleja elukoht olema rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1.

jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millega seotud projektile toetust

taotletakse.

10. RRS § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus

ta alaliselt või peamiselt elab, lg 2 sätestab, et kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks

mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe

õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-

aadressidena. RRS § 66 lg 1 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega,

5(7)

peab

lähtuma

rahvastikuregistrisse

kantud

elukoha

aadressist,

lg

kohaselt

on

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud

elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on

kohustatud tagama rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is

sätestatu kohaselt (RRS § 68).

11. Kaebaja on kohtule ja vastustajale esitanud rahvastikuregistri andmed, millest järelduvalt on

tema abikaasa ja kolme alaealise lapse elukoha aadressiks xxxxxxxx. Lisa-aadressina on

rahvastikuregistrisse kantud Eesti, Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, xxxxxxxx. RRS

seaduseelnõu (382 SE) p-s 3.2.1 on selgitatud, et kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, valib

ta nendest ühe õigusliku tähendusega elukoha, mille aadress kantakse rahvastikuregistrisse

elukoha aadressina. Elukoha andmete terminist tulenevalt peab inimene selleks valima koha, kus

ta elab alaliselt või peamiselt. Nende elukohtade andmeid, mida ta kasutab vahetevahel või mille

andmed isik samuti ajutiselt rahvastikuregistrisse esitab, ei kanta elukoha andmeteks, vaid lisa-

aadressideks. See tähendab, et riigi ja omavalitsuste teenused saab isik siiski elukoha aadressi

järgi, lisa-aadress on lisainfo ja vajaduse korral kasutatakse seda isiku leidmiseks. Elukoha

andmete esitamine on isikule kohustuslik, lisa-aadressi esitamine on isikule õiguseks ja

võimaluseks, viibimiskoha aadressi kandmine on kohustus asutusele, mitte isiku enda õigus ega

kohustus. Lisa-aadressil ja viibimiskoha aadressil on samuti õiguslik tähendus selles mõttes, et

nende rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse ning neist võib lähtuda. Kui mõni

asutus soovib anda ka lisa-aadressidele või viibimiskoha aadressidele vastavat valdkonda

reguleeriva seadusega õiguslikku tähendust ja kasutusjõudu (nt toetuste määramiseks,

dokumentide kättetoimetamiseks), on see pärast eelnõu seadusena jõustumist võimalik. Seega

järeldub eeltoodust, et vastustaja pidi kaebaja taotluse menetlemisel lähtuma mitte üksnes kaebaja

ja tema pereliikmete rahvastikuregistrisse kantud andmetest, vaid RRS § 66 lg 1 ja 2 tähenduses

omasid elukoha andmetena tähendust vaid need andmed, mis olid kantud registrisse kaebaja ja

tema pereliikmete õigusliku tähendusega elukoha aadressina, mitte lisa-aadressina. Vastustaja

täidab kooskõlas määrusega nr 14 toetust andes avalikku ülesannet ning seega pidi vastustaja

lähtuma alalise elukoha määratlemisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist, mis oli

ainus elukoha aadress, mis omas taotluse menetlemisel õiguslikku tähendust. Tähendust ei

omanud lisa-aadressina märgitud elukoht.

12. Kaebaja märkis 26.02.2021 taotluses, et majapidamises, millele toetust taotletakse, elab

alaliselt 5 inimest. Puudub vaidlus, et taotluses kasusaajatena nimetatud isikute: Y, A, B ja C

rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei ole majapidamine, millele toetust taotleti. Määruse § 2

lõike 11 ja § 4 lõike 1 kohaselt omas majapidamises, millele toetust taotleti, õiguslikku tähendust

omavat elukoha aadressi vaid kaebaja, seega oli majapidamises üks kasusaaja.

13. Kohus märgib täiendavalt, et RRS § 6 lg 2 sätestab, et avaliku ülesande täitmisel lähtutakse

rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. RRS § 66 lg 1 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine

on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.

Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma

alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu

kohaselt (RRS § 68). Riikliku ja haldusjärelevalve pädevus RRS ning selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise üle on Siseministeeriumil (RRS § 102 ja § 3 lg 2). Eelnevast nähtub üheselt,

et määruse nr 14 § 2 lg-1 sätestatud elukoha termini sisustamisel ei ole kohalikul omavalitsusel

iseseisvat uurimis- ega kaalumisruumi, vaid elukoht tuleb kindlaks määrata tulenevalt

rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja etteheide,

mille

kohaselt

oleks

vastustaja

pidanud

taotluse

menetlemisel

pöörduma

asjaolude

kindlakstegemiseks täiendavalt kaebaja poole. Vastustaja selgitustest tulenevalt kontrollis ta RRS

§ 66 lõike 1 järgi kaebaja poolt esitatud elukoha andmete õigsust ning tuvastas, et antud juhul ei

olnud kaebaja abikaasa ja laste õiguslikku tähendust omavaks elukoha aadressiks määratud

6(7)

majapidamist, millele toetust taotleti. Seega ei oleks kaebaja poole pöördumine ka muutnud

menetluse lõpptulemust.

14. Nagu nähtub hindamistabelist, siis sai kaebaja taotlus hindamisjuhendis toodud punktiarvestuse

järgi II kriteeriumi osas, kus hinnati kasusaajate arvu, keskmiseks hindeks 1 punkti. Kriteeriumi puhul

hinnati kuni 18- aastaste (k.a) isikute arvu majapidamis(t)es, kelle puhul registrijärgne elukoht

taotlemise hetkel on vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates (või sünnist, kui see on

hilisem) olnud majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse ja kohaliku omavalitsuse poolt

eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate isikute arvu majapidamis(t)es, kelle puhul registrijärgne elukoht

taotlemise hetkel on vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates (või sünnist, kui see on

hilisem) olnud majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse. Hindamisjuhendi kohaselt sai ühe

punkti taotlus, mille majapidamis(t)es ei ole ülalpool nimetatud gruppidesse kuuluvaid isikuid.

Kuivõrd hindamistabelist tulenevalt ei võetud punktide määramisel arvesse taotlejat ennast ning kuna

kaebaja majapidamises omas õigusliku tähendusega elukoha aadressi vaid kaebaja, siis sai tema taotlus

II kriteeriumi osas keskmiseks hindeks 1 punkti. Kriteeriumi III osas hinnati toetuse suurust kasusaaja

kohta. Kasusaajatena arvestati hindamisjuhendi kohaselt kõiki isikuid, kelle elukoht on

rahvastikuregistri andmete kohaselt vähemalt 1. jaanuarist (või sünnist, kui see on hilisem)

majapidamine, millele projektiga toetust taotleti. Taotlust hinnati 1 punktiga, kui toetuse suurus

kasusaaja kohta on oluliselt kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta

(vastustaja vastuse lisa 4). Nagu nähtub toetuse suuruste arvestusest kasusaajate kohta, oli keskmine

toetus kanalisatsioonisüsteemide puhul 1504,75 eurot. Seega oli kaebaja poolt esitatud projekti puhul

toetuse keskmine suurus kasusaaja kohta suurem valdkonna projekti keskmisest suurusest ja seega sai

taotlus III kriteeriumi osas 1 punkti. Kuna kohus tuvastas, et vastustaja on lähtunud taotluse

menetlemisel õigesti eeldusest, et majapidamises, mille osas toetust taotleti omas õigusliku

tähendusega elukohta vaid kaebaja, siis on komisjoni poolt kaebaja taotlusele nimetatud kriteeriumite

osas antud hindepunktid õiged.

15. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et komisjon oleks andnud punkte ebaõigesti ka kriteeriumi I osas,

kus hinnati investeeringu vajalikkust ning tegevuste ja kulude põhjendatust. Nimetatud kriteeriumi

osas sai kaebaja taotlus 2,43 punkti. Kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mille järgi saaks

kohus punktiarvestuse õigsust kontrollida, siis puudub kohtul ka alus kahelda komisjoni poolt antud

hindepunktide õigsuses. Sama kehtib ka kriteeriumi IV alusel antud hinnete puhul, kus hinnati

leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisust. Komisjon on leidnud, et kitsaskoht on küll olemas, kuid

võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on see vähem terav ning projekti valdkond on

seatud kohaliku omavalitsuse poolt vähemprioriteetseks. Kaebaja on kaebuses küll toonud välja

etteheite, mille kohaselt oleks nimetatud kriteeriumi puhul olnud põhjendatud temalt täiendavate

selgituste nõudmine, kuid ta ei ole toonud välja, millised asjas tähtsust omavad asjaolud on

hindamiskomisjon jätnud tähelepanuta ja milline oleks olnud põhjendatud punktisumma. Kaebaja ei

ole ka väitnud, et vastustaja 11.06.2021 kirjas toodud argumendid ei oleks asjakohased või täpsed.

Vastustaja on oma 09.07.2021 menetlusdokumendi leheküljel 4 toonud välja hindamiskomisjoni

kaalutlused, mille alusel taotlus sai nimetatud kriteeriumi puhul keskmiseks hindeks 2 punkti. Kaebaja

ei ole nimetatud seisukoha osas esitanud mitte ühtki vastuväidet. Seega puuduvad kohtul ka andmed,

mille alusel saaks kahelda antud punktisumma õigsuses. Kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel anda

sisulist hinnangut kaebaja taotlusele antud hinnete kujunemisele, vaid saab kontrollida ainult seda, kas

kaebaja taotluse lahendamisel on kinni peetud menetlusreeglitest ja kas esineb ilmselgeid ja olulisi

kaalumisvigu. Hindamiskomisjoni liikmetel on hinnete andmisel ulatuslik hindamisruum ja kohtul on

võimalik antud hinnete õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui hinded on kehtivate

hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma

põhjendusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2003. a otsus asjas nr 3-1-1-54-03, p-d 38-40;

4.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18, 15.01.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18).

16. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kuivõrd II ja III kriteeriumi osas sai kaebaja taotlus

miinimumpunktid (1 punkt 4-st) ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaks aluse kahelda

kriteeriumite I ja IV puhul antud hindepunktide õigsuses, sai tema taotlus lõppkokkuvõttes

põhjendatult kaalutud keskmiseks hindeks 1,83 punkti (vastustaja lisa 6). Kaalutud keskmine hinne on

saadud Riigi Tugiteenuste Keskuse hindamistabelis toodud kaalutud keskmise valemite põhjal ning

7(7)

see on kohtule arusaadav. Hindamisjuhendi punkti 8 kohaselt loetakse taotluste hinnang positiivseks,

kui selle kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5 ning mille puhul kriteeriumitele I ja IV antud

keskmine hinne ei ole madalam, kui 1,5. Kuna kaebaja taotluse keskmine hinne jäi alla 2,5 punkti, sai

taotlus mittepositiivse hinde. Kuna taotlus sai mittepositiivse hinde, ei saanud vastustaja kaebaja

taotlust ka rahuldada. Seega Anija Vallavalitsuse 08.06.2021 korralduse nr 2-3/271 punkt 2.2

õiguspärane.

17. Kuivõrd Anija Vallavalitsuse 08.06.2021 korralduse nr 2-3/271 punkt 2.2 on õiguspärane, siis

puudub alus kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus toetuse saamiseks uuesti läbi.

18. Seega jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja

menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega menetluskulude küsimust ei tõusetu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm