1-21-5876/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 1-21-5876

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg koht ja 23. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5876 (21230200306) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

sekretär Eda Loor Kriminaalasi B.A KarS 423 süüdistus § 1

järgi Lühimenetluses Prokurör Enge Neeme Süüdistatav B.A

Ik: XXX, xxx kodanik, xxx, xxx, elukoht: töökoht: xxx Tõkend: ole kohaldatud. ei Varasem karistatus: kehtiv kriminaalkaristus - karistatud üks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.06.2020 otsusega KarS § 4231 järgi ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 26 päeva § § KarS 74

ja

alusel tingimisi katseajaga 8 kuud 75 (29.06.2020 28.02.2021). – Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1. B.A tunnistada KarS 423

süüdi § 1 kuriteo toimepanemises

ettenähtud ja mõista temale karistuseks vangistus 9 heksa) kuud. tähtajaline (ü 2. KrMS

§ 238 lg 2 kohaselt vähendada B.A-le mõistetud

karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele tähtajalise

kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. 3. KarS 69 1, 3 alusel asendada

kandmata

§ lg süüdistatava nõusolekul mõistetud ja ära karistus, s.o vangistus 6 (kuus) kuud iku arvestusega, vangistuse üldkasul tööga, et ühele päevale üldkasulikku tööd, kümmend vastab 1 tund

s.o 180 (sada kaheksa ) tundi,

mille tegemisajaks 1 ( ) aasta 6 (kuus) kuuline alates kohtuotsuse määrata üks ja tähtaeg jõustumisest. 4. KarS 69 4, 6

§ lg ja 7 alusel lutada B.A

tegemise ajal al üldkasuliku töö käitumiskontrollile ning B.A-le mõistetud pöörata täitmisele

karistust

ei

kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö

tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75

2 lg lg 1 p-des 1 kuni 6 etten

KarS 75 ähtud kontrollnõudeid ja täidab § 2 p 8

sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758). järelevalve 5. KarS 75

§ lg 1 p- 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada B.A-d katseajal de järgima kontrollnõudeid: - elama kohtu alalises elukohas: xxx; määratud - ilmuma kriminaalhooldaja ajavahemike Tallinna vangla Ida-Harju määratud järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste elatusvahendite kohta; täitmise ja - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui vii

eteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, -

töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. KarS 75 2 p 8 usel kohustada B.A-d ajal osalema

§ lg al käitumiskontrolli kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 7. B.A-lt

KrMS 173 1 p 1

välja mõista § lg ja 2; 175 1 p 4 lg § lg ja 9; 179 1 p § lg 2; 180 - 1 § lg te ja 3 alusel:  teise astme kuriteos kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada süüdimõistva seitsekümmend kuus) eurot;  määratud kümmend kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 137 (sada kolm

seitse) eurot 40 senti kohtulikul menetlusel makstud tasu 162 ja (nelikümmend) ja (sada k kaks) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 299 akssada uuskümmend (k üheksakümmend üheksa nelikümmend

) eurot 40 ( ja ) senti; s.o kokku menetluskulu 1175 (tuhat sada viis) eurot 40 üks seitsekümmend ja ( senti, mis tuleb kohtuotsuse 12 kuu jooksul tasuda nelikümmend) jõustumisest Maksu- Tolliameti arveldusarvele, selgitusena: B.A , 1-21- ja

märkides „

5876, menetluskulud, ositi Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse tasumine“. kohtuistungil

atusel B.A-le tema elukoha aadressile kätteandmise võim

tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks kogu suunatakse

ja nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse sätestatud seadustikus korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele KrMS 318 võivad § lg 1, 2 ja 319 alusel § süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ja ringkonnakohtule kirjalikult 15 jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. päeva Vahistatud

tema kaitsja esitada apellatsiooni 15 jooksul alates süüdistatav või võib päeva süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. jäetakse kohtuotsuse koopia

Apellatsioon

läbi kohtumääruse apellatsioonitähtaeg mööda vaatamata tagastatakse ja alusel, kui on lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg le - 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse § määruskaebuse päeva korras vastavalt KrMS 387 - 1, esitades lg le 15

jooksul, alates

isik sai vaidlustatavast teada pidi teada saama, päevast, mil kohtumäärusest või vaidlustatava teinud kohtule. kohtumääruse

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS:

Kohtuistungil muudetud kohaselt B.A-d selles, tema süüdistusakti süüdistatakse

et isikuna, keda on 29.06.2020 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS 423 § 1 alusel s.o. süstemaatilise mootorsõiduki mootorsõiduki

juhtimise eest vastava kategooria

3 juhtimisõigusteta süstemaatiliselt isiku poolt, juhtis uuesti ehk 28.05.2021 kella 21.30 paiku Tallinnas Laagna teel Raadiku silla poolt Saarepiiga silla suunas xxx, mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,

millega rikkus

94 1/ v juhtida isik, kellel on vastava süstemaatiliselt LS § lg mootorsõidukit õib kategooria

ning kelle ole peatatud,

mootorsõiduki juhtimisõigus juhtimisõigust ei ära võetud või või kõrvaldatud/nõuet. kehtetuks tunnistatud keda ole juhtimisel ei

Samuti tema isikuna, keda on 29.06.2020 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS 423 § 1 alusel s.o.

juhtimise eest vastava kategooria

süstemaatilise mootorsõiduki mootorsõiduki juhtimisõigusteta mootorsõidukit isiku poolt kes on juhtinud ja 28.05.2021, juhtis uuesti ehk süstemaatiliselt 08.07.2021 kella 22.41 paiku Harjumaal Lehmja Kalevi tee 3 juures külas mootorsõidukit registreerimismärgiga mootorsõiduki xxx, xxx, omamata vastava kategooria

juhtimisõigust, süstemaatiliselt § mootorsõidukit võib millega rikkus

LS 94 1/ lg

juhtida isik, kellel on vastava kategooria

ning kelle

ole mootorsõiduki juhtimisõigus juhtimisõigust ei peatatud,

kehtetuks tunnistatud keda ole juhtimisel

ära võetud või või ei kõrvaldatud/ nõuet.

Seega B.A pani toime

juhtimise isikuna, kellel

süstemaatiliselt mootorsõiduki puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus, § 423¹ järgi see on KarS

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse ülekuulamist juurde enda taotlemata.

Kaitsja asus seisukohale,

ole leida argumente vastu, on

et ei võimalik süüdistuse nõus tõenditega, õige, süü tõendatud. kvalifikatsioon on

on

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtu alla antud

tunnistamise, kontrollinud ära süüdistatava süü kriminaalasjas kogutud kirjalikke asub seisukohale,

talle tõendeid, et süüdistatava süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on mahus leidnud. Sellisele täies tõendamist seisukohale asumist kohus

põhjendab järgmiselt.

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 4231 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus.

28.05.2021 episood Kohus leiab, et B.A poolt 28.05.2021 kella 21.30 paiku Tallinnas Laagna teel Raadiku silla poolt Saarepiiga silla suunas mootorsõiduki märgiga xxx, reg. xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega.

Tunnistaja J M ütluste (tl 6) kohaselt oli ta 28.05.2021 autopatrullis xxx koos patrullpolitseinik E K, märkasid kella 21.30 ajal Laagna teel, Raadiku silla juures suunaga Saarepiiga sild, Tallinn sõitmas musta värvi mootorratast, kes manöövreid sooritades ei näidanud suunatuld. Andsid sõidukile peatumismärguande märgutuledega ning sõiduk peatus Saarepiiga silla juures. Sõidu reg.märgiga kiks osutus xxx xxx, mida juhtis meesterahvas, kelleks hiljem osutus B.A , ik XXX. kontrollides isikut politsei andmebaasist selgus, et isikul puudub juhtimisõigus, samuti oli sõidukil puudu liikluskindlustus ning sõiduki registrikanne oli peatatud.

4 Kahtlustatava

3-4) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises B.A ütluste (tl süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 00 ajal läks Lasnamäele 08.05.2021 kella 21.

garaažide juurde vaatama müügis olevat mootorratast, reg.märgiga

xxx xxx, selle ostmise eesmärgil. Masinat üle vaadates tahtis ka väikese proovisõidu teha, et mitte täiesti tundmatut asja osta. Seega sõitis garaažide juurest ühe sillani, millest sõitis alla Laagna teele ja sealt tahtis järgmise silla peale üles tagasi sõita, et garaažide juurde naasta, kuid enne pidas politsei ta Laagna teel kinni. Politsei selgitas välja, et tal puudub juhtimisõigus ja ta tunnistas kohe ka süüd. Mootorratta transportisid koos sõbraga järelhaagisega omaniku juurde tagasi. Kahetseb,

et sel päeval otsuse mootorrattaga sõitma minna vastu võttis, teab, et ei tohi mootorrattaga sõita ja lubab, et see jääb viimaseks korraks. Esimesel võimalusel kavatseb eksamid ära teha ja omandada j

uhtimisõigus.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub B.A-l juhtimisõigus (tl 29 ).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii B.A poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal

ja kohas, kui ka see, et B.A juhtis sõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

B.A KarS § 423

1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et B.A oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab B.A oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et

B.A käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

08.07.2021 episood Kohus leiab, et B.A poolt 08.07.2021 kella 22 41 ajal Harjumaal Lehmja külas Kalevi . tee 3 juures mootorsõidukit märgiga xxx, reg. xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega.

Tunnistaja A K (tl 19) kohaselt ütluste teostas ta 08.07.2021 liiklusjärelevalvet Kalevi tee 3, Lehmja küla, Harju maakond, mõõtes sõidukite liiku kiirust Põrguvälja tee poolt Kalevi tee mis suunas. Kell 22. xxx xxx, liikumiskiiruseks 103km/h, lubatud 41 mõõtis läheneva , reg.märgiga 50km/h asemel. M. U andis sõidukile käega peatumismärguande, juhiks osutus B.A (ik: XXX). Tunnistaja avastas, et videofail on rikutud, seega isikut kiirusmõõturi politseisõiduki juurde ei kutsutud. M. avastas kontrolli käigus, et isikul puudub U juhtimisõigus. Läbi Vergi korrapidaja rikkumise süstemaatilistust kontrollides vastuse saades läks juhi juurde, et ta politseisõidukisse kutsuda, tundis ta juhi suust alkoholi lõhna. Indikaatorvahendis kontrolli tulemuseks oli 0,46mg/l. Juht selgitas, et oli peale peatamist ära joonud pudeli Coolerit.

Kahtlustatava

13-15) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises B.A ütluste (tl süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 08.07.2021 oli kodus xxx, tarbis alkoholi. Õhtupoolikul tekkis mõte minna sõpradega välja. Mootorsõiduk , reg.märgiga xx xxx kuulus temale ja seisis tema elukoha lähedal. Kuna ta oli alkoholi tarbinud ja tal puudus juhtimisõigus, mida tal ei ole kunagi olnud, kutsus B.A endale kella 18 00 ajal kaine autojuhi ja sõitsid . Ülemiste keskuse juurde. Kella 21 00 ajal liikusid edasi Jüris . se Kalevi kommivabriku juurde, kus veedeti aega, räägiti juttu ja sõideti autodega. Mingil hetkel tekkis B.A-l mõte, et proovib oma autoga sõita, istus juhiistmele, sõber istus tagaistmel. Ta kiirendas kõrvalise

5 tänava peal, kui oli hoo üles saanud, , kes üt es, et peatamise põhjuseks peatas politsei ta kinni l oli väike kiiruseületus. Kontrolli käigus tuvastati alkoholijoove. B.A ise ei arvanud, et tal enam joove esineb, kuna oli alkoholi tarbinud mitu tundi tagasi ja tundis end normaalselt, kui oleks teadnud, et on joobeseisundis, ei oleks autorooli istunud. Tunnistas oma süüd. Lisas, et tal ei ole juhtimisõigust mitte kunagi olnud, käib autokoolis ja soovib, et saaks kohe juhtimisõiguse kui karistused on kustunud. Samuti ei olnud tal plaani autoga pikalt ringi sõita, tahtis vaid korraks proovida ja siis oleks edasi sõitnud kaine, juhtimisõigusega juht.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub B.A-l juhtimisõigus (tl 29).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii B.A poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal

ja kohas, kui ka see, et B.A juhtis sõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

B.A KarS § 423

1 ektiivse koosseisu hindamisel järgi inkrimineeritava süüteo subj tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et B.A oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab B.A oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et

B.A käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Kohus peab vajalikuks viidata sellelegi, et süüteo

toimepanemise kavatsetust näitab üheselt see, et süüdistatavat on juba varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning menetlusesemeks olevate süütegude toimepanemiselt korduvalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud just juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega on süüdistatav üheselt teadlik nii temal juhtimisõiguse puudumisest kui ka teo keelatusest ning karistatavusest, kuid see teadmine tema õigusvastast käitumist ei takistanud. Seega tegutses süüdistatav eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastav asjaolu ja ta oli ka teadlik sellest, et see saabub.

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. B.A oli 29.06.2020 karistatud

Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi kuriteo toimepanemise eest. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et

B.A pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kahel 28.05.2021 kuni korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 08.07.2021, s.o pooleteise kuu jooksul. Uued teod on toime pandud enne aasta möödumist eelmisest kohtuotsusest ja pärast aasta möödumist eelmisest kohtuotsus t. Seega on es tõendamist leidnud, et süüdistatav on samalaadsed süüteod toime pannud süstemaatiliselt.

Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et B.A pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE

MÕISTMINE

6 Vastavalt KarS § 56 lg useks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt -le 1 on karistamise al arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kuivõrd KarS § 4231 kohaselt on tegemist alternatiivselt karistusliikidega, kujundab sätestatud kohus enne süüdistava süü

suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse

näol. Süüdistatava a xxx nkeetandmete kohaselt töötab ta ettevõttes ning tema ütluste (tl 14) kohaselt on igakuine sissetulek umbes xxx eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 37 2020 aasta jooksul oli xxx ) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu eurot ning tal on xxx ülalpeetavat. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalsed legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Kuivõrd süüdistatavat on eelnevalt juba samalaadse süüteo eest vangistusega karistatud ning vangistus jäeti tingimisi kohaldamata, leiab kohus, et korduvalt samalaadse süüteo süstemaatilise toimepanemise eest ei saaks enam ka kergemaliigilist karistust kohaldada, kuivõrd sellisel juhul kergendaks uute süütegude toimepanemine süüdlase olukorda. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Hinnates süü suurust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava õigusvastaste teo toimepanemisel, osutab kohus, et s kahe

üüdistatavale inkrimineeritakse süüteo episoodi toimepanemist.

Karistust kergendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud puhtsüdamlik kahetsus ning ka kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust. Kohus leiab, et avaldatud kahetsus ei ole siiras ja suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 31- 32) on teda KarS § 4231 29.06.2020 otsusega, mille kohaselt järgi karistatud Harju Maakohtu karistati süüdistatavat vangistusega ja 26 päeva 3 kuud , mille kandmiselt isik tingimisi vabastati. Seega isik teades, et teda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud vangistusega ja et tal puudub juhtimisõigus, asus siiski sõidukit juhtima korduvalt ja teadlikult. Seejuures on ta iga kinnipidamise järgselt toimepandut kahetsenud ja seejärel jätkanud samalaadset süülist käitumist. See näitab süüdistatava eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda tervikuna ning seega ei ole süüdistatava süsteemsest õigusvastasest objektiivsest käitumisest tulenevalt usutav, et süüdistatav toime pandud süütegusid kahetseks.

Karistuse

mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks juhtimisõiguse B.A juhtis mootorsõidukit puudumisele tuvastati ka asjaolu, et

lubatud alkoholipiirmäära ületades ja tema kontrollimisel oli lõplik mõõtetulemus 0,30 mg/l (tl 23). Kaitsja küll leidis, et kuna süüdistatavat ei ole sõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületavas seisundis karistatud väärteokorras, siis ei ole alkoholi tarvitamisel tähtsust ja seda ei saa raskendava asjaoluna arvestada. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava seisundit iseloomustavad andmed ei olegi süüdistatava karistuse mõistmisel arvestatav raskendava asjaoluna, süüdistusaktis sellist raskendavat asjaolu ei ole ka nimetatud. Küll on see seisund süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks, s.t selline seisund näitab süüdistatava suhtumist

7 õiguskorda. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et Karistusseadustiku üldsätete põhimõtte kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteoja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Seega kuna süüdistatav pani toime nii KarS § 4231 ettenähtud kuriteo ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, saab teda karistada vaid KarS § 4231 ettenähtud kuriteo eest. Seega on kaitsja väited ainetud.

Lisaks leidis kaitsja seda, et esimeses episoodis juhtis süüdistatav sõidukit Laagna teel, kus öisel ajal on liiklus hõre ning teises episoodis üldse Harjumaa ääremail, kus liiklust praktiliselt ei olegi. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on karistatav igal kellaajal ja sõltumata ilmastikutingimustest ning liiklustihedusest, kuivõrd süüdlane rikub temal lasuvat keeldu juhtida mootorsõidukit. Seega ei ole muudel asjaoludel mingit tähtsust ja muude asjaolude olemasolu või puudumine teo õigusvastasust ei välista ning süüd ei vähenda.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud, s.h ka juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Seega, arvestades suurust, karistust samalaadse toimepanemise eest sellest süü süüdistatava süüteo ja tulenevaid eripreventiivseid samuti

ning kergendava eesmärke, üldpreventiivset eesmärki asjaolu puudumist leiab kohus,

et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist ületavas määras. Kaitsja leidis küll, et kuna eelmise kohtuotsuse kohaselt süüdistati süüdistatavat neljas episoodis ja käesolevas kriminaalasjas vaid kahes, siis on käesolevas asjas süü väiksem ning eelmises asjas mõistis kohus vaid 3 kuu ja 26 päevase vangistuse. Kohtu arvates on ka see väide ainetu, kuivõrd eelmine kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Lisaks sellele on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu kohaldubki ülalviidatud kohtupraktika karistuste mõistmise osas üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt samalaadseid süütegusid toimepanevas süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivuses.

Kohtulikul arutamisel taotles prokurör süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, küsides sellele eelnevalt süüdistatava nõusolekut. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava nõusolek ei ole vajalik ja kohus ise otsustab kas ta asendab vangistuse üldkasuliku tööga või mitte. Kohus leiab, et kohus saab seda otsustada vaid juhul, kui süüdistatav vangistuse asendamisega nõustub, kuivõrd KarS § 69 lg 1 sätestab üheselt tingimised, milliste olemasolul karistust asendada saab. Seejuures on olulisimaks tingimuseks see, et vangistust saab üldkasuliku tööga asendada üksnes süüdlase nõusolekul. Seega on kaitsja etteheide ainetu. Mis puudutab prokuröri esitatud taotlust, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava peal on käitumiskontroll ära proovitud ning süüdistatav suutis õiguskuulekslt käituda vaid käitumiskontrolli jooksul, kuid katseaja lõppedes asus taas samalaadseid süütegusid toime panema, leiab kohus, et süüdistatava korralekutsumiseks on vaja kohaldada aste rangemaid meetmeid. Kuivõrd süüdistataval on alaline töökoht ja ülalpidamisels alaealised lapsed, peab kohus võimalikuks jätta seekord karistuse täitmisele pööramata ja asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Samas juhul, kui süüdistatav jätkab õigusvastast käitumist, siis saab teda karistada vaid vangistusega ning juhul, kui ta paneb süütegusid toime üldkasuliku töö tegemise ajal, pöörataks täitmisele ka tegemata üldkasulik töö. Arvestades süüdistatava süsteemset

õigusvastast käitumist leiab kohus, et süüdistatav ei saa aru õiguskuulekuse vajalikkusest ning käitub hetkeemotsioonide ajel, mis põhjustab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega vajab süüdistatav kõrvalist tuge ning kohtu arvates tuleb süüdistatavale panna kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis, mis suunaks süüdistatavat enne mõtlema ja aales seejärel tegutsema või siis tegutsemisest hoiduma. Kuivõrd süüdistatav töötab, siis

8 määrab kohus üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja, et üldkasuliku töö tegemine ei hakkaks takistama sissetuleku saamist.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet.

Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle annab põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seejuures ei ole tegemist üksiku kuriteoga, vaid korduvalt ja süstemaatiliselt toime pandud kuritegudega, mis välistab võimaluse hinnata süüdistatava õigusvastast käitumist juhusliku episoodina süüdistatava elus. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning süüdistatav esinevad küllaldased alused võimaldada a tagasihoidlikku sissetulekut, süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p selgitab ka, et kohtu määratud 12 -d 7 ja 12). Kohus - kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)