4-21-2299/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2299 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2299 (2780,21,004210) Kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi

L.V kaebus (esitatud kaitsja vahendusel)

Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 17.05.2021 otsusele väärteoasjas nr

2780,21,004210, millega karistati L.V liiklusseaduse ( ) 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 LS §

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning

lisakaristusena võeti LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõigus 3 kuuks. Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) L.V - isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik elukoht: xxx xx-xx, xxx t xxx xxx; ; ; öökoht:

e-post: xxx; karistusregistri kohaselt üks kehtiv väärteokaristus Kaitsja

Henno Nurmsalu (volikirja alusel) - tel: xxxxx; epost: xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747 )

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond, esindaja

Taivo Rosi; aadress: Riia 132, Tartu; e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja § , § 38 lg 132 p- 1 st -dest 133-135 - 1 st ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr - 1, maakohus MS) § 180 lg st

otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku L.V kaebus rahuldamata ning Politseija

Piirivalveameti politseijaoskonna 17.05.2021 otsus Lõuna prefektuuri Tartu väärteoasjas nr 2780,21,004210 muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edas jooksul

ikaebamise tähtaja

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220215037654.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsus lahendi koopia e peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

4. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

4-21-2299 2

5. L.V - kohtuotsuse

on LS § st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. J aitsja taotlus menetluskulude mise osas rahuldamata

ätta k hüvita .

7. Otsuse koopia anda L.V-le , kaitsjale Henno Nurmsalule ning Politseija

Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 23. septembril 2021. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

L.V juhtis 16.04.2021 kell 15.26 -Tartu- Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn

Võr mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga u-Luhamaa 113 kilomeetri alal xxxxxx

asulavälisel teel kiirusega 144 +/ 5 kilomeetrit tunnis. Sellega ületas L.V lubatud - sõidukiirust mitte vähem kui 49 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus L.V LS § 15 lg 1 p 1

227 lg 3

nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tartu politseijaoskonna 17.05.2021 otsusega nr 2780,21,004210 karistati L.V LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku

ulatuses, s.o 400 eurot ning lisakaristusena võeti LS § 227 lg 5 p 2 alusel temalt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

2. L.V esitas kaitsja vahendusel mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles talle

määratud e tühistamist ning menetluskulude jätmist kohtuvälise menetleja lisakaristus kanda. Kaebaja selgitas, et ta sõitis mööda veoautost ning kaebaja ees möödasõitu teostanud

sõidu liiklusseaduse nõudeid eirates auto takistas kaebaja tagasireastumi . Tekkinud st liiklusohtlikus olukorras otsustas kaebaja jätkata möödasõitu ka tagasireastumist takistanud autost. Kaebuse kohaselt on juhiluba kaebajale eluliselt vajalik tema liikuva iseloomuga töö

tõttu ning võib tähendada perele sissetul selle puudumine eku kaotust. Peres kasvab alaealine laps ning varsti on sündimas teinegi laps. Kaebaja kinnitusel on ta reegleid järgiv

ja korrektne autojuht, kes on saanud aru oma teo raskusest ning hoidub edasistest rikkumistest. Kohtuistungil 01.09 tatud taotluse juurde. .2021 jäi kaebaja esi

3. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetleja arvates jätavad

kaebaja selgitused eessõitva sõiduauto rikkumiste kohta ennastõigustava mulje. Menetlusalusel isikul ei olnud vaja eessõitvast sõiduautost möödasõitu teha, see sõitis niigi

lubatust kiiremini. Videosalvestusest nähtuvalt oli kaebaja autol pärast veoautost möödasõitu mõistlik vahe tagasireastumiseks olemas. Arvestades kaebaja sõiduauto kiirust, oli tegemist teadliku ja tahtliku rikkumisega. Ta seadis rikkumisega ohtu ka oma sõidukis

viibinud alaealise lapse elu ja tervise. Kaebaja on vähemalt kuuel korral karistatud

piirkiiruse ületamise eest, tal on kunagi ära võetud juhtimisõigus, talle on korduvalt

määratud trahve ole mõju avaldanud. Sellises olukorras ei jäänud , kuid karistused ei politseil muud üle, kui määrata lisakaristus ja loota, et meede mõjutab. Lisakaristust see

kohaldati minimaalses määras, mis arvestab väga selgelt menetlusaluse isiku tööalast ja perekondlikku vajadust ja tema kahetsust.

4-21-2299 3

KOHTU SEISUKOHT

4. LS § 227 lg 3 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kohus kontrollib esmalt L.V tegevuse vastavust LS § 227 lg 3 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

5. Menetlusaluse isiku L.V kohtuistungil antud ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et ta

juhtis 16.04.2021 kella 15.26 ajal

Mazda. L.V väärteoprotokollis märgitud sõiduautot oli sõidukis xx-aastane laps. L.V tegi möödasõitu veoautost. Möödasõit toimus pikal sirgel, poole kilomeetri peal. Möödasõidu hetkel vastutulevaid autosid ei olnud. Enne

kui L.V hak veoauto kas möödasõitu tegema, oli tema ees Opel ja selle ees . Kõigepealt läks möödasõidule Opel, siis L.V. Kui L.V läks möödasõidule, oli Opel möödasõidu põhimõtteliselt juba lõpetanud. Veoauto liikus 90 km/h. Kui L.V veoautost L.V mööda sõitis, siis hoidis Opel väikest pikivahet ja ei tahtnud lasta vahele ega mööda, kiirendas ja pidurdas vaheldumisi. See toimus siis, kui nad olid veoautost juba tükk maad mööda läinud. sõitis Opelist mööda. L.V

6.

Videosalvestis (fail nimega Kohtus uuriti kahte videosalvestist. el

LE0051_210416_152645_026046.ASF) on näha 16.04.2021 kella 15.26 ajal Mazda

möödumine seejärel möödasõidu jätkamine heledast veoautost ja Opelist koordinaatidel

N58’43.619 E025’51.931 (s.o mõni kilomeeter enne Adave 6 0 re alevikku)1

. Videost on näha, et kell 15:26:46 sõidab Opeli sõidukiirus on 119 km/h. hele Opel veoauto ees ning Samal ajal on veoautost möödumas Mazda registreerimismärgiga xxxxxx. Videost on näha, et Opeli ja veoauto vaheline vahemaa pikeneb ning ke üha ll 15:26:48 läheneb möödasõitu jätkav Mazda Opelile.

7. Ajaliselt järgmine videosalvestis (fail nimega LE0051_210416_152650_026047.ASF) näitab, et 16.04.2021 kella 15.26 ajal mõõdeti koordinaatidel N58’43.6193 E025’51.9311 (s.o samuti Adavere alevikku uriga nr LE0051 Mazda mõni kilomeeter enne ) kiirusmõõt registreerimismärgiga liikumiskiirust. Videost on näha, et kell 15:26:51 on Mazda xxxxxx

sõidukiirus 144 km/h ning sel hetkel Mazda vastassuunavööndis, möödumas liigub on heledast Opelist. Seejärel Mazda enda suunavööndisse ning kell 15:26:52 reastub siis on Mazda sõidukiiruseks 138 km/h. K möödub Mazdast tume Audi sõidab ell 15:26:53 , mis vastupidises . sõidusuunas

8. Politseija Piirivalveameti (PPA) teatist, Kohtus uuriti mille järgi on PPA Lõuna

Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi liikluspolitseinik Tarvo Säälik läbinud 14.05.2008 pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00222 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0051 19.10.2020 taadeldud.

9.

Kohtus uuriti ka L.V karistusregistri väljavõtet, millest ilmneb, et L.V on üks kehtiv väärteokaristus (otsus ja väärteo toimepanemise aeg 12.11.2020) LS § 227 lg 2 rikkumise eest. Varasem 06.07.2020) väärteokaristus (otsus ja väärteo toimepanemise aeg LS § 227 lg 2 rikkumise eest kustus 20.07.2021.

10. Kohus loeb kohtus uuritud videosalvestistega ja L.V ütlustega tõendatuks, et menetlusalune isik L.V juhtis 16.04.2021 kella 15.26 ajal Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Tallinn Võru mootorsõidukit Mazda -Tartu- -Luhamaa 113 kilomeetril registreerimismärgiga xxxxxx. Videosalvestistest on näha, et kiirust mõõdetakse kaameraga

LE0051 paigal. V kohaselt kiirust äärteoprotokolli mõõtis politseinik Tarvo Säälik käest

seadmega LaserCam 4 nr LE0051. PPA teatis ning kiirusmõõturi taatlustunnistus tõendavad, et kiirusmõõtur oli 16.04.2021 töökorras ning Tarvo Säälik oli läbinud seadme kasutamiseks vajaliku . Videosalvestised pädeva mõõtja koolituse tõendavad, et L.V

1 Vt . https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

4-21-2299 4

juhitud Mazda suurimaks kiiruseks mõõdeti 144 km/h. Videosalvestiste järgi juhtis L.V Mazdat põhimaanteel. Piirkiirust kõnealusel teelõigul ei ole suurendatud 2, mistõttu on suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks

loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 144 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-5 km/h3, ületas L.V lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h (139 km/h – 90 km/h = 49 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik L.V LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

11. LS § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või -s 3 ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb kiirusemõõturi kasutamise protokolli asendanud videosalvestusest, et fikseeriti 2 alul oli see 144 kontrollitava sõiduki kiirus sekundi vältel, km/h ja siis 138 km/h. Esitatud videosalvestised liikumise on talletanud L.V sõiduki

7 sekundi vältel, kusjuures salvestistelt nähtuvalt möödus L.V juhitav Mazda

märgatavamalt aeglasemalt sõitnud ja seejärel 119 km/h sõitnud sõiduautost veoautost . Menetlusaluse isik ise tunnistas kohtus, et veoauto sõitis 90 km/h, temast läks mööda Opel ning siis möödus tema nii veoautost kui ka Opelist. Seega pani kaebaja teo toime kavatsetult – oli eesliikuvatest sõidukitest mööduda seda eesmärki on tema sihiks ning ta teadis, et võimalik saavutada vaid oluliselt lubatud sõidukiirust ületades

. 12. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 227 lg 3 koosseisule.

13. L.V Kaebaja õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. sõnul tingis niivõrd suure kiiruse eesolev sõiduauto, mis ei lasknud teda pärast veoautost möödumist tagasi reastuda ega möödasõitu teha. Kohtu hinnangul on selline selgitus ennastõigustav näha, . Nimelt on videosalvestiselt LE0051_210416_152645_026046.ASF et ajal, mil L.V juhitud Mazda oli veoautost möödumas, suurenes vahemaa veoauto ja veoauto ees liikuva Opeli vahel. Järelikult oli L.V võimalus veoautost möödumisel kiirust vähendada ning vastutulevat Audit silmates Opeli ja veoauto vahele reastuda.

Videost aga nähtub, et L.V jätkas möödasõitu, sõites mööda ka Opelist, misjärel naasis oma sõidurajale. LS § 51 lg 3 p-d 5 ja 6 kohustavad juhti enne möödasõitu veenduma, et eesoleva sõiduki suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita ning juhil on võimalik ohutult tagasi reastuda. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, siis tuleb LS § 51 lg 4 kohaselt möödasõit katkestada. oli võimalus reastuda Opeli ja veoauto L.V vahele. Kaebaja pidanuks liiklusohtliku olukorra ilmnemisel möödasõidu katkestama, mitte aga kiirust lisama Seega ei ole kaebaja , et teha topeltmöödasõit nii veoautost kui Opelist.

soov ilmtingimata mööduda ka sõid käsitatav hädaolukorrana, mistõttu ei uautost Opel esinenud hädaseisundit KarS § 29 mõttes. 14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.) 15. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle on LS § 227 lg 41-60 kilomeetri tunnis 3

järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni trahviühikut, arest või juhtimisõiguse 200 äravõtmine kuni 12 kuuks. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 2 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus ohtuväline menetleja on kolmest kuust kuni kuue kuuni. K Aare

2 Vt . https://tarktee.ee/#/et 3 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa 1.

4-21-2299 5

L.V-le 0 toimepandu eest määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras (1 0 trahviühikut) ning võtnud lisakaristusena juhtimisõiguse minimaalseks tähtajaks (kolmeks kuuks).

16. L.V suuruse juures arvestab kohus, et menetlusalune isik süü ületas sõidukiirust vähemalt (jääb LS § 227 lg 3 49 km/h esitatud kiirusvahemiku keskpaika) ning seda reede

õhtupoolikul riigi põhimaanteel tavapäraselt tihedam. Ülemäära suure , kus liiklus on kiirusega sõidukit juhtides ohustas ta mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervist

ja vara. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

Avalikult kättesaadav liiklusstatistika kodulehel näitab, et 20 Transpordiameti 20. aastal

maanteedel toimunud 17-st , milles hukkus inimene, oli ühesõidukiõnnetusest üheksas

õnnetuses üheks riskifaktoriks kiirus.4

Niisamuti 2020. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring näitab, et 79% liiklejatest hindab piirkiiruse

ületamist üle 10 km/h ohtlikuks.5

Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja karistamine keskmises suuruses rahatrahviga on õigustatud ning vastab L.V süü suurusele. 17. Kaebaja soovib, et temale määratud lisakaristus tühistatakse. Kohus ei pea sellist taotlust

põhjendatuks. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et rikkumise toimepanemise

seisuga (16.04.2021) (17.05.2021) oli ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise seisuga kaebajal kaks kehtiv karistust at lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Neist karistustest üks

kustus 20.07.2021. Seega ei olnud 16.04.2021 mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine

juhuslikku laadi rikkumine, vaid kaebajale omane . Seejuures on isiku käitumismuster käitumine muutunud ajas ohtlikumaks, LS § kuna viimati karistati L.V 12.11.2020 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h), käesoleval juhul heidetakse talle juba ette LS § 227 lg sätestatud süüteo toimepanemist (lubatud sõidukiiruse ületamine - 3 s

üle 41 km/h). Kohus leiab, kuna kaebaja ei ole teinud varasemast karistusest vajalikke

järeldusi ning praegusel juhul on väga suur kiiruse ületamine toimunud nädalavahetuse

eelsel tipptunni ajal tiheda liiklusega teel, siis on lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine õigustatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta.

18. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on juhtimisõigust vajalik tööl käimiseks ja oma perekonna eest hoolitsemiseks, siis töö , võimalik sissetuleku kaotus liikuv iseloom ja laste olemasolu oli kaebajale teada ka enne rikkumist. Kui kaebaja leidis, et tema tööja pereelu korraldamiseks on juhiloa olemasolu vältimatult vajalik, siis pidanuks ta oma liiklusalasele

käitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolud kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka piisavaks aluseks isiku karistuse vähendamisele. 19. Eeltoodust L.V tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata.

Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja

KrMS § 180 lg 1 sätestatust kannab L.V temal tekkinud menetluskulud (kohtus uuritud arvetest 2021210010 ja 210037 ise. nähtuvalt kokku 462 eurot)

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik

4 Vt

https://www.transpordiamet.ee/ulevaade- -aasta-surmaga-loppenud-liiklusonnetustest 2020 . 5 Vt

https://www.transpordiamet.ee/2020-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade.