4-10-1857/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-10-1857

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 august 2010. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-1857 (2302,10,004637) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

H.M-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 26.05.2010 otsusele nr 2302,10,004637 H.M-i karistamises

LS § 7422

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: H.M, IK: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt H.M-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 26.05.2010 otsusele

nr 2302,10,004637 H.M-i karistamises LS § 74 22

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 26.05.2010 otsus nr 2302,10,004637 H.M-i karistamises LS § 74 22 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, osaliselt, so määratud karistuse määra osas.

3. Teha uus otsus, kergendades menetlusaluse isiku olukorda ja määrata H.M-ile LS

§ 7422

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolm) kuuks.

4. Karistuse 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 30 päevase edasikaebe

tähtaja möödumisest, so alates 24.09.2010.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 24.08.2010. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23.09.2010. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.09.2010.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 26.05.2010 otsusega nr 2302,10,004637 karistati H.M-i LS § 74 22 lg 2

alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 29.04.2010 kell

01.07 Tallinnas, Nõmme linnaosas Vabaduse pst ja Raba tänava ristmikul juhtis

mootorsõidukit kiirusega 78 +/- 6 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, millega pani toime LE § 124 p 1 nõuete rikkumise ja LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas H.M kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ning uue

otsuse tegemist, millisega määrataks talle karistuseks rahatrahv. Kaebust põhjendatakse sellega, et kaebuse esitaja töötab autojuhina ja tema keskmine kuupalk on 4500 krooni. Oma

töökohustuste täitmiseks vajab kaebuse esitaja juhtimisõigust ning kui temalt võetakse ära

juhtimisõigus, kaotab ta töö ja ta ei saa tasuda eelnevaid rahatrahve. Seetõttu palutakse võimalusel määrata juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et viimase aasta jooksul ei ole olnud ühtegi samalaadset rikkumist. Kui juhtimisõigus ära võetakse ei saa üüri maksta. Autota ei saa midagi teha. Ei vaidle vastu, et ületas kiirust, 2-3 autot sõitis temast eespool,

temal oli reisija peal, kuid peeti kinni teda. Jääb väärteoprotokollis antud seletuse juurde. Ametlikult ei tööta, naisel on autorent, rent koos juhiga ja teenib sellega kui palju on võimalik teenida. Selle aasta algusest määratud rahatrahvid on tasumata. Palub anda võimalus karistada rahatrahviga, maksab jõudumööda eelmisi trahve. Kui juhtimisõigust ei ole, siis ei ole rahalisi vahendeid, et tasuda.

Kohtuväline menetleja leidis, et on tehtud õige otsus ja selle tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise

menetleja arvamuse, kontrollinud väärteotoimiku materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik asulasisesel teel

mootorsõidukit juhtides juhtinud sõidukit kiirusega 78 +/-6 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Väärteoprotokolli koostamisel antud selgituses, mille

juurde jäi kaebuse esitanud isik ka kohtuistungil, on menetlusalune isik põhjendanud tähelepanematusega seoses suhtlemisega kaasreisijaga. Kohtu arvates viitab selline põhjendus ilmselgelt sellele, et menetlusalune isik ei ole teel tähelepanelik ning ta tegeles toimingutega, mis segasid juhtimist ja liikluskeskkonna, seejuures ka juhitava sõiduki sõidukiiruse tajumist, millega menetlusalusest isikust juht selgelt rikkus liikluseeskirjas sätestatud juhi üldkohustusi. Selline juht on aga liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei pea oluliseks liiklusohutust.

Kaebuses on algselt taotletud ühe põhikaristuse asendamist teiseliigilise põhikaristusega, mis kehtiva seadusandluse tingimustes ei ole võimalik. Samas on taotletud ka kaebuses seda, et

3

vaidlustatud otsus tühistataks ning kohus teeks uue otsuse, määrates karistuseks rahatrahvi. Taolise taotluse esitamist on põhjendatud sellega, et menetlusalune isik kaotab vastasel juhul töö ning ta ei saa tasuda eelnevaid trahve.

Kohtule on taoline väide töö kohta arusaamatu, kuivõrd väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik väitnud, et ta ei tööta. Seega ei saa ta ka töökohta kaotada. Kohtuistungil

esitas menetlusalune isik väite, et ta töötab mitteametlikult autojuhina. Kohus asub seisukohale, et sellist väidet ei ole võimalik kontrollida, kuivõrd väidetavalt saadav tulu ei ole

deklareeritud ja tegemist on sel juhul tulu varjamisega. Sissetuleku olemasolu tõendamisel aga tõendaks isik maksualase süüteo toimepanemist, so uue süüteo toimepanemist.

Mis puudutab viidet varasemate trahvide kohta, siis selle viite tõttu on kohus sunnitud

pöörduma karistusregistri andmete poole, millised leiduvad väärteoasja materjalides ning

nendest andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase aasta jooksul karistatud

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest viiel korral rahatrahvidega, sealhulgas ka

samalaadse väärteo toimepanemise eest. Enne seda on teda samuti korduvalt karistatud

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, seejuures ka samalaadsete väärtegude

toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka eriõiguse äravõtmisega. Sellele vaatamata on menetlusalune isik järjekindlalt jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seejuures on

suurem osa eelnevatest rahatrahvidest jäetud tasumata, millest saab järeldada, et kõik need karistused on kustumata. Seega ei avalda seni määratud rahatrahvid menetlusalusele isikule

soovitud mõju, so ei tekita menetlusaluses isikus soovi hoiduda liiklusalaste väärtegude

toimepanemisest. Sellest tulenevalt saab teha ühese järelduse selle kohta, et menetlusaluse

isiku rahalisel mõjutamisel puudub alus, sest isikul puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud

mõjutusvahendeid ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti ja põhjendatult

kohaldanud sanktsioonis ettenähtud teiseliigilist põhikaristust, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest

21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kaebuses on leitud, et

juhtimisõiguse äravõtmine tingib töö kaotuse ja eelnevate trahvide tasumise võimaluse. Samas on karistusandmetest näha, et eelnevad trahvid on senini suuremas osas tasumata ning

menetlusalusel isikul on sellest tulenevalt suured rahalised kohustused, kuid sellegipoolest

taotletakse juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, kuivõrd kaebuse esitanud

isikul on väidetavalt töökoht, mille olemasolu ei ole võimalik kontrollida ja milline eeldab juhtimisõiguse olemasolu.

Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus ühe põhikaristuse asendamiseks teisega ei tulene

seadusest, kuivõrd ei väärteomenetluse seadustik ega karistusseadustik näe ette võimalust asendada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist rahatrahvi või rahalise karistusega, seda

ka mitte kaebemenetluses. Juba seetõttu ei saaks kohus esitatud kaebust rahuldada ega

vaidlustatud otsust seadusevastaselt tühistada. Kaebuses on ka asutud seisukohale, et

vaidlustatav otsus tuleks tühistada ja kohus peaks tegema uue otsuse, määrates karistuseks rahatrahvi. V™S § 132 p 2 võimaldab kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies

ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Taolisest sõnastusest oleks kaebuses esitatud taotluse lahendamine isegi võimalik, so kohus saaks tühistada määratud karistuse ja uue otsusega kohaldada teiseliigilist karistust, kuid see

oleks võimalik vaid juhul, kui selline lahend ei raskendaks menetlusaluse isiku olukorda.

4 Käesoleval juhul oleks selline lahend ilmselgelt menetlusaluse isiku olukorda raskendav,

kuivõrd uue rahatrahviga suurendataks veelgi menetlusaluse isiku seni tasumata rahatrahvidest tulenevaid juba isegi suuri rahalisi kohustusi ning kohtu arvates selline lahend

oleks menetlusaluse isiku olukorda oluliselt raskendav. Taolise lahendi tegemine on aga V™S § 132 p 2 sätte mõttega vastuolus ja sellest tulenevalt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebuse esitanud isiku selgitustest väärteo

toimepanemise asjaolude kohta ja tema karistusandmetest võib teha järelduse, et kaebuse

esitanud isik on liikluses jätkuvalt ohtlik ja selline liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada.

Arvestades kaebuse esitanud isiku karistusandmeid liiklusalaste väärtegude toimepanemise

kohta võib järeldada, et kaebuse esitanud isik on juba aastaid väga hästi teadlik sellest, et

liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis halvendab rikkuja majanduslikku olukorda ja võib piirata juhtimisõigust, so osalemist liikluses sõiduki juhina.

Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks

tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Kaebuse esitanud isiku käitumine liikluses seda

aga ei näita ja menetlusaluse isiku käitumine näitab pigem seda, et ta suhtub võimalikku järjekordsesse väärteokaristusse ja sellega kaasnevatesse kitsendustesse ükskõikselt.

Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälises menetluses on kohtuväline menetleja kohaldanud õigesti

sanktsioonis ettenähtud põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Samas on aga

karistus määratud maksimummääras ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt on karistuse määra

valikul lähtutud põhiliselt menetlusaluse isiku isikust, tema karistusandmetest ja tasumata

rahalistest kohustustest. Kohus leiab, et vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise

aluseks eelkõige süü ning karistuse määramisel arvestatakse ka karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust 22

km/h võrra, so LS § 7422

lg 2 märgitud rikkumise alammääras. Kohus leiab, et üldjuhul

määratakse karistus sanktsiooni keskmises määras ning juhul kui isiku süü on suur, antud juhul kui suurima lubatud sõidukiiruse ületamine ulatunuks 30-40 km/h, olnuks ka karistuse

määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras põhjendatud. Seejuures tuleb karistuse määramisel arvestada ka karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millest tingitult

siis kas määratakse karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis vastavalt keskmist määra ületavana. Menetletavas väärteoasjas karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tõusetub küsimus sellest, kas määratav karistus mõjutab

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kuivõrd karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud ka sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega, millele järgnevalt on teda taas karistatud rahatrahvidega ning teda on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellelt on juhtimise õigus karistusena ära võetud, siis menetlusaluse isiku liikluses osalemise aktiivsust ja karistuste rohkust arvestades

võib eeldada, et võimalus süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude

toimepanemisest on ilmselgelt küllaltki väike. Seetõttu tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, sellest, et oleks võimalik tagada liikluskord ja teiste liiklejate ohutus ning välistada menetlusaluse isiku käitumisest tulenev liiklusoht. Kohus asub seisukohale, et süü suurust ja

tasumata trahve arvestades tulnuks menetlusalust isikut karistada küll sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega, kuid seda oluliselt kergemas määras ja alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades menetlusaluse isiku käitumist liikluses ja sellest tulenevat

pidevat ohtu, leiab kohus, et süü suuruse kõrval on oluliseks karistuse määra mõjuteguriks käesoleval juhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis tingivad koosmõjus süü suurusega küll

vaidlustatud otsuses määratud karistuse kergendamise, kuid käesoleva otsusega karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

5

Eeltoodud motiividel leiab kohus, et esitatud kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja

vaidlustatud otsus osaliselt tühistamisele ning kohus teeb uue otsuse, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Märt Toming kohtunik