3-20-61/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-61 Haldusasi A.S. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama talle väljaspool vanglat olemasolevad jalanõud ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus A.S. riigi õigusabi taotlus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.S. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Jätta A.S. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus menetles kinnipeetava A.S. kaebust Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale jalanõud, mis on tal vabaduses olemas ning Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks kohtu määratavas summas seonduvalt kaebaja tervise kahjustamisega jalutuskäikudest ilmajäämise tõttu perioodidel 22. oktoober 2018 – 22. aprill 2019 ja 26. oktoober 2019 – 7. jaanuar 2020.

2. Tartu Halduskohus ei lubanud 31. augusti 2021. a otsusega kaebuse täiendamist nõudega hüvitada kaebajale alates 5. märtsist 2021 kuni mai 2021 jalutuskäikude mittevõimaldamisega tekitatud kahju ja nõudega kohustada Justiitsministeeriumit tegema otsust Viru Vangla üksuse juhi teenistusest vabastamise kohta (resolutsiooni p 1), jättis A.S. kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2), kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (resolutsiooni p 3) ja kuulutas haldusasja menetluse kinniseks (resolutsiooni p 4).

2

Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja nimetab tema soovitud jalatseid ortopeedilisteks ning leiab, et ta on õigustatud need saama arsti vastavate ettekirjutuste tõttu, on kohtuasja materjalide pinnalt selgelt järeldatav, et tegelikkuses ei ole tegemist ortopeediliste jalanõudega selle väljendi meditsiinilises tähenduses. Õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda endale konkreetsete jalanõude väljastamist ja saatmist. Süüdimõistetud kinnipeetavale on vanglas lubatud vaid sellised jalanõud, mis on vanglateenistuse poolt väljastatud või mis on ostetud vanglas asuvast kauplusest. Kaebajale on tagatud vältimatult vajalike esemete saamine vangla kulul, kui tal endal puudub võimalus nende ostmiseks või need on vajalikud meditsiinilisel näidustusel. Kaebaja tervisekaarti tehtud sissekanded ei saanud olla vanglateenistusele täitmiseks kohustuslikud. Õigusvastaseks ei saa pidada vangla tegevust kaebaja mittelubamisel talvisel ajal jalutuskäigule plätudega. Vanglal on keelatud asetada kinnipeetavat olukorda, mis kahjustab tema tervist. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik.

3. Tartu Ringkonnakohtule saabus 13. septembril 2021 A.S. riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja selgitab, et on alates augustist 2018 taotlenud Viru Vanglalt luba soetada uued välisjalatsid, kuna eelmised on kasutuskõlbmatud, kuid vangla keeldub lubama uusi jalatseid soetada. Alates 2018 kasutab kaebaja nii sisekui ka välisjalatsitena plätusid. Ortopeedi luba ei ole olnud vanglale veenev põhjendus jalatsite lubamiseks. Seoses sellega keelatakse kaebajal minna värske õhu kätte jalutuskäigule siiani juba umbes ühe aasta jooksul ning seetõttu on kaebaja füüsiline tervis saanud kannatada. Kaebaja soovib mõistliku ja juriidiliselt korrektselt aega ja ressurssi säästvat menetlust kaitsja abiga, kuna kaebaja vajadusi jalatsite soetamiseks ei mõisteta. Kaebaja soovib saada õigust kaitsta enda tervist ja luba kehaindeksile ja tervisele vastavate jalatsite saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et A.S. riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele.

5. Riigi õigusabi liigid ning õigusabi saamise tingimused ja korra näeb ette riigi õigusabi seadus (RÕS). Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud taotluses palunud määrata temale riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kirjeldades vaidluse asjaolusid ja viidates haldusasjale nr 3-20-61. Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 ls-le 2, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning arvestades kohtuasja menetluse käiku, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 31. augusti 2021. a otsuse vaidlustamiseks, s.o apellatsioonkaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks apellatsioonimenetluses Tartu Ringkonnakohtus (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 8).

6. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 p-des 1 ja 12 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. A.S. taotleb riigi õigusabi halduskohtu

31. augusti 2021. a otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega kaebaja taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas halduskohtule piisavalt põhjaliku kaebuse ja kaebuse täpsustuse, mistõttu on kohtule arusaadavalt selgitatud probleemi olemust ja kaebaja seisukohti. Kaebaja on esitanud kohtule korduvalt täiendavaid seisukohti koos asjakohaste tõenditega. Samuti on kohtueelse menetluse käigus kaebaja esitanud vanglale arusaadava sisu ja taotlusega dokumendid. Selleks, et väljendada oma rahulolematust halduskohtu otsuse osas, ei ole vajalik

3

omada õigusalast haridust. Kaebajal on varasemast ajast kogemus kohtuga suhtlemisel ja kohtus enda õiguste kaitsmisel. Halduskohtu 31. augusti 2021. a otsuses on halduskohus põhjalikult ja detailselt selgitanud asjassepuutuvaid menetlusnorme ja enda seisukohti ning põhjendusi. Kaebaja esitatud seisukohtade põhjal tema teadmisi arvestades ei tohiks olla halduskohtu otsusest arusaamine ja apellatsioonkaebuse koostamine raske. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja argumendid, miks halduskohtu lahend ei ole tema arvates õige. Lisaks ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. Asjaolu, et kaebaja soovib aega ja ressurssi säästvat menetlust esindaja abil, ei ole riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamise aluseks.

8. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.

9. Kaebaja algatatud vaidlus on seotud sellega, et kaebaja soovib saada enda kasutusse jalanõusid, mis on tal olemas, kuid asuvad väljaspool vanglat. Kaebaja sõnul on tegemist ortopeediliste jalanõudega, mida tal on tervise kaitseks vaja kanda. Samuti ei lasta kaebajat olenevalt ilmastikuoludest praegu kasutatavate jalanõudega värske õhu kätte jalutama. Halduskohus jättis A.S. kaebuse rahuldamata.

10. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul A.S. suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused halduskohtule arusaadavaks teha ning puudub alus arvata, et ta ei suuda oma seisukohti esitada apellatsioonkaebuse vormis ringkonnakohtule. Kuigi jalanõude, eriti ortopeediliste jalanõude, hinnaskaala võib olla erinev, oleks praeguse vaidluse menetlemisel kaebajale tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale konkreetsete jalanõude väljastamist ja saatmist, samuti on tal võimalus soetada jalanõusid vanglas asuva kaupluse vahendusel. Vastustajale teadaolevalt soovib kaebaja saada väljastpoolt vanglat tavalisi spordijalatseid. Vangla pakutud spetsiaalsetest ortopeedilistest sisetaldadest on kaebaja keeldunud.

11. Seega puudub vajadus määrata kaebajale esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti ei ole A.S. riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole enam apellatsioonimenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väide, et tema vajadust jalatsite soetamiseks ei soovita mõista ning ta vajab tervisele vastavaid jalanõusid, ei ole eelnevalt väljatoodud asjaolude alusel piisavad riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et A.S.le riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)