2-20-145203/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

21. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-145203

Tsiviilasi

Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avaldus A. S.’i vastu

võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Avalda: Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu (registrikood

xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Erik Niinemaa

(e-post: info@aron.ee)

Puudutatud isik: A. S. (isikukood: xxxx, tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avaldus A. S.’i vastu võla nõudes.

2. Välja mõista puudutatud isikult A. S. avaldaja Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu kasuks

põhivõlgnevus summas 2 063,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 39,98

eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult A. S. avaldaja Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu kasuks

viivis tasumata põhinõudelt (2 063,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 01.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

5. Välja mõista puudutatud isikult A. S. avaldaja Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu kasuks

põhjendatud menetluskulud summas 300 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu esitas 17.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. S. 1 572,39 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

15.03.2021 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise

jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. 05.04.2021 esitas avaldaja Harju Maakohtule

avalduse A. S.’i vastu võla nõudes.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik xxxx asuva korteriomandi omanik. Puudutatud isikul

on avaldaja ees korteri majandamiskulude võlgnevus 01.04.2021 seisuga summas 2 063,29

eurot, mis on tekkinud korteriühistu poolt 15.12.2018-15.03.2021 esitatud arvete täielikult või

osalisest tasumata jätmisest. Avaldaja on arvestanud puudutatud isiku poolt ebapiisavalt

tasutud makseid VÕS § 88 lg 8 kohaselt ning lugenud, et täitmine on toimunud esmalt

sissenõutavaks muutunud viivisintressi ning seejärel põhikohustuse katteks. Puudutatud

isikule esitatud arvetel määratud igakuised majandamiskulud sisaldavad vastavalt

majanduskavale, korteriühistu raamatupidamise kulusid, elamu korrashoiu kulusid

(haldusteenus, tehnohooldus ja heakorratööd), tarbimisteenuse kulusid (üldelekter, küte, vesi,

prügivedu) ja sihtotstarbelisi tasusid (elamu remondifond, reservfond).

3. Korteriühistu põhikirja punkt 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud

kululiikide eest ühistu arvele makseid.

4. Lisaks on avaldaja on arvestanud puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevuselt

ajavahemiku 01.11.2020 – 28.02.2021 eest viivist 0,022 % päevas, kokku summas 39,98

eurot.

Puudutatud isiku vastuväited

5. Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub

rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

8. Kinnistusregistri andmetel on A. S. xxxx (registriosa number xxxx) asuva korteriomandi

omanik. Seega on puudutatud isik Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4

mõistes.

9. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt

valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike

kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad

korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste

eest. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades

korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud

tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

10. Avaldaja nõude kohaselt on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus 01.04.2021 seisuga

summas 2 063,29 eurot, mis on tekkinud korteriühistu poolt 15.12.2018-15.03.2021 esitatud

arvete täielikult või osalisest tasumata jätmisest. Avaldaja on oma nõude kujunemise asjaolud

avalduses esitanud ning nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud arved,

korteriühistu raamatupidamise väljavõtted puudutatud isiku võlgnevuse kujunemisest

ajavahemikul 2019-2021 ning korteriühistu üldkoosoleku protokolli 06.05.2019, millega 2019

aasta majanduskava on kinnitatud.

11. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.

12. Korteriühistu põhikirja punkti 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud

kululiikide eest ühistu arvele makseid.

13. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustust avaldaja ees täitmata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega

viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS

§ 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes.

14. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse

tasumist täies ulatuses, mistõttu rahuldab kohus Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avalduse

A. S.’i vastu võla nõudes.

15. Avaldaja nõuab viivist 39,98 eurot (viivisemäär 8% aastas). Avaldaja viivisenõue ei ole

vastuolus seadusega ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.

16. Avaldaja palub välja mõista viivise alates 01.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras. Kohus peab avaldaja nõuet põhjendatuks.

Menetluskulud

17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

18. Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda.

19. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies

ulatuses puudutatud isiku kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

21. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

23. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv kogusummas 100,94 eurot ja

õigusabikulud 440 eurot.

24. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tuleb hagita menetluse avalduse esitamisel tasuda

riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

riigilõivu summas 50,94 eurot ja lisaks avalduse esitamisel hagita menetluses summas 50

eurot. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu enam 50,94 euro ulatuses, on avaldajal võimalik

esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on antud juhul

põhjendatud kuluks riigilõiv summas 50 eurot, milline kuulub puudutatud isikult avaldaja

kasuks väljamõistmisele.

25. Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Avaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 440 eurot, mille moodustab

õigusabi osutamine 4,4 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus, tutvunud esitatud

menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et avaldaja

õigusabikulud on ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja

keerukust ei saanud kohtu hinnangul käesolevas menetluses õigusabi osutamiseks kuluda

kokku rohkem kui 2,5 tundi (s.o 250 eurot).

26. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja

põhjendatud menetluskulud summas 300 eurot (50 eurot riigilõiv + 250 eurot õigusabikulud).

27. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik