2-19-19160/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-19160

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-19-19160

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.09.2021, Narva kohtumaja

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtuasi

O S hagi J S S vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O S (IK XXX), elukoht: XXX

Hageja seaduslik esindaja: T S (end S) (IK XXX),

elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Helen-Lumelille

Tomberg

Kostja: J S S (sünd XXX), elukoht: XXX

Kostjale määratud esindaja: Andrei Matvejev,

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 25.03.2021, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

1. Mõista kostjalt J S S hageja O S kasuks välja ajavahemiku 06.12.2018 kuni

05.12.2019 eest tagasiulatuvalt elatis summas 3000 eurot.

2. Mõista kostjalt J S S hageja O S kasuks välja elatis alates 06.12.2019 kuni

hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus.

3. Kohustada J S S maksma O S igakuine elatusraha T S (endine S) pangakontole

XXX iga kuu 1. kuupäevaks.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja riigi õigusabi kulud jäävad kostja

enda kanda ja nende suuruse ning maksmise korra määrab kohus kindlaks

eraldi määrusega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

1(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavaldus

1. Hageja esitas 06.12.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja

mõista igakuine elatis ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast vastaval kuul, O S ülalpidamiseks alates hagi esitamisest O S

täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatisevõlgnevus Olivia

Stennetti ees tagasiulatuvalt perioodi 06.12.2018- 05.12.2019 eest ühekordses summas

3223,23 eurot. Hageja ema on kostja poole pöördunud ettepanekuga anda lapsele

ülalpidamist, kuid kostja on sellest keeldunud.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ema ja kostja abielust O S ja pere elas Londonis.

Hageja ja hageja ema lahkusid enda kodust Londonis ja tulid 02.10.2018 Eestisse

puhkusele. 26.10.2018 pidid hageja ja hageja ema tagasi Londonisse lendama, kuid

24.10.2018 teatas kostja hageja emale telefoni teel, et ta ütles üles Londonis asuva ühise

kodu üürilepingu, tegi korteri tühjaks ning viis mööbli ning hageja ja hageja ema asjad

oma sõbra juurde garaaži. Kostja ütles, et hageja emale, et ta jääks lapsega Eestisse.

3. Kostja esitas 05.11.2018 avalduse lapse tagastamiseks Ühendkuningriiki Haagi

25.10.1980.a. lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni

alusel. Kostja avaldus jäeti rahuldamata. 21.11.2019 määrusega asjas nr 2-19-4575

lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja ainuhooldusõigus anti üle hageja emale.

Hageja ja kostja ei suhtle regulaarselt ning kostja ei ole vastanud hageja ema

küsimustele lapse külastamise kohta.

2(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

4. Hageja ema on korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga anda lapsele

ülalpidamist, kuid kostja ei ole seda kordagi teinud alates novembrist 2018. Esmalt

viitas kostja põhjendusega, et lapseröövi avalduse menetluse käigus soovitasid elatist

mitte maksta tema Ühendkuningriigi advokaadid, sest vastasel juhul ta justkui

aktsepteerinuks lapse elamist Eestis. Konventsioonil põhinenud kohtuvaidlus lõppes ja

kohtulahend jõustus 27.07.2019, millisest ajast alates oleks kostja saanud nii elatist

maksta kui ka soovi korral tulla Eestisse last vaatama, mida ta kumbagi teinud ei ole.

Kostja vastus

5. Kostja esitatud vastuse kohaselt kaotas ta 2019. aasta alguses töö ning tal on raskuseid

igapäevaste kulude katmisega ja on sunnitud raha sõpradelt laenama, kuna tema

igakuised tulud on väiksemad kui kulud. Seetõttu ei ole ta võimeline elatist tasuma.

Kostja on siiski valmis tasuma igakuiselt 50 naela. Lisaks märkis kostja, et tal puuduvad

vahendid, et tõlgile tasuda.

6. Kostja leidis, et kuivõrd ta ei valda eesti keelt ning kohtumenetlus on eesti keeles, on ta

menetluslikult halvemas seisus ning palus edastada dokumendid inglise keeles. Kohus

selgitas, et riigi õigusabi saamiseks peab ta esitama tõendid enda majandusliku seisundi

kohta. Kostja esitas 12.03.2020 puudustega riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt on

kostja igakuine sissetulek 1000 naela, mida ta laenab oma sõpradelt. Kostjal puudub

kinnisvara ning täiendavad sissetulekud. Igakuised kulud on järgnevad: 2353 naela

eluaseme üür, 25 naela gaas, 10 naela TV-maks, 20 naela internet, 121 naela varamaks,

240 naela toit ja 35 naela mobiilsideteenus. Avalduse kohaselt kaotas kostja 2019

septembris töö, mille tõttu tal puudub sissetulek. Ta on loonud uue ettevõtte, kuid

arvestades uut ettevõtet, siis ei ole sissetulek stabiilne. 13.11.2020 rahuldas kohus kostja

riigi õigusabi saamise taotluse osaliselt.

7.

28.12.2020 esitas kostja seisukoha, milles leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja

igakuine sissetulek on 1000 naela, millest juba 461 naela kulub eluaseme üürile ning

kommunaalteenustele. Kulud toidule on Suurbritannias ka suuremad. Kostja rõhutas, et

lapse vajadused kuus on kuni 252 eurot ja sellest summast 60 eurot hüvitatakse

peretoetuse arvelt. Kostja leidis, et tal ei ole võimalik tasuda elatis 292 eurot kuus ning

palus hagiavalduse rahuldamata jätta.

Hageja täiendav seisukoht

8. Hageja asus seisukohale, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest ka siis, kui palk on väike. Vanem peab otsima tööd juurde ja teenima

sissetulekut, mis võimaldaks last kohaselt üleval pidada. Kostja ei ole esitanud ühtegi

mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ning samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et hageja välja toodud kulutused on tegelikkuses nõutust väiksemad. Kostja

väited sissetuleku suuruse kohta ei ole eluliselt usutavad, kuna kostja ja hageja ema

kooselu ajal olid need kolm korda suuremad. Hageja märkis, et lapse igakuised kulud on

järgmised: eluasemekulud 67 eurot, kommunaalmaksed 57 eurot ja muudest elamuga

3(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

seotud kuludest (TV, internet jms, sh. remondikulud) 100 eurot. Hageja igakuised

toidukulud on 130 eurot, logopeedi ja muud kõnehäirega seotud kulud ca 30 eurot,

ravimikulud (sealhulgas allergilise nahalööbe ravimine) 15 eurot, ujumistrenn eurot,

riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud ning vaba aja

veetmine 50 eurot, lasteaed 80 eurot. Kokku on lapse igakuised vajadused minimaalselt

739 eurot kuus. Lisaks on vaja arvestada asjaolu, et pärast lapse ja ema väljaviskamist

jättis kostja tagastamata kõik lapsele kuuluvad asjad ning lapsele oli vajalik uuesti

soetada vanker, käru, voodi ja mänguasjad.

25.03.2021 istung

9. Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et kostja jääb enda varem esitatud seisukohtade

juurde, tal ei ole raha, et elatist maksta. Hageja arvamuse kohaselt ei käitu kostja

heauskselt ning nähtavasti on tal ka töökoht, hageja esindaja leidis selle internetist.

Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid enda majandusliku seisundi kohta. Kostja ja

hageja ema ei suhtle omavahel alates oktoobrist 2020.

Hageja täiendavad tõendid

10. Hageja esitas tõendid igakuiste kulude kohta, mis on järgmised: eluaseme laenumakse

162,44 eurot, kindlustusmaksed 19,86 eurot, kommunaalmaksed 63,82 eurot, TV ja

interneti kulu 8,67 eurot. Lapse ja ema välja viskamine tingis kõikide uute asjade

ostmise ja perioodil 2020 – 2021 oli remondikulu kokku 1404,63 eurot ja mööbel 500

eurot, seega igakuiselt on lapse toa remont 117,05 eurot, mööbel 41,67 eurot. Hageja

igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused,

mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Lapsele on

vajalik tagada logopeediline abi vähemalt kaks korda nädalas, lisaks maksab hageja ema

veel täiendava kahe korra eest ise, kokku logopeediline abi 180 eurot kuus. Lapse

ravimikulud 15 eurot, ujumistrenn 40 eurot.

11. Hageja ema igakuine sissetulek on 98,36 eurot lapsetoetus. Teda peab üleval tema

abikaasa. Hageja ema on välja üürinud ruumid T OÜ-lt ilustuudio jaoks ning tema

kontole laekub üürnikult üüritasu stuudio(töö)koha eest, aga tema enda töökohta ei

kasuta, kuna ta ei tööta raseduse tõttu. Laekuva raha maksab hageja ema edasi

üürileandjale T OÜ.

Kostja lõppseisukoht

12. Kostja esindaja palus hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja

mõista elatis ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast vastavas kuus ja osas, millega palub hageja välja mõista kostjalt

elatisevõlgnevus O S ees perioodi 06.12.2018 kuni 05.12.2019 eest ühekordse summana

3223,23 eurot. Hageja ei ole suutnud tõendada, et ta kannab igakuiselt lapse kulusid

summas 922,52, seega on nõue paljasõnaline ja tõendamata. Hageja nõuded kinnisvara

laenumakse tasumiseks on põhjendamata, kuna kinnisvara omanik ja laenu saaja on T S.

4(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

Ka remondile tehtud kulud ei pruugi olla seotud hageja ülalpidamisega, selle kohta ei

ole tõendeid esitatud, kuna esitatud tšekid ei ole seondatud remondiga. Hageja ei ole

esitanud tõendeid logopeedi teenuse kasutamise kohta, esitatud on tõend logopeedi

teenuse määramise kohta. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et hageja ema teeniks

selleks piisavalt raha, et tagada kulud summas 922,52 eurot.

13. Kostja leidis, et elatise määramisel enne 15.01.2021 tuleb lähtuda uuringus „Lapse

vajaduspõhine miinimumelatis“ määratud summast 252 eurot ja sellest summast 60

eurot hüvitatakse peretoetuse arvel. Seega kuni 15.01.2021 kuulub sissenõudmisele

elatis summas 96 eurot kuus (252 eurot-60 eurot/2). 15.01.2021 sai hageja 3-aastaseks

ja elatise suurus peab olema 129 eurot kuus (318 eurot – 60 eurot/2).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

14. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate

seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid

kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool

peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

15. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär 500 eurot ning pool sellest

ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 250 eurot.. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le

1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-

s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates

5(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.

16. Hageja sünnitunnistuse kohaselt on hageja O S isaks kostja J S S. Selles osas pooltel

käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub (dtl 7).

17. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu

alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning

ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava

elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on

tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed

vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

18. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma varalisest seisundist üldjuhul kohustatud

andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1

sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist

maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-

2-1-174-16 leidnud, et: „PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema

varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud

asjaolud seda tingivad.“

19. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek on 1000 naela kuus, sellest ei jätku isegi

tema enda igapäevakulutuste katmiseks ning ta ei ole võimeline tasuma

miinimumsummas elatist (dtl 27). Kostja on viidanud ka sellele, et hageja ei ole

tõendanud oma kulusid ning arvestades igakuiselt laekuvat peretoetust, s.o 60 eurot

kuus, ei ole miinimumsummas elatise välja mõistmine õigustatud (dtl 56). Olenemata

kohtu mitmetest järelpärimistest ei ole kostja oma sissetulekuid täpselt tõendanud.

Kostja ei ole esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet ega ka sissetulekut kinnitavat

dokumenti. Arvestades, et tegemist ei ole Eesti riigis elava isikuga, siis ei ole kohus

teinud ka järelpärimisi Eesti krediidiasutustele. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema

kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida

vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Kohus leiab, et alaealine laps

ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise

maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta

võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kohus on seega seisukohal, et

kostjal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et vähemalt teenida tasu

6(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

miinimummääras kuus. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis on miinimumpalk

8,91 naela tunnis (mis on 1426 naela kuus (1664 eurot).

20. Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole

vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi

rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid

tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 13).

Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus

soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-118651 punkt 14). Arvestades, et kostja on soovinud elatise

väljamõistmist miinimumelatisest väiksemas summas, siis peab kohus vajalikuks

hinnata hagejate kulusid.

21. Kostja on enda seisukohtades viidanud uuringule „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“ (edaspidi uuring). Hagi esitamise hetkel oli laps XXX. Uuringu

leheküljel 37 on leitud, et 1-2aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi

põhjal on 252 eurot kuus. Praeguseks on laps saanud XXX. Uuringu lehekülje 38

kohaselt on kulud 3-aastasele lapsele Tallinnas 318 eurot kuus. Uuringu kohaselt on 3-

aastaste laste ülalpidamiskulud suuruses 434 eurot kuus (uuringu tabel 6). Hageja on ise

esitanud tõendid igakuiste kulude kohta, mis on järgmised: eluaseme laenumakse

162,44 eurot, kindlustusmaksed 19,86 eurot, kommunaalmaksed 63,82 eurot, TV ja

interneti kulu 8,67 eurot. Lapse ja ema välja viskamine tingis kõikide uute asjade

ostmise ja perioodil 2020 – 2021 oli remondikulu kokku 1404,63 eurot ja mööbel 500

eurot, seega igakuiselt on lapse toa remont 117,05 eurot, mööbel 41,67 eurot. Hageja

igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused,

mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Lapsele on

vajalik tagada logopeediline abi vähemalt kaks korda nädalas, lisaks maksab hageja ema

veel täiendava kahe korra eest ise, kokku logopeediline abi 180 eurot kuus. Lapse

ravimikulud 15 eurot, ujumistrenn 40 eurot. Kohus leiab, et kõik nimetatud kulud ei ole

kindlasti esmavajalikud. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud

otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb

arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna

lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist,

mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. […] tuleb esmalt kindlaks teha lapse

esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse

tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast

suurem.“ Olenemata sellest, et kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige

paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis saab seda siiski pakkuda

oma sissetulekute piires.

22. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulu ei ole laenumakse. Tegemist on

omanikukohustusega, nii kinnisvara kui ka laenukohustus on kolmanda isiku kohustus

ning kohus leiab, et olukorras, kus laenumakse on vajalik kinnisvara omandamiseks, siis

ei saa seda pidada ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Sama on ka

kindlustusmaksetega. Hageja on nõudnud väga suuri eluasemekulusid (dtl 95 jj), kohus

leiab, et lapse osa nimetatud kuludest ei saa olla võrdne täiskasvanute omaga. Tegemist

7(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

on eramajaga ning kohus leiab, et siinjuures ei saa omistada lapsele sama tarbimist,

millise valiku on teinud lapse ema ja tema uus abikaasa. Kohus leiab, et mõistlik on

lähtuda siinjuures uuringus toodud summast ja mõistab eluasemekuludena välja 26

eurot. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad

tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus.

Logopeediline abi 180 eurot, ujumine 40 eurot, ravimikulud 15 eurot. Kohus leiab, et

kulud söögile koos lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud. Samas kulud riietele

ja mänguasjadele on ülepaisutatud, lapsel ei ole esmavajalik osta igas kuus 50 euro eest

mänge ja raamatuid. Logopeedilise abi kulu leiab kohus olevat põhjendatud, kuna

hageja on esitanud nõustamismeeskonna otsuse abi vajalikkuse osas (dtl 139) ja ka

hinnakirja (https://www.logopeed.ee/et/teenused). Kohus leiab, et on põhjendatud seda

elatise suuruse juures arvesse võtta. Eelnevat ning ka uuringut arvesse võttes leiab

kohus, et hageja põhjendatud ühe kuu kuluks on 500 eurot.

23. Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, seega tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab ning

arvestama peab ka teise vanema kohustust last ülal pidada. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS

§ 116 lg 1). Kostja on viidanud, et hageja ema ei ole tõendanud, kuidas ta lapse kulusid

kannab (dtl 164). Hageja ema ei tööta hetkel ning tema igakuine sissetulek on 98,36

eurot (dtl 87). Siiski peab kohus oluliseks rõhutada, et hageja ema sissetuleku suurus ei

saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma. Samas on selge, et hageja

ema ei ole ka võimeline kandma sellises mahus lapse kulusid nagu ta on hagiavalduses

esitanud (461 eurot kuus).

24. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada ka hageja eest makstava peretoetustega.

Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et: „perekonnaseaduse

sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel

oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud

alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse

võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud

vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.“ Hagejate ema esitas kohtule

väljavõtte enda arveldusarvest, millest nähtub, et hageja ema arveldusarvele laekub

igakuiselt peretoetus summas 60 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole

põhjendatud elatist peretoetuse arvelt vähendada, kuna tegemist ei ole suure summaga,

mis kataks lapse vajadusi oluliselt.

25. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et:

„vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal

ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse

ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Tuleb

arvestada, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad.

Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta teenib, ei ole ta kohtu hinnangul

käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus,

8(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus

vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja kuludest ei nähtu

põhjendamatuid kulusid ning seega ei ole ka mõistlik eeldada, et kostja saaks enda

kulusid vähendada. Siiski märgib kohus, et vaatamata kohtu nõuetele (dtl 37 ja 81) ei

ole kostja esitanud tõendeid enda sissetulekute ega ka kulude kohta.

26. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostja sissetulek ei kata ka

tema enda igapäevaseid kulusid, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas

250 eurot kuus alates 06.12.2019. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja

praeguse sissetulekuga olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt

vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb esmalt tagada küll lapse

ülalpidamine, aga see ei tohi tekitada elatise võlgnevust vanemale, kelle puhul on ilmne,

et suurema elatise väljamõistmine süvendab rahalisi raskuseid.

27. Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et kui elatise miinimumsumma suureneb, siis

suureneb automaatselt ka hagejale makstav elatis. Riigikohus on 07.02.2018 lahendi 2-

15-15909 p 16 öelnud järgnevat: “ […] juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi

vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga

põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral.”

Arvestades Riigikohtu praktikat ning asjaolu, et kohus on elatist vähendanud alla

miinimummäära, ei saa kohus määrata ka elatise automaatset tõusu.

28. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud

taotluse mõista välja kostjalt elatise võlgnevus alates 06.12.2018 kuni 05.12.2019

summas 3223,23 eurot. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et hageja ema oleks kostjal

palunud hagejale ülalpidamist anda, nähtub selgelt, et kostja on sellest keeldunud (dtl 8

ja 10). Tartu Ringkonnakohus on 30.06.2021 lahendi 2-20-8404 p 8.1 märkinud, et isik

ei kaota tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse nõudeõigust üksnes selle tõttu, et ta ei ole

seda järjepidevalt nõudnud. Ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 96 ja § 97 lg 1 ning

seega oli kostja kohustatud täitma ülalpidamiskohustust olenemata sellest, kas hageja

ema seda ajavahemikul 06.12.2018 kuni 05.12.2019 nõudis või mitte. Kohus leiab, et

põhjendatud on lähtuda samast elatise suurusest 250 eurot kuus. Hageja vajadused ei ole

selle aja jooksul väga ulatuslikult muutunud, kuna hageja vanus ei ole nii palju

muutunud. Samas on oluline arvestada ka asjaolu, et tulenevalt sellest, et kostja ei ole

tagastanud hageja asju (käru, vanker jne), siis tekkis hagejal lühikese perioodi jooksul

palju kulusid, mis olid tema ülalpidamiseks esmavajalikud. Samas kostja hagejale

ülalpidamist ei andnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja tagasiulatuvalt

elatis summas 3000 eurot (06.12.2018 – 05.12.2019).

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab,

et kostjalt J S S tuleb hageja O S kasuks välja mõista elatis alates 06.12.2019 kuni

hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus. Lisaks mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 3000 eurot tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.12.2018 kuni 05.12.2019

eest ühekordse summana elatise võlgnevuse katteks.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

31. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust

mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg

1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

HAGI HIND

32. Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. TsMS § 129 lg 2 kohaselt,

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele

järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 esimese lausega

määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

33. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 292 eurot üheksaga, mis teeb hagi

hinnaks 292 x 9 = 2628 eurot.

MENETLUSKULUD

34. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise

nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda

kanda.

35. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 kohaselt määrab kohus pärast isikule

õigusteenuse osutamise lõpetamist RÕS § 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi

õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud

tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja riigi õigusabi kulud

jäävad kostja kanda ja nende suuruse ning maksmise korra määrab kohus kindlaks eraldi

määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 22.06.2022 kohtuotsusega.

10(10)