2-21-13686/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13686 Tsiviilasi M K hagi V K vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: M K Kostja: V K Asja läbivaatamine 20.09.2021 kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M K hagi V K vastu abielu lahutamise nõudes. 2. Lahutada M K ( ja V K ( abielu, mis on registreeritud Kingissepa rajooni perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 57. 3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. 4. Kummagi poole kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. M K (hageja) esitas 01.09.2021 Pärnu Maakohtule hagi V K (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja esitatud asjaoludel on abielu sõlmitud XXXXXXXX Kingissepa rajooni perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 57. Hagiavalduses palub hageja abielu lahutada kuna elab abikaasaga juba 20 aastat lahus. Abikaasal on teine naine ja X aastane tütar. Hageja väitel ei ole abikaasa lahutuse ja perekonnaseisuametisse tulemisega nõus. Hageja soovib pärast lahutust jätta oma perekonnanimeks K. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega abielutunnistuse. 2. Hagimaterjalid, 02.09.2021 menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse 20.09.2021 istungile on kostjale isiklikult allkirja vastu 09.09.2021 kätte toimetatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja 20.09.2021 kohtuistungil isiklikult ära. Menetlusdokumendid ja kohtukutse on kostjale isiklikult allkirja vastu 09.09.2021 kätte toimetatud (väljastusteade dtl 19). Seega oli kostja hagi esitamisest ja istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kostja 20.09.2021 kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut selle põhjustest. Hageja avaldatud telefoninumbril kohtul kostjaga kontakti saada ei õnnestunud. Hageja avaldas kohtus, et kostjaga on lahutusest räägitud, kuid see ei huvitavat teda. 5. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 7. Kostja ei ole võimalust hageja nõuetele vastuväiteid esitada kasutanud. Kohus tuvastas, et poolte abielu on XXXXXXX Kingissepa rajooni perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 57. Hageja väitel elavad pooled juba 20 aastat lahus, st abielulised suhted on lõppenud 20 aastat tagasi. Sellele annab toetust väide, et kostja on elanud teise naisega ja tal on X-aastane tütar. Viimase õigsust on kohus rahvastikuregistri andmete alusel kontrollinud, kostjal on XXXXXX sündinud laps. Poolte ühised lapsed on sündinud varem. Istungil kinnitas hageja, et kostja temaga koos ei ela. Abielu on hageja sõnul puhas formaalsus. Eeltoodu alusel tuleb PKS § 67 lg 2 sätestatud eeldus abielusuhete lõppemisest olukorras, kus abikaasad on vähemalt 2 aastat eraldi elanud, praegusel juhul täidetuks lugeda. Eelduse ümberlükkamine kümme korda pikema lahuselu tingimusis olnuks kostja ülesanne. 8. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et PKS mõtte kohaselt on abielu

vabatahtlik liit, mistõttu abielu ei ole võimalik säilitada ega abielusuhteid taastada ilma mõlema poole vastava taheta. Kostjale olid kohtu dokumendid kätte toimetatud ja ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid kostja ei ilmunud kohtuistungile ega ole kohtult taotlenud pooltele leppimisaja andmist. Leppimisaega ei pidanud kohtuistungil asjakohaseks ka hageja. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada. 9. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik