1-20-9406/30 · 1-20-9406/30 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9406 (20267000087) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed

Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kohtu

istungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 1. september 2021, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi D.B (D.B) es Kar 3 süüdistus S § 121 lg 2 p 2 ja järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu 5. märtsi üldmenetluses Maakohtu 2021 otsus

Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Janek Valdma Prokurör

Indrek Kalda Süüdistatav D.B , isikukood: XXX, elukoht: , EV XXX kodanik, , emakeel eesti keel, XXX, XXX, kehtiva XXX d karistused puuduvad

, tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Janek Valdma

RESOLUTSIOON

1. u Maakohtu 2021 otsus D.B Tühistada Pärn 5. märtsi

süüteoasjas KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi 2019 juunis, 2019 sügisel ja 2020 jaanuari keskel (sünd osaliselt, s.o X XX.XX.XXXX

) kehalise väärkohtlemise ning mõistetud karistuse osas.

2. Teha tatud osas uus otsus, millega tühis mõista D.B süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi õigeks väärkohtlemise X kehalises s. Karistada D.B-d 2018 augustis C KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

kehalise väärkohtlemise eest ta talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. ja mõis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui D.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata D.B-le lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 3.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 5. Valdma & Partnerid Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses D.B-le kokku 879,60 osutatud riigi õigusabi eest

(kaheksasada seitse 146,60 eurot. kümmend üheksa ja 60) eurot, s.h käibemaks

6. eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Jätta

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2021 otsusega üldmenetluses süüdi KarS § tunnistati D.B 121 lg 2 p-de vangistusega 8 kuud. 2, 3 järgi ja karistati

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui D.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati D.B-le lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Menetluskuludena mõisteti D.B-lt riigituludesse sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 387,60 eurot, kokku 1263,60 eurot.

menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati kohustades D.B-d tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 105,30 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni. Kaitsja 16.02.2021 taotluse kohtumenetluse

s riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1016,40 eurot, jä läbi vaatamata. ttis kohus

3 2. D.B lg 2 p-de 2 ja 3 4- kehalise

oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 järgi s väärkohtlemise episoodi toimepanemises enda elukaaslase C ja poja X suhtes, mis seisnesid selles, et tema: 1) 2018.a. korteris, augustis täpselt tuvastamata kuupäeval kesköö paiku XXX haaras käega oma diivanil istuval elukaaslasel C- C-le tahtlikult l juustest, tiris ja raputas teda, millega põhjustas füüsilist valu; 2) 2019.a. XXX asuvas korteris, juunis täpselt tuvastamata kuupäeval lõi ühel korral lahtise käega oma 2-aastast poega X XX.XX.XXXX X-le tahtlikult (sünd ) pähe, põhjustades oma tegevusega füüsilist valu; 3) 2019.a.

sügisel täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal täpselt tuvastamata kellaajal XXX korteris -aastast poega X X- lõi oma 2 ühel korral rusikas käega pähe, põhjustades oma tegevusega l

e tahtlikult füüsilist valu; 4) 2020.a. jaanuari keskel täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal täpselt tuvastamata kellaajal XXX korteris haaras oma 3-aastasel pojal X-l käega kaelast ja viskas ta põrandal olnud madratsile pikali kõhuli asendisse, seejärel viskas üle lapse teki ja lõi läbi teki kannatanut ühel korral rusikas

käega pähe ja ühel korral jalaga pähe, põhjustades oma tegevusega le tahtlikult füüsilist valu. X-

3. Maakohus asus otsuses seisukohale, et D.B-le

kohtus hinnatud tõenditega on kõik ett episo . Kannatanu eheidetavad vägivallateod kõikides odides usaldusväärselt tõendamist leidnud C ja tunnistaja Q ütlused luges kohus usaldusväärseteks ja riimuvateks teiste süüstavate tõenditega. Kohus ei tuvastanud D.B poolt enda elukaaslase ja poja suhtes toime pandud vägivallategude õigusvastasust süüd välistavaid asjaolusid Süüdistatava ütlusi, et tema ei o ega . le talle süüdistuses inkrimineeritud tegusid toime pannud, ei pidanud kohus usaldusväärseteks. Tõendid, mis D.B versiooni usaldusväärselt kinnitaksid, puuduvad. Kohtu hinnangul pani süüdistatav talle etteheidetavad vägivallateod toime otsese tahtluseg a. Kaitsja 16.02.2021 esitatud taotluse kohtumenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1016,40 eurot jättis kohus läbi vaatamata, sest kohtuvaidlus peeti 10.02.2021, kuid kaitsja ei esitanud tasutaotlust enne kohtu nõupidamistuppa suundumist.

Apellatsiooni sisu 4. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsioon a kaitsja J. Valdma

i süüdistatav , vaidlustades kohtuotsuse tervikuna ja osas, milles kohus

vaatamata kaitsja süüdimõistva jättis läbi 16.02.2021 esitatud taotluse

kohtumenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Apellant palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega D.B talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ning kaitsja 16.02.2021 tasutaotlus rahuldada. Apellandi hinnangul ei arvestanud

kohus kõiki asjas kogutud tõendeid ja asjaolusid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse süüstavate tõendite usaldusväärsuses. 4.1. Apellant leiab, et olukorras, k

us kogu süüdistus põhineb konkreetselt kannatanu ütlustel, ei ole ütluste vastavusel süüdistuse formulatsiooniga tõendi usaldusväärsuse hindamise seisukohalt mingit väärtust. 4.2. seks, mis seavad Kannatanul ja süüdistuse kahel tunnistajal on motiiv rõõnavate ütluste andmi

kannatanu ütluste usaldusväärsuse põhjendatud kahtluse alla. ooldusõiguse tsiviilvaidluses võib H ühe poole süüditunnistamine olla teisele poolele soodsa lahendi saamiseks võtmetähtsusega tõend.

Süüdistuse kaks tunnistajat on otseselt osalenud nn. lapseröövi katses ja omavad huvi tsiviilvaidluse lahendamisest kannatanu kasuks. Sellises olukorras ei saa kohus kategooriliselt järeldada, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, vaid peaks olema vähemalt üks rõõnamotiivist vaba tunnistaja ütlus või materiaalne tõend, mis ainult

rõõnamotiividega kannatanu või tunnistaja poolt antud süüteokirjeldust kinnitaks.

4 4.3. Kannatanu tema ei ole andnud tõeseid ütlusi ja küsitlemisest kohtuistungil saab järeldada, et kannatanu ei räägi tõtt ning ta on valmis kasutama mistahes vahendeid D.B-lt lapse äravõtmiseks. Apellandi hinnangul on kannatanu ja tunnistaja ütlused sündmuste Q faktoloogias ka vastuolulised. 4.4. t, miks oli vaja Kannatanu ja tunnistajad ei anna mõistlikku, usutavat seletus süüdistuse aluseks olevate väidetega välja tulla ca kaks väidetavaid sündmusi ning - , poolteist- ja aasta peale peale seda kui oldi üheskoos tehtud nn. lapseröövi katse ning algatatud tsiviilkohtumenetlus lapse hooldusõiguse süüdi äravõtmiseks. statavalt

4.5. Tunnistaja D kannatanu valmis halvustama ütlustest nähtub, et lapse hooldusõiguse nimel on ja rõõnama süüdistatavat igal võimalusel ja viisil. 4.6. Veel leiab apellant, et t amistuppa siirdumist esitamise p asutaotluse enne nõupid õhimõtet ei saa ega

mis on asjakohased lepingulise kaitsja tohi käsitleda aksioomina. Põhjendused, menetluskulude taotluse esitamise kohta, ei pruugi seda olla teisel ajal ja teisel juhul riigi määratud kaitsja taotluse kohta. Apellant on esitanud tasut selle esitamine ei aotluse esimesel võimalusel ja takistanud maakohtul taotlust lahendamast. Et kohus allkirjastas 10.02.2021 kohtuistungi protokolli 16.02.2021 ja apellant esitas menetluskulu taotluse samuti 16.02.2021, ei saanudki apellant menetluskulu taotlust kohtuistungil osalemise eest varem esitada. Taotluse läbi vaatamata jätmine on vastuolus kirjutatud õigusega. 4.7. Apellant palub apellatsioonimenetluses hüvitada D.B-le õigusabi osutamise eest määratud kaitsja tasu.

5. Ringkonnakohtu istungil kaitsja enda apellatsiooni

jäi s toodu juurde, süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Prokurör palus jätta

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni sisuga ja ära kuulanud menetlusosalised leiab, et osad kaitsja apellatsiooni , s.o need, mis s esitatud väited käsitlevad süüdistatava poolt enda alaealise poja X

ajal ja kehalist väärkohtlemist süüdistuses kirjeldatud viisil, on asjakohased ja annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks väärivad tähelepanu, tühistamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

7. X kehalise Kohtukolleegium nõustub täielikult kaitsjaga selles, et D.B-d süüstavad ütlused väärkohtlemise episoodides põhinevad üksnes kannatanu ütlustele, C ning tunnistajate Q ja Q muid süüdistatavale esitatud süüteokirjeldust kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kannatanul ja süüdistuse kahel tunnistajal oli ühine motiiv D.B-d rõõnavate ütluste andmiseks. Kohtukolleegium selle kaitsja argumendiga nõustuda ei saa, sest C oleks algatanud tsiviilkohtus D.B-lt ei ole leidnud usaldusväärselt tõendamist, et kannatanu lapse hooldusõiguse äravõtmise menetluse, millest oleks otseselt huvitatud nii kannatanu ise kui tunnistajad. Kannatanu on kohtuistungil maakohtus ise kinnitanud, et lapse hooldusõiguse vaidlusi ei ole ega pole kunagi olnud. Kannatanu on kinnitanud kohtuistungil tal süüdistatavaga sedagi, et vihavaenu tal D.B vastu ei ole ning kui jätta kõik halb kõrvale, on D.B tegelikult hooliv ja heasüdamlik.

Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et nii tunnistajate ütlustes nde ütluste Q ja R kui ne kõrvutamisel kannatanu ja süüdistatava ütlustega esinevad vastuolud, millele arusaadavaid selgitusi antud ei ole. Kohtukolleegium peab vajalikuks 63 lg 1 kohaselt on kannatanu ja tunnistaja selgitada, et KrMS § ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas kannatanu ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi

5 muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlused on vastuolus teiste isikuliste ja kirjalike tõenditega ning Kohtuotsuses saab tugineda

kas ütlused on eluliselt usutavad. üksnes usaldusväärsetele tõenditele.

8. Kohtu X

kolleegiumi hinnangul leidis maakohus tõendeid kehalise väärkohtlemises episoodides kogumis hinnates ebaõigesti, et kõik kolm episoodi on leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistajate haakuvate ütlustega, mis kinnitavad D.B-le esitatud süütekirjeldust X suhtes toimepandus. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada, et tunnistaja R ütlustest tulenevalt ei näinud tunnistaja isiklikult pealt ühtegi kehalise väärkohtlemise episoodi süüdistatava poolt ja X väidetavatest süüdistatava vägivallategudest sai ta käest mingi aja teada C ja tunnistaja Q möödudes. Seega ei saanuks maakohus R käsitleda ütlusi KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt nn vahendliku tunnistaja ütlustena, lugeda neid usaldusväärseteks ega tugineda nendele D.B süü tuvastamisel 2019 juuni episoodis. Lisaks ei haaku R C ega tunnistaja Q ütlused ütlustega 2019 juuni episoodi osas, R tema teada C C ja Q kuivõrd ütluste kohaselt sel õhtul kodus ei olnud, kuid ütlustest nähtuvalt oli sel õhtul kodus ja magas. C

Samuti leiab kohtukolleegium, et ka tunnistaja Q ütlusi, kinnitamaks D.B-le süüteokirjelduses esitatud asjaolusid X kehalise väärkohtlemise episoodides, ei saanuks maakohus käsitleda KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt nn vahendliku tunnistaja ütlustena, lugeda neid usaldusväärseteks ega nendele D.B süü tuvastamisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi tugineda. Q kohtuistungil antud ütlused 2019 episoodis on vastuolus nii ütlustega, mille kohaselt m C agas kannatanu koos poeg X- ga teises toas kui ka D.B ütlustega selles, et tema ei ole enda last löönud ja sellist sündmust ei ole olnud. Q X ütlused „.. kui ma selja keerasin, tõstis D.B käe ja hakkas nutma…“ ei tõenda aga S. D.B-le X etteheidetavat tegu, sest samas nähtub tunnistaja ütlustest sedagi, et „… siis täitsa nuttis, et tahab süüa saada.“ Seega kinnitab poolt öeldu, et Q X nuttis juba enne tema koju jõudmist ja D.B toast väljumist nita aga süüdistuses esitatud teokirjeldust, , samas ei kin kuivõrd tunnistaja löömist lahtise käega süüdistatava poolt ei näinud, ei saa üksnes käe X pealt tõstmist nähes tõsikindlalt järeldada, et süüdistatav enda last ajal, kui tunnistaja oli süüdistatava ja nutva lapse poole seljaga, enda 2 aastast last lõi. Vastuolised on tunnistaja Q C ütlused ka ütlustega selles, millal tunnistaja rääkis löömisest süüdistatava poolt. ütluste kohaselt C-le X C rääkis õde talle sellest löö mal päeval, tunnistaja aga kinnitab, et rääkis sellest õele misest sa Q järgmisel päeval. Kohtukolleegiumi hinnangul pidanuks kohus ütlused tervikuna kui Q ebausaldusväärsed tõendite kogumist kõrvale jätma, mitte lugema neid usaldusväärseteks ja D.B

süüd kinnitavateks tõenditeks. Seonduvalt 2020 jaanuari episood D.B-d

is esitatud süüdistusega, mille kohaselt süüdistatakse

enda 3 aastasel pojal X- haaramises, lapse

l käega kaelast põrandal olnud madratsile pikali kõhuli asendisse viskamises, viskamises ja seejärel üle lapse teki läbi teki lapse löömises ühel korral rusikas käega pähe ja ühel korral jalaga pähe, põhjustades oma tegevusega kannatanule tahtlikult füüsilist valu, leiab kohtukolleegium järgmist. Selle episoodi tunnistajaks on C ndmuse juures ja kelle kohtuistungil antud , kes viibis vahetult sü ütlused vastavad kohtu hinnangul süüdistuse formulatsioonile ja on seega usaldusväärsed. Et maa süüdistatav kannatanu ütlusi ei kinnita ja väidab kohtumenetluses jätkuvalt

, et kindlasti ta enda last rusikas käega ega jalaga pähe ei löönud, on tegemist sõna sõna vastu olukorraga. - Riigikohus on leidnud, et kui kannatanu ütlused on kriminaalasja lahendamisel ainus või määrava tähendusega tõend, peab kohus kannatanu ütluste hindamisel käsitlema iseäranis põhjalikult kõiki ütluste usaldusväärsust mõjutavaid asjaolusid. Sealhulgas tuleb kohtul hinnata seda, kas ja kui, siis millises osas langevad kokku kannatanu ja vahendlike tunnistajate ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta. Juhul, kui nimetatud isikuliste tõendite vahel ilmnevad vastuolud, peab kohus kannatanu ütluste hindamisel esile kerkinud kahtlused kõrvaldama, et lugeda need ütlused usaldusväärseks (vt Riigikohtu otsus nr 1-15-10967/38 p 9). Samas lahendis on Riigikohus

6 rõhut ei ole tõepoolest välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile anud sedagi, et tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud. (Vt nt RKKKo 3- 1-1-104-16, p 10.) (p 6). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel Riigikohtu eeltoodud seisukohti C järginud ja konstanteerinud otsuses üksnes napisõnaliselt, et ütlustega on tõendatud süüdistatava poolt nii käega kaelast haaramine läbi teki X kui rusikaga ja jalaga löömine, milline tegevus kvalifitseerub kahtlemata KarS § 121 kehalise väärkohtlemise koosseisu alla ning samuti on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kvalifitseerivad tunnused. Samas on maakohus jätnud veenvalt kummutamata kaitsja ütluste ebausaldusväärsuse viited kannatanu C kohta

, märkides lühidalt, et need on niivõrd üldised, et neid tuleks pidada asjasse puutumatuteks. Sellise koht

u seisukohaga kohtukolleegium nõustuda ei saa. Et ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul, siis on tulenevalt kaitsja apellatsioonist ringkonnakohtul õigus anda kannatanu ütlustele omapoolne hinnang ka vastuolu esinemise ja selgituse usutavuse aspektist lähtuvalt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa ütlusi C selles episoodis pidada usaldusväärseteks, sest usutavuse aspektist lähtuvalt ei saa lugeda eluliselt usutavaks, et ema, kes näeb pealt isa poolt enda lapse löömist rusikas käega ja jalaga pähe, millest jäid vahetult C kohtuistungil antud ütlustest lapse kaelale ka jäljed, ei pöördu koheselt ei politsei või meditsiini- ega lastekaitseasutuse poole abi saamiseks. Kohtukolleegium nendib, et maakohus ei ole otsuses kannatanu ütluste usaldusväärsuse analüüsis pidanud vajalikuks eraldi käsitada avaldatud osas vastuolu esinemist ja kannatanu selgituste veenvust. Küll aga tuleneb kohtuotsusest, et kohus on süü hindamisel lugenud kannatanu poolt ristküsitlemisel antud ütlused tervikuna usaldusväärseks tõendiks. Kohtukolleegium loeb C kui süüstava tõendiallika ütlused ebausaldusväärseteks, mida ei erinevalt maakohtu hinnangust, kummuta ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Kuivõrd keskse süüstava tõendiallika usaldusväärsuses tek ei õnnestu kummutada, tuleb langetada otsus süüdistatava kinud kahtlusi kasuks (nt RKKKo asjas nr 3-1-1-78-05, p 7.2). Seega tuleb D.B talle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista ja kaitsja taotlus selles osas rahuldada.

9. Puutumuses 2018 augusti episoodiga, mille kohaselt süüdistati D.B-d diivanil istuval elukaaslasel C-l käega juustest haaramises, tirimises ja raputamises, põhjustades sellise tegevusega tahtlikult C- on apellatsioonis le füüsilist valu, leiab kohtukolleegium järgmist. Kaitsja jätkuvalt leidnud, et tegemist on rõõnavate ütlustega, mis on antud süüdistatavalt lapse C hooldusõiguse äravõtmiseks, k t ei nähtu ühtegi asjaolu, millega kohus ei oleks uid apellatsioonis arvestanud kannatanu C ütluste usaldusväärseteks tunnistamisel. ütlustest Kannatanu C kohtuistungil nähtub, et 2018 augustis oli neil D.B-ga armukadeduse pärast suur tüli, mis lõppes sellega, et süüdistatav võttis tal juustest kinni ja tal tuli peotäis juukseid ära. Kuigi kannatanu ei osanud süüdistatava poolt enda juustest tõmbamist kirjeldada ega mäleta, kas süüdistatav tõmbas teda juustest ühel või mitmel korral, tund Kuigi süüdistatav is ta valu. kohtuistungil C juustest tirimist eitab, möönab ta tegelikult sel õhtul armukadedusest tekkinud tüli tekkimist ja kannatanu käitumist, mida peab sellisel juhul loomulikuks. Nii kannatanu kui süüdistatav kinnitavad, et pärast naabrist noorsoopolitseiniku nende juurest lahkumist leppisid nad omavahel ära. kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kohtukolleegiumil puudub alus Kuriteokoosseis KarS § 121 järgi ei eelda obligatoorselt kannatanul kehavigastuste tuvastamist

vaid piisab, kui on tuvastatud talle füüsilise valu tekitamine. Miks kannatanu juustest tirimine ei

7 põhjustanud füüsilist valu, seda apellatsioonist ei nähtu. Süüdistatava kaitseversioon, et tema C juustest ei tirinud on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtukolleegium leiab, et on seega C asjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist D.B poolt suhtes S KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine. üüdistuses märgitud ajal olid kannatanu ja süüdistatav elukaaslased ja elas , mistõttu oli tegemist lähisuhtes toime id koos pandud kuriteoga. Apellatsioonist tulenevalt puudub igasugune alus kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks ja D.B õigeksmõistmiseks 2018 augustis C suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. ohus ei ole ebaõigesti D.B-d selles episoodis süüdi tunnistades tõendeid Maak

ebaõigesti hinnanud.

10. D.B-le

süüdistuses esitatud neljast kuriteoepisoodist kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis D.B ka muudatuse D.B-le õigeksmõistmine toob antud juhul endaga kaasa esitatava süüdistuse kvalifikatsioonis ja tingib maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamise.

Süüdimõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, D.B ning asjaolu, et isik on küllaltki noort iga varasemalt karistamata ning käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks elavad kannatanu ja süüdistatav eraldi, kuid kasvatavad mõlemad ühisest kooselust sündinud lapsi, ei pea kohtukolleegium põhjendatuks karistada D.B-d rahalise karistusega, vaid peab eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt mõjusamaks mõista karistuseks lühiajalise vangistuse jättes selle KarS § 74 2 kuud,

-te lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pöör ühe amata, kui D.B aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Et tegemist oli D.B poolt enda elukaaslase ja lapse ema suhtes toime pandud ühekordse vägivallateoga, mille tingisid vastastikused pinged ja suutmatus elus tekkinud probleeme rahumeelselt lahendada, aitab süüdistatava katseajaks kriminaalhooldusele allutamine ja osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, kaasa edaspidistel

kohtumistel kannatanuga

histe otsuste konfliktide vältimisele ja laste kasvatamisel ü vastuvõtmisele.

11. Kaitsja taotluse rahuldamiseks maakohtu kulude

menetluses riigi õigusabi tasu ja hüvitamiseks (kd I, lk 92-93) puudub seaduslik alus. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on menetluskulude hüvitamine võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude kaitsja poolt järgimata jätmisel jättis maakohus menetluskulud e

e hüvitamise taotlus põhjendatult läbi vaatamata, viidates otsuses ka asjakohastele Riigikohtu seisukohtadele, mis kohtu seisukohta kinnitavad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõppes kohtuistung maakohtus 10.02.2021 kell 14.55, millise ajani oli apellandil teostatud võimalik enne kohtu nõupidamistuppa eemaldumist reaalselt taotlus toimingute ja istungil osalemise eest tasu saamiseks kohtule esitada. Vaidlus puudub selles, et vastava taotluse esitas kaitsja kohtule aga alles 16.02.2021, seega hilinenu Asjaolusid, mis lt. takistanuks kaitsjal tasu taotlust kohtule enne nõupidamistuppa siirdumist esitada, kohtuistungi protokollist ega apellatsioonist ei tulene. Apellatsioonis leiab kaitsja, et tema esitas tasutaotluse esimesel võimalusel. Apellant asub seisukohale, et kohtupraktikas juurdunud põhimõte, mille kohaselt tuleb tasutaotlus esitada kohtule enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist, ei ole alati menetlusökonoomiliselt võimalik, mõistlik ega põhjendatud ja põhimõte välja selline tuleb kohtupraktikast juurida. Kaitsja seisukohaga, et m on vastuolus kirjutatud aakohtu poolt taotluse läbi vaatamata jätmine õigusega, kohtukolleegium nõustuda ei saa. Nimelt on Riigikohus mitmetes lahendites, millele viitas ka maakohus oma otsuses (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-22-11 p 16 -1-1-63-15 p 12) asunud seisukohale, et ja määrus nr 3 määratud kaitsja peab esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist

8 nõupidamistuppa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. juuni 2007. a määrus kriminaalasjas nr 3- 1-1-20-07, p 4) ja taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr , p 12). Arvestades asjaolu, et D.B 3-1-1-76-09 kaitsja maakohus oli 10.02.2021 esitas taotluse kaitsjatasu kindlaksmääramiseks pärast seda, kui lahkunud pidigi maakohus kaitsja taotluse

. Apellant ei ole nõupidamistuppa, läbi vaatamata jätma esitanud mõistlikku põhjendust, mis takistas tal taotlust esitamast enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist. Igal juhul ei välista „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg s 1 ja 4 sätestatu määratud kaitsjal menetluskulu taotlust kohtuistungil osalemise eest - enne kohtu nõupidamistuppa eemaldumist kohtule esitada, märkides seejuures istungil kohtuvaidluste lõppedes näiteks elektro käsikirjalise täpsustusena oniliselt esitatavale taotlusele lt kohtuistungi ning esitades selle kohtule. Taotlust alguse ja lõppemise täpse kellaaja seejärel lahendav kohtul on vajaduse korral al kohustus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramisel tasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel kaitsja poolt taotletava tasu suurus

üle kontrollida. Kaitsja seisukohtadega nõustumise korral jääks muu hulgas ebaselgeks, millise tähtaja jooksul pärast umist nõupidamistuppa, määratud kaitsjal kohtu eemald tuleb taotlus menetluskulude hüvitamiseks vastavat tähtaega ega korda ei sätesta. kohtule esitada, sest menetlusseadus

tik Et KrMS § 2 p 4 kohaselt on Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel, üheks kriminaalmenetlusõiguse allikaks, tuleb ka määratud kaitsjal jätkuvalt arvestada kehtivate Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt

peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa ning hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. 12. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude

hüvitamisel. Süüdistatava kait esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt taotleb kaitsja sja 30.03.2012 D.B-le

777,60 apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist summas eurot (koos käibemaksuga). Tasutaotlusest nähtuvalt on süüdimõistva kohtuotsuse vaidlustamisele (apellatsioonile) kulunud aeg 360 minutit ja kohtuotsuse vaidlustamisele riigi õigusabi menetluskulude osas samuti 360 minutit. Kaitsja 1.09.2021 esitatud tasutaotlustest nähtuvalt taotleb kaitsja apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamisele kulunud aja 60 minuti eest tasu 64,80 eurot (sh käibemaks) ja kohtuistungil osalemise eest 34 minutit 37,20 eurot (sh käibemaks), kokku 102 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab taotlustes esitatud toiminguid vajalikeks, tasutaotlusi põhjendatuteks ja apellatsioonimenetluses süüdistatavale õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust vajalikuks ja mõistlikuks. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tek kuulub rahuldamisele summas kinud menetluskulude hüvitamiseks 879,60 eurot . (koos käibemaksuga) KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS i § 337 lõike 1 - punktides 2- nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Et kohtukolleegium 4 või lõikes 2 tühistab selles osas uue otsuse, mis on ette nähtud esimese astme kohtuotsuse osaliselt ja teeb KrMS § 337 lg 1 p s 4, jäävad D.B määratud kaitsja tasud - apellatsioonimenetluses riigi kanda.

13. Eeltoodu alusel ja 4; 1; juhindudes KrMS § 337 lg 1 p § 338 p § 340 lg 2 p 2, tühistab kohtukolleegium maak kehalise ohtu otsuse osaliselt ja nimelt D.B süüditunnistamises väärkohtlemise episoodide 2019 juunis, 2019 sügisel ja 2020 jaanuari k mõistetud s eskel ning

karistuse osas, mõistes D.B õigeks. tühistatud nende episoodide osas Kohtukolleegium teeb

9 osas uue otsuse, millega tunnistab D.B süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõistab uue

karistuse. ta. ja apellatsiooni rahuldab osaliselt. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutma Kaits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 28.01.2022 otsusega

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2021. a otsus osas, millega ringkonnakohus: 1.1. jättis muutmata Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2021.

a otsuse selles osas, millega maakohus: 1.1.1. tunnistas D.B süüdi 2018. a augustis C vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises; 1.1.2. mõistis D.B-lt riigi kasuks välja menetluskulu hüvitise; 1.2. mõistis D.B-le KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuse. 2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. 5. Jätta D.B kaitsjale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi eest makstud tasu summas 388 eurot 80 senti riigi kanda.