3-20-1893/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1893

Määruse kuupäev

20.09.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsuse nr 98

ja Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a korralduse nr 464

andmise menetluses esitatud kaebaja 13.12.2006. a avalduse

võltsituse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Võimalik vastustaja – Kambja vald

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. kaebus.

2. Jätta X.X. taotlused Kambja vallale 2004. aastal ja

13.12.2006

esitatud

kinnistu

jagamise

avalduste

originaaldokumentide

ja

Maa-ametile

adresseeritud

13.12.2006.

a

avalduse

originaaldokumendi

väljanõudmiseks rahuldamata.

3. Jätta X.X. taotlus Kambja vallalt 13.12.2006. a

avaldusele tehtud juurdekirjutuste ja mahakriipsutuste

kohta selgituste nõudmiseks ja 13.12.2006. a koosoleku

toimumise kohta tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel selles märgitud

isikute nimed (sh endised nimed) tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

Kambja vallale.

ASJAOLUD

1. X.X. (endise nimega X.X.) tegi 2004. aastal Kambja vallale avalduse Kambja vallas Sulu

külas asuva Ala-Köörna kinnistu kaheks jagamiseks.

Kambja Vallavolikogu 25.11.2004. a otsusega nr 107 „Katastriüksuste sihtotstarvete

määramine“ (digitoimiku leht (dtl) 66) kinnitati Ala-Köörna kinnistu jagamisel tekkivate

katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

1.1. Ala-Köörna: I kü pindalaga 30,9 ha – maatulundusmaa ja II kü pindalaga 21,66 ha –

maatulundusmaa;

1.2. Köörna kü pindalaga 6,88 ha – maatulundusmaa.

3-20-1893

Kambja Vallavalitsuse 02.12.2004. a korraldusega nr 751 „Kinnisasja jagamine“ (dtl 67) jagati

X.X.ile kuuluv Ala-Köörna kinnistu, mille pindala oli 59,9 ha järgmiselt:

1.1. Ala-Köörna kinnistu;

1.2. Köörna kinnistu.

2. X.X. võõrandas kinnistu jagamise teel tekkinud 6,88 ha suuruse Köörna kinnistu

27.12.2004 C.C. (dtl 12–19).

3. Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsusega nr 98 „Katastriüksuste sihtotstarvete

määramine“ (dtl 30) kinnitati Kambja vallas Sulu külas asuva Ala-Köörna kinnistu jagamisel

tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

1.1. Ala-Köörna kü pindalaga 16,59 ha – maatulundusmaa;

1.2. Ees-Köörna kü pindalaga 4,85 ha − maatulundusmaa,

1.3. Köörna tee kü pindalaga 2479 m2 – transpordimaa.

Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a korraldusega nr 464 „Kinnisasja jagamine“ (dtl 31) jagati

X.X.ile kuuluv Ala-Köörna kinnistu, mille pindala oli 52,56 ha järgmiselt:

1.1. Ala-Köörna kinnistu;

1.2. Ees-Köörna kinnistu;

1.3. Köörna tee kinnistu.

4. X.X. esitas 01.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Kambja valla tegevuse peale.

Kaebuse kohaselt on Ala-Köörna kinnistu jagatud kaebaja 2004. a avalduse alusel kaheks

kinnistuks ning rohkem ei ole kaebaja avaldusi kinnistute jagamiseks esitanud. Samas on aga

Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a korraldusega nr 464 kaebajale kuuluv Ala-Köörna

kinnistu jagatud veel kolmeks eraldi kinnistuks. Kaebaja toob välja alljärgneva.

Kinnistu kolmeks jagamine teostati 13.12.2006. a avalduse (dtl 27) alusel, kuid kaebaja ei ole

seda avaldust allkirjastanud ega ole soovinud 2006. aastal kinnistut jagada. Lisaks kinnistu

jagamisele on Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsusega nr 98 määratud samadele

katastriüksustele ka sihtotstarbed (sh transpordimaa). Kaebaja sai kinnistu kolmeks jagamisest

teada alles 2015. aastal. Ta leiab, et 13.12.2006. a avaldus on võltsitud. Avaldusele on tehtud

ka kellegi omakäeline juurdekirjutus järgmises sõnastuses „jagame kolmeks, tee läheb eraldi

üksuseks 8 m laiuselt“. Kaebaja leiab, et 13.12.2006. a avalduse koostamisel on võetud aluseks

tema 2004. a vallale esitatud avaldus, mida on modifitseeritud. Vald ei ole vaatamata kaebaja

mitmetele päringutele väljastanud talle tema 2004. a avalduse originaali ega ka 13.12.2006. a

avalduse originaali, et kaebaja saaks võtta tarvitusele meetmed 13.12.2006. a avalduse

võltsituse kontrollimiseks. Kaebajale ei ole 01.03.2007. a otsust nr 98 ega 08.03.2007. a

korraldust nr 464 saadetud. Ta sai need Kambja valla 13.08.2018. a vastuskirjaga, millega

edastati talle ka 13.12.2006 kuupäeva ja kaebaja allkirja kandva avalduse koopia katastriüksuse

jagamiseks. Kaebaja on seisukohal, et ainsaks isikuks, kes sai olla huvitatud Ala-Köörna

kinnistu jagamisest kolmeks eraldi kinnistuks ja ühe kinnistu määramisest transpordimaaks

(8 m laiuselt), on C.C. (endise nimega C.C.), kes omandas kaebajalt 27.12.2004 Köörna

kinnistu ja kelle kasuks määrati servituudiala Köörna kinnistuni pääsemiseks, mis kulgeb

mööda kaebajale kuuluvat Ala-Köörna kinnistut. Kaebajale meenub, et 2006. a detsembris

(võiski olla 13.12.2006) käisid keegi maamõõtja, C.C. ja vallaametnik A. Küngas Ülenurmes,

tema kodumaja ukse taga ja palusid tal allkirjastada avaldus, mille nad olid eelnevalt ette

valmistanud. Nüüd, tagantjärele, mõistab kaebaja, et temalt sooviti allkirja tema kinnistu

kolmeks jagamiseks ja sh 8 meetri laiuse transpordimaa kinnistu moodustamiseks. Kuigi ta ei

ole sellist avaldust kunagi allkirjastanud ega esitanud, on selline avaldus ometi vallale esitatud.

Maade mõõtmise juures kaebaja ei viibinud. Kaebaja mäletab, et ta luges dokumentidest, et „tee

teljest 4 meetrit“ ja sai sellest aru, et tee ongi 4 meetri laiune, nagu oli ka kokku lepitud

3-20-1893

notariaalses ostu-müügi lepingus. Kaebaja märgib, et ta võis 2006. a detsembris teha avaldusi

seoses talle kuuluvate kinnistutega Maa-ameti Tartu katastribüroole ja Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale, aga kindlasti mitte Kambja vallale.

Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et 13.12.2006. a avalduse puhul on tegemist võltsitud

dokumendiga. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel seondub mitme

momendiga. Esiteks, kui kohus peaks tuvastama avalduse võltsituse, siis muutuvad sisult

õigusvastaseks ka selle avalduse alusel antud volikogu ning vallavalitsuse haldusaktid kinnistu

jagamiseks ning vald on kohustatud ise oma haldusaktid kehtetuks tunnistama. Teiseks on

kaebajale kinnistu kolmeks jagamisega tekitatud materiaalset kahju, sest Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) ei ole võimalik määrata põllumajandustoetusi

transpordimaa sihtotstarbega maale. Seega on kaebaja aastate vältel jäänud ilma arvestatavast

tulust. Kaebaja soovib hilisemalt esitada Kambja valla vastu kahju hüvitamise nõude.

Kaebaja palub Kambja vallalt välja nõuda tema 2004. a avalduse originaaldokumendi ja

13.12.2006. a avalduse originaaldokumendi.

5. Vastuseks kohtunõudele edastas Kambja vald 07.12.2020 kohtule omapoolse seisukoha

kaebuse menetlusse võtmise küsimuses.

Kambja vald selgitab, et kaebaja kinnistut ei ole tema tahte vastaselt jagatud ning viide

2004. aasta avalduse kohta ei ole tõene. Kinnistu jagamist arutati Kambja Vallavalitsuses

toimunud kokkusaamisel, mis toimus pärast kaebaja poolt 13.12.2006. a katastriüksuse

jagamise avalduse esitamist. Vallavalitsus soovis kinnistu jagamise kohta lisainformatsiooni,

millest tingituna toimus ka kokkusaamine ning samas tehti maaomanikule ettepanek, et

erinevalt avalduses toodud katastriüksuse kaheks jagamisele, on otstarbekas moodustada lisaks

ka teemaad hõlmav Köörna tee katastriüksus. Samasisuline märge kanti avaldusele. Algne

vallavalitsusele esitatud maa jagamise taotlus ei olnud volikogule otsuse vastuvõtmise aluseks

ja sinna märgitud resolutsioon oli vaid ametnikele teadmiseks, mis tingimustel maa jagamine

kokku lepiti.

Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsusega nr 98 määrati jagatava Ala-Köörna kinnistu

katastriüksuste sihtotstarbed vastavalt maakatastri seadusele ja Vabariigi Valitsuse

24.01.1995. a määrusele nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste

kinnitamine“. Selle määruse kohaselt määrati katastriüksustele maaomaniku või maavaldaja

poolt rakendatud katastriüksuse otstarve või otstarbed. Seda volikogu ka tegi ja nendel

sihtotstarvetel kasutatakse maaüksusi ka praegu. Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a

korraldusega nr 464 jagati Ala-Köörna kinnistu kolmeks: Ala-Köörna, Ees-Köörna ja Köörna

tee ning korraldus tehti teatavaks kaebajale ja Tartu Maakatastrile.

Katastriüksuste sihtotstarbed kinnistu jagamisel määratakse katastriüksuse jagamise toimikute

alusel, mida säilitatakse Maa-ameti katastri registriosakonnas. Need on koostatud maaomaniku

soovi kohaselt ja on allkirjastatud maaomaniku poolt. Vallavalitsus on pöördunud Maa-ameti

Tartu katastri poole ning palunud arhiivist väljastada avaldus Ala-Köörna kinnistu jagamiseks.

Edastatud dokumendi kohaselt on kaebaja 13.12.2006. a avaldusega (registreeritud 28.03.2007)

nr 204A(45604) pöördunud Maa-ameti Tartu katastribüroo poole sooviga jagada Ala-Köörna

katastriüksus kolmeks eraldi maaüksuseks ning registreerida moodustuvad maaüksused Ala-

Köörna, Ees-Köörna ja Köörna tee vastavalt skeemile.

Kaebuse kohaselt sai kaebaja kinnistu kolmeks jagamisest teada alles 2015. aastal. Vallavalitsus

leiab, et kaebaja on esitanud kaebuses ebatõeseid andmeid, mistõttu puuduvad alused asja

menetlusse võtmiseks. 17.01.2007. a piiriprotokoll Köörna tee moodustamise osas kannab ka

kaebaja allkirja. Antud asjaolu ja eeltoodu põhjal leiab Kambja Vallavalitsus, et kaebaja oli

algusest peale teadlik esialgse kinnistu jagamisest kolmeks ja esitatud kaebus ei oma

eduväljavaateid.

Vallavalitsusele esitatud avalduste ja kirjavahetuse säilitustähtaeg oli Kambja vallavanema

3-20-1893

10.12.2003. a käskkirja nr 10 ning 24.11.2008. a käskkirja nr 3 kohaselt 5 aastat, mistõttu ei ole

säilitatud kirjavahetuse väljavõtteid, millest nähtuks Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a

otsuse nr 98 ning Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a korralduse nr 464 edastamine kaebajale.

6. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2021. a määrusega X.X. kaebuse käiguta. Kohus andis

kaebajale tähtaja Kambja valla 07.12.2020. a vastusele seisukoha esitamiseks ning täiendavalt

selle põhjendamiseks, kuidas on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ja milline on

tema kaebuse eesmärk.

7. Kaebaja esitas 03.02.2021 kohtule seisukoha valla 07.12.2020. a vastusele ja omapoolsed

täiendavad põhjendused.

Kaebaja leiab 03.02.2021. a vastuses, et Kambja vald püüab kohut eksitada. Vald väidab oma

vastuses, et viide 2004. a avalduse kohta ei ole tõene ehk justkui kaebaja ei olekski 2004. a-l

avaldanud vallale oma tahet kinnistu kaheks jagamiseks ja justkui kinnistut ei olekski kaheks

jagatud. Kinnistu jagamine on fakt ja nähtub kinnistusraamatust. Samuti on kaebaja kinnistu

jagamise tulemusena tekkinud kinnistu 2004. a-l müünud. Seega on täiesti arusaamatu valla

seisukoht, et 2004. a-l ei ole kinnistu kaheks jagamist toimunud.

Maa-ameti Tartu katastribüroole 13.12.2006 suunatud avaldus ei puutu asjasse, sest seda

avaldust ei ole võetud Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsuse nr 98 ning Kambja

Vallavalitsuse 08.03.2007. a korralduse aluseks. Nimetatud avaldus ei ole esitatud valda, vaid

on esitatud otse Maa-ametile ja selle päise kohaselt on avaldus registreeritud Maa-ametis

26.03.2007. Samas vajas vald kinnistute jagamiseks ka eraldi X.X.i avaldust ja sellist avaldust

X.X. esitanud ei ole. Vallaametnikud käisid kaebaja juures 2006. a detsembris ja palusid

allkirjastada avalduse, mille ametnikud olid eelnevalt ette valmistanud. Kaebaja märgib, et see

ongi Maa-ametile suunatud avaldus, mis on seal registreeritud 26.03.2007 (avalduse on saatnud

Maa-ametile valla ametnikud ise, mitte kaebaja). Kaebaja maade mõõtmise juures ei viibinud,

kuid ta luges dokumentidest, et „tee teljest 4 meetrit“ ja arvas, et tee ongi 4 meetri laiune. See

ongi piiriprotokoll, mis iseenesest on kaebaja poolt allkirjastatud. 2007. a jaanuaris pöördus

C.C. kaebaja poole, et oleks veel ühte avaldust vaja, et kaebaja Kambja valla poole pöörduks.

C.C. kaebajale täiendavaid dokumente ei saatnud ega toonud ja sellest kaebaja järeldas, et kogu

protsess jäi lihtsalt ära. Kaebaja võis olla kindel, et ilma valda esitatud avalduseta ei oma Maa-

ametile suunatud avaldus ega allkirjastatud piiriprotokoll mingit toimet, kuna kinnistu ei saanud

minna kolmeks jagamisele ilma selleta, et X.X. oleks allkirjastanud vastavasisulise avalduse ka

vallale.

Kaebaja ei ole Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsust nr 98 ning Kambja Vallavalitsuse

08.03.2007. a korraldust nr 464 saanud ja see on valla sihilik tegevus. Kaebaja kinnitab, et

Kambja valla vastuses nimetatud kokkusaamist ei ole toimunud. Vald ei ole esitanud kohtumise

protokolli või muud tõendusmaterjali kohtumise kohta. Kaebaja ei ole 13.12.2006 vallas käinud

ega seal mingeid arutelusid kellegagi pidanud. Kaebajal ei olnud mingit huvi, et tee osas tehtaks

veel eraldi kinnistu 8 m laiuselt.

Tegemaks kindlaks X.X.i 13.12.2006. a avalduse võltsitust, tuleks sellele dokumendile teha

ekspertiis. Ekspertiisi raames on võimalik kõrvutada X.X.i poolt 13.12.2006 vallale ja

13.12.2006 Maa-ametile esitatud avaldusi ja anda hinnang, kas avaldustele on kirjutatud alla

ühel ja samal päeval või mitte. Kaebaja selgitab, et dokumendi võltsituse tuvastamine peab

panema aluse haldusmenetluse uuendamisele ja selle raames Kambja Vallavolikogu

01.03.2007. a otsuse nr 98 ning Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a korralduse nr 464

kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisele. Kaebaja on seisukohal, et haldusaktid ei saa

jääda kehtima, kui kohus tuvastab, et nende aktide aluseks olev avaldus on võltsitud või seda ei

eksisteerigi (nt kui vald ei esita kohtule avalduse originaali). Haldusmenetluse uuendamise ja

haldusaktide kehtetuks tunnistamine toob endaga kaasa selle, et Köörna tee kinnistu on

ebaõigesti moodustatud ning ebaõigesti on määratud selle sihtotstarve (transpordimaa).

Kaebaja on siiani naaberkinnistu omanik (Köörna tee kinnistu omanik on Orupesa OÜ) ja

3-20-1893

haldusaktide kehtetuks tunnistamine toob endaga kaasa Köörna tee kinnistu piiride muutmise

protsessi algatamise (laius mitte üle 4 meetri, nagu on piiriprotokollis märgitud) ja selle

sihtotstarbe muutmise, mis ei saa olla transpordimaa. Need on aga eraldi menetlused, mis ei

puuduta otseselt käesolevat menetlust. Kaebaja võib omada ka soovi alustada peale

haldusaktide kehtetuks tunnistamist menetlust katastriüksuste liitmiseks üheks üksuseks. See

oleks aga juba tsiviilmenetlus. Selge on see, et haldusakti kehtetuse tingimustes on kinnistute

jagamine toimunud valesti, mis on toonud kaasa kinnistusraamatu kannete sisulise ebaõigsuse

ja see tuleb n-ö legaliseerida.

Kaebaja palub kohtul nõuda vallalt välja tema 2004. a avalduse ja 13.12.2006. a avalduse

originaaldokumendid. Samuti tuleks vallal selgitada, kes on 13.12.2006. a avaldusele teinud

juurdekirjutused ja mahakriipsutused. Vallalt tuleks nõuda välja tõendid selle kohta, kus, millal

ja kelle osavõtul leidis aset väidetav 13.12.2006. a koosolek.

Lisaks palub kaebaja nõuda Maa-ameti Tartu katastribüroolt välja tema 13.12.2006. a avalduse

originaaldokumendi.

8. Vastuseks kohtunõudele teatas Kambja vald 26.03.2021 kohtule, et seoses haldusreformiga

endise Kambja Vallavalitsuse ja Ülenurme Vallavalitsuse dokumendid arhiveeriti ja suur osa

ajutise säilitustähtajaga arhivaale hävitati.

X.X.

13.12.2006. a avaldust ei

ole

originaaldokumendina säilinud. See hävitati Kambja Vallavalitsuse 15.11.2017. a arhivaalide

hävitamise akti nr 6 alusel sarja 7-11 „Kirjavahetus põllumajanduse, talunduse, maakasutuse ja

metsanduse küsimustes“ 2000–2010 kausta koosseisus.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et X.X. kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

10. Kaebusest nähtub, et kaebaja peab 13.12.2006 Kambja Vallavalitsusele adresseeritud

avaldust katastriüksuse jagamiseks (dtl 27) tervikuna võltsituks. Kaebaja väidab, et ta ei ole

seda avaldust vallavalitsusele esitanud, sellel ei ole tema allkiri ning keegi on avaldusele teinud

käsikirjalise juurdekirjutuse sõnastuses „jagame kolmeks, tee läheb eraldi üksuseks 8 m

laiuselt“.

Kaebaja on oma 03.02.2021 kohtule esitatud vastuse juurde lisanud enda poolt koostatud

dokumendi (dtl 68–85), mis kajastab kaebaja väitel tema ja Kambja Vallavalitsuse vahelist

kirjavahetust. Kaebaja toob selles dokumendis kuupäevaliselt välja, millal ta pöördus valla

poole ja millal sai vallalt oma pöördumistele vastused. Samuti on dokumendis kajastatud vallale

esitatud pöördumiste ja valla vastuste sisu. Dokumendis sisalduvad ka kaebaja kommentaarid.

Eelviidatud dokumendis on kaebaja kirjutanud järgnevat:

„Kinnitan veelkord, et mina ühtegi eelpoolnimetatud avaldust ega taotlust kunagi esitanud ei ole.

Küll aga olen ma 13.12.2006. a esitanud Kambja Vallavalitsusele avalduse katastriüksuse

jagamise kohta ning nagu nähtub Teie poolt minule eile saadetud dokumentidest, siis selgub, et

mõningaid avaldusi säilitatakse Kambja Vallavalitsuses hoolimeta kehtestatud reeglitest isegi

12 ja pool aastat ??? Selles katastriüksuse jagamise avalduses olen ma selgelt avaldanud soovi

jagada minule kuuluv kinnistu kaheks. Keegi on aga kirjutanud sellele avaldusele käsikirjas

juurde, et „Jagame kolmeks, tee läheb eraldi üksuseks 8m laiuselt“ ??? Kinnitan, et tegemist

on labase võltsinguga ja sellekohast soovi pole mina kunagi avaldanud. Ometi on Kambja

Vallavolikogu oma otsuses 01.03.2007 nr 98 ja Kambja Vallavalitsus oma korralduses

08.03.2007a. lähtunud justnimelt sellest võltsitud avaldusest ning otsustanud minu tahte

vastaselt jagada „Ala-Köörna“ kinnistu kolmeks, kusjuures selle tulemusena on moodustatud

kellegi initsiatiivil transpordimaa sihtotstarbega „Köörna tee“ kinnistu, laiusega 8m !? Köörna

tee maa-alale oli juba varem seatud servituut laiusega 4 meetrit, seega puudus minul igasugune

3-20-1893

huvi ja vajadus eraldi maaüksuse moodustamiseks. Eelpoolkirjeldatud asjaoludest tulenevalt

soovin, et Kambja Vallavalitsus selgitaks välja kes konkreetselt on selle võltsingu taga. Kes need

kolm rida minu poolt 13.12.2006a esitatud avaldusele kirjutas ja kelle initsiatiivil või

korraldusel seda tehti ?“ (dtl 79);

„Samuti taotlen, et Kambja vallavolikogu ja vallavalitsus selgitaksid välja, kes on see isik, kes

konkreetselt on selle avalduse võltsimise teostaja? Kes need kolm rida R. Kure poolt

13.12.2006a esitatud avaldusele käsikirjas juurde kirjutas, millega muudeti kardinaalselt

avalduse mõtet, sisu ja lõpuks ka reaalset tulemust, ning kelle initsiatiivil või korraldusel seda

tehti ?“ (dtl 80).

11. Kohus märgib, et eeltoodud väljavõtete sisu on vastuolus kaebuses esitatuga. Kaebaja

väidab kaebuses, et tema 2004. a avalduse alusel jagati Ala-Köörna kinnistu kaheks ning

rohkem avaldusi kinnistute jagamiseks ta esitanud ei ole ning vallavalitsusele adresseeritud

13.12.2006. a avaldusel ei ole tema allkiri. Ometi nähtub eelviidatud väljavõtetest, et kaebaja

kinnitab 13.12.2006 kinnistu (kaheks) jagamiseks avalduse esitamist Kambja Vallavalitsusele

ning kaebaja peab võltsinguks üksnes avaldusele tehtud juurdekirjutust, millega kaasnes

kinnistu kolmeks jagamine. Ka kaebaja viidetest ekspertiisi tegemise soovile ei nähtu, et

kaebaja sooviks tuvastada 13.12.2006. a avaldusel oleva allkirja võltsimise fakti, vaid kaebaja

on ekspertiisi käigus soovinud kindlaks teha, kas 13.12.2006 vallale ja 13.12.2006 Maa-ametile

esitatud avaldused on allkirjastatud samal päeval või mitte, ning kes ja millisel eesmärgil tegi

avaldusele parandused ja juurdekirjutused. Kohus märgib siinkohal, et selliste asjaolude

tuvastamine, nagu kaebaja on (dokumendi)ekspertiisiga soovinud tuvastada, ei ole ilmselgelt

võimalik (sh pole võimalik tuvastada, kes juurdekirjutused tegi, kui puudub võrdlusmaterjal).

Kuna kaebaja on 13.12.2006. a kinnistu kaheks jagamise avalduse esitamist oma kirjavahetuses

vallaga tunnistanud, siis puudub põhjus kahelda selles, et 13.12.2006. a avaldusel on kaebaja

allkiri.

Siinkohal märgib kohus veel, et kaebaja on ebaõigesti mõistnud valla 07.12.2020. a vastuses

märgitut, mille kohaselt kaebaja viide 2004. a avalduse kohta ei ole tõene. Kohtule arusaadavalt

ei ole vald eeltoodu all silmas pidanud seda, et kaebaja ei ole aastal 2004 kinnistu jagamise

avaldust esitanud, vaid seda, et 2004. a avaldust ei ole võetud aluseks 13.12.2006. a avalduse

koostamisele, nagu väidab kaebaja.

12. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et kaebaja väited 13.12.2006. a vallale adresseeritud

avalduse mitteesitamise kohta ei vasta tõele, sest kaebaja on ise tunnistanud vastava avalduse

esitamist. Mis puudutab avaldusele lisatud juurdekirjutust kinnistu kolmeks jagamise kohta, siis

ei ole Kambja vald väitnud, et vastava juurdekirjutuse oleks teinud kaebaja. Vald on märkinud,

et juurdekirjutus tehti kaebaja ja valla vahelise kokkuleppe tulemusel valla poolt. Seega saab

vaidlus seisneda üksnes selles, kas juurdekirjutus oli kaebaja tahtega kooskõlas või mitte. Kohtu

hinnangul ei saa aga praegusel juhul sellist küsimust tekkida, sest kaebaja on Ala-Köörna

kinnistu kolmeks jagamist taotlenud ka Maa-ametile esitatud avalduses. Kaebaja on 13.12.2006

allkirjastanud Maa-ameti Tartu katastribüroole adresseeritud avalduse (dtl 48), milles on

väljendanud soovi Tartu maakonnas Kambja vallas Sulu külas asuva Ala-Köörna katastriüksuse

(katastritunnus 28201:001:0043) jagamiseks kolmeks eraldi maaüksuseks vastavalt juurde

lisatud skeemile. Kaebaja on samas avalduses palunud registreerida moodustuvad maaüksused

Ala-Köörna, Ees-Köörna ja Köörna teena vastavalt juurde lisatud plaanidele ja

piiriprotokollidele. Kaebaja avaldus on registreeritud Maa-ameti Tartu katastribüroos

26.03.2007 ning selle avalduse õigsust on kaebaja praeguses kohtuasjas kinnitanud (dtl 60).

Vastustaja poolt edastatud piiriprotokollist (dtl 50) nähtub ka see, et 17.01.2007 on toimunud

maamõõtja poolt Köörna tee katastriüksuse piiride ettenäitamine. Piiriprotokolli kohaselt võttis

maa omanik X.X. katastriüksuse piiride kättenäitamisest osa. Kaebaja on piiriprotokolli

allkirjastanud ning kaebaja ei ole piiriprotokolli õigsust käesolevas asjas kahtluse alla seadnud.

Kaebaja ütlused selle kohta, et ta ei viibinud piiride ettenäitamise juures (dtl 8), on vastuolus

kaebaja poolt allkirjastatud piiriprotokollis kajastatuga.

3-20-1893

Eelnevast nähtub, et Ala-Köörna kinnistu kolmeks jagamise protsess, mis toimus 2006. a lõpus

ning 2007. a alguses, on olnud kaebaja tahe. Kaebaja on ka jagamise teel tekkinud Köörna tee

katastriüksuse kinnistusraamatust nähtuvalt 2018. aastal võõrandanud.

13. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kuna Ala-Köörna kinnistu jagamine kolmeks toimus asjas

esitatud dokumentidest nähtuvalt vastavalt kaebaja tahtele, siis kaebaja subjektiivsete õiguste

riivet praegusel juhul ei esine.

14. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

15. Kaebaja on kaebuses esitanud erinevaid taotlusi. Ta on palunud nõuda Kambja vallalt välja

vallale 2004. aastal ja 13.12.2006 esitatud kinnistu jagamise avalduste originaaldokumendid ja

tõendid 13.12.2006 toimunud koosoleku kohta. Samuti on kaebaja palunud nõuda vallalt

selgitusi 13.12.2006. a avaldusele tehtud juurdekirjutuste ja mahakriipsutuste kohta. Lisaks on

kaebaja soovinud Maa-ametile adresseeritud 13.12.2006. a avalduse originaaldokumendi

väljanõudmist.

Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud dokumentide pinnalt saab jaatada kaebuse tagastamise

aluse olemasolu. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja 2004. a avalduse ja 13.12.2006

vallale adresseeritud avalduse originaaldokumente ei ole enam säilinud (dtl 80 ja 91). Kuna

kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse ning mõned kaebaja poolt soovitud dokumendid

ei ole enam ka säilinud, siis jätab kohus kaebaja taotluse Kambja vallalt ja Maa-ametilt

dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks HKMS § 62 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel rahuldamata. Mis

puudutab Kambja vallalt selgituste küsimist 13.12.2006. a avaldusele tehtud juurdekirjutuste ja

mahakriipsutuste kohta, siis on Kambja vald seda käesolevas asjas 07.12.2020. a vastuses

(dtl 42) teinud ning selgitused nähtuvad ka kaebaja poolt kohtule edastatud kirjavahetuse

väljavõttest (dtl 81, 82). Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

16. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses selles nimetatud

isikute nimed (sh endised nimed) tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2021 lahendis nr 3-20-1893 toodud

muudatustega 25. jaanuaril 2022.