2-21-529/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-529

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-529, AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus V M vastu kahju hüvitamise nõudes, menetlus.

2. Jätta menetluskulud V M kanda.

3. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrustega peale kohtumääruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuasja number 2-21-529 Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus V M vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 09. september 2021 Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (rk 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (rk 12831829) Avaldaja esindaja: Arvi Luhakooder (lepinguline esindaja) Puudutatud isik: V M (ik XXX)

2-21-529

2(3)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus V M vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja esitas kohtuistungil kohtule avalduse avaldusest loobumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldaja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 esimese lause kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Avaldusest loobumisega loobub avaldaja sisuliselt õigusest kohtusse pöörduda, ning see on võimalik ka käesolevas hagita asjas. Avaldaja on esitanud avaldusest loobumise avalduse kohtuistungil, milles palus lõpetada menetlus tsiviilasjas, et puudutatud isik on täitnud avaldaja nõude.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Menetluskulud

Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud sätted kehtivad koostoimes TsMS § 477 lg 1 ja § 172 lg 1 ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Hagita menetluses osaleb mitu isikut, avaldaja ja puudutatud isik. Avaldaja loobus võlgnevuse väljamõistmise nõudest põhjusel, et puudutatud isik on pärast avalduse esitamist avaldaja nõude täitnud. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda, kuna avaldus esitati seetõttu, et puudutatud isik enne avalduse esitamist võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, küll aga tasus puudutatud isik võlgnevuse omal algatusel peale avalduse esitamist.

2-21-529

3(3)

Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik