2-20-14048/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-14048

Kohtuasi

X hagi MPS Invest OÜ vastu täiteasjas nr

023/2020/1352 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 6 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja MPS Invest OÜ (registrikood 11420254), esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.02.2021 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega X hagi MPS

Invest OÜ vastu rahuldada.

2. Tunnistada MPS Invest OÜ nõude sundtäitmine täiteasjas 023/2020/1352

lubamatuks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja MPS Invest OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja/võlgnik) esitas 25.09.2020 Harju Maakohtule hagi MPS Invest OÜ

(kostja/sissenõudja) vastu täiteasjas nr 023/2020/1352 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja muutis hagi ja esitas uued

põhjendused 14.10.2020 (kohus nõustus muudatustega 02.11.2020 määruses) ja 27.11.2020

(kohus nõustus muudatustega otsuses).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 11.01.2008 OÜ Ekskavar (osaühing) osade müügileping, mille

p 2.4.3. nägi ette järgmist: „Ostja kohustub lepingu punktides 2.4.2.1. kuni 2.4.2.3. nimetatud

kinnistutele kuni krundi piirini välja ehitama kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas,

10A elektrit) ja tasuma vastava teenuse osutajale liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva

detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.2009. Nimetatud kohustuse rikkumisel on Ostja

kohustatud tasuma Müüjale 4 (s.o. praeguses asjas kostjale) leppetrahvi summas

1 000 000 krooni. Nimetatud leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse

Harju Maakohtu kinnistusregistri osasse nr 12583202 kantud kinnistule katastritunnusega

65301:002:1363, hüpoteek summas 1 000 000 krooni. Müüja 4 kohustub andma oma seaduses

ettenähtud vormis nõusoleku käesolevas punktis nimetatud hüpoteegi kustutamiseks hiljemalt

30 päeva jooksul alates Müüja 4 ja Ostja poolt akti allkirjastamisest selle kohta, et Ostja on oma

käesolevas punktis nimetatud kohustused täitnud.“

11.01.2008 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati hageja

kinnistule nr 12583202 kostja kasuks hüpoteek 1 000 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu

punkti 4.1 (tagatiskokkulepe) kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (kostja)

nõuded omaniku (hageja) ja OÜ Punane Haldus (kustutatud, kolmandast isikust põhivõlgnik)

vastu alljärgnevalt:

− kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest (p 4.1.1.),

− kõik nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad põhivõlgniku ning hüpoteegipidaja

vahel 11.01.2018 sõlmitud osaühingu osade müügilepingust ja selle lisadest (p 4.1.2.),

− sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete

sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest,

hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud

notarile ja kinnistusosakonnale (p 4.1.3).

Hageja sai 08.09.2020 kätte 25.08.2020 täitmisteate täiteasjas nr 023/2020/1352.

Täitmisavalduse kohaselt soovib kostja sundtäitmise raames realiseerida hageja kinnistut

koormavat hüpoteeki. Täitmisavalduse kohaselt oli kostja nõudeks müügilepingu p 2.4.3

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 63 911,64 eurot. Sundtäitmine ei olnud lubatud:

− Hüpoteek ei taganud müügilepingu p-st 2.4.3 baseeruvat kahju hüvitamise nõuet.

Müügilepingu

p 2.4.3

kohaselt

oli

kostjal

õigus

nõuda

põhivõlgnikult

väljaehitamiskohustuse täitmist ja väljaehitamiskohustuse rikkumise korral vaid

leppetrahvi, mitte aga kahju hüvitamise nõuet. Leppetrahvi nõude puudumise osas oli

poolte vahel jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-18-11956.

− Hüpoteegi seadmise lepingust tulenev tagatiskokkulepe oli vastuolu tõttu heade

kommetega tühine. Kahjunõue polnud selgelt määratletav ja selle suurust ei olnud

võimalik ette näha ega hinnata. Tegu oli piiramatult laia vastutusega.

− Kostja võlaõiguslik nõue oli aegunud. Aegunud nõude katteks ei olnud võimalik

hüpoteeki realiseerida.

− Kostja kuritarvitas oma õigusi täitemenetluse alustamisel, sest eelnevalt oli osapoolte

vahel samade lepingute alusel juba sundtäitmine lubamatuks tunnistatud. Nimelt

Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2019 otsusest nähtuvalt oli kostja täiteasjas

nr 052/2016/1276 oma nõuet hageja vastu samuti kahju hüvitamise nõudega sisustanud.

− Kostja kahjunõue oli sedavõrd ebaselge ja vastuoluline, et selle alusel ei olnud võimalik

täitemenetlust läbi viia.

− Kostja nõude aluseks müügilepingu p 2.4.3 tulenev kommunikatsioonide väljaehitamise

kokkulepe oli täitmise võimatuse tõttu tühine. Kullese tee 20, 22 ja 25 kinnisasjad jäid

Rail Baltic trassikoridori alla ja seetõttu ei saanud sinna kommunikatsioone rajada.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.2 kohaselt olid hüpoteegiga tagatud kõik nõuded ja p 4.1.3.

kohaselt olid hüpoteegiga tagatud mh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Seega oli

müügilepingu p-st 2.4.3. tuleneva kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue

hõlmatud tagatiskokkuleppega. Kui müügilepingu p-ga 2.4.3 sooviti muuta tagatiskokkulepet,

oleks selline kokkulepe pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis. Tagatiskokkuleppes oli

viide konkreetsele lepingule, seega polnud tegemist globaalse tagatiskokkuleppega.

Raudteetrassi rajamine ei välistanud kostjale kahju tekkimist. Kostja nõue polnud aegunud,

kuna sellele kehtis 30-aastane aegumistähtaeg. Kostja nõue oli nõuetekohaselt esitatud ja hageja

vastuväide, et nõue ei olnud selge, oli põhjendamatu.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5 432 eurot ja kohustas hagejat tasuma

menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja nõude alus oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. Maakohus tuvastas, et

vaidlusaluses täiteasjas oli täitedokumendiks 11.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping,

milles oli lepitud kokku allumine kohesele sundtäitmisele. Kostja nõudis sissenõudjana

63 911,64 eurot hagejale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegi arvel. Täitmisele pööratud

rahaline nõue tulenes 11.01.2008 sõlmitud osaühingu osade müügilepingu p 2.4.3 rikkumisest.

Osade müüja põhivõlgnik võttis endale müügilepingu p 2.4.3 järgi kohustuse ehitada hiljemalt

01.09.2009 välja Harjumaal Rae vallas Rae külas Kullese tee 20, 22 ja 25 asuvate kostjale

võõrandatud kinnisasjade vee-, kanalisatsiooni- ja elektritrassid ja tasuma seotud liitumistasud.

Kostja pööras sundtäitmisele nende kohustuste täitmata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise

nõude 63 911,64 eurot, mis vastab hüpoteegisummale. Sundtäitmisele esitatud kahju

hüvitamise nõude alusasjaolude puudumise tõendamiskoormus lasus hagejal. Hageja piirdus

kostja tõendite vaidlustamisega, esitamata omapoolseid tõendeid.

Sundtäitmisele pööratud kahju hüvitamise nõue oli hüpoteegiga tagatud. Müügileping ei saanud

piirata hüpoteegi seadmise lepingu ulatust. Õiguslikult oli välistatud hüpoteegi seadmise

tagatiskokkuleppe piiramine sellele eelnevalt sõlmitud mittenotariaalse lepingu kaudu. Isegi kui

eeldada hageja faktiväidete õigsust selles, et müügilepingus lepiti kohustuste tulevane tagamine

kokku kitsamalt kui seda järgnevalt tehti, ei saanud nimetatu iseenesest piirata hiljem

õiguspäraselt seatud hüpoteegiga tagatud kohustuste ulatust. Müügilepingu p 2.4.3 sai tagatise

tulevase seadmise osas olla vaid lepingueelseid läbirääkimisi kajastav kavatsuste protokoll,

mitte osa hüpoteegi seadmise tagatiskokkuleppest.

Hageja väide tagatiskokkuleppe piiritlematuse ja sellest tuleneva hea usu põhimõtte vastasuse

kohta oli alusetu. Käesoleval juhul oli lepitud kokku juba sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

tagamises ning vaidlusalune kahju hüvitamise nõue tulenes konkreetselt määratletud kohustuse

täitmata jätmisest. Selle kohustuse rikkumise rahaliste tagajärgede suurus pidi olema ettenähtav

ka leppetrahvikokkulepe kaudu (müügilepingu p 2.4.3). Vaidlusaluses täitemenetluses kahju

hüvitamise nõude sundtäitmisele pööramise õiguspärasust ei mõjutanud varem sundtäitmisel

olnud leppetrahvi nõue ja varasema sundtäitmise lubamatuks tunnistamine tsiviilasjas 2-18-

11956. Kahju hüvitamise nõue ja leppetrahvinõue ei olnud õiguslikult samad nõuded, kuigi

mõlemad tulenesid samast lepingurikkumisest.

Hageja väide sundtäitmisel oleva nõude aegumise kohta oli samuti alusetu. Vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg-le 1 oli kostjal õigus hüpoteek realiseerida ka

juhul kui tagatud nõue ise oleks aegunud. 11.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust

tulenev sundtäitmisele allumise kokkulepe ei saanud aeguda enne 11.03.2021. Lepingu

sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli kohalduv aegumistähtaeg 30 aastat. Võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (vastu võetud 17.11.2010) § 49 muudetud

võlaõigusseaduse (VÕS), TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9

lg 4 kohaselt kehtestati vastava nõude uueks aegumistähtpäevaks 01.03.2021.

Hageja ei eitanud, et kahjunõude aluseks olev lepingurikkumine (kommunikatsioonide

väljaehitamine ja liitumistasude maksmine, mis pidi olema tehtud hiljemalt 01.09.2009) leidis

aset ning et nimetatud kohustused jäid täitmata. Hageja vaidlustas kahju summa tõendatuse

kostja poolt täitemenetluses esitatud hinnapakkumiste alusel. Kohus leidis, et polnud põhjust

arvata, et tööde tegemata jätmisel puudus kostjale kahjulik rahaline tagajärg. Kohtu arvates olid

hageja põhjendused alusetud:

− TREV-2 hinnapakkumine hinnapakkumine oli 910 170,17 eurot käibemaksuta. Kui see

summa jagada 65-ga ja tulem korrutada kolmega, oleks summaks 42 007 eurot.

Vaidlusalune nõue oli hüpoteegisummast tulenevalt 63 911,64 eurot.

− Hageja tugines, et lepingu järgi pidi olema tagatud elektrivõrguga liitumine võimsusega

10A, kostja hinnapakkumised on aga võetud võimsusele 16A. Polnud alust arvata, et

võimsusega 10A oleks elektrivõrguga liitumine võimalik tasuta. Hageja polnud

nimetanud tema arvates õige võimsusega liitumise maksumust ega vaidlustanud kostja

faktiväidet, et nimetatud elektrivoolu tugevuse vahe ei mõjutanud oluliselt kulude

suurust.

− Hageja oli seisukohal, et gaasivõrguga polnud võimalik liituda. Nimetatu ei tähendanud,

et lepinguga ettenähtud kohustus sellise liitumise korraldamiseks lihtsalt tähenduse

kaotab.

− Hinnapakkumiste dokumentide allkirja puudumine ei seadnud iseenesest kahtluse alla

nende sisu. Hageja polnud esile toonud, millistel konkreetsetel asjaoludel oli põhjust

kahelda esitatud tõendite sisus.

Kohus nõustus 27.11.2020 hagi muutmisega, kuid leidis, et esitatud põhjendused olid alusetud.

Hageja kvalifitseeris alusetult vaidlusaluse kohustuse tingimuslikuks (TsÜS § 102) ja järeldas

ekslikult tehingu tühisust (TsÜS § 108 lg 2, dtl 283). Müügilepingu p-s 2.4.3 nimetatud tööd

pidid olema tehtud hiljemalt 01.09.2009. Hageja polnud väitnud ega tõendanud, et Rail Baltic

raudtee rajamise ettevalmistamise tõttu oli nende tööde tegemine objektiivselt välistatud juba

nimetatud ajavahemikus. Rikkumise vabandatavuse tegelikku esinemist polnud võimalik

tuvastada (VÕS § 103). Kui vabandatavus esineks, ei välistaks see iseenesest kostja rahalisi

nõudeid täitmata jäänud lepingu alusel. Kui kokkulepitud ehitustööde tegemine oli Rail Balticu

projektist tulenevalt võimatu ja väljaspool hageja mõjuvõimu juba lepingu sõlmimise ajal

11.01.2008, pidanuks see olema pooltele teada (VÕS § 102 lg 2).

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja palus otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja

kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, rikkus menetlusõigust ja selle tulemusel

tegi ebaõige lahendi. Hageja ei vaidlustanud maakohtu seisukohti, mis puudutasid nõude

aegumist ja kostjapoolset õiguste kuritarvitamist.

Kohus leidis, ebaõigesti, et hüpoteek tagas müügilepingu p-st 2.4.3 tulenevat kahju hüvitamise

nõuet. Hüpoteek tagas vaid leppetrahvinõuet. Maakohus oleks pidanud leidma, et hüpoteegi

seadmise lepingust tulenev tagatiskokkulepe oli vastuolus heade kommetega ja tühine. Ka

maakohtu järeldused otsuse p-des 9 ja 10 olid vastuolulised.

Kostjal oli kohustus esitada kohtutäiturile põhi-ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kostja

jättis selle tegemata. Kostja nõue hageja vastu oli ebaselge. Maakohus leidis ebaõigesti, et see

ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus asus omaalgatuslikult

kõrvaldama kostjapoolseid minetusi matemaatiliste tehetega, mille lõppejäreldus sundtäitmise

lubatavust ei kinnitanud. Samuti heitis kohus hagejale üllatuslikult ette tõendamiskoormise

mitte täitmist. Hageja seadis kahtluse alla kostja esitatud tõendite usaldusväärsuse. Seega pidi

kostja tõendama, et tema esitatud tõendid olid ehtsad ja siduvad. Kohustuse täitmine oli võimatu

seoses raudtee ehitusega. Kohus seda otsusega ei välistanud. Maakohus oleks pidanud leidma,

et sundtäitmine oli lubamatu ka sellel põhjusel.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 järgi menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu

tühistada. Ringkonnakohus teeb otsuse tühistamisel asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldab ja jätab menetluskulud kostja

kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

Puudus vaidlus järgnevas, et:

a) pooled sõlmisid 11.01.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega

seati hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 12583202) hüpoteek summas 1 000

000 krooni kostja kasuks. Hüpoteegiga olid tagatud mh ka kostja nõuded osaühingu

Punane Haldus vastu, mis tulenesid 11.01.2008 sõlmitud osaühingu Ekskavar osade

müügilepingust;

b) müügilepingu p 2.4.3 kohaselt kohustus ostja osaühing Punane Haldus välja ehitama

kinnistutele registriosa nr-ga 12581802, 12582002 ja 12581502 kuni krundi piirini

kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elekter) ja tasuma vastava teenuse

osutajale liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule

hiljemalt 01.09.2009. Nimetatud kohustuse rikkumisel on ostja kohustatud tasuma

müüjale (so kostjale) leppetrahvi 1 000 000 krooni. Leppetrahvi tasumise kohustuse

täitmise tagamiseks seati kinnistule registriosa nr-ga 12583202 hüpoteek summas 1 000

000 krooni;

c) kohustuse täitmise kuupäevaks 01.09.2009 kommunikatsioone rajatud ei olnud.

d) kostja esitas 25.08.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse (t.lk 26) ja täitedokumendi,

milleks oli 11.01.2008 hüpoteegi seadmise leping (t.lk 10). Nõude sisuks oli

müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõue hüpoteegisumma ulatuses 63 911,64 eurot (s.o 1 000 000 krooni) ja nõudeks

kinnisasjale sissenõude pööramine;

e) kohtutäitur alustas nõude suhtes täitemenetlust nr 023/2020/1352, mille hageja

25.09.2020 maakohtus vaidlustas. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

8. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal on hageja vastu

kahju hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebuses loobus hageja maakohtus esitatud aegumise ja

õiguse kuritarvitamise väidetest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale kuuluvale kinnistule on kostja kasuks kantud

hüpoteek ja et hüpoteegiga olid tagatud nõude mittetäitmise korral kahju hüvitamise nõuded ja

tagatiskokkulepe ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas ei saa nõustuda

maakohtu poolt tuvastatuga, et sundtäitmine oli lubatav, kui täitemenetluses ei olnud selge,

millise nõude rahuldamiseks täitemenetlust alustati.

9. TMS § 23 lg 41 järgi tuli kostjal koos täitmisavaldusega esitada täiturile ka põhi- ja

kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Sellest tulenevalt on sissenõudja ülesandeks tuua välja,

millise nõude katteks ta hüpoteegi realiseerimist soovib. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 19) selgitanud, et kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat

nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib

korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel

võib hüpoteegipidaja nõuda.

10. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 16) märkinud, et kuigi

üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja

tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise

tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna

negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab

hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS §

235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada,

et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib

täitemenetlust läbi viia.

11. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et kui täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41

nõuetele, ei ole seda puudust võimalik kohtumenetluse raames täiendavalt kõrvaldada.

Maakohtul oli kohustus praeguse hagi raames kontrollida, kas täitemenetlust alustati ja viidi

läbi seaduses sätestatud reeglite järgi. Seadusest ei tulene maakohtu õigust asuda kostja asemel

tõenditest tuletama kostja nõude suurust hageja vastu. Maakohtul pidi olema võimalik

kontrollida kohtutäiturile esitatud andmeid.

12. Riigikohus on 30.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14 (p 23) rõhutanud, et notariaalse

täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile

sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga

tagatud nõue muutunud sissenõutavaks. Nt on Riigikohus 29.05.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-

12 tehtud otsuse p-s 36 leidnud järgmist: „Kolleegium märgib lisaks, et tagatisleping ja

tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse

alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada

nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on

tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega.

13. Kostja esitas kohtutäiturile 25.08.2020 täitmisavalduse (t.lk 26-27) lisadena TREV-2 Grupp

AS 22.05.2020 pakkumise, Elektrilevi OÜ 2 liitumislepingu projekti ja Adven Eesti AS

elektronkirja (t.lk 67-72). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt eelnimetatud tõenditele

antud hinnanguga. TREV-2 Grupp AS pakkumine oli koostatud mitte müügilepingu p-s 2.4.3

nimetatud kohustuse täitmise kohta (välja ehitada kommunikatsioonid kinnistutele Kullese tee

20,22 ja 25), vaid kogu Kullese arenduspiirkonna kohta ning kogu tööfront pidi olema korraga

valmis ja vaba. Vaidlust polnud, et arenduspiirkonda pidi hoonestatama 65 kinnistut, kuid

ehitatud midagi ei ole, samas kui müügileping sisaldas vaid 3 kinnistule kuni krundi piirini

kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elektrit) väljaehitamise. Müügilepingus

lepiti kokku, et OÜ Punane Haldus kohustub rajama kuni samas lepingupunktis nimetatud

kolme kinnistu krundi piirini kommunikatsioonid, mille raames kohustus OÜ Punane Haldus

tagama elektrivoolu tugevuseks 10 amprit. Samas täitmisavaldusele lisatud Elektrilevi

liitumislepingute projektides on aga liitumistasu arvestamisel võetud aluseks elektrivoolu

tugevus 16 amprit. Gaasivarustusega ühinemine osutus aga võimatuks (kirjavahetus t.lk 71p -

72). Kahju tõendamiseks esitati dokumente, milles näidatud maksumused puudutasid

märkimisväärselt mahukamate kohustuste täitmist, mis oli müügilepingus kokkulepitud ja mille

tagamiseks hüpoteegi seadmise lepinguga hageja kinnistule hüpoteek seati. Eeltoodust

tulenevalt ei saa kohus kasutada kahju suuruse tõendamiseks neid tõendeid ega ise tuletada

tõenditest ja asjaoludest kostja kahju suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud kostja täitemenetluse alustuseks seadusest tulenevat

kohustust esitada kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Maakohtu rikkus

TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet,

kuivõrd kohtuotsuse järeldused ei ole kooskõlas TsMS § 436 lg-s1 sätestatud nõudega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud nõuet, mida ta kohtutäiturile täitmisavalduses ja

sellele lisatud dokumentides pidas võimalikuks ja mille alusel täitur alustas sundtäitmist. Kui

kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada

lubamatuks (Riigikohtu 24.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-14, p 11).

Praeguses kohtuasjas tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 02372020/1353 tunnistada lubamatuks.

Menetluskulude jaotus

14. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS §

173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5

koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus

kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel

määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või

täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p

19 jj).

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)