3-21-898/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-898

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsuse nr

TVH/21/005916

ja

Eesti

Töötukassa

29.03.2021

vaideotsuse nr 1013 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata tema 24.12.2020 esitatud töövõime

hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Maarika

Nüganen, Helle Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.10.2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 24.12.2020 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eksperthinnangu saamiseks kaasati AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst Niina

Neglason, kes koostas 29.12.2020 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu.

3. Eesti Töötukassa tegi 29.01.2021 otsuse nr TVH/21/005916, millega tunnistas Eesti Töötukassa

30.10.2019 otsuse nr TVH/19/050813 kehtetuks ja tuvastas, et kaebaja töövõime on osaline,

kestusega 5 aastat. Otsuse põhjendustes on välja toodud järgnev:

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku

töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebajal on raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna arenguhäire,

halvatusnähud, silmahaigus ja ülekaal. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang teabe

2(9)

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigus. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja

kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel

kinnitust. Taotlejal on jalgade valu, väsimuse ja nõrkuse, parema hüppeliigese valu ja liikuvuse

piiratuse, hingelduse ja nägemislanguse tõttu piiratud pikemate vahemaade käimine, treppidel

liikumine, ohutu ringiliikumine, keha põhiasendi muutmine, püstitõusmine, kestvalt ühes asendis

seismine ja istumine, raskuste tõstmine ja kandmine. Kõnnib longates. Mõlema silma

nägemisteravuse languse ja silmade tahtmatute liigutuste tõttu on takistatud kirjalike sõnumite

vastuvõtmine ja edastamine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5

aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.

4. Kaebaja esitas Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsuse peale 15.02.2021 vaide.

5. Eesti Töötukassa jättis 29.03.2021 vaideotsusega nr 1013 vaide rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendustes on kokkuvõtlikult välja toodud järgnev:

Eksperdiarvamuse koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja

terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde.

Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitaja võime seista ja liikuda oleks piiratud kahe minutiga, ka ei

ole märget, et vaide esitaja vajaks küünarkarke. Retseptikeskusest ei nähtu ühegi ravimi vajadust,

ka valuravimeid mitte. Ortopeed on soovitanud kasutada tallatugesid ja ortopeedilisi jalatseid,

jalaortoosi kasutada kõndimiseks, valuravi ja alandada kehakaalu, sest vaide esitajal esineb

rasvumus. Ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigus. Mõlema silma

nägemisteravuse languse ja silmade tahtmatute liigutuste tõttu on piirangud kirjalike sõnumite

vastuvõtmisel ja edastamisel. Piirangu põhjuseks on silma struktuur. Terviseandmed kinnitavad

nägemislangust ning selle korrigeerimist prillidega. Terviseandmete alusel ei saa kahjuks kinnitada

nägemislanguse süvenemist, sest ainus nägemisteravuse uuring, mis terviseandmetes on leitav,

pärineb oftalmoloogi 08.08.2019 sissekandest. Oftalmoloogi sissekandest ei selgu raskuste tõstmise

keeldu. Piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates, sest

raskemate esemete tõstmine ja liigutamine on raske seoses liikumispiirangutega, kuid käelises

tegevuses terviseandmed piiranguid ei kirjelda. Piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS

andmetel jätkuvalt kinnitust. Vaide esitaja ei ole pöördunud psühhiaatrile ega ka perearstile

ärevushäire kaebustega, retseptikeskusest ei nähtu ravivajadust.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult

konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Tervishoiuteenuse

osutaja ekspertarsti hinnangul sobib vaide esitajale istuv töö, käeline tegevus. Töövõime

taastamiseks ja säilitamiseks on soovituslik vaide esitaja suunata tööalase rehabilitatsiooni

teenusele.

6. Kaebaja esitas 27.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.03.2021

vaideotsuse nr TVH/21/005916 õigusvastavuse kindlakstegemiseks.

7. Kohus võttis 12.05.2021 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsuse nr

TVH/21/005916 ja Eesti Töötukassa 29.03.2021 vaideotsuse nr 1013 tühistamiseks ning Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 24.12.2020 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti

läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebajal esinevad erinevad püsiva kuluga terviseprobleemid. Kaebajal on jalgade valu,

hüppeliigeste valu, liikuvuse piiratus ja parema hüppeliigese paistetus kestvusega 5 aastat ning valu

3(9)

vasaku põlveliigesepilu piirkonnas. Valude ning liikumispiirangute tõttu ei ole kaebaja võimeline

kõndima pikemat vahemaad ega seisma kauem kui 2 minutit. Kaebaja kõnnib longates ja treppidel

liikumine on raskendatud. Tugeva nägemislanguse tõttu mõlemas silmas on piiratud ohutu

ringiliikumine. Silmade tahtmatud liigutused, kirjalike sõnumite vastuvõtmine ja edastamine on

takistatud ning nägemine halveneb iga aastaga. Raskuste tõstmine ja kandmine on piiratud seoses

nägemislanguse ja piiratud liikumisega. Seoses jalgade valuga ja lonkamisega vajab kaebaja

küünarkarke, ortopeedilisi jalatseid, valuvaigisteid ja rehabilitatsiooni. Tulenevalt nägemislangusest

vajab kaebaja prille või kontaktläätsi ning peab ühte neist kasutama igapäevaselt.

9. Kaebaja vajab igapäevaselt abi söögitegemisel, kodu koristamisel, vannis/pesus käimisel ja

poeskäigul.

10. Kaebus annab kaebajale lõpliku kinnituse et Eesti Töötukassa oli otsust tehes korralikult läbi

lugenud tema poolt esitatud vaides toodud põhjendused ning otsus vastab seadustele.

Vastustaja seisukohad

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa

29.01.2021 otsus nr TVH/21/005916 ja vaideotsus nr 1013 on õiguspärased.

12. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri

07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa

isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.

13. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime

toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste

soovitustega

ja

tugineb

rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime,

vaeguste

ja

tervise

klassifikatsioonile.

14. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 24.12.2020 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud

terviseandmed. Kaebaja ise on 24.12.2020 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal

esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning suhtlemise

valdkondades.

15. Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus (edaspidi TTO) ekspertarst dr

Niina Neglason, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 29.12.2020

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti

Töötukassa 29.01.2021 otsusega nr TVH/21/005916 tuvastati, et kaebaja töövõime on osaline

kestusega viis aastat.

16. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides

kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses

toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebajal on osaline töövõime. TTO ekspertarsti seisukoha

vaatas üle ja nõustus sellega ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel

koostati vaidlustatud vaideotsus nr 1013. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab

töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku

taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka Töötukassa

4(9)

ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr Siiri Oro, kes nõustus TTO toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.

17. Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 10.06.2021 oma seisukoha Töötukassa

töövõime hindamise teine ekspertarst dr Alvi Tellmann.

18. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise

ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe

edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste

sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning

töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste

kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese

tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud

töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel

tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on

ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi

kinnitama ka terviseandmed.

19. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse

aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4

liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav

võtmetegevuste arvväärtuste summa on 11. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab

eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui

võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. TTO ekspertarst

hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kaebaja igapäevategevused ei ole

täielikult takistatud.

20. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud 29.01.2021 otsuses nr TVH/21/005916 õigesti märgitud,

et kaebajal esineb raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna

arenguhäire, halvatusnähud, silmahaigus ja ülekaal ning mõõdukas tegutsemispiirang teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigus. TTO ekspertarst leidis,

et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime osaline kestusega viis aastat ja

raskesti prognoositav.

21. Liikumise valdkonna kokkuvõttena on terviseandmete alusel kaebajal raske tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, kuna kaebaja kõnnib küll kergelt longates ja kohmakalt, kuid suudab kõndida

ilma abivahendi ja teise inimese abita. Piirangut ei saa vastavalt töövõime hindamise metoodikale

hinnata täielikuks, sest kaebaja ei ole terviseandmetest lähtuvalt täielikult liikumisvõimetu.

22. Terviseandmed ei kinnita seda, et hüppeliigese paistetus oleks kestnud 5 aastat, sest ortopeedi

23.11.2020 epikriisi kohaselt on parema hüppeliigese turse seotud koormusega (pärast kõndimist

läheb labajalg paiste) ning neuroloogi 23.05.2019 epikriisi kohaselt on turse tekkinud umbes kaks

kuud enne neuroloogi külastust. Kaebuses märgitud ortopeedilised jalatsid, valuvaigistid ja

rehabilitatsioon on kaebajale kindlasti vajalikud, kuid TIS andmetel ei ole talle tugevaid, st retsepti

alusel väljastatavaid valuravimeid viimase kahe aasta jooksul välja kirjutatud (tõenäoliselt piisab

nõrgematest valuvaigistitest). Kuigi üheski TIS-s olevas dokumendis ei ole märgitud, et kaebaja

vajaks või kasutaks küünarkarke, siis teatud olukordades (näiteks hüppelise tugeva turse korral) ei

saa nende vajadust ka eitada, kuid see ei muuda liikumise valdkonna piirangutele antud hinnanguid,

5(9)

sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid koos abivahendite (sh

ortopeediliste jalatsite ja küünarkarkude) ning arsti poolt määratud raviga, mille hulka kuuluvad ka

valuvaigistid ja rehabilitatsioon.

23. Kaebuses nimetatud igapäevase abi vajadust söögi tegemisel, kodu koristamisel, vannis, pesus

ja poes käimisel ei ole üheski TIS-s olevas kaebaja kohta käivas dokumendis märgitud. Ka oma

ekspertiisitaotluses on kaebaja märkinud, et tal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas

piiranguid ei esine. Siiski, arvestades kaebaja liikumise valdkonna piiranguid, võib ta aeg-ajalt

kõrvalabi vajada, kuid see ei anna veel alust puuduva töövõime tuvastamiseks, sest täielikku

piirangut ei esine tal üheski tegevusvaldkonnas.

24. Puuduva töövõime tuvastamiseks ei anna alust ka kaebusele lisatud pildid, sest nendel näha

olevat ülemäärast kehakaalu, põlve- ja hüppeliigeste deformatsioone, parema hüppeliigese

piirkonna turset ja prillide kasutamist on arvestatud nii liikumise kui teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkondade hindamisel (piiranguid nende valdkondade võtmetegvuste juures on

hinnatud mõõdukaks või raskeks).

25. Kaebajal hinnati teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevus „3.1. Teabe

edasiandmine“ ja „3.2. Teabe vastuvõtmine“ kumbki arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). TTO

ekspertarst selgitab, et silmahaigustest tingituna esineb kaebajal mõlema silma nägemisteravuse

langus ja silmatõmblused, mis raskendavad sõnumite vastuvõtmist lugemise teel. Piirangut ei saa

hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt võetakse selle

võtmetegevuse juures arvesse korrektsiooniga nägemisteravus (st nägemine prillide või muu

abivahendiga), mis silmaarsti 08.08.2019 epikriisi kohaselt on kaebaja mõlemal silmal 0,2.

Kuulmisraskusi, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, TIS-i andmetel kaebajal

ei esine. Terviseandmete alusel ei saa kahjuks kinnitada nägemislanguse süvenemist, sest ainus

leitav nägemisteravuse uuring pärineb oftalmoloogi 08.08.2019 sissekandest.

26. TIS-i andmetel kaebajal käelises tegevuses piiranguid ei esine. Vastavalt töövõime hindamise

metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse juures suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat

kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel ning selle tegevuse juues kaebajal ka

tema enda hinnangu kohaselt probleeme ei ole. Probleem võib olla raskete esemete tõstmisel, mis

eeldavad võimekust kükitada või kummarduda eseme tõstmiseks maapinnalt üles, kuid seda on

arvesse võetud liikumise valdkonna võtmetegevuse „1.2. Seismine ja istumine“ juures (piirangut

selle võtmetegevuse juures on hinnatud mõõdukaks).

27. Taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

Piirang on hinnatud puuduvaks, sest TIS-i andmetel kaebajal suurenenud ärevust ei esine.

Ekspertiisitaotlusel märgitud kerge ärevus võõrastega kohtumisel ei ole töövõimet mõjutav.

28. Ekspertarsti kaalutlusotsuse alusel on kaebaja töövõime hinnatud osaliseks, sest kuigi tal

esinevad piirangud kahes tegevusvaldkonnas, on raske piirang ainult liikumise valdkonnas, mistõttu

istuvas asendis tehtavat kerget käelist või suhtlemisega seotud tööd (mis ei nõua head nägemist),

peaks ta vähemalt osalise koormusega teha suutma. Kaebajal esinevad haigused on raviga osaliselt

kompenseeritud ega põhjusta tegutsemispiiranguid sellises ulatuses, et oleks tuvastatav puuduv

töövõime.

KOHTU PÕHJENDUSED

29. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

30. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsuse nr TVH/21/005916 ja 29.03.2021

vaideotsuse nr 1013 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 24.12.2020

esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime on

osaline. Kaebaja leiab, et Töötukassa oleks pidanud tuvastama temal puuduva töövõime. Seega

vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.

6(9)

31. Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev

haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.

32. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui

ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

33. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3).

34. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt

ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

35. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse

skaalal 0-4. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse

andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste

piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud

arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse

andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates

valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg,

raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute

mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).

36. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

37. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 29.12.2020 dokumendipõhine töövõime

hindamise

eksperthinnang,

mille

koostas

tervishoiuteenuse

osutaja

AS

Põhja-Eesti

Taastusravikeskuse ekspertarst Niina Neglason (Eesti Töötukassa 11.06.2021 vastus kaebusele, lisa

6). Eksperthinnangus on valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud

kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang koos põhjendusega. Kaebaja märkis piirangud

liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas

ning suhtlemise valdkonnas. Kaebaja taotluses sisalduv info oli kokkuvõtlikult järgnev:

Kaebaja suudab liikuda umbes 50 meetrit rahulikus tempos. Kiiresti käimisel võtab hingeldama ja

selg hakkab valutama. Pikemat vahemaad läbides hakkavad lisaks seljale valutama ka põlved ja

hüppeliigesed ning lisandub hingeldamine. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega treppidel liikuda

ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada. Käsipuust kinni hoides

7(9)

suudab liikuda esimesele korrusele. Edasi vajab puhkepause, kuna hakkab hingeldama ja tunneb

väsimust. Seista jaksab kaebaja umbes 2 minutit, edasi hakkavad selg ja jalad valutama. Istuda

jaksab kaebaja järjest umbes 1 tunni. Toolilt tõusmine on natukene raskendatud, peab kätega

toetuma, et püsti saada. Kui kaebaja on palju liikunud, valutavad hüppeliigesed mitu päeva peale

seda ning kodus liikumine väga aeglane ning raskendatud. Kodus olles tunneb kaebaja väsimust ja

valusid koristades. Raskemate esemete tõstmine ja liigutamine on raske. Igapäevaselt kasutab

kaebaja prille või kontaktläätsi. Nägemine kaugele on halb ilma abivahendita. Silmadel on tugev

miinus (-11) ja aastatega see suureneb. Võõrastega kohtumine tekitab kerget ärevust ning nendega

suhtlemisel hoidub kaebaja pikemast silmsidest.

38. Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et taotlejal on raske tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid; tserebraalparalüüs ehk

peaajuhalvatus ja muud paralüüsi- ehk halvatussündroomid; silmalihaste, binokulaarliikumise,

akommodatsiooni ehk silmaseaduvuse ja refraktsiooni- ehk murdumishäired; silma ja silmamanuste

muud haigusseisundid; lihasluukonna kaasasündinud väärarendid ning deformsused. Taotleja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud liikumise all. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmalihaste,

binokulaarliikumise, akommodatsiooni ehk silmaseaduvuse ja refraktsiooni- ehk murdumishäired;

silma ja silmamanuste muud haigusseisundid. Mõlema silma nägemisteravuse languse ja silmade

tahtmatute liigutuste tõttu on piirangud kirjalike sõnumite vastuvõtmisel ja edastamisel. Taotleja

kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töötingimuste

osas on soovitatud istuvat tööd ja käelist tegevust. Töövõime taastamiseks ja säilitamiseks on vajalik

tööalase rehabilitatsiooni raames suunata kaebaja füsioteraapia teenusele.

39. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli

11. Sellisel juhul hindab ekspertarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust (määrus nr 39 § 8 lg 1). Ekspertarst hindas töövõime osaliseks.

40. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline

tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 29.01.2021 otsuse

põhjendustes on välja toodud osa 29.12.2020 ekspertarvamuse kokkuvõttest. Töötukassa

29.01.2021 otsuses ei ole töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada,

kuidas töövõimele antud lõplik hinnang kujunes. Samas on otsuses viidatud eksperdiarvamusele,

mis kaebajale eelduslikult koos otsusega saadeti. Eksperdiarvamus sisaldab täpsemat infot

kaalutluste kohta, mille põhjal kaebaja töövõime osaliseks hinnati, sealhulgas viiteid TIS-i

andmetele. Töövõime hindamise korda ja kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt

põhjendatud Töötukassa 29.03.2021 vaideotsuses. Seega loeb kohus kõikvõimalikud puudujäägid

29.01.2021 otsuse põhjendamisel hiljemalt vaidemenetluses kõrvaldatuks.

41. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle.

Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust

kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).

Praeguses asjas hindas ekspertarst mitmes võtmetegevuses piirangu raskusastmed väiksemaks kui

kaebaja ja kaebaja on seadnud eksperdiarvamuse andja hinnangud kahtluse alla. Seega oli kahtluse

kõrvaldamiseks vajalik, et teine arst kontrolliks üle kaebaja terviseandmete vastavuse dr Niina

Neglasoni määratud piirangute raskusastmetele.

42. Töötukassa on 29.03.2021 vaideotsuses märkinud, et eksperdiarvamuse koostanud

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (dr Niina Neglason) analüüsis veel kord vaide esitaja

8(9)

terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning lisaks analüüsis vaidemenetluses kaebaja

töövõime hindamise taotlust, TIS terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Niina

Neglasoni koostatud eksperdiarvamust ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.

Vaideotsuses ei ole vaidemenetlusse kaasatud teise ekspertarst nime mainitud. Vastuses kaebusele

on Töötukassa väitnud, et vaidemenetluses arvamuse andnud töövõime hindamise ekspertarst oli dr

Siiri Oro. Samas pole kohtule esitatud ühtegi täiendavat kirjalikku tõendit, mis kinnitaks, et dr Siiri

Oro vaidemenetluses oma arvamuse esitas. Seega ei ole tõendatud, et teine arst kontrollis

vaidemenetluses töötamise piirangute raskusastmetele antud hinnangud üle. Kui üldjuhul oleks

tegemist olukorraga, kus haldusorgan on jätnud olulised asjaolud vaidemenetluses üle

kontrollimata, leiab kohus, et Töötukassa kõrvaldas selle puuduse kohtumenetluses. Töötukassa

esitas 11.06.2021 vastuse lisana 10 Töötukassa ekspertarsti dr Alvi Tellmanni kirjaliku seisukoha,

kes on kõiki materjale üle vaadates järeldanud, et kaebaja töövõime on osaline. Kõigi menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus tuleneb HMS §-s 6 sätestatud

uurimispõhimõttest. Tegemist on menetlusnõudega. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt

ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus

leiab, et praegusel juhul ei mõjutanud vaidemenetlusse teise arsti kaasamata jätmine asja

otsustamist. Kuna kohtumenetluse käigus on teine arst kaebaja terviseandmed üle vaadanud ja

leidnud, et kaebaja töövõime hindamine osaliseks oli õige, võib eeldada, et ka kaebaja taotluse uuel

läbivaatamisel hindaks Töötukassa kaebaja töövõime uuesti osaliseks. Kohus kontrollib järgnevalt

dr Niina Neglasoni ja dr Alvi Tellmanni seisukohtade põhjendatust täpsemalt.

43. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab

meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.

44. Kohtule on asjakohaste epikriisidena esitatud neuroloogi Vladlen Kostyukovskyy 23.05.2019

epikriis, oftalmoloogi Tatjana Dmitrijeva 08.08.2019 epikriis, kardioloogi Verra Kaik 17.10.2019

epikriis ja ortopeedi Andriy Zubenko 23.11.2020 epikriis (Eesti Töötukassa 11.06.2021 vastus

kaebusele, lisad 2-5). Kohtul puudub alus arvata, et dr Niina Neglason on oma eksperthinnangus

võtmetegevuste raskusastmete määramisel TIS-i kantud andmeid valesti kasutanud. Dr Niina

Neglason on viidanud asjakohastele epikriisidele ja põhjendanud võtmetegevuste raskusastmetele

antud hinnanguid. Eksperthinnangus ei ole põhjendusi, mis oleks epikriisides sisalduva infoga

otseses vastuolus.

45. Dr Alvi Tellmann on kohtumenetluses esitatud kirjalikus seisukohas nõustunud 29.12.2020

eksperthinnangus võtmetegevuste raskusastmetele antud hinnangutega ja on esitanud hinnangute

kohta täiendavad põhjendused. Dr Alvi Tellmann leiab, et on põhjendatud hinnata kaebajal raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kuna kaebaja kõnnib küll kergelt longates ja kohmakalt,

kuid suudab kõndida ilma abivahendi ja teise inimese abita. Piirangut ei saa vastavalt töövõime

hindamise metoodikale hinnata täielikuks, sest kaebaja ei ole terviseandmetest lähtuvalt täielikult

liikumisvõimetu. Kuigi üheski TIS-s olevas dokumendis ei ole märgitud, et kaebaja vajaks või

kasutaks küünarkarke, siis teatud olukordades (näiteks hüppelise tugeva turse korral) ei saa nende

vajadust ka eitada, kuid see ei muuda liikumise valdkonna piirangutele antud hinnanguid, sest

töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid koos abivahendite (sh ortopeediliste

jalatsite ja küünarkarkude) ning arsti poolt määratud raviga, mille hulka kuuluvad ka valuvaigistid

ja rehabilitatsioon. Dr Alvi Tellmann märgib, et on põhjendatud hinnata kaebajal mõõdukas

tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, kuna koos nägemise

abivahendiga esineb tal mõõdukas nägemislangus, kuid kuulmis- ja kõnehäireid ei esine. Suhtlemise

valdkonnas piirangut ei tuvastatud, sest TIS-i andmetel kaebajal suurenenud ärevust ei esine.

Ekspertiisitaotlusel märgitud kerge ärevus võõrastega kohtumisel ei ole töövõimet mõjutav.

9(9)

46. Kaebaja tõi vaidemenetluses uute väidetena välja, et ta vajab küünarkarke ja igapäevaselt abi

söögitegemisel, kodu koristamisel, vannis/pesus käimisel ja poeskäigul. Töötukassa on 29.03.2021

vaideotsuses märkinud, et terviseandmed ei kinnita küünarkarkude vajadust. Väide abivajaduse

kohta söögitegemisel, kodu koristamisel, pesus ja poes käimisel on vaideotsuses tähelepanuta

jäänud. Samas on väitele vastanud dr Alvi Tellmann oma 10.06.2021 kirjalikus seisukohas, mistõttu

loeb kohus vaideotsuse põhjendamispuuduse kõrvaldatuks. Dr Alvi Tellmann on oma 10.06.2021

kirjalikus seisukohas selgitanud, et üheski TIS-s olevas kaebaja kohta käivas dokumendis ei ole

märgitud igapäevast abivajadust söögitegemisel, kodu koristamisel, vannis, pesus ja poes käimisel.

Dr Alvi Tellmann on viidanud, et kaebaja märkis ka oma 24.12.2020 taotluses, et tal teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piiranguid ei esine. Siiski, arvestades liikumise valdkonna

piiranguid, võib kaebaja aeg-ajalt kõrvalabi vajada, kuid see ei anna veel alust puuduva töövõime

tuvastamiseks, sest täielikku piirangut ei esine üheski tegevusvaldkonnas.

47. Dr Alvi Tellmann on seoses osalise ja puuduva töövõime vahel kaalumisega selgitanud, et kuigi

kaebajal esinevad piirangud kahes tegevusvaldkonnas, on raske piirang ainult liikumise valdkonnas,

mistõttu istuvas asendis tehtavat kerget käelist või suhtlemisega seotud tööd (mis ei nõua head

nägemist), peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha suutma. Kaebajale sobivate

tingimustega töökohtade valik ei ole tõenäoliselt eriti lai, aga kohus nõustub Töötukassa

seisukohaga, et täiesti puuduvaks ei saa kaebaja töövõimet pidada. Kaebajal on piisavalt võimalusi

kasutada tegutsemisvõimet parandavaid abivahendeid ja järgida määratud ravi. Ortopeed on

soovitanud kasutada tallatugesid, ortopeedilisi jalatseid, jalaortoosi, valuvaigisteid ja alandada

kehakaalu. Nägemisteravust aitavad parandada prillid, mida kaebaja juba igapäevaselt kasutab.

Pikalt ühes asendis istumise leevendamiseks saab aeg-ajalt mõneks ajaks püsti tõusta, mida

soovitatakse teha kõigil istuva töö tegijatel.

48. Töötukassa otsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime muutub enne kordushindamise

tähtaega, on kaebajal õigus esitada Töötukassale enne kordushindamise tähtaega uus taotlus

töövõime hindamiseks. See tähendab, et kui kaebaja tervise osas tekivad uued asjaolud, mis toovad

kaasa vajaduse töövõimet uuesti hinnata, saab kaebaja esitada Töötukassale uue töövõime

hindamise taotluse.

49. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsuse nr TVH/21/005916 ja

Eesti Töötukassa 29.03.2021 vaideotsuse nr 1013 tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti

Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata

uuesti kaebaja töövõimet.

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

51. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

enda algatusel kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm