3-20-1372/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1372

Haldusasi

X kaebus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 04.06.2020

korduslõpueksami hinde „F“ tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Y

Vastustaja – Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, esindaja

vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.11.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X 27.08.2021 taotlus täiendada kaebust nõuetega tuvastada

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevuse õigusvastasus 02.06.2021 korduslõpueksami

korraldamisel, läbiviimisel ja hindamisel ning tuvastada 04.06.2020 lõpueksami hinde „F“

õigusvastasus.

2. Mitte võtta asja juurde X 27.08.2021 menetlusdokumendi lisasid 1–5 ja 29.08.2021

täiendavalt esitatud lisa 6.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2020 otsus

haldusasjas nr 3-20-1372 muutmata.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

3-20-1372

2(14)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X immatrikuleeriti 01.09.2008 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTK) farmaatsia

õppekavale ja eksmatrikuleeriti sealt 03.09.2012. TTK rektori 24.09.2015 käskkirjaga arvati ta

farmaatsia õppekava eksterniks. X sooritas 2019/2020. a õppeaasta sügissemestril lõpueksami

(õppeaine „1LTE09 Lõpueksam“), mida hinnati hindega „F“ (puudulik). X esitas TTK rektorile

04.02.2020 avalduse, milles soovis 2019/2020. õppeaasta kevadsemestril sooritada

korduslõpueksamit, läbides eksternina õppeaine „Lõpueksam“ (ainekood 1LTE09). TTK rektor

kinnitas 07.02.2020 käskkirjaga nr 3-6/100/2020 X farmatseudi õppekava eksterniks. X osales

04.06.2020 farmaatsia õppekava lõpueksamil (õppeaine „1LTE09 Lõpueksam“, aineprogramm

„LE17 Lõpueksam“), mille tulemust hinnati samuti hindega „F“ (puudulik).

2. TTK jättis 19.06.2020 vaideotsusega nr 3-32/156-3 rahuldamata X 08.06.2020 vaide,

samuti 14.06.2020 apellatsiooni, mida TTK käsitas vaide täiendusena.

1) X-le kui eksternile kohaldub õppekava, mis kehtis eksternõppe alguse, mitte esmase

immatrikuleerimise ajal.

2) Farmatseudi õppekava eesmärk on koolitada rakenduskõrgharidusega spetsialiste, kes

tunnevad ravimeid ja ravimite valmistamist ning muid meditsiinikaupu. Õppekava lõpetamise

tingimuseks on positiivsele hindele sooritatud lõpueksam. Aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“

järgi hinnatakse lõpueksamit selektiivse hindamise alusel. Väljundite saavutamist hinnatakse

valikvastustega testi vormis arvutipõhisel eksamil. Eksamihinne kujuneb kaheksa arvutipõhise

valikvastusega testi tulemist. Iga testi osakaal lõpphindest on 14,3%. Positiivse hinde

saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse hindega. 04.06.2020

korduslõpueksam koosnes kaheksast osast ja kõigi osade tulemus pidi olema üle 51%. X

sooritas viis osa tulemusega üle 51% ja kolm osa tulemusega alla 51%, mistõttu tuli kogu

sooritus hinnata hindega „F“. Aineprogramm ega muud dokumendid ei nõua, et eksami

lõpptulemus tulnuks arvutada tulemuste liitmise teel. TTK valitud hindamise metoodika tagab,

et eksaminand saavutab minimaalse positiivse tulemuse kõigis õppeaine raames käsitletavates

teemades. Vastupidisel juhul võidakse väljastada lõputunnistus puudulike teadmistega

üliõpilasele (nt kes ei tunne piisavalt farmakoloogiat), mis võib seada ohtu tervishoiuteenuse

tarbija. TTK kehtestatud reeglid jäävad ülikoolidele kehtiva autonoomia piiridesse. Õppejõu

subjektiivne arvamus oli redutseeritud nullini, sest etteantud valikvastuseid kontrollis arvuti.

04.06.2020 eksamitöö ümberhindamine tähendaks sisuliselt valede vastuste õigeks lugemist.

3) Lõpueksami aineprogramm koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega oli X-le

kättesaadav Moodle’i keskkonna ja õppeinfosüsteemi (ÕIS) vahendusel. Vastutus nende

kasutamise eest on eksternil endal.

4) TTK nõukogu 27.08.2019 otsusega nr 1 kinnitatud õppekorralduseeskiri (ÕKE) ei piira

lõpueksami soorituste arvu. Seega on X-l võimalik lõpueksam uuesti sooritada.

5) 04.06.2020 hindamisotsus ei ole halduskohtus vaidlustatav või kui möönda kohtuliku

kontrolli võimalikkust, saab kohus selle õiguspärasust kontrollida väga piiratud mahus.

3-20-1372

3(14)

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada 04.06.2020

korduslõpueksami hinne „F“ ja kohustada vastustajat hindama kaebaja 04.06.2020

korduslõpueksamit positiivse hindega.

1) Negatiivne hinne takistab kaebajal farmatseudina kõrgkooli lõpetamist, diplomi saamist ja

apteegis farmatseudina tööle asumist. Seega peab saama seda kohtus vaidlustada.

2) Eksami koosnemine kaheksast osast ja hindamise metoodika ei ole kooskõlas TTK

farmatseut 2017 õppekavas eksami kohta sätestatu, õpiväljundite hindamise kohustuslikkuse,

kõrgharidustaseme ühtse hindamissüsteemi ja Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard“ (kõrgharidusstandard) lisaga 1.

3) Lõpueksami aineprogrammis ”LE17 Lõpueksam” ei sätestata detailseid õpiväljundite

hindamiskriteeriume kolme õpiväljundi alusel selliselt, et kaheksast õppeaine või õppaine

mooduli testi nimetusest nähtuks, milliseid õpiväljundeid kolmest õpiväljundist või kõiki kolme

õpiväljundit koos nimetatud õppeaine testi või õppeaine mooduli testiga hinnatakse.

Aineprogrammis toodud hindamismeetodi kohaselt tuleb kõigi kolme õpiväljundi saavutatuse

ja oskuste omandatuse taset lõpueksamil hinnata kokku kaheksa arvutipõhise valikvastustega

testi tulemi alusel, s.o kokku 417 punkti alusel. Vastustaja ei ole eksami hindamisel aluseks

võtnud kaheksa valikvastustega testi tulemit kokku 417 punkti, vaid eraldi kolme õppeaine või

õppeaine mooduli testi punktid, mille hindamist alla 51% hindega ”F” ja üle 51% positiivse

hindega lõpueksami aineprogramm ”LE17 Lõpueksam” ei sätesta.

4) Vastustaja on punkte valesti arvestanud. Valede vastuste eest ei oleks tohtinud punkte maha

arvata. Lisaks on vastustaja ebaõigesti jätnud punkte arvestamata. Kaebaja oleks pidanud

eksami eest saama kokku 133,5033 punkti – 120,85 punkti õigete vastuste eest ilma valede

vastuste eest punkte maha arvamata ja lisaks 12,6533 arvestamata jäetud punkti.

5) TTK nõukogu 26.11.2019 otsusega nr 1.1 kinnitatud lõputöö ja magistri-, lõpu-, ja

kutseeksami korraldamise juhendi (lõpueksami juhend) p 2.6.1 on vastuolus haridus- ja

teadusministri 16.08.2019 määruse nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning

diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 36) § 3 lg-ga 1, mille

kohaselt toimub õppija õpiväljundite saavutatuse ning teadmiste ja oskuste omandatuse taseme

hindamine vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

6) Kaebajale ei olnud ÕIS-s enne 04.06.2020 lõpueksamit nähtavaks tehtud lõpueksami

õpiväljundeid ja nende hindamiskriteeriume. Moodle neid ei kajasta. 04.06.2020 lõpueksami

sooritamiseks ei olnud kaebajale võimaldatud Moodle’i vastavasse keskkonda sisenemine,

mille tõttu kaotas kaebaja eksami sooritamiseks ette nähtud ajast ca 30 minutit. Samuti ei olnud

kaebajale enne eksamit teatatud eksami kestust.

7) Kaebajaga ei ole kokku lepitud, millise õppekava alusel ta õpib, puudub kokkulepe ja rektori

vastav käskkiri.

8) Vastustaja on jätnud lahendamata kaebaja apellatsiooni rektorile, millega on rikkunud

kaebaja õigust vaidlustada lõpueksami tulemus. Lõpueksami vaidlustamise regulatsioon

kõrgkoolis ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud. ÕKE ja lõpueksami juhend on selles osas

vastuolus.

4. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuse

põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 30.11.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

3-20-1372

4(14)

1) Kaebajal on kaebeõigus korduslõpueksami hinde vaidlustamiseks, sest eksamit sooritamata

ei omanda kaebaja soovitud haridustaset ja see takistab tal töötamist seda haridustaset nõudval

erialal (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 4, ravimiseaduse § 56 lg 1; vrd

Riigikohtu 05.03.2009 määrus nr 3-3-1-97-08, p 14).

2) Kaebaja proovis sooritada lõpueksamit aines „LE17 Lõpueksam“ ja on 28.09.2020

seisukohas kinnitanud, et vaidlustab lõpueksami hindamise selle õppeaine aineprogrammi

alusel. Seega pole vaja kontrollida lõpueksami juhendi p 2.7.9 kohaldamist. Puudub ka vaidlus,

et 04.06.2020 lõpueksam oli arvutipõhine test, mis koosnes kaheksast õppeaine või mooduli

nimetusega testist (osatest), mida hinnati kaheksa õppeaine või mooduli põhiselt.

3) Kõrgharidusseaduse (KHaS) § 3 lg 2 kohaselt on kõrgharidusastme õppe alus õppekava,

milles määratakse muu hulgas kindlaks õpiväljundid. Kõrgharidusstandardi § 3 lg 5 ls 2

kohaselt on õpiväljundid õppekava läbimiseks vajalikul tasemel omandatud teadmised, oskused

ja hoiakud. Määruse nr 36 § 3 lg 1 kohaselt on õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine,

sealhulgas tema enesehindamine, õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate

hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste

omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Määruse nr 36 § 4

lg-te 1–3 kohaselt on hindamismeetod teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis.

Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendavate teadmiste ja oskuste oodatavat

taset ning ulatust. Hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt

suurema detailsusega. Hinnatavates moodulites, õppeainetes või muudes õppetöö ühikutes

kasutatakse

hindamise

jaoks

sobivaid

ja

usaldusväärseid

hindamismeetodeid

ja

hindamiskriteeriume, millest õppijat on teavitatud enne õppetöö algust. Eeltooduga sarnaselt

sätestavad hindamise, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid ning nende kättesaadavuse

ka ÕKE p-d 4.1.1–4.1.4. Eelnevast tuleneb, et õppekavas kehtestatud õpiväljundeid ehk

õppekava läbimiseks vajalikul tasemel teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist

kontrollitakse (hinnatakse) kindlate hindamiskriteeriumite alusel. Hindamismeetod on viis,

mille abil hindamiskriteeriumite ja seeläbi õpiväljundite saavutamist hinnatakse.

4) Lõpueksami aineprogrammis on välja toodud õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid.

Õpiväljundeid on kolm, mida hinnatakse hinnetega A–E, sh on iga hinde juurde toodud hinde

sõnaline kirjeldus (hindamiskriteerium) seoses vastava õpiväljundiga.

Lõpueksami

õpiväljundid on järgmised: 1) omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle kompetentsidest; 2)

omab teadmisi, oskusi ning valmisolekut iseseisvalt erialasele tööle asuda; 3) oskab seostada

erialast teooriat ja praktikat ning neid teadmisi rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata.

Lõpueksami aineprogrammis on kirjeldatud ka järgmine hindamismeetod: „Lõpueksamit

hinnatakse selektiivse hindamise alusel. Väljundite saavutamist üliõpilaste poolt hinnatakse

eksamil, mis koosneb valikvastustega testidest ja on arvutipõhine. Eksamihinne kujuneb

kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemist. Iga testi osakaal lõpphindest on 14,3%.

Positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse

tulemusega.“ Kaebajal on õigus, et hindamismeetodis on ilmselge arvutusviga. Kui sooritada

tuleb kaheksa testi, saab iga testi osakaal olla võrdsel jaotumisel 12,5% (100/8). Tegemist on

aga arvutusveaga, mis ei saanud kaebajat sisuliselt testi sooritamise osas eksitada.

5) Kaebaja leiab, et lõpueksami aineprogrammis ”LE17 Lõpueksam” toodud hindamismeetodi

kohaselt tuleb kõigi kolme õpiväljundi saavutatuse ja oskuste omandatuse taset lõpueksamil

hinnata kokku kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemi alusel. Seejuures leiab kaebaja,

et tema eksamihinde kujunemisel oleks tulnud kokku arvestada kõikide osatestide tulemused,

mis oleks kogu eksami tulemuseks andnud üle 51% ja hindeks „E“. Kaebaja arutlusega saab

nõustuda osaliselt. Kaebajal on õigus, et lõpueksamil tuli õpiväljundite saavutamist hinnata

kokku kaheksa osatesti tulemi alusel, kuid ta jätab tähelepanuta hindamismeetodi tingimuse:

3-20-1372

5(14)

„Positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse

tulemusega.“ Aineprogramm on haldusõiguslikus mõttes eelhaldusakt (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2), millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul

lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Vastustajal tuleb aineprogrammis toodust lähtuda.

Võimalike vastuolude korral tuleb need ületada tõlgendamise teel.

Õpiväljundite sõnastust arvestades saab järeldada, et eksamil hinnati igas testis kõigi kolme

õpiväljundi saavutamist konkreetselt nende õppeainete raames, mida vastav test kajastas. Kui

ühe testi tulemus oli negatiivne, oli negatiivne ka hinnang õpiväljundite omandatusele selle

testiga kajastatavate õppeainete raames, mistõttu ei olnud õppeaine läbimiseks (eksami

sooritamiseks) vajalikud õpiväljundid tervikuna saavutatud. Kaebaja sai negatiivse tulemuse

kolmes osatestis, kusjuures kohtumenetluses on esitatud ka detailsed andmed kaebaja tulemuse

kujunemise kohta (vastustaja 28.09.2020 vastuse tabel ja lisa 1). Seega kujunes kaebaja hinne

lõpueksami hindamismeetodi kohaselt järgmiselt: eksami sooritamiseks pidi kaebaja saama

positiivse tulemuse kõikides osatestides ning kasvõi ühe osatesti sooritamisel negatiivse

tulemusega oli kogu eksami tulemus negatiivne; igas osatestis positiivse tulemuse saavutamise

korral kujunes eksamihinne põhimõttel, et iga testi (kokku kaheksa) tulemus andis lõpphindest

12,5%.

6) Mõnevõrra eksitav on eespool nimetatud tingimuse sõnastus, et positiivse eksamitulemuse

saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega – selgem olnuks

„õpiväljundi“ asemel kasutada „osatest“. Samas on hindamismeetodi mõttest nähtuvalt selge,

et kõikides õpiväljundites positiivse tulemuse saavutamiseks pidid ka kõikide osatestide

tulemused olema positiivsed, kuna ühes testis negatiivse tulemuse saamine viitab selgelt, et

õppeaine üldised õpiväljundid on minimaalsel nõutaval tasemel saavutamata.

7) Kaebaja väidab, et tal ei olnud ÕIS-s ega Moodle’i keskkonnas juurdepääsu lõpueksami

ainele. ÕKE p 6.1 kohaselt edastab kõrgkool teated ja korraldused õppetöö kohta ÕIS-i

vahendusel. ÕIS-i kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks. Õppuri kohustus on

tagada, et tema ÕIS-s olev e-posti aadress oleks töökorras. ÕKE eelnimetatud sättest tuleneb,

et kaebajale pidi olema tagatud võimalus ÕIS-s lõpueksami aineprogrammile (sh

hindamismeetodile) juurde pääseda, mitte ei pidanud aineprogrammi ja hindamismeetodit

kaebajale teatavaks tegema ega kätte toimetama. Kui kaebajale oli ÕIS-is juurdepääs

aineprogrammile tagatud, oli kaebaja enda vastutus sellega tutvuda.

Õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ja hindamismeetod on kirjas lõpueksami aineprogrammis.

Vastustaja on kinnitanud, et kaebajale tagati juurdepääs lõpueksami ainele ÕIS-s ja Moodle’i

keskkonnas. Tõendite järgi oli kaebajal juurdepääs vähemalt ÕIS-le (S 20.03.2020 e-kiri kell

16:22 kaebajale ja kaebaja 05.04.2020 e-kiri kell 17:29 õppekorraldusspetsialistile) ja Moodle’i

keskkonnas „LE17 Lõpueksam“ ainele (kaebaja 20.05.2020 e-kiri L-le kell 13:41, L 21.05.2020

e-kiri kaebajale kell 08:23, kaebaja 21.05.2020 e-kiri L-le kell 15:46, M 21.05.2020 e-kiri

kaebajale kell 08:46, kaebaja 21.05.2020 e-kiri M-le kell 15:42). Kaebaja sisenes Moodle’sse

lõpueksami kursusele ka enne eksami toimumispäeva.

Kuna ÕIS ja Moodle keskkond on õppija ja kooli vaheliseks suhtluskeskkonnaks, lasub

kohustus proovida sisse logida ja andmetega tutvuda ka õppijal endal. Kooli ja kaebaja

vahelisest kirjavahetusest lõpueksami hommikul nähtub, et kaebaja oli juba Moodle’sse sisse

loginud, kuid vales kohas. Asjast ei nähtu, et pärast seda kirjavahetust pöördus kaebaja veelkord

kooli poole juurdepääsu saamiseks või tal oleksid puudunud vajalikud andmed (kasutajanimi,

parool vms). Seega on tõendatud, et kaebajal oli juurdepääs olemas. Kui kaebaja väidab, et talle

ei olnud õpiväljundeid ega hindamiskriteeriume eelnevalt nähtavaks tehtud, tekib ka küsimus,

millest lähtuvalt kaebaja õppis ja eksamiks valmistus või miks ta ei pöördunud mitteteadmise

3-20-1372

6(14)

korral kooli poole juba oluliselt enne lõpueksamit. Kaebajale on lõpueksami teemad edastatud

ka 09.07.2019 e-kirjaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja väited, et

aineprogrammi kättesaamatus muutis eksami eduka sooritamise võimatuks.

Vastustaja on selgitanud, et farmatseudi õppekava puhul on sellist lõpueksami

hindamismetoodikat kasutanud juba 2009. a-st. 2017. a-l muudeti lõpueksami õpiväljundeid ja

nende sõnastus on eelneva õppekava versiooniga võrreldes üldisem, kuid hindamismeetodit ei

muudetud. Võrreldes 2009. a lõpueksami õppeainega ei ole „LE17 Lõpueksam“ aines

hindamismeetod olulises osas muutunud. Seega, isegi kui kaebajale ei olnud õppeaine „LE17

Lõpueksam“ ainekava koos hindamismeetodiga ÕIS-s kättesaadav, pidi hindamismeetod

kaebajale praeguses asjas vaidluse all olevas osas siiski teada olema või vähemalt oli tal eksamil

kasutatud hindamismeetodi kirjeldusele juurdepääs.

8) Kaebaja on vaidlustanud ka punktide arvestamist ja on välja toonud selle ebajärjekindluse.

Punktiarvestuse kujundamisel on vastustajal lai kaalutlusõigus. Sealjuures on vastustaja

kaalumisruumis see, kas teha valikvastustega test või hinnata vabateksti; kas valikvastuste

korral on ainult üks või mitu õiget vastust; kas vale valiku tegemisel või õige valiku tegemata

jätmisel antakse miinuspunkte; kas mitme õige valikvastuse korral antakse punkte vaid siis, kui

vastus tervikuna on korrektne või ka siis, kui valitud on vaid osa õigeid vastuseid. Õigusvastane

pole ka nt hindamissüsteem, kui punkte antaks vaid juhul, kui kõik õiged vastusevariandid on

valitud ja valed jäetud valimata. Ka ei ole õigusvastane hinnata valesid vastuseid

miinuspunktidega, et võimaldada mitme õige valikvastusega küsimust. Vastasel juhul oleks

eksamineeritaval võimalik mitme valikvastuse korral valida kõik vastused, mis ei näita

eksamineeritava tegelikke teadmisi. Kohtulikult kaitstavaks õiguseks ei ole see, et

eksamineeritaval oleks võimalik vastamata jätmise või kõigi valikute samaaegse valimisega

punktisüsteemi üle kavaldada ja saavutada selle tulemusel positiivne tulemus.

Vastustaja on 18.11.2020 selgitanud, et vale vastuse valimine toob kaasa 0,2 punkti

mahaarvestamise. Õige vastus annab 1 punkti. Kui valida tuleb mitu õiget vastust, annab iga

õige vastus osa punktist 1 nii, et kõigi õigete vastuste korral saaks eksamineeritav 1 punkti.

Seega kui kaks vastust on õiged, saab iga õige vastuse eest 0,5 punkti; kolme õige vastuse korral

0,333 ja nelja õige vastuse korral 0,25 punkti. Vastustaja on 18.11.2020 vastuses möönnud (lk

4 jj), et kaebaja eksamitöö hindamisel on osa miinuspunkte jäänud arvestamata. Vastustaja on

samas toonud terviknimekirja, kust nähtub, et kaebaja punkte pidanuks farmakoloogia ja

farmakognoosia osatestis vähendama 4,8 punkti võrra ning veel neljas osatestis 0,8 punkti

võrra. Kaebaja eksamitöö punktiarvestuses on veel eksimusi, kuid kõik need eksimused on

kaebaja kasuks. Kehtivat eksamitulemust ei saa kaebuse alusel kaebaja kahjuks tühistada. Tuleb

ka märkida, et kuigi hindamismeetod pidi olema varem õppuritele teada, ei pea õppekava või

aineprogrammi tasandil ära määratlema näiteks testis olevat küsimuste arvu, iga küsimuse eest

antavat punktisummat ehk küsimuse kaalu, küsimuste valikvastuste ja õigete vastuste arvu,

punktide arvutamise viisi, mahaarvamisi vms detaile. Hindamismeetodina määruse nr 36

mõttes on piisav aineprogrammis märgituna teave testide, nende kaalu ja iga testi positiivse

sooritamise kohustuse kohta.

9) Kaebaja leiab, et valede vastuste eest ei oleks tohtinud punkte maha arvestada. Samas nähtub

vastustaja 28.09.2020 esitatud punktiarvestusest (lk 2), et ka siis, kui arvestada õigeid vastuseid

ilma valede vastuste eest punkte maha arvestamata, oleks kaebajal sooritamata ravimite

tehnoloogia osatest (9 punkti 22-st, lävend 11,2 punkti); farmakoloogia ja farmakognoosia

osatest (32,68 punkti 69-st, lävend 35,2 punkti) ja farmatseutiline keemia (8,97 punkti 30-st,

lävend 15,3 punkti). Tegemist on samade osatestidega, mille osas jõuab negatiivse tulemuseni

nii valede vastuste eest hindeid maha arvestades kui ka arvestamata jättes. Seega ei mõjuta

valede vastuste eest punktide mahaarvamine osatestide tulemusi.

3-20-1372

7(14)

Eespool on selgitatud, et valede vastuste eest punktide mahaarvamine on vastustaja

hindamissüsteemi kujundamise õigus. Õppijaid teavitati 03.06.2020, et iga vale vastus annab

-20% konkreetse küsimuse lõpptulemusest ja eksami pikkusest. Õppetöö kohta edastatakse

teated ÕIS-i vahendusel. Kaebaja kui õppija ülesanne oli enne eksami sooritamist tutvuda

eksamit puudutavate teadetega. Puudub alus arvata, et mõistlik õppija oleks teinud eksamitöö

sooritamisel teistsuguseid valikuid lisaks oma tegelike teadmiste näitamisele, sõltumata sellest,

kas vale vastuse eest võetakse punkte maha või mitte. Põhjendus, et siis oleksid jäänud

juhuvalikud tegemata, ei ole kohtulikult kaitstav, sest eksamitööga kontrollitakse isiku

teadmisi, mitte seda, kas ta suudab juhuslikult õige vastuse valida või punktide arvestamise

korda üle kavaldada.

10) Kaebaja leidis 04.11.2020 seisukohas, et punktidena on tulemusi arvestatud valesti, kuid

kaebaja punktiarvestus ei ole arusaadav. Kaebaja on lugenud vaikimisi küsimuse eest antuks 1

punkti, millest on maha arvatud 0,2 punkti iga kord, kui kaebaja on valinud kas vale vastuse

või jätnud õige vastuse valimata. Vastustajal võib olla kaalutlusõigus sellise hindamissüsteemi

soovi korral sisseviimisel, kuid praegu ei ole vastustaja sellist valikut teinud. Kaebaja toodud

punktide arvestamise kord tingiks ka selle, et küsimuse täiesti valesti vastamise või vastamata

jätmise korral saaks eksamineeritav ikkagi punkte. Näiteks farmaatsiakorralduse viiendal

küsimusel (vastustaja 28.09.2020 vastuse lisa 1, lk 51) on neli vastusevarianti. Kaebaja

arvutuskäiku kasutades tulnuks nii kolme õige vastuse valimata jätmisel kui ka ühe vale

vastusevariandi märkimisel kokku maha arvestada 0,8 punkti (4 x 0,2), mis tähendab, et ka

sellisel juhul oleks eksamineeritav saanud täiesti vale vastuse eest 0,2 punkti (1 - 0,8).

Vastustaja hindamissüsteem lähtub sellest, et vaikimisi ei ole eksamiküsimuse eest antud

punkte, mida tuleks vale variandi valikul või õige valimata jätmisel maha arvata, vaid

eksamineeritav kogub punkte õigete valikute tegemisel (iga õige valiku eest vastav osakaal

ühest punktist vastavalt õigete vastuste arvule), millest omakorda arvestatakse maha valesti

valitud vastused. Kaebaja soovitust teistsugune hindamissüsteem ei ole õigusvastane.

11) Kaebaja väited apellatsiooni lahendamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi nõuet, mis seonduks apellatsiooni lahendamisega. Apellatsiooni lahendamine

või lahendamata jätmine ei muuda eksamitulemust kehtetuks ega tingi eksamitulemuse

tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud ka HKMS § 45 lg-le 4 vastavat nõuet ning kohtule ei nähtu,

et kaebaja sooviks kaitsta apellatsiooniesemest sõltumatut õigust. Apellatsiooni lahendamata

jätmine ei ole mõjutanud kaebaja juurdepääsu kohtumenetlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

1) Jääb arusaamatuks, miks kohus ei kontrollinud lõpueksami juhendi p 2.7.9 kohaldamist

kaebaja suhtes. Kohus on moonutanud kaebaja 28.09.2020 menetlusdokumendis esitatud

seisukohta. Pooltel oli ja on jätkuvalt vaidlus eksamitesti õppeaine või mooduli nimetusega

testide eraldi hindamises õpiväljunditena alla 51% hindega „F“ ja lõpliku eksamihinde

kujunemise üle. Kaebaja nõustub, et hindamise aluseks on aineprogramm „LE17 Lõpueksam“,

mistõttu kaebaja vaidlustab lõpueksami hindamist selle aineprogrammi alusel.

2) Kohus sai valesti aru aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ tingimustest „positiivse

eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse hindega“.

Sellest ei tulene, et kõiki osateste peab hindama lävendiga 51%. Kohtu seisukoht ei ole

kooskõlas väljundipõhise hindamise reegliga. Kaebaja korduslõpueksamit ei ole hinnatud

õpiväljundite põhiselt. Lisaks ei moodusta lõpueksami testis õppeaine või selle mooduli

nimetusega kaheksa osa nn osateste, mida kõiki tuleks eraldi hinnata lävendiga 51%.

3-20-1372

8(14)

Aineprogramm ei näe ette selliseid eksamiosi. Aineprogrammist ja muudest õigusaktidest

tulenevalt tulnuks lõpueksamil hinnata farmatseut 2017 õppekava kolme õpiväljundi

saavutatust vastavalt aineprogrammis „LE17 Lõpueksam“ sätestatud hindamiskriteeriumitele,

mitte hinnata eraldi õppeaineid farmatseut 2017 õppekava lõpueksami kolme õpiväljundi

alusel, nagu pidasid õigeks vastustaja ja halduskohus. See on sisendi-, mitte väljundipõhine

hindamine. Aineprogramm on eelhaldusakt ja vastustajal tuli hindamisel sellest lähtuda.

3) Kohus mõistis valesti kõrgkoolis kasutatavat väljundipõhist õpet ning mõisteid „õppeaine,

moodul, õppekava, eksamitest, eksamiosa, õppekava õpiväljundid ja nende hindamis- ja

hindekriteeriumid, õppekava õpiväljundite saavutatuse hindamine ja hinne“. Seetõttu jõudis

kohus ka ekslikule järeldusele vaidlusaluse hinde osas. Õppeainete eraldi hindamine toimub

õppeaine õpiväljundite alusel, mitte farmatseut 2017 õppekava lõpueksami õpiväljundite

hindamise alusel. Lõpueksamil ei hinnata enam õppeaineid (need on juba varem hinnatud), vaid

aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ detailsete hindamiskriteeriumite alusel õppekava kolme

õpiväljundi saavutatust miinimumtasemel skaalal A, B, C, D, E, F. Sellist hindamist ei ole

vastustaja teinud ega kohus kontrollinud.

4) Määruse nr 36 § 3 lg 1 järgi toimub õppija õpiväljundite saavutatuse, teadmiste ja oskuste

omandatuse taseme hindamine vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Farmatseut

2017 õppekava ja aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ kohustavad lõpueksamil hindama kolme

õpiväljundit hindamiskriteeriumitega järgmiselt: 1) omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle

kompetentsidest, hinne A, B, C, D, E; 2) omab teadmisi, oskusi ja valmisolekut iseseisvale tööle

asuda, hinne A, B, C, D, E; 3) oskab seostada erialast teooriat ja praktikat ning neid teadmisi

rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata, hinne A, B, C, D, E. Õigusnormidega on

kooskõlas aineprogrammis sätestatud õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid skaaladel,

kuid sätestamata on kolme õpiväljundi detailsed hindamiskriteeriumid hindekriteeriumite

vormis, milliseid õpiväljundeid millise eksamitesti küsimustega või testiga või testidega kokku

hinnatakse, eksamitesti küsimuste arv, küsimuste õigete ja valede vastuste arvestamine, õigete

vastuste maksimaalsed punktid, eksamitulemuse kujunemine. Seega on aineprogramm kui

eelhaldusakt poolik ja eksitav ning selle sisustamisel tuleb tugineda kõrgharidusstandardi lisale

1, KHaS-le, määrusele nr 37, farmatseut 2017 õppekavale ja väljundipõhise hindamise

reeglitele. Õppekava ja aineprogrammi järgi on lõpueksam farmatseudi õppekava mooduli

kohustuslik õppeaine. Lõpueksam on seotud farmatseutilise keemia, farmakognoosia,

fütoteraapia, farmakoloogia, farmakoteraapia, biofarmaatsia, farmaatsiakorralduse ja

farmatseutilise tehnoloogiaga. Seetõttu aineprogrammis sätestamata kolme õpiväljundi

detailsete hindamiskriteeriumite puudumise tõttu tuleb hinnata lõpueksamil õppekava kolme

õpiväljundi saavutatust kokku õppekava kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemi

alusel ehk õppekava eksamitesti 227 vastuse alusel kokku ning eksamitesti hindamisel tuleb

arvutada õigete vastuste osakaal tervikuna ja kasutada hindamise alusena protsentskaalat, kus

lähtutakse positiivsete hinnete panekul nii võrdsete vahemike põhimõttest kui arvestatakse

riiklikult sätestatud aluseid.

5) Kohus on jätnud hindamata kaebaja väited ja tõendid seoses juurdepääsuga asjakohastele

dokumentidele. Kaebaja oli ekstern, kellega TTK ei sõlminud koostöölepingut. Seega ei

teadnud kaebaja oma õigusi ja kohustusi lõpueksamiks valmistumisel. Kaebajat ei teavitatud

2020. a kevadel toimunud korduslõpueksami uutest küsimustest ja aineprogrammist, sh

hindamiskriteeriumitest. Pole tähtis, kas kaebajale olid kättesaadavad varasemad dokumendid,

kuna need pole seotud praeguse vaidlusega.

6) Kohtul tulnuks võtta seisukoht ka valede vastuste eest punktide mahaarvamise kohta, kuna

osatestide eraldi hindamine oli õigusvastane. Vastustaja on teinud siin sisulisi vigu (vt

küsimused 33, 14, 17, 5), mis mõjutas lõpphinnet.

3-20-1372

9(14)

7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes

varasemate seisukohtade juurde, ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

1) Kaebus on perspektiivitu, sest kohus saab kontrollida otsuse sisulist tegemist, kuid ei saa ise

hinnata kaebaja eksamitööd ega kohustada vastustajat hindama seda hindega „E“. Sisulist viga

eksamitulemuse hindamisel (nt et vastustaja on mõne õige vastuse valeks lugenud) peab

tõendama kaebaja, kuid seda ei ole ta teinud.

2) Lõpueksami juhendi p 2.7.9 kohaldamist ei olnud vaja kontrollida. Samas, kuna kaebaja oli

ekstern, ei pidanud tema teadmisi kontrollima esimese immatrikuleerimise kuupäeval kehtinud

õppekava alusel. Kaebaja õppekava määras ära eksternõppe alguskuupäev. Kohus ei ole kaebaja

28.09.2020 menetlusdokumenti ekslikult tsiteerinud. On tõendatud, et kaebajale olid eksami

korraldusega seotud asjaolud teada enne eksami toimumist. Kaebaja vastupidised väited on

kohut eksitavad. Kaebaja ei esitanud eksami korraldusele vastuväiteid enne eksami toimumist.

3) Määrus nr 36 ei keela ega piira sellist eksami ülesehitust ega hindamist, nagu vastustaja

rakendas. Kaebaja ise ajab segi terminid „õppekava“ ja „aineprogramm“ ning „õpiväljund“ ja

„hindamiskriteerium“. Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine toimub vastavalt

aineprogrammis toodud hindamisele (määruse nr 36 § 3 lg 1), kusjuures hindamise eesmärk on

usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta (määruse nr 36 § 3 lg 2).

Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat

taset ning ulatust, see on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega

(määruse nr 36 § 4 lg 2). Hinnatavates moodulites, õppeainetes või muudes õppetöö ühikutes

kasutatakse

hindamise

jaoks

sobivaid

ja

usaldusväärseid

hindamismeetodeid

ja

hindamiskriteeriume, millest õppijat on teavitatud enne õppetöö algust (määruse nr 36 § 4 lg 3).

Aineprogrammis „LE17 Lõpueksam“ on kirjas üheksa eksamil käsitletavat teemat ning kolm

õpiväljundit, mida tuli õppeaines omandada ja mida eksamil hinnatakse. Hindamismeetodiks

on aineprogrammis nimetatud eksam, mis koosneb kaheksast arvutipõhisest valikvastustega

testist. Hindamiskriteeriumiteks, mis kirjeldavad hindamismeetoditega tõendatavate teadmiste

ja oskuste oodatavat taset ja ulatust, on kirjas, et positiivse tulemuse saavutamiseks peavad kõik

õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega. Vastustaja möönab, et selgem olnuks

aineprogrammi kirja panna, et positiivse tulemuse saavutamiseks peavad kõik osatestid olema

hinnatud positiivse tulemusega, kuid samas puudub kahtlus, et silmas peeti just osateste ja see

oli eksamil osalejatele teada, sest sellist hindamist oli selles aines rakendatud juba pikka aega.

Kui kaebaja sellega ei nõustunud, oleks ta pidanud sellest juba enne eksamit teada andma.

Kaebaja ei ole ära näidanud, milles seisneb vastustaja kasutatud hindamiskriteeriumite

õigusvastasus.

4) Kohus mõistis hindamist nii, nagu vastustaja seda teostas ja nagu ka osalejatele oli eelnevalt

teada antud – igas testis hinnati kõigi kolme õpiväljundi saavutamist nende õppeainete raames,

mida vastav test kajastas. Kui ühe testi tulemus oli negatiivne, oli negatiivne ka hinnang

õpiväljundite omandatusele selle testiga kajastatavate õppeainete raames, mistõttu ei olnud aine

läbimiseks (eksami sooritamiseks) vajalikud õpiväljundid tervikuna saavutatud. Kaebaja sai

negatiivse tulemuse kolmes osatestis. Pole tähtsust, kas vastustajal oli kohustus eksamitööd

selliselt hinnata, kuid vastustaja otsustas kontrollida õpiväljundite omandamist just sellisel

viisil, sest see on end pikema aja jooksul õigustanud kui õiglane ja usaldusväärne viis teadmiste

kontrollimiseks.

5) Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, et kohus on valesti mõistnud väljundipõhist õpet. Kui

hindamisel võtta arvesse üksnes õigete vastuste osakaal tervikust, nagu pakub kaebaja, ei ole

sellega võimalik hinnata aineprogrammis toodud õpiväljundeid, mis eeldavad, et üliõpilane

3-20-1372

10(14)

omab miinimumtasemel teadmisi igast aineprogrammi teemast ja välistavad, et puudulikud

teadmised mõnes teemas ei ohustaks patsientide elu ja tervist.

6) Kaebaja kinnitas 04.02.2020 eksternõppe avalduses, et on tutvunud eksternina õppimise

üldtingimustega, mille p 1.2 järgi leping sõlmitakse ja jõustub, kui avaldus viseeritakse ja isik

lubatakse õppima. Seega on valed kaebaja väited koostöölepingu puudumisest. Kaebajal oli

juurdepääs kogu asjakohasele teabele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Kaebaja palus 27.08.2021 menetlusdokumendis ringkonnakohtul tuvastada Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli tegevuse õigusvastasus 02.06.2021 korduslõpueksami korraldamisel,

läbiviimisel ja hindamisel ning 04.06.2020 lõpueksami hinde „F“ õigusvastasus. Sisuliselt

taotles kaebaja kaebuse muutmist.

9. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue

esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. HKMS § 49 lg 2 sätestab, et pärast HKMS § 49 lg 1

esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib

kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval

põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt

arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.

5. Kaebaja taotlus täiendada kaebust nõudega tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus

osas, mis puudutab 02.06.2021 korduslõpueksami korraldamisega seotud toiminguid, jääb

rahuldamata. Tegemist on uue nõudega uuel alusel ning selle menetlemine eeldaks uute

asjaolude väljaselgitamist, täiendavate tõendite kogumist jne. See pole aga praeguses

menetlusstaadiumis otstarbekas, sest uue nõude menetlemine ei ole kaebuse eesmärgi

saavutamiseks vajalik – 2021. a-l toimunud lõpueksami korraldamisega seotud asjaolud ei

mõjuta hinnangut 04.06.2020 lõpueksami hinde õiguspärasusele.

6. Kaebaja selgitas 27.08.2021 menetlusdokumendis, et muutunud asjaolude tõttu tuleks

tuvastada 04.06.2020 korduslõpueksami hinde „F“ õigusvastasus. Ringkonnakohus ei pea ka

selles osas kaebuse muutmist otstarbekaks. Kohtu menetluses on mh kaebaja nõue tühistada

04.06.2020 korduslõpueksami hinne „F“. Tühistamisnõue on selle hinde kui haldusakti

õigusjõu murdmiseks eesmärgipärane ja sobiv ning tühistamisnõude rahuldamine on jätkuvalt

võimalik. Tühistamisnõude raames annab kohus hinnangu mh sellele, kas vastustaja tegevus

kaebaja 04.06.2020 tehtud eksamitöö hindamisel on õiguspärane, s.o õigusvastasuse

tuvastamise nõue on hõlmatud tühistamisnõudega. Kaebaja ei ole välja toonud, miks on tema

õiguste kaitseks vajalik täiendavalt menetleda eraldi nõuet nimetatud korduslõpueksami hinde

õigusvastasuse tuvastamiseks (vt HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2).

II

7. Kaebaja esitas 27.08.2021 menetlusdokumendi lisades 1–5 järgmised tõendid: kaebaja

26.04.2021 e-kiri vastustajale (lisa 1); kaebaja 06.05.2021 e-kiri vastustajale, millega vastatakse

vastustaja e-kirjale (ilma kuupäevata) (lisa 2); vastustaja 10.05.2021 e-kiri kaebajale, kaebaja

10.05.2021 e-kiri vastustajale ja vastustaja 07.05.2021 e-kirjad kaebajale (lisa 3); kaebaja

17.05.2021 e-kiri vastustajale, mille lisaks on aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ ja väljavõte

ÕIS-st (lisa 4); vastustaja 28.05.2021 e-kiri kaebajale ja selle aluseks olev kaebaja 21.05.2021

3-20-1372

11(14)

e-kiri vastustajale (lisa 5). Kaebaja esitas 29.08.2021 täiendavalt vastustaja 10.05.2021 e-kirja

kaebajale (lisa 6). Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende tõendite asja juurde

võtmist.

8. HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud

tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud

halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või

tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või

tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus

ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. HKMS § 198 lg 3 sätestab, et

uue tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei

pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu

ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel

ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui

asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

9. Ringkonnakohus tagastab kaebajale eespool nimetatud lisad 1–4 ja 6. Kaebaja ja vastustaja

e-kirjavahetus puudutab korduslõpueksami sooritamist 2021. a-l. Kuna ringkonnakohus ei

pidanud kaebuse täiendamist uue nõudega otstarbekaks, ei ole sellel kirjavahetusel asja

lahendamisel tähtsust. Ühe e-kirja manuses on aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ ja ÕIS-i

väljavõte, kuid need on toimikus olemas ning nende korduv asja juurde lisamine ei ole vajalik.

10. Lisa 5 puudutab poolte läbirääkimisi eesmärgiga lõpetada kohtuvaidlus kokkuleppega.

Kuna kokkulepet ei saavutatud, ei ole sel kirjavahetusel asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu

tuleb ka lisa 5 kaebajale tagastada.

III

10. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Asja materjalidest selgub, et kaebaja immatrikuleeriti farmatseudi õppekavale 01.09.2008,

kuid eksmatrikuleeriti 03.09.2012. Kaebajal jäi sooritamata kursusetöö, praktika ja lõpueksam

(vt kaebuse p 3.1). Eksmatrikuleerimisel on võimalik õppekava lõpetada eksternina, läbides

puuduvad ained. TTK 24.09.2015 käskkirjaga arvatigi kaebaja farmaatsia õppekava eksterniks

(viidatud 07.06.2020 vaide p-s 2.1). Kaebaja sooritas 13.01.2020 lõpueksami, mida hinnati

hindega „F“. Seejärel toimus kaebaja ja TTK esindajate vahel 04.02.2020 kokkusaamine, kus

arutati mh kaebaja võimalusi farmatseudi õppekava lõpetamiseks. Kaebaja esitas samal päeval

eksternõppe avalduse, märkides, et soovib sooritada 2019/2020. a õppeaastal lõpueksami aines

koodiga 1LTE09. TTK rektori 07.02.2020 käskkirjaga kinnitati kaebaja farmatseudi õppekava

eksterniks. 04.06.2020 toimunud lõpueksami sooritamine ebaõnnestus.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja arvati üliõpilaste nimekirjast välja 2012. a-l, ei saanud

tal tekkida ootust sooritada lõpueksam 2008. a õppekava alusel. Eksmatrikuleerimisega

lõppesid üliõpilase staatusest tulenevad õigused ja kohustused. Kõrgkoolil on õigus korraldada

eksternõpet (KHaS § 14 lg 9). Eksternõppe õppur ei ole siiski üliõpilane (KHaS § 2 lg 2, § 14

lg 9). Ühtlasi tähendab see, et eksterni ei immatrikuleerita ega eksmatrikuleerita. Lõpetamiseks

peab ekstern täitma õppekava täies mahus (ÕKE p 5.4.1). Eelnevast tuleneb, et ka ekstern on

seotud kindla õppekava versiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul on õige vaideotsuses märgitu,

et eksterni puhul tuleb lähtuda õppekavast, mis kehtis eksternõppe alguskuupäeval. Teisisõnu

tuleb eksternil TTK lõpetamiseks täita õppekava, mis kehtis ajal, mil ta eksterniks arvati.

3-20-1372

12(14)

Ühtlasi laieneb eksternile lõpueksami juhendi p 2.7.9, kuid ringkonnakohus mõistab juhendit

selliselt, et üldjuhul peaks lõpueksami korduseksam olema korraldatud sama õppekava alusel,

mis esmane lõpueksam. Kaebaja märkis 04.02.2020 avalduses, et soovib läbida lõpueksami

ainet (kood 1LTE09). Selle koodiga aine oli 2015/2016 õppekavas.1 Sama koodiga aines

sooritas ta lõpueksamit ka 13.01.2020 (dtl 67). Asjaolu, et lõpueksami aine 1LTE09 (2015

õppekava) ja LE17 (2017 õppekava)2 aineprogrammid on samasisulised ning aineprogrammi

pealkirjas on LE17, ei tähenda, et kaebaja oleks teinud eksami aines, mis tema õppekavasse ei

kuulu, või hinnatud oleks tema õppekavasse mittekuuluvat ainet. Lõpueksami juhendi p-st 2.6.1

tulenevalt peab aineprogramm olema õppurile kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguseks.

See tähendab, et aineprogramm peab olema kättesaadav hiljemalt semestri alguses, mil õppur

soovib teha (kordus)lõpueksamit. Kaebaja ei ole väitnud, et aineprogramm „LE17 Lõpueksam“

ei vasta tema õppekavale või eksamil küsiti küsimusi, mida tema õppekavas ei käsitletud.

12. Vaidlusalune 04.06.2020 korduslõpueksam oli arvutipõhine valikvastustega test, mis

koosnes kaheksast õppeaine või mooduli nimetusega testist (nn osatest). Vastustaja hindas

kaebaja eksamitööd selliselt, et iga osatesti tulemus pidi ületama 51% lävendi. Kuna kaebaja

tulemus jäi kolmes osatestis sellest lävendist allapoole, luges vastustaja tema eksamitulemuse

tervikuna negatiivseks ja hindas hindega „F“. Kaebaja arvates oleks pidanud kohaldama 51%

lävendit eksamitööle tervikuna – sellisel juhul oleks kaebaja saanud positiivse eksamitulemuse.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja valitud lõpueksami hindamise viis ei

ole õigusvastane ega toonud kaasa ebaõiget lõpptulemust. Vastustajal ei olnud õigusaktidest

tulenevat kohustust hinnata kaebaja lõpueksamitööd viisil, mida peab õigeks kaebaja.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi korrata (HKMS §

201 lg 4) ja selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

14. Aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ järgi pidid positiivse eksamitulemuse saavutamiseks

olema kõik õpiväljundid hinnatud positiivse tulemusega. Ka ringkonnakohtu hinnangul on seda

tingimust – mis on tõepoolest veidi ebaselgelt sõnastatud, nagu halduskohuski möönis –

võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt sisustada nii, et eksami sooritaja pidi saama positiivse

tulemuse kõigis osatestides (õpiväljundite saavutamist hinnati konkreetselt nende õppeainete

raames, mida vastav osatest kajastas) ning vähemalt ühe osatesti negatiivse tulemuse korral võis

lugeda negatiivseks kogu eksamitulemuse (kuna mõne osatestiga hõlmatud õppeaine raames ei

olnud õpiväljundid saavutatud, ei olnud saavutatud ka lõpueksami kui õppeaine läbimiseks

vajalikud õpiväljundid). Sellist hindamise viisi selgitas vastustaja eksami sooritajatele ka enne

04.06.2020 kordusjäreleksamit (M 03.06.2020 teade, vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 11).

15. Aineprogrammi eeltoodud tõlgendus lähtub arusaamast, et farmatseudi õppe läbinud isikul

peavad olema minimaalselt vajalikud teadmised kõigist osatestides käsitletud valdkondadest, et

oma asjatundmatusega mõnes valdkonnas ei seataks ohtu teenuse tarbija elu või tervist. Kaebaja

pakutud tõlgendus ei vasta samavõrra aineprogrammi eesmärgile (kontrollida üliõpilase

erialaste teadmiste ja oskuste integreerimise võimet ning valmisolekut erialasele tööle

asumiseks) ega õpiväljunditele (omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle kompetentsidest;

omab teadmisi, oskusi ja valmisolekut iseseisvalt tööle asuda; oskab seostada erialast teooriat

ja praktikat ning neid teadmisi rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata), sest võimaldaks

lõpueksami sooritatuks lugeda ka isiku puhul, kellel on mõnes valdkonnas teadmised väga

kasinad. Laiemalt ei oleks kaebaja tõlgendus kooskõlas ka farmatseudi õppekava eesmärgi ja

õpiväljunditega. Määrus nr 36 ei välista vastustajal taolist lõpueksami ülesehitust ja hindamist,

nagu 04.06.2020 lõpueksami puhul kasutati.

1 Õppekava „Farmatseut 2015“ ained: https://ttk.ois.ee/curriculum-subject?curriculum_id=2&year=2015

2 Õppekava „Farmatseut 2017“ ained: https://ttk.ois.ee/curriculum-subject?curriculum_id=2&year=2017

3-20-1372

13(14)

16. Kui vastustaja valitud hindamise viis ei ole õigusvastane ja jääb temale antud

otsustamisruumi piiridesse ning hindamise viisist on eksami sooritajaid enne eksamit teavitatud,

ei ole praeguse vaidluse lahendamisel ka tähtsust, kas aineprogrammi oleks põhimõtteliselt

võimalik tõlgendada veel mingil muul viisil. Seetõttu ei mõjuta asja lahendust ka

apellatsioonkaebuses toodud üldised arutlused sisendi- ja väljundipõhise hindamise erisustest

ning kriitika aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ sisu kohta osas, mis puudutab lõpueksamil

uuesti nende ainete hindamist, mida on enne lõpueksamit juba hinnatud, ning eristaval

hindamisel osatestide puhul 51% lävendi kasutamist.

17. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väidetega, et kaebajaga ei olnud sõlmitud eksterni

koostöölepingut, mistõttu ei olnud kaebajale teada tema õigused ja kohustused, ning kaebajat ei

teavitatud 2020. a kevadel toimunud korduslõpueksami uutest küsimustest ja aineprogrammist,

sh hindamiskriteeriumitest.

Kaebaja esitas 04.02.2020 eksternõppe avalduse (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 1), milles

kinnitas, et on tutvunud TTK rektori 23.09.2019 käskkirjaga kinnitatud eksternina õppimise

üldtingimustega ja on nendega nõus. Kõnealuste üldtingimuste (vastustaja 01.09.2020 vastuse

lisa 3) p-de 1.2 ja 7.1 järgi loetakse õppeteenuse leping sõlmituks ja see jõustub hetkest, kui

kõrgkool viseerib avalduse resolutsiooniga „lubatud õppima“. TTK rektor kinnitas kaebaja

eksterniks 07.02.2020 käskkirjaga (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 2) ja kaebajal lubati

faktiliselt õppetöös osaleda. Seega saab lugeda õppeteenuse lepingu sõlmituks.

Eksternina õppimise üldtingimuste p 2.2 järgi osutatakse isikule õppeteenust mh poolte

vahelises lepingus ja ÕKE-s sätestatud tingimustel ja korras. ÕKE p 6.1 järgi edastab kõrgkool

teated ja korraldused õppetöö kohta ÕIS-i vahendusel ning õppuri kohustus on tagada, et tema

ametlik e-posti aadress oleks töökorras. Seega pidi vastustaja tagama kaebajale ligipääsu ÕIS-

le. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et eksterniks kinnitamise järel võimaldati talle juurdepääs ÕIS-

le ja Moodle’le. Halduskohus on otsuse p-s 10 tuvastanud, et vastustaja tagas ÕIS-i ja Moodle

keskkonna vahendusel kaebajale juurdepääsu asjakohastele dokumentidele (sh lõpueksami

ainele). ÕIS-st ja Moodle’ist kättesaadava teabe ja dokumentidega tutvumise või vajadusel

täiendava teabe ja selgituste küsimise eest vastutas kaebaja ise. Kaebaja osales 19.05.2020 ja

20.05.2020 ka lõpueksami konsultatsioonides (vt vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 10), kus

oleks saanud soovi korral täpsemalt küsida mh eksami korralduse kohta. M selgitas lõpueksami

sooritamisega seonduvat 03.06.2020 teates (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 11). Kaebaja ei

ole vaidlustanud ka vastustaja väljatoodud asjaolu (01.09.2020 vastuse lk 2), et 04.02.2020,

enne eksternõppe avalduse esitamist kohtus kaebaja TTK esindajatega, kus arutati mh kaebaja

varasema eksamihinde kujunemist ja võimalust farmatseudi õppekava lõpetada, korrati üle

aineprogrammi kättesaadavus ning anti soovitusi õppetöös osalemise kohta. Samuti oli kaebaja

juba korra sarnase korraldusega lõpueksamil osalenud.

18. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et mõni tema õige vastus oleks loetud ekslikult

valeks, vaid vaidlustab sisuliselt lõpueksami eest antavate punktide arvestamise süsteemi.

Halduskohus selgitas õigesti, et vastustajal on eksamitöö punktiarvestuse kujundamisel

ulatuslik kaalutlusõigus ning kaebajal ei ole õigust nõuda sellise punktiarvestuse süsteemi

kasutamist, mis oleks tema jaoks kõige soodsam, kuid võimaldaks punktiarvestuse süsteemi n-

ö üle kavaldada viisil, mis ei näita eksami sooritaja tegelikke teadmisi, vaid soosivad

valikvastuste seast juhuvaliku tegemist. Halduskohus on otsuse p-s 12 tuvastanud vigu kaebaja

eksamitöö punktiarvestuses, kuid need eksimused olid kaebaja kasuks, mistõttu kaebaja

lõpueksamit ei oleks saanud ka korrektse arvestuse korral hinnata kõrgema hindega kui „F“.

Samuti on halduskohus otsuse p-s 13 õigesti leidnud, et isegi kui arvestada õigeid vastuseid

valede vastuste eest punkte maha arvamata, nagu soovis kaebaja, ei oleks kaebaja siiski kolmes

osatestis ettenähtud lävendit ületanud ja tema lõpueksam oleks kokkuvõttes ikkagi tulnud

3-20-1372

14(14)

hinnata negatiivse hindega. Kaebaja ei ole ka apellatsioonimenetluses näidanud, et vastustaja

kasutatud hindamismeetodit ja -kriteeriume kasutades, mida pidas eespool õigeks ka

ringkonnakohus,

oleks

saanud

hinnata

tema

eksamitööd

positiivse

hindega.

Apellatsioonkaebuse p-s 3.11 on kaebaja välja toonud eksamiküsimused, mille puhul on

vastustaja väidetavalt eksinud punktide arvestamisel, kuid kaebaja järeldus, et see

võimaldanuks hinnata tema eksamitööd hindega „E“, põhineb eeldusel, et 51% lävendit

kohaldatakse eksamitööle tervikuna, mitte igale testi osale.

19. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei oleks saanud kaebaja eksamitööd hinnata positiivse

hindega ka siis, kui vastustaja oleks moodustanud kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks vastava

komisjoni. Võimalikud menetluslikud rikkumised ei anna alust haldusakti tühistamiseks, kui

need ei mõjutanud asja õiget otsustamist (HMS § 58). Kaebajal on võimalik lõpueksam uuesti

sooritada, sh puuduvad piirangud korduseksami sooritamise kordadele.

20. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

21. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud

(õigusabikulud 2400 eurot ilma käibemaksuta) tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel samuti jätta tema

enda kanda. Vastustaja võis küll kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selleks,

et selle teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt oleks põhjendatud, peab kohtuasi olema

vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise

vaidlusega.

(allkirjastatud digitaalselt)