4-21-3430/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-21-3430

1 (8)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2021. a

, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3430 [2670,21,004607] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi

D.E väärteoasi LS § 224 § 201 lg 2

lg 1 ja

järgi Menetlusalune isik

D.E ik XXX elukoht: xxx; tel xxx – ; ;

e-post: xxx Eesti Vabariigi kodakondsus emakeel: ; ; eesti keelt

; töökoht: ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 1, § 201 lg 2 rS § § 68 lg 224 lg ; Ka 48, 2 1,

ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 – § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 1, kohus otsustas:

1.

201 lg 2 ja 1 ning juhindudes Süüdi tunnistada D.E LS § § 224 lg järgi KarS § 63 lg st 1 mõista karistuseks LS § 201 lg 2 kümmend) - alusel arest 20 (kaks ööpäeva.

2. kohaselt arvata kinnipidamine karistusaja hulka ja aresti kandmise KarS § 68 lg 2 algust lugeda alates 25.08.2021 kell 12.33.

3. riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o Välja mõista D.E-lt asitõendi teisaldamise kulu 50,40 ( 0 senti) eurot. viiskümmend eurot ja 4 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda jooksul alates kohtuotsuse 30 päeva jõustumisest Maksu is või - ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300

Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99921700034631. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded

4-21-3430

2 (8) täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandisse tahtliku süüteo

toimepanemise vahendina

x (VIN xxx) D.E-le kuuluv mootorsõiduk

registreerimismärgiga , mis asub PPA Lääne prefektuuri Pä xxx rnu

politseijaoskonna parklas aadressil A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn, Pärnu maakond.

5. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist

käsutamiskeeluna. Kohtuotsus saata viivitamatult Transpordiametile käsutamiskeelu kandmiseks registrisse.

6. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja - menetlusalusele isikule ning Transpordiametile. jõustumisel teadmiseks

Edasikaebamise kord

VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav 17.09.2021. a . Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Asjaolud

25.08.2021. a koostatud väärteoprotokolli D.E nr AB1601041 kohaselt juhtis

25.08.2021. a kella 12.33 ajal x (x maakond, x vald, x k x mnt 4.km, x tee mootorsõidukit üla, ja x tn vahel, x tn suunas) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,11mg/l kohta, samuti omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (juhtimisõigus ära võetud 27.04.- 26.10.2021. a). Juht oli varem 22.06.2021.

a sõiduki juhtimiselt kõrvaldanud.

Oma teoga iiklusseaduse (edaspidi LS) rikkus D.E § 90 lg 1 p 1 ja § , 3 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 2 2 ja §

01 lg 224 lg 1 . järgi

26.08.2021. line menetleja

a edastas kohtuvä D.E väärteoasja materjalid Pärnu

Maakohtule arutamisek

s. Kohtuväline menetleja taotles D.E süüdimõistmist LS § 201 lg 2 ja § järgi sätestatud väärtegude 224 lg 1 toimepanemises ning karistamist arestiga ja väärtegude toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 26.08.2021. a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning

palus määrata D.E-le 30 ööpäeva aresti karistuseks . Samuti taotles konfiskeerida väärtegude toimepanemise vahend mootorsõiduk registreerimismärgiga ina i x xxx. Menetlusalune isik

, kuid leidis, et D.E tunnistas, et on antud väärteod toime pannud kohtuvälise menetleja taotletud karistus on liiga range.

Maakohtu seisukoht

4-21-3430

3 (8) Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärtegude D.E poolt on leidnud tõendamist toimepanemine

ja õigesti kvalifitseeritud.

D.E-le pannakse süüks LS § 69 lg 3 nõude rikkumist ning sellega LS § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 0,24 milligrammi. –

Kohus on seisukohal, et - D.E on täitnud LS § 224 lg s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Väärteo D.E-le ette mootorsõiduki juhtimist protokolli kohaselt heidetakse

25.08.2021. a kella 12.33 ajal x vallas x s x mnt 4. km-l x tee ja x tn vahel x tn suunas küla

isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas D.E juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

D.E tunnistas süüd ning ütlusi, et käis poes, ostis sealt õlut, mis andis kohtuistungil sisaldas alkoholi, jõi selle ära ja kui ta hakkas parklast ära sõitma, peeti ta kinni. autos

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et D.E juhtis 25.08.2021. a kella 12.33 ajal x registreerimis xxx sõidukit märgiga ning ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltoodut kinnitavad ka politseiametnikust tunnistaja Maaja Sillari ütlused.

Isiku kinnipidamise protokoll vallas x x mnt 4. km-l 25.08.2021. a kella tõendab, et x külas 12.33 ajal peeti VTMS § 44 lg 1 alusel kinni D.E, kuivõrd ta võib jätkuvalt toime

panna väärtegusid ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida ning . Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt nähtub sõiduki ja süüdlase kinnipidamine.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll

i kohaselt tuvastati D.E 25.08.2021. a kell

12.33 joove 0,29 mg/l.

joobe Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab D.E tuvastamist. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et D.E oli 25.08.2021. a

kella 12.48-12.53 toimu

mg/l, arvestades nud mõõtmisel alkoholijoove 0,16 laiendmääramatust +/ li mõõtetulemus 0,11 -0,05 mg/l, o mg/l.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et D.E juhtis

25.08.2021. a kella 12.33 ajal x vallas x mnt 4. km- liikluses kasutatavat x külas l mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte

vähem kui 0,11 mg/l kohta. Seega, D.E , juhtides liikluses kasutatavat

4-21-3430

4 (8) mootorsõidukit juhile keelatud seisundis rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi.

K na karistatav nii tahtlik kui aristusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteo

ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige

raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et

D.E pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui

ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab

endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sõidukiga sõitma asudes D.E teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline

seisund on juhile keelatud. Seega on D.E täitnud KarS § 224 lg sätestatud -s 1 väärteo koosseisu.

D.E-le § sätestatud vää LS § heidetakse ette ka LS -s 201 lg-s 2 rteo toimepanemist.

201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõigust ning kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või

trammi juhtimisõigus ära võetud. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D.E-le

ette mootorsõiduki rammi või maastikusõiduki, juhtimist ilma

, mitte t

juhtimisõiguseta ning seda isikuna, ke juhtimisõigus ära võetud, siis analüüsib kohus, llelt on

kas D.E . a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui on 25.08.2021 juhtimisõigus ära võetud ta oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud oli ning .

LS § 94 lg 1 näeb nimelt ette, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Eelpool viidatud tõenditega on tõendamist leidnud, et D.E juhtis 25.08.2021. a kella 12.33 ajal x vallas x x mnt 4. km- x registreeri xxx. külas l mootorsõidukit mismärgiga

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D.E-le ette LS § 90 lg 1 p nõ 1, 3 uete rikkumist. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava , 3 kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kes on kõrvaldatud sõiduki ning

juhtimiselt vast -le 91 on avalt LS § . Karistusregistri andmetest nähtub, et D.E

05.04.2021. a karistatud LS § 224 lg 2 järgi ning temalt võeti lisakaristusena ära sõiduki

juhtimise õigus 6 kuuks Liiklusregistri päring, väärteoasja nr 2670,21,0011080 . otsus ja karistusregistri väljatrükk tõenda D.E-lt võeti õigus ära vad, et juhtimis 27.04.2021.a.-

26.10.2021 25.08.2021. a . a. Seega puudus D.E väärteo toimepanemise ajal, s.o

mooto x

rsõiduki juhtimise õigus. 22.06.2021. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et D.E a sõiduki juhtimiselt kõrvaldanud.

on varem 22.06.2021.

Kohtuistungil i s ja tunnistas D.E kinnitas, et ta teadis, et tal puudub juhtimisõ gu väärteo toimepanemist.

4-21-3430

5 (8) Eeltoodud , et 25.08.2021. a kella 12.33 ajal alusel on tõendamist leidnud D.E juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, k x mnt 4. km-l ui juhti

isiku . misõigus oli ära võetud ning na, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

Seega on tuvastatud tegevuses 201 lg 2 objektiivsete D.E LS § sätestatud süüteo tunnuste esinemine.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et pani 201 lg 2 D.E LS § väärteo toime

kavatsetult. kinnitas kohtuistungil, et ta oli teadlik sellest, et tal puudub D.E

juhtimisõigus ja elulist vajadust sõita ei olnud. Seega oli teadlik sellest, et D.E temale on juhtimine keelatud

, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima.

Seega on

koosseisu. D.E täitnud LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 sätestatud väärtegude

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et D.E-le omistatud süüteod süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastaste vastavad tegudega.

Karistus

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et

25.08.2021. a kella D.E juhtis mootorsõidukit

12.33 ajal x mnt 4. km-l joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, kellelt oli juhtimisõigus ära võetud ja kes oli juhtimiselt kõrvaldatud

. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist juhtimisõiguseta

ning alkoholijoobes. Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki

juhtimisega. Seega arvestades, et

D.E poolt toime pandud väärteod on kantud

ühisest tahtlusest ja nad on ajalis ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu -

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS §

224 lg 1

p 1 istusena ette rahatrahvi kuni 10 näeb kar 0 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega karistus tuleb D.E-le mõista LS § 201 lg 2 alusel.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D.E süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk

sõiduki juhtimisega toime kaks väärtegu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.2016. a kohtuotsuse nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära

oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata

suureks. Seega tuleb käesoleval juhul lugeda D.E süüd suureks, kuivõrd ta juhtis

sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõig alkoholijoobes ning ust,

kellelt oli juhtimisõigus ära võetud ja kes oli juhtimiselt kõrvaldatud. Teine asjaolu, mis mõjutab D.E süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu

saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leidis, et väärteod on isik toime

pannud kavatsetult, s.o tahtluse raskeimas vormis, seega on tegemist asjaoluga, mis viitab

4-21-3430

6 (8) isiku suurele süüle.

Eeltoodust nähtuvalt arvestades D.E süü suurust mõjutavaid asjaolusid,

karistust

kergendavate ega raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et

D.E süü on

keskmisest suurem ja seda eelkõige põhjusel, et isik pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu. D.E avaldas kahetsust politseile oma kahetsuskirjas, kuid kohtule ei ole ta kahetsust avaldanud.

LS § lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõ 201 ige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina aresti.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik D.E mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

D.E

on varem väärteo

korras karistatud ning ta omab 2 kehtivat karistust, mis on kõik seotud liiklusseaduse rikkumisega - , sh LS § 201 ja § 224 järgi. D.E on karistatud 2 l korral rahatrahvidega ning temalt võeti ära ka juhtimise õigus 6 kuuks. Eelnevad ed karistus ei ole teda aga mh toime pandud just mõjutanud seaduskuulekalt käituma ning uus rikkumine on

seetõttu, et ta ei ole otsusega mõistetud lisakaristust täitnud. varasema Seega on D.E-le

mõistetud väärtegude eest eriliiki karistusi, kuid neist ükski ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest.

Lisaks on D.E süüdi tunnistatud ja

karistatud kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 järgi pärast kriminaalkorras . Ehk ta on ka mõistetud karistust jätkanud mootorsõiduki joobes juhtimist ning on kriminaalasjas määratud

katseajal pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta

eripreve suhtes rakendada karistuse ntiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb D.E eesmärkide saavutamiseks raskemat karistusliiki ehk aresti.

Varasematest karistusest hoolimata pani taas toime uued samalaadsed D.E liiklusalased rikkumised, s.o 1 kuu peale eelmise rikkumise eest . Seega ca mõistetud karistust leiab kohus, et on alust uskuda, et ei ole endale eelmistest karistust D.E est järeldusi teinud ema ning ta võib ka edaspidi toime panna liiklusalaseid õigusrikkumisi, mistõttu ei saa t eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue liiklusalase rikkumise eest

väiksemat karistust kui viimasel korral. Isik, kes paneb korduvalt toime samalaadseid väärtegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega. Ka Riigikohus on seda

seisukohta toetanud. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-58-13 selgitab, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on

põhjendatud mõista süüdlasele raskema karistuse, kui eelmine samalaadse väärteo eest mõistetud karistus.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isikule mõistetud põhikaristus peab ületama sanktsiooni keskmist määra. D.E süü suurust mõjutavaid asjaolusid eelkõige seda, Arvestades

,

et käesoleval juhul D.E mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit

omamata vastava kategooria juhtimise õigust rikkus ka teist õigusnormi teo subjektiivset külge, , vaid , karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning tema isikut, leiab kohus, et D.E süü on suur, mistõttu tuleb talle mõista karistuseks arest 0 ööpäeva.

2

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et D.E süüline käitumine LS § § 90 lg 1 p 1, 3 ja 69 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kog

224 lg 1 utud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja §

4-21-3430

7 (8)

järgi. ohus, et mõistes i ööpäeva aresti on võimalik isikut mõjutada Samuti leiab k sikule 20

edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuvälise menetluse

raames kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg st 2 lähtuvalt - arvata kinnipidamine karistusaja hulka ja aresti kandmise algust lugeda alates 25.08.2021 kell 12.33.

Konfiskeerimine Kohtuvälise menetleja esindaja taotles KarS § 83 lg 1 alusel mootorsõiduki kui süütegude

x toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõiduk

x on käesolevas asjas süüteo toimepanemise vahend ning see kuulub D.E-le. Seda kinnitab ka liiklusregistri päring.

Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et ka varasemad rikkumised on ta D.E

toime pandud sama x. Seda kinnitavad ka väärteoasjade nr 2670,21,003296 ja

2670,21,001080 otsused, 22.06.2021. a ja 10.03.2021. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused ning 23.10.2020. a Pärnu Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-7634.

Riigikohus on selgitanud (RK 3-1-1-88-15, p 10), et kuriteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus

lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab

seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt RK 3-1-1-37-07, p 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on aga põhjendatud

juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi

toime ka tulevikus (RK 3-1-1-78-13, p. 8). Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta.

Kohus leiab, et tõenäosus, et D.E jätkab ka tulevikus sama mootorsõidukiga

süütegude toimepanemist, on suur üksnes mõistetava . Kohtul puudub veendumus selles, et karistusega on võimalik D.E mõjutada selliselt, et ta enam kunagi tulevikus ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid tegusid. Arvestades ka tema varasemaid karistusi, väär

ei ole v ka lg 2 älistatud see, et ta paneb toime sama mootorsõidukiga KarS § 424 järgi või KarS § 4231 V

järgi kvalifitseeritava kuriteo. äärteoasja materjalidest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust D.E mootorsõidukit juhtima. miks pidi Ta ei osanud ka ise seda nimetada. Seega kui jätta D.E-le kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist.

Riigikohus on andud juhise, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata,

et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest

süütegudest hoiduma (3 07, p 23). Nähtuvalt menetlusaluse isiku varasematest -1-1-37-

karistusandmetest on tema puhul suunamaks teda edaspidisele õiguskuulekusele rakendatud juba erinevaid leebemaid meetmeid nii rahatrahvi kui ka . Lisaks on juhtimisõiguse äravõtmise

teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest kriminaalkorras , mis jäeti vangistusega

4-21-3430

8 (8) tingimisi kohaldamata. i ei saavutanud ning D.E Paraku nimetatud karistused enda eesmärk jätkas süütegude toimepanemist ja kasutas selleks sama sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked süü Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kõik süüteod teod toime pannud.

on toime pandud vähem kui aasta jooksul. Seeg D.E võib jätkata a esineb risk, et samalaadsete süütegude toimepanemist. Sellest lähtuvalt, vältimaks raskeid tagajärgi, mis joobes juhtimine

endaga kaasa võib tuua, on sõiduauto konfiskeerimine kohtu hinnangul igati põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt kohus konfiskeerib KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise

vahendina D.E-le kuuluv mootorsõiduk ) registreerimismärgiga a i x (VIN xxx xxx, mis asub PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna parklas aadressil A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn, Pärnu maakond.

KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna.

Menetluskulud

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on

asitõendi saatekulu.

Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist ja teisaldamisarvest nähtub, et D.E kasutuses

olnud sõiduauto registreerimismärgiga teisaldati Lääne prefektuuri parklasse, millega x xxx kaasnes teisaldamise kulu summas 50,40 eurot. on tegemist

Nimetatud sõiduki puhul süüteo

toimepanemise vahendiga. Seetõttu leiab kohus, et sõiduauto teisaldamiskulu isiku kinnipidamise kohast menetleja parklasse, tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p 6 mõttes asitõendi

saatekuluks. Seega tuleb D.E-lt välja mõista riigituludesse asitõendi saatekuluna

50,40 eurot. tuleb jooksul alates Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit Kohtunik