2-20-17816/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.septembril 2021

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-17816

Kohtuasi

O K hagi aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Pärna vastu 91 694,23 euro suuruse nõude tunnustamiseks II

järgus aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) pankrotimenetluses

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

O

K

(isikukood

xxx)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kostja: aktsiaselts Rubla (pankrotis, registrikood 10046724)

pankrotihaldur Martin Pärn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta

O

K

hagi

aktsiaseltsi

Rubla

(pankrotis)

pankrotihalduri Martin Pärna vastu aktsiaseltsi Rubla

(pankrotis)

pankrotimenetluses

66 308

euro

nõude

tunnustamiseks II järgus läbi vaatamata

2. Jätta

O

K

hagi

aktsiaseltsi

Rubla

(pankrotis)

pankrotihalduri Martin Pärna vastu aktsiaseltsi Rubla

(pankrotis) pankrotimenetluses 25 386,23 euro nõude

tunnustamiseks II järgus rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud O K kanda ja määrata

menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. O K (edaspidi hageja) palus AS-i Rubla (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna (edaspidi kostja)

vastu esitatud hagis tunnustada hageja 91 694,23 euro suurust nõuet AS-i Rubla (pankrotis)

(edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.

2. Harju Maakohtu 20.12.2019 kohtumäärusega kuulutati välja AS-i Rubla (pankrotis) pankrot.

Hageja esitas 10.01.2020 pankrotihaldurile nõudeavalduse ja nõude aluseks olevaid asjaolusid

kinnitavad tõendid, mille kohaselt palus ta tunnustada nõuet võlgniku vastu summas 91 694,23

eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. 03.11.2020 toimunud võlgniku nõuete

kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude osaliselt, summas 25 386,23 eurot. Kostja

vastuväitest tulenevalt loeti hageja nõue tunnustatuks summas 66 308 eurot II järgus. Hageja

nõude aluseks on hageja ja võlgniku vahel 01.01.2015 suulises vormis sõlmitud tähtajatu

laenuleping, mille alusel kandis hageja ajavahemikul 09.01.2015 - 14.06.2019 AS-i Rubla

(pankrotis) pangakontole kokku 76 398 eurot. Võlgnikul on laenulepingust tulenev kohustus

nimetatud summa hagejale tagastada. Laenulepingus leppisid hageja ja AS Rubla (pankrotis)

kokku, et laenu kasutamise eest tasub võlgnik hagejale intressi 8% aastas laenujäägilt iga aastase

perioodi lõpus. AS Rubla (pankrotis) on täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees

osaliselt, kandes hageja pangakontole kokku 1800 eurot. VÕS § 88 lg 8 kohaselt arvestas hageja

võlgniku poolt teostatud maksed intressikohustuse täitmise katteks. Pankroti väljakuulutamise

aja seisuga kujunes võlgniku täitmata rahaliste kohustuse summaks põhikohustus 76 398 eurot

pluss intressikohustus 15 296,23 eurot, kokku 91 694,23 eurot.

3. Hageja taotleb hagiga saavutada nõude tunnustamise ulatuses, mida ta pankrotimenetluses

esitatud nõudeavalduses taotles, mistõttu tema nõude suurus on 91 694,23 eurot ning nõude

osaliselt nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatuks lugemine ei oma tähendust.

Kostja vastuväited

4. Hageja esitatud hagi 91 694,23 euro suuruse nõude tunnustamiseks AS-i Rubla (pankrotis)

pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena ei saa rahuldada sellises summas, kuna kostja

esitas nõudele vastuväite üksnes summas 25 386,23 eurot. 66 308 euro ulatuses sai hageja nõue

tunnustatud 03.11.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ja hagimenetluse raames selle

uuesti tunnustamiseks vajadus puudub ega saagi. Tõendamata on asjaolu, et hageja ja võlgniku

vahel sõlmiti 01.01.2015 suulises vormis tähtajatu laenuleping, mille kohaselt tasub AS Rubla

laenu kasutamise eest hagejale intressi määraga 8% aastas laenujäägilt ja intressi tasumise

tähtpäev iga aastase perioodi lõpus. Kostja nõustub, et hageja on kandnud võlgnikule selgitusega

„laen“ või „laenuleping“ 30.09.2015 8720 eurot, 2016.a. 37 638 eurot, 2017.a. 8150 eurot ja

2019.a. 11 900 eurot, kokku 66 408 eurot. Võlgniku arvelt on hagejale tagasi kantud selgitusega

„laenu tagastamine“ 2015.a. 55 eurot, 2017.a. 100 eurot ja 2018.a. 1700 eurot, kokku 1855

eurot. 09.01.2015 - 01.07.2015 hageja poolt võlgnikule kantud 10 045 eurot ei saa tulenevalt

maksete selgitusest arvesse võtta võlgnikule antud laenuna. Mõistlikult saab eeldada, et nende

ülekannete kaudu tagastas hageja võlgnikule mingit laenu. Seega puudub alus hagi

rahuldamiseks summas 25 386,23 eurot. Kostja on seisukohal, et 66 308 euro tunnustamise

nõude osas tuleks hagi läbivaatamata jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest selline hagi ei ole

kostja hinnangul esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust, et 20.12.2019 kell 15.00 kuulutati välja AS-i Rubla (pankrotis) pankrot, et

10.01.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus PankrS §

153 lg 1 p 2 alusel tunnustada oma nõuet summas 91 694,23 eurot, et 03.11.2020 toimus

võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõuet tunnustati osaliselt

summas 66 308 eurot, et nõudele summas 25 386,23 eurot esitas pankrotihaldur vastuväite ja

nõue jäi selles osas tunnustamata.

6. 07.05.2020-31.12.2020 redaktsioonis kehtinud PankrS § 106 lg 1 sätestas, et kui nõuete

kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud,

otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja

õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks

võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib

esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse

tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda

üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks

nõuete kaitsmise koosolekul.

7. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja TsMS § 423 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

8. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tunnustada aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) pankrotimenetluses

91 694,23 euro suurust nõuet teises (II) järgus tuleb summas 66 308 eurot jätta TsMS § 423 lg 2 p

2 alusel läbi vaatamata, kuna nimetatud summas on hageja nõuet tunnustatud 03.11.2020

toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Seega puudus poolte vahel hageja nõudesumma 66 308

euro osas vaidlus enne kohtusse hagi esitamist, selles osas ei ole kostja hageja õigusi rikkunud

ning tunnustatud nõude kohtus menetlemine ei ole kooskõlas TsMS § 3 lg-ga 1. PankrS §-dest

106 ja 107 ei tulene võlausaldajate koosolekul tunnustatud nõuete tunnustamise õigust või

kohustust kohtus. Kohus on seisukohal, et hageja nõude täies ulatuses, summas 91 694,23 eurot,

menetlemine tooks kostjale kaasa ka põhjendamatud menetluskulud tema poolt võlausaldajate

koosolekul tunnustatud nõude, 66 308 euro osas, mis ei ole kooskõlas TsMS §-ga 2.

9. Kohtule esitatud võlgniku SEB Panga pangatehingute väljavõtetega on tõendatud, et hageja

kandis võlgniku kontole korduvalt raha: 30.09.2015 8720 eurot selgitusega „laenuleping“,

2016.a jooksul kokku 37 638 eurot selgitusega „laenuleping“ või „laen“, 2017.a jooksul kokku

8150 eurot selgitusega „laen“ ja 2019.a jooksul kokku 11 900 eurot selgitusega „laen“. Kokku

on hageja kandnud võlgnikule selgitusega „laen“ või „laenuleping“ 66 408 eurot, mida saab

pidada hageja ja võlgniku vahel suulises vormis sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Võlgniku

arvelt on hagejale tagasi kantud selgitusega „laenu tagastamine“ 2015.a 55 eurot, 2017.a 100

eurot ja 2018.a 1700 eurot. Kokku on seega võlgnik tagastanud hagejale laenust 1855 eurot.

Eeltoodud summasid saab kohus laenulepingul põhineva nõude tunnustamisel arvesse võtta.

10. 09.01.2015 - 01.07.2015 hageja poolt võlgnikule tehtud raha ülekandeid summas 10 045 eurot

selgitusega „laenu tagastamine“ ei saa tulenevalt maksete selgitusest arvesse võtta kui

võlgnikule antud laenu, vaid tegemist on võlgnikult saadud laenu tagastamisega. Järelikult ei saa

neid summasid võlgniku nõudena tunnustada.

11. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega ei

ole hageja väide, et intressi maksmist tuleb eeldada, põhjendatud. Hageja poolt kohtule esitatud

tõenditest ei saa järeldada, et hageja ja AS-i Rubla (pankrotis) leppisid kokku, et laenu

kasutamise eest tasub võlgnik hagejale intressi määras 8% aastas laenujäägilt ning, et intressi

tasumise tähtpäevaks oli iga aastase perioodi lõpp, kuna viieaastase perioodi vältel ei ole

pankrotivõlgnik kordagi teinud hagejale ülekannet intresside tasumise kohta. Järelikult ei ole

hageja intressinõue põhjendatud ja interssiarvestusel põhinevat nõudesummat ei saa tunnustada.

12. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi nõude tunnustamiseks II järgus aktsiaseltsi Rubla (pankrotis)

summas 25 386,23 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

14. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei

ole kompromissi sõlmimine enne kohtuotsuse jõustumist välistatud, siis on otstarbekas määrata

menetluskulude suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/