2-20-1136/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

16 september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1136

Tsiviilasi

Hagihind

Vastuhagi hind

Aktsiaselts Eolane Tallinn hagi Airpatrol OÜ vastu

rahalises nõudes ja Airpatrol OÜ vastuhagi Aktsiaselts

Eolane Tallinn vastu saamata jäänud tulu ja kahjuhüvitise

nõudes

133 281,40 eurot

622 389,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja

(vastukostja):

Aktsiaselts

Eolane

Tallinn

(registrikood 10092440, asukoht Peterburi tee 49b, 11415

Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit

Lember

ja

vandeadvokaadi

abi

Kätliin

Lember

(Advokaadibüroo

Derling

Primus,

e-post:

priit.lember@derling.ee; katliin.lember@derlin.ee)

Kostja

(vastuhageja):

Airpatrol

OÜ

(registrikood

12251902, asukoht Sihi tn 42, 11622 Tallinn, e-post:

daniel@airpatrol.eu),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat Henri Torop

(Advokaadibüroo RASK, e-post: menetlus@rask.ee)

06.05.2021

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember

Hageja seaduslik esindaja A. J. Y.

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramon Rask

Kostja lepinguline esindaja advokaat Henri Torop

Kostja seaduslik esindaja D. D.

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada Aktsiaselts Eolane Tallinn hagi Airpatrol OÜ vastu rahalises nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Airpatrol OÜ hageja Aktsiaselts Eolane kasuks põhivõlgnevus summas

119 850,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 456,78 eurot ja edasiulatuvad

viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest

kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni.

3. Jätta kostja Airpatrol OÜ vastuhagi hageja Aktsiaselts Eolane vastu saamata jäänud tulu ja

kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja Airpatrol OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue, asjaolud ja seisukoht vastuhagi osas

1. Hageja AS Eolane Tallinn esitas 22.01.2020 Harju Maakohtule hagi kostja Airpatrol OÜ vastu.

Hageja palub mõista kostjalt välja 122 059,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas

1 456,78 eurot ja edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 2015. aastal kavatsuste protokolli, mille kohaselt hageja pidi

valmistama ning müüma kostjale elektroonikaseadmeid, eesmärk oli võimaldada kliimaseadmete

tööd optimaalselt reguleerida, ning kostja kohustus nende eest tasuma. VÕS § 208 lg-te 1 ja 2

mõistes lepiti kavatsuste protokollis kokku hageja ja kostja vahelise müügisuhte põhitingimustes.

Kavatsuste protokolli kohaselt oli üheks pooltevahelise koostöö tingimuseks kostja kohustus anda

hagejale 12 kuu jooksva prognoosi tellitavate toodete ja koguste kohta, et hageja saaks

pikaajaliselt planeerida toodete komponentide ostmist ning tootmisprotsesse. Kostja kohustus

kompenseerima toote arendamisega kaasnevad ühekordsed kulud, töövahendid, mille eest kostja

ei ole projekti alguses juba tasunud, samuti konkreetse toote tootmise mittejätkamisel kasutuks

muutunud ning kostja varasema prognoosi alusel varutud, kuid kasutamata jäänud, materjalide

kulu. Tegemist on aluspõhimõtetega, mis elektroonikatööstuses tagavad tootja võimekuse toodete

kokkulepitud hinnaga õigeaegselt ja kvaliteetselt tootmiseks. Üldjuhul lepitakse vastavad

tingimused täpselt kokku hageja ja tema kliendi vahel sõlmitavas raamlepingus, mille sõlmimise

vajadusele on viidatud ka kavatsuste protokollis. Olenemata hageja poolt vastava soovi korduvast

avaldamisest, on pooltevahelised läbirääkimised olnud viljatud ning kostja ei ole nõustunud

hagejaga raamlepingut sõlmima.

3. Kaheks peamiseks tooteartikliks, mida hageja kostjale on tootnud, on AirPatrol Wifi (APW) ja

AirPatrol GSM (hiljem nimetusega AirPatrol Nordic; APN). Koos kavatsuste protokolliga

allkirjastati selle lisa, mis sisaldas hageja esimest hinnapakkumist toodete APW ja APN

masstootmiseks, samuti nende toodete arendamisega kaasnevate ühekordsete kulude

hinnapakkumist. Hinnapakkumise punkti 2.1 kohaselt põhines hinnapakkumine eeldusel, et

tellitakse 10 000 ühikut toodet aastas. Hinnapakkumise p 2.6 kohaselt on seal kajastuvad hinnad

koostatud lähtudes eeldusest, et klient esitab ostutellimusi igakuiselt, mis võimaldab tootjal

planeerida tootmisprotsessi. Hinnapakkumise p 2.8 kohaselt lepitakse konkreetsed hinnad ja

tingimused kokku konkreetses lepingus ning hinnad kehtivad maksimaalselt ühe kvartali jooksul.

Hinnapakkumise p 2.9 kohaselt oli vastav hinnapakkumine kehtiv 30 päeva jooksul alates selle

tegemisest.

4. Kuna pooled ei ole sõlminud raamlepingut, milles oleks kokku lepitud toodete müügi täpsetes

tingimustes, sõlmitakse hageja ja kostja vahel iga kord, kui kostja soovib tooteid tellida, eraldi

müügileping, mille tingimustes lepitakse kokku pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Küsimustes,

mille osas pooled eraldi kokku ei lepi, reguleerivad pooltevahelist õigussuhet hageja

üldtingimused, mis on lisatud iga saatelehe tagaküljele.

5. Kooskõlas kavatsuste protokollis kokkulepitud põhimõtetega on hageja pooltevahelise ärisuhte

jooksul esitanud kostjale erinevaid hinnapakkumisi, mis lähtuvad eeldusest, et konkreetseid

tooteid tellitakse teatud minimaalne kogus ning nende tellimisest on ette teatatud piisava

ajavaruga, et hageja jõuaks hankida tootmiseks vajalikke komponente. Oma senises praktikas on

pooled kostja poolt prognoositust väiksema koguse tellimisel, toote mudeli täiendamisel või selle

ehituse muutmisel, või toodete kiirkorras tellimisel, pärast ostutellimuse esitamist leppinud eraldi

kokku konkreetsele tellimusele vastavate toodete müügi tingimustes.

6. Alates 28.09.2019 on kostja viivituses hageja esitatud arvete tasumisega. 03.12.2019 edastas

kostja lepinguline esindaja hagejale nõudekirja kahju hüvitamiseks ja vara ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks. Vastava nõudekirja p-s 12 ütles kostja poolte vahel sõlmitud

kokkuleppe üles ning teatas, et ei soovi koostööd hagejaga jätkata. 11.12.2019 vastuses kostja

nõudekirjale selgitas hageja, et ei ole oma kohustusi rikkunud ning esitas omapoolse kohustuse

täitmise nõude kostja vastu.

7. Hageja on kostja ostutellimuste nr PO 71, PO 73, PO 74 ja PO 76 alusel väljastanud kostjale

kokku 7 arvet kogusummas 83 584,20 eurot. Iga arve on väljastatud selles märgitud toodete või

teenuste eest vastavalt kostja poolt esitatud ostutellimustele. Seega on kostja omapoolse

tahteavaldusega väljendanud soovi vastava koguse toodete või konkreetsete teenuste saamiseks

ning seeläbi nõustunud nende eest tasuma.

8. 22.01.2021 seisuga on hageja seadusjärgse viivisenõude suurus 1 456,78 eurot.

9. Hageja nõuab kostjalt kasutamata jäänud materjalide kulu hüvitamist summas 38 475,63 eurot.

Pooltevahelise pikaajalise koostöösuhte raames on kostja poolt uute tootemudelite tellimisel

nende arendamise ning teatud toodete tootmise kostja soovil lõpetamise tõttu kasutuks muutunud

materjalide kulud kandnud kostja. Selline kokkulepe sisaldus ka kavatsuste protokollis, mida

lähtuvalt VÕS § 29 lg 5 p-dest 1-3 tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada. Ka hageja üldtingimuste

p 8 kohaselt kohustub klient kandma toote spetsifikatsiooni muutumise tõttu kasutuks muutunud

materjalide kulu. Sama üldtingimuste punkti kohaselt kohustub hageja klient teavitama hagejat

toote tootmise lõpetamise kavatsusest vähemalt 9 kuud ette ning lepingu lõpetamisel kandma

hageja poolt kliendi huvides varutud ning lepingu lõpetamise tõttu üle jäävate materjalide kulu.

Tegemist on materjalidega, mis on hageja poolt tarnijatelt välja ostetud, kuid mis jäävad üle kostja

poolt edasise koostöö lõpetamise tõttu. Hagejal ei ole võimalik vastavaid materjale oma

majandus- ja kutsetegevuses ära kasutada. Alternatiivselt taotleb hageja 38 475,63 euro kostjalt

väljamõistmist kahjuhüvitisena VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel. Ostutellimuse PO 73 alusel

on väljastatud arve toote APN uue versiooni 2.0 väljaarendamise kulude eest summas 11 207.64

eurot.

10. Hageja on seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja on tuginenud

üksikute müügilepingute sisustamisel kavatsuste protokollile, millest nähtub poolte tahe,

alternatiivselt saab lähtuda ka hageja üldtingimustest. Raamleping on jäänud sõlmimata kostja

tegevusetusest. Kostja võis VÕS § 37 lg 1 tähenduses eeldada, et igakordsetele müügilepingutele

kohalduvad üldtingimused. Üksikute müügilepingute sisustamisel tuleb arvestada nii

pooltevahelist praktikat, kavatsuste protokolli kui hageja üldtingimusi. Hageja üldtingimuste p 8

ei ole tühine VÕS § 42 lg 3 p -de 13, 15, 23 ja 31 rikkumise tõttu. Kostja ei ole tarbija ja tegemist

ei ole ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Puudub vaidlus, et hagejale võlgneb kostja

45 383.34 eurot. Kostjal on kohustus tasuda ostutellimuse PO 74 alusel esitatud arve, sest pettuse

tõttu tühistamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole esitanud ei ebaõigeid ega eksitavaid

asjaolusid ja tehingu tühistamise avaldus on alusetu. Tehingu tühistamise avaldus on esitatud ka

hilinenult TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt tuleb see esitada kuue kuu jooksul alates pettusest

teadasaamisest. Ostutellimus PO 71 kuulub tasumisele, sest pooled leppisid kokku kirjavahetuse

teel, et toote hinnaks jääb 31.66 eurot. Hageja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, mis viinuks

kostja eksimusse. Kostja kohustub tasuma kasutamata materjalide eest, kavatsuste protokollis

leppisid pooled kokku, et tootja võib nõuda tühistatud toodete kasutamata materjalide eest tasu.

Alternatiivselt tuleb see välja mõista kahjuna. Pooled lahendasid lepingurikkumisena toodud

küsimused juba 2019 septembris ja nendele asjaoludele tugineda ei saa. Ostutellimuse PO 71 tarne

hilinemine tulenes kostja tegevusest. Hagejal oli vaja teda, millist GSM moodulit kostja uue

mudeli puhul kasutada soovib. Kinnituse sai hageja 05.07.2019, kusjuures kostja teadis, et

tarneaeg oli 9 nädalat. Ostutellimuse PO 75 kohta ei ole pooled sõlminud lepingut, selleks tulnuks

ostutellimus kinnitada. Kostja ei vastanud 09.10.2019 ega 21.10.2019 kirjale, kas tarneaeg on

sobiv. Alternatiivselt on arvestades kostja võlgnevusi, õigus keelduda selle täitmisest VÕS § 110

lg 1 alusel. Puudub oluline müügilepingu lepingurikkumine ja kostja ei ole andnud enne

ülesütlemist täiendavat tähtaega. Alusetu on saamata jäänud tulu nõue, mis seondub tarnimata

3800 tk tootega APW ning 2605 tk tootega APN. Nende toodete tarnimiseks puudub kehtiv leping.

Kostja saamata jäänud tulu nõue ei ole hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga VÕS § 127

lg 2 tähenduses ega olnud hagejale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Tekkinud kahju ei ole

rikkumisega põhjuslikus seoses. Saamata jäänud tulu saamiseks peab tõendama, et oli kavatsus ja

võimalus tulu saada. Tuleb hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses oleks tulu saadud, kui

kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Ebatõenäoline on olukord, et kostjal oleks reaalselt

võimalus kõik tarnimata tooted müüa. Saamata jäänud tulu on ebamõistlikult suur ja arvestamise

alused põhjendamata. Hageja keeldub kostja inventari väljaandmast VÕS § 110 lg 1 alusel. Uue

inventari ostmise asemel tulnuks võlgnevused tasuda. Alternatiivselt palub hageja kahjuhüvitise

vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. Hageja on täpsustanud hagi 28.09.2020 menetlusdokumendis

ja palub välja mõista 119 850,75 eurot ja viivise 1 456,78 eurot. Hageja on täpsustanud

(aritmeetiliselt) tootmise tõttu seisma jäänud materjalide kulu nõuet, mis on 36 266,55 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

11. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

12. Pooled on sõlminud 15.12.2015 kuupäeva kandva (21.12.2015 allkirjastatud) kavatsuste

protokolli, mis reguleeris poolte suhteid üksnes toodete esialgsete prototüüpide ehitamisega.

Viimase prototüübi tarnimisega kehtivus ehk 09.04.2016 lõppes prototüüpide tootmise

tootmisfaas ning sellega kavatsuste protokolli. Edaspidise õigussuhte reguleerimiseks pidid

pooled sõlmima raamlepingu, mille osas peeti läbirääkimisi. Allkirjastatud lepingut hageja kunagi

kostjale ei saatnud, mistõttu jäi raamleping sõlmimata.

Pooled otsustasid edasist koostööd jätkata samm-sammult, igakordse kokkuleppe põhiselt ja seda

viisil, kus (a) kostja küsis hagejalt pakkumust (ettepanek teha pakkumus), milles olid määratletud

tooted, kogus ja ajaline raamistik; (b) hageja esitas hinnapakkumise (pakkumus), milles olid

määratletud tooted, kogus, ajaline raamistik ning hind; (c) pakkumuse sobivuse korral kostja

aktsepteeris selle ostukinnituse esitamisega (aktsept). Esimese hinnapakkumisele järgneva

ostukinnituse esitamisega olid pooled sõlminud kokkuleppe toodete tootmiseks hinnapakkumises

märgitud hinnas, mahus ja ajalises raamistikus.

13. Pooled sõlmisid 2018. ja 2019. aastal kokkulepped. Hageja esitas hinnapakkumise, kostja

aktsepteeris pakkumuse esimese ostukinnituse esitamisega, mille tagajärjel oli kokkulepe toodete

hinna, mahu ning tarneperioodi osas sõlmitud. Hageja on omapoolset kokkulepet rikkunud

alljärgnevalt:

• Hageja ei valmistanud tooteid kokkuleppes toodud hinna eest. 27.08.2019 ehk 105 päeva

pärast kokkuleppe sõlmimisest teatas hageja ootamatult, et tal ei ole võimalik kokkulepet

selles toodud tingimustel täita, st toota kokkulepitud tooteid kokkulepitud hinnaga ja

kokkulepitud ajaks. Hageja seadis edasise tootmise lõpuleviimise eeltingimuseks kostja

nõustumise nii avatud turult kiirkorras tellitud komponentide hüvitamise kohustusega kui

ka arvestamata jäänud komponentidest tuleneva toodete suurenenud hinnaga. Hageja

teadis, et kostjal pole võimalik sedavõrd lühikese ajaperioodi kestel vahetada toodete

tarnijat, kuna igas suuremamahulisemas tootmises on oma planeerimise/ettevalmistamise

periood. Hageja nõudis toodete tarnimise eeltingimusena kostjalt kinnitust, et kostja

nõustub uue hinnaga. Kostja ei nõustunud esialgu hageja ettepanekuga, kuid oli sunnitud

seda suuremate kahjude ärahoidmiseks tegema.

• Toodete tarnimine toimus alles 2-3 kuud pärast ettenähtud tähtaega.

• Hageja jättis viimased viis AirPatrol Nordic 2.0 toodet jättis üldse tarnimata. Hageja

teatas, et tooted on praaki läinud, kuid kostja ei andnud kunagi nõusolekut viimase viie

toote üldse tarnimata jätmiseks.

• Tooted ei vastanud täies ulatuses kokkulepitule. Kostja oli hagejale saatnud näidise, millel

oli trükkplaat valge värvusega. Hageja tellis aga toodete komponentidena rohelised

trükkplaadid.

• Hageja ei ole PO 75 tellimust senini täitnud. Kostja on nõudnud kokkuleppe kohase

hinnaga toodete tootmist ja tarnimist, kuid hageja ei ole seda teinud.

14. Korduvad ja olulised PO 71 täitmisega seonduvad lepingust tulenevate kohustuste rikkumised

ning samuti asjaolu, et hageja ei olnud PO 75 vastavalt tooteid kostjale tarninud ning nende

tarnimist ei olnud kostjale arusaavalt toimumas ka edaspidi, sundisid kostjat 03.12.2019 hagejaga

sõlmitud lepingut üles ütlema.

15. Lepingu ülesütlemisega samaaegselt esitas kostja hagejale nõude hageja valduses oleva ja

kostjale kuuluva inventari, s.o tootmisvahendite, tagastamiseks. Hageja keeldus inventari

tagastamast, kostja oli sunnitud täiendava kahju vältimiseks kiirkorras tellima uue

tootmisvahendite komplekti. Vara maksumus oli 12 000 eurot + km, kokku 14 400 eurot.

16. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt pooltevahelist õigussuhet reguleerivad lisaks

igakordsetele kokkulepetele täiendavalt hageja üldtingimused, mis on lisatud iga saatelehe

tagaküljele. Tüüptingimused ei ole muutunud lepingu osaks ning isegi kui oleksid muutunud, siis

on tegemist kostjat ebamõistlikult kahjustavate tingimustega. Hageja ei viidanud tüüptingimustele

kokkulepete sõlmimisel ja edastas tüüptingimused kostjale esmakordselt alles pärast kokkulepete

sõlmimist. Isegi, kui tüüptingimused oleksid muutunud lepingu osaks, oleksid need teist

lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad ning seega tühised VÕS § 42 lg 1 mõttes.

17. Hageja nõue väljastatud arvete tasumiseks on ülepaisutatud. Kostjal ei ole vastuväiteid PO-

dega 74 ja 76 seonduvatele nõuetele, mis on summas vastavalt 3024 eurot (PO 74) ja 959,76 eurot

(PO 76), kokku 3 983,76 eurot. Küll aga on kostjal vastuväited PO-dega 71 ja 73 seonduvatele

nõuetele.

PO 74 on pettuse mõjul tehtud tehing, mistõttu esineb TsüS § 94 kohaselt alus selle tühistamiseks.

PO 74 esitamiseks puudus kostjal mistahes lepingust või muust õiguslikust alusest tulenev

kohustus. Kostja heauskne soov oli jätkata tootmist hageja juures ja mitte alustada kulukat

kolimist mujale. Kohtumisel hagejaga pandi kostjat uskuma, et kui kostja võtab erakordselt

SmartSocket kulud enda kanda (esitab PO 74), siis on võimalik koostööga jätkata. Ilmselgelt ei

teadnud kostja, et edasi hakkab hageja hoopis tõstma tootehindu ning survestama kostjat tootmise

jätkamise tingimusena erinevaid kulusid kandma. Kui kostja oleks seda teadnud, ei oleks kostja

kulude kandmisega nõustunud. Arendus- või muude kulude katmised/kohustused on alati olnud

kokkuleppelised ning need lepitakse kokku enne kulude tekkimist. Antud juhul oli hageja

nõudnud tootmise jätkamise tingimusena, et kostja kannab komponentide kulud, mis ei ole

kuidagi seotud tootearenduse või -muutmisega.

18. 09.2019 kuupäeva kandev (20.09.2019 saadetud) PO 71 on pettuse mõjul tehtud tehing,

mistõttu esineb TsÜS § 94 kohaselt alus selle tühistamiseks. Hageja seadis tootmise

eeltingimuseks kostja nõustumise toodete suurenenud hinnaga. Hageja teadis, et kostja jaoks on

kohe algamas toodete müügi kõrgaeg ja tal pole võimalik sedavõrd lühikese ajaperioodi kestel

vahetada toodete tarnijat. Kostja oli tootehinna tõstmisega nõus ainult sellel eesmärgil, et tootmist

oleks võimalik jätkata ning et täiendavat kahju oleks võimalik ära hoida. Tegemist on pettusega

TsÜS § 94 lg 1 ja 2 mõttes, kuna kostja esitas muudetud PO 71 tuginedes hageja poolt teadlikult

ja tahtlikult esitatud ebaõigetele asjaoludele. Hageja oli loonud ebaõige ettekujutuse, et tegemist

on erakordse juhtumiga ning et kostja poolt erakordselt kuludega kandmisega jätkub edaspidine

koostöö normaalselt ning tooteid tarnitakse 15.04.2019 hinnapakkumises märgitud hindadega,

kuid nii see ei olnud.

19. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel esitab kostja tehingute tühistamise avaldused. TsÜS §

94 lg 3 kohaselt võib pettuse asjaoludel tehtud tehingu tühistada. Kuna pettusest teadasaamine

toimus alles 2019. aasta detsembris, on tehingute tühistamise avaldused TsÜS § 99 lg 1 p 2

kohaselt tähtaegsed.

Muudetud PO 71 tühistamise tagajärjel on kostja seisukohal, et pooltevaheline kokkulepe oli

sõlmitud esialgses, 14.05.2019 saadetud PO-s 71 märgitud tingimustel. Seega olid pooled kokku

leppinud, et hageja toodab PO 71 kohaselt 1200 toodet AirPatrol Nordic 2.0 hinnaga 28,87

eurot/tk + km. Hageja tootis 1195 toodet. Seega, tuginedes poolte vahel kehtivale kokkuleppele

saaks hageja maksimaalne nõue PO-ga 71 seoses olla 41 399,58 eurot.

20. Hageja nõue tootmismaterjalide maksumuse hüvitamiseks on täies ulatuses alusetu.

Dokumentide puhul, millest peaks hageja nõue tulenema, ei ole tegemist tõendiväärtust omavate,

järgitavate ega ka arusaadavate dokumentidega. Hageja nõudel tootmismaterjalide maksumuse

hüvitamiseks puudub ka igasugune õiguslik alus. Hageja nõude aluseks ei saa olla

tüüptingimused, kuna pooled ei olnud sõlminud tüüptingimustega lepingut ning sealjuures oleksid

tüüptingimused kostjat ebamõistlikult kahjutavad ehk tühised. Hageja nõude aluseks ei saa olla

„pooltevaheline pikaajaline koostöösuhe“, kuna pooled ei ole kunagi vastavat praktikat välja

kujundanud. Kui kostja on erandjuhtudel materjalide kulu kandnud, siis on see toimunud vastavalt

igakordsele kulude tegemisele eelnevale kokkuleppele. Hinnapakkumises tehtud pakkumine

hõlmas kõiki toote toomisega seonduvaid kulusid. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole välja

toonud, milliseid lepingulisi kohustusi on kostja tema meelest rikkunud, mis annaksid alust

kahjuhüvitamise õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Täidetud ei ole ka eeldused kahju hüvitamise

nõude esitamiseks. Kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega VÕS § 127 lg 4

mõttes, kuna hageja ise korraldas materjalide tellimist ning otsustas, millises ulatuses seda teha.

Kostja ei pidanud kahju tekkimist ette nägema VÕS § 127 lg 3 mõttes, kuna kostjale ei olnud

teada, millises mahus hageja komponente tellib ega saanud seda mõjutada.

21. Kokkuvõtvalt saaks hageja nõue maksimaalselt olla: tulenevalt PO-dest 74 ja 76: 3024 eurot;

tulenevalt PO-st 74: 0 eurot; tulenevalt esialgsest 14.05.2019 PO-st 71: 41 399,58 eurot. Kokku

44 423,58 eurot.

22. Koos vastusega hagile esitas kostja 17.03.2020 vastuhagi, mille korras palub mõista hagejalt

välja kahjuhüvitis summas 482 748,95 eurot; kahjuhüvitis summas 67 025,19 eurot või

alternatiivselt VÕS § 127 lg 6 alusel kohtu poolt määratud ulatuses; kahjuhüvitis summas 14 400

eurot; sissenõutavaks muutnud viivised summas 13 081,37 eurot ning edasiulatuvad viivised

alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kostja palub tasaarvestada hagis esitatud nõuded vastuhagis esitatud nõuetega

kattuvas ulatuses.

23. Hageja rikkumiste tõttu oli kostja poolt toodete müük esmalt oluliselt raskendatud ning

koostöö katkemise tõttu langes kostjal 2019/2020 hooajal ära oluline osa tulust, mida kostja pidi

toodete edasimüügist teenima. Kostja müüs hageja poolt toodetud tooteid aastate jooksul edasi

oma klientidele/partneritele. Kostja nõuab lepingurikkumistest tuleneva kahju hüvitamist VÕS §

115 lg 1 alusel.

Hageja rikkumistest tuleneva koostöö katkemise tõttu on kostjal jäänud saamata 3800 tk AirPatrol

WiFi seadmeid ning 2605 tk AirPatrol Nordic tooteid. Kasu on kostja edasimüügihinna ja

soetushinna vahe. Keskmine toodete edasimüügihind nähtub 2018. ja 2019. aasta toodete

müügihindadest.

Saamata jäänud tulu arvestus:

• Airpatrol Nordic saamata jäänud tulu = 118,26 (edasimüügihind) – 28,87 (tootmise hind)

= 89,39 * 2605 (tootmata jäänud toodete kogus) = 232 860,95 eurot (saamata jäänud tulu).

• Airpatrol Wifi saamata jäänud tulu = 102,96 (edasimüügihind) – 37,2 (tootmise hind) =

65,76 * 3800 (tootmata jäänud toodete kogus) = 249 888 eurot (saamata jäänud tulu).

Saamata jäänud tulu kokku = 232 860,95 + 249 888 = 482 748,95 eurot.

24. Kostjale on tekkinud täiendav saamata jäänud tulu tulenevalt klientide kaotamisest. Kostja on

eeltoodu tõttu kaotanud kliendina ametliku edasimüüja Varmepumpeservice AS Norras, mis on

Põhjamaade suurim soojuspumba turg ning ühe viimaste aastate suurima Eesti kliendi Bestair OÜ,

kes mõlemad on oma otsust eeltooduga seonduvalt põhjendanud. On ka väiksemaid kliente, kes

lõpetasid toodete tellimise.

Varmepumpeservice AS ostis 2018. a 21 900 euro eest kostja tooteid ning kostja teenis vastava

perioodi eest tulu 8 340 eurot. 2019. aastal (kuni 03.12.2019 lepingu ülesütlemiseni) osteti tooteid

23 280,00 euro eest ning kostja teenis sellest tulu 12 164,68 eurot. 2020. aastal ei ole klient ostnud

ühtegi toodet ning ei kavatse ka seda teha. Kliendi kaotuse tõttu on kostjale tekkinud kahju

tulenevalt saamata jäänud tulust (kasumist) vähemalt ühe aasta eest ehk vähemalt 12 164,68 euro

eest. Bestair OÜ-le müüdud toodete käive oli 2018. a 128 193 eurot ning tulu vastava perioodi

eest oli 42 986,10 eurot. 2019. a (kuni 03.12.2019 lepingu ülesütlemiseni) müüdi Bestair OÜ-le

tooteid 97 464,00 euro eest ning tulu vastava perioodi eest 54 860,51 eurot. Alates 2020. a ei ole

Bestair OÜ teinud ühtegi tellimust. Kostjale on kliendi kaotuse tõttu tekkinud kahju tulenevalt

saamata jäänud tulust vähemalt ühe aasta eest ehk vähemalt 54 860,51 euro eest. Kokku on

klientide kaotusest tuleneva kahju summa 67 025,19 eurot. Alternatiivselt palub kostja määrata

kahjuhüvitise suuruse kindlaks VÕS § 127 lg 6 kohaselt kohtu omal äranägemisel.

25. Kostjal on hageja vastu nõue vara mitteväljaandmisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Toodete

tootmiseks andis kostja hageja valdusesse järgmise vara: cassette (ATP2020 cassette) + cabling;

lever mechanism (ATP2020 basic fixture); PC + keyboard + mouse; Screen (Sony SDM-HX93);

Label printer Brother; 2.4GHz PAN Radio Transceiver (for PAN testing); WiFi router (for WiFi

testing). Lepingu ülesütlemisega 03.12.2019 lõppes õiguslik alus hageja poolt kostja vallasasjade

valdamiseks. Samaaegselt esitas kostja hagejale nõude hageja valduses oleva ja kostjale kuuluva

inventari (tootmisvahendite) tagastamiseks. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja on keeldunud kostjale inventari

tagastamast. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks on hageja ebaseaduslikus valduses oleva asja

taassoetamise väärtus, milleks on 12 000 eurot (koos käibemaksuga 14 400 eurot). Kostja on

viidatud kulu kandnud.

26. Kostja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on summa 13 081,37 eurot.

Kohtu põhjendused

27. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas

esitatud vastuhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

28. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS §

230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada

taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

29. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

30. Käesolevalt loeb kohus tõendatuks asjas vaidlustamata asjaolud:

• pooled on teinud koostööd alates 2015 aastast, kui sõlmiti 15.12.2015 kavatsuste

protokoll;

• poolte vahel on ostu-müügilepingust tulenev õigussuhe (kuid puudub nn raamleping)

elektroonikaseadmete müügiks;

• elektroonikaseadmete müügi eesmärk oli võimaldada kliimaseadmete tööd optimaalselt

reguleerida;

• pooled sõlmisid 2018 ja 2019 aastal ostu- müügi kokkulepped nii, et hageja esitas

hinnapakkumise ja kostja aktsepteeris pakkumuse ostukinnituse esitamisega, mille

tagajärjel oli kokkulepe toodete hinna, mahu ning tarneperioodi osas sõlmitud;

• peamiseks tooteartikliks, mis hageja tootis, oli AirPatrol Wifi (APW) ja Airpatrol GSM

(APN);

• poolte koostöö seiskus 03.12.2019;

• pooled ei vaidle hageja esitatud rahalise nõude 45 383,34 euro osas.

31. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §

9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et

leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-

1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt

avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis

väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS §

9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada

kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on

kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega

või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi.

32. Poolte koostöösuhe on baseerunud tulenevalt hagi asjaoludest nende igakordsele

müügikokkuleppele (hinnakiri, ostutellimus, kinnitus) konkreetse toote osas. VÕS § 14 lg 3

sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis

läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. VÕS § 26 lg 1 näeb ette, et lepingupooled

võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis

kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata

(lahtised tingimused). VÕS § 26 lg 2 sätestab, et kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses

kokkuleppele või kui lepingupool või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu

kehtivust, kui ei saa eeldada lepingupoolte teistsugust tahet. Kohtu hinnangul jõudsid pooled

lepingu sõlmimiseni olenemata sellest, et teatud lepingutingimused jäid lahtiseks, kuivõrd

raamlepingu sõlmimiseni ei jõutud aga elektroonseadmete tellimine ja valmistamine toimus alates

2015. Kavatsuste protokollist nähtuvalt sätestati selles kavandatava ärialase kokkuleppe

põhitingimused prototüüpide ehitamise kohta, kostja kohustus esitama konkreetsete toodete kohta

tellimuskirja. Samuti kohustus kostja esitama 12 kuu jooksva prognoosi tootmismahtude

planeerimiseks ning lepiti kokku, et kostja kanda jääb tühistatud toodete kasutamata materjalide,

ühekordsete arendusekulude tööriistade ja seadmete eest tasumine. Seega saab kohus lähtuda

lisaks ostu- müügilepingu VÕS regulatsioonile eeltoodud kokkuleppest.

33. Pooled vaidlevad asjaolu üle, missugustel tingimustel on iga konkreetne ostu-müügileping

sõlmitud ja kas lepingut on rikutud. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja on rikkunud

toodete tarneaegu, viies kostjat eksimusse survestades hinnaga, tootnud kokkulepitust vähem

tooteid ja osadel toodetel esines kvaliteediprobleem (roheline värv). Kostja on tuginenud ka

lepingu tühisusele ja ülesütlemisele seoses lepingu rikkumisega. Hageja on kostja ostutellimuste

nr PO 71, PO 73, PO 74 ja PO 76 alusel väljastanud kostjale kokku 7 arvet kogusummas 83 584,20

eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on iga arve väljastatud selles

märgitud toodete või teenuste eest vastavalt kostja poolt esitatud ostutellimustele. Kohus nõustub

hagejaga, et kostja on omapoolse tahteavaldusega väljendanud soovi vastava koguse toodete

ostmiseks või konkreetsete teenuste saamiseks.

34. Asja sisulise arutamise ajal ei ole kostja vastuväited, mis välistaks hageja rahalise nõude

täielikult või osaliselt, tõendamist leidnud. Kohus loeb tõendatuks, et ostutellimuste PO 71 ja PO

76 alusel on valmistatud tooted APN, ning kauba üleandmist vedajale kinnitavad vastavad

saatelehed.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue kostjalt kasutamata jäänud materjalide

(SmartSocket materjali jääk, PO 74) kulu osas summas 34 200 eurot. Pooled on koostöösuhte

raames kokku leppinud kostja poolt uute tootemudelite tellimisel nende arendamise kulu tasumise

kostja poolt kavatsuste protokollis.

Ostutellimuse PO 73 alusel on väljastatud arve toote APN uue versiooni 2.0 väljaarendamise

kulude eest summas 3024 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja kuulub kostjalt tuginedes

kavatsuste protokollis kokkulepitule väljamõistmisele.

35. Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi,

millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab

VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele

(VÕS § 217 lg 2 p 1). Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas

ja võtma asja vastu. VÕS § 82 8 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist.

36. Hageja on esitanud nõude kasutamata jäänud materjalide osas, kuivõrd hageja laos on

43 191,41 euro väärtuses materjali kostja tellitavate toodete tootmiseks. Hageja on esitanud nõude

36 266,55 euro ulatuses. Hageja on esitanud kasutamata materjali kulu tõendamiseks laoseisu

tabeli (13.04.2020 menetlusdokumendi lisa 91) viidetega ostuarvetele. Pooled on esitanud

06.11.2020 tõendamiskokkuleppe tootekomponentide laojäägi tootekoodi, toote kirjelduse, ühiku

hinna, ühikute koguse, juurdehindluse protsendi, laojäägi kogusumma, toodete eest tasumise,

toodete tarnija ja makse valuuta ulatuses. Kuivõrd asja arutamisel ei leidnud tõendamist tehingu

tühisuse alused, saab lähtuda poolte kokkuleppest kavatsuste protokollis, kus tootjal on õigus

nõuda kasutamata materjalide eest tasu, mis asuvad tema vahelaos.

Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist

kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal

õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja 119 850.75 euro tasumist.

37. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seoses hagi rahuldamisega on

põhjendatud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 456,78 eurot ja edasiulatuv viivis

alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

38. Kostja on 17.03.2020 esitanud vastuhagi rahalises nõudes, mis tuleb tõendamatuse tõttu jätta

rahuldamata. Kostja leiab, et rikkumiste tõttu oli seadmete tootmine juba 2019 novembriks

seiskunud ja kostjal langes ära 2019/2020 oluline osa tulust, mistõttu on esitanud kahju nõude

müügihinna vahena saamata jäänud tulu osas. Kostja on esitanud vastuhagis nõude ka uue

inventari väärtuse hüvitamiseks. Väidetavalt lõpetas kostjaga koostöö Varmepumpeservice AS,

mistõttu tuli jäi saamata rahaline tulu võrreldes 2018 aastaga, kui tulu oli 8340 eurot ja 2019 oli

12 164.68 eurot. Koostöö lõppes ka klient Bestair OÜ-ga, põhjusel, et 2019 oli kostja tarnetega

probleem (hilinemised ja puudujäägid). Mistõttu jäi kostjal saamata tulu võrreldes 2018 aastaga,

kui tulu oli 42 986.10 eurot ja 2019 aastal oli see 54 860.51 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et eelnimetatud partnerid lõpetasid kostjaga koostöö ning kui lõpetasid, siis just hageja

tegevuse või tegevusetuse tõttu. Hageja on kirjeldanud, et Varmepumpeservice AS kodulehekülg

kajastab 15.09.2020 endiselt hageja toodete müüki. Kohus nõustub hagejaga, et ainuüksi

Varmepumpeservice AS 20.12.2019 kiri ei tõenda koostöö lõppemise põhjuseid ja eesmärke.

Samuti kajastab Bestair kodulehekülg hageja tooteid, kus on võimalik küsida hinnapakkumisi

hageja toodetavatele seadmetele. Kohtu hinnangul on tõendamata ka saamata jäänud tulu suurus,

see on oletuslik ja paljasõnaline. Kohus on kohtu korraldaval istungil selgitanud, et oluline on

tõendada, et selles suuruses tulu teeniti ja esile tuua, et samaväärne tulu jäi reaalselt saamata.

Seega asub kohus seisukohale, et tõendamata on kostja saamata jäänud tulu seoses eelnimetatud

klientide kaotamisega ja hagejaga koostöö lõppemisega. Kostja esindaja on kohtu korraldaval

istungil 06.10.2020 selgitanud, et kostjal on suur kliendibaas ja pikaajalised kliendid. Kuivõrd

hageja lepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud, et ei saa väidetava saamata jäänud tulu

tekkimist seostada hagejaga, vaid kostja endaga lepingupartnerite valikul või äritegevuses.

39. 04.02.2021 toimunud kohtuistungil andis kostja seaduslik esindaja ütlusi selle kohta, et

koostöö hageja on lõppenud ja uus lepingupartner leiti 2020 kevadel. 06.05.2021 toimunud

kohtuistungil kuulas kohus ära vande all hageja seadusliku esindaja A. J. Y. ja kostja seadusliku

esindaja D. D.i pooltevahelise koostöös tekkinud erimeelsuste väljaselgitamiseks. Mõlema poole

antud ütlustest järeldab kohus, et koostöö lõppes 2019 lõpus, kuivõrd pooled ei suutnud edasise

koostöö tingimusi täpsustada ja dokumenteerida ega ka tekkinud lahkarvamusi lahendada. Samas

leiab kohus, et kostja seaduslik esindaja ei toonud välja konkreetseid puudusi saadud toodete

osas, olles seejuures üldsõnaline ja kriitiline. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kavatsuste

protokollis toodud kokkulepped lõppesid nn prototüüpide väljatöötamisega ja ei kehti edaspidises

suhtluses. See ei nähtu poolte kokkuleppest ja kostja ei ole ka esile toonud, mis tingimustel nende

pikaajaline koostöö toimus. Kavatsuste protokollis on küll märge, et see kehtib üksnes

prototüüpide ehitamise kohta, kuid esimeses lauses on viide, et kokku on lepitud poolte koostöö

ärialased põhitingimused.

40. Kostja on esitanud hagejale nõude uue tootmisinventari kulu hüvitamiseks seoses

tootmisinventari väljaandmisest keeldumisega. Nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd

tõendatud on rahaline nõue kostja vastu ja hageja on inventari väljaandmisest keeldunud VÕS §

110 lg 1 alusel.

41. Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks

VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada või asendada, kui

see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite

kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas

asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada

lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel

asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad

olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal

taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda

õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (Riigikohtu 19. aprill

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 27). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust

taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama

paragrahvi lg 2 punktide 1-5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige järgmistel

juhtudel: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest,

mida ta õigustatult lepingust lootis; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti

tahtlikult; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada,

et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik

millist kohustust nimetatud seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul

või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse

müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või

asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja

parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist.

42. Kostja on seisukohal, et pärast viimaste Airpatrol Nordic toodete tarnimist 2019 novembris

ei jäänud muud üle, kui pooltevaheline leping üles öelda. 16.09.2019 pooltevahelisest suhtlusest

nähtuvalt on pooled läbirääkimisi pidanud. Kuivõrd kohus nõustub hagejaga selles, et isegi kui

kostja ei olnud enne 27.08.2019 teadlik lisakulude täpsest suurusest, oli ta teadlik nende kandmise

vajalikkusest alates 17.06.2019. Esile toodud kulude suurust arvestades ei saa need olla

pahatahtlikud ega ebamõistlikult suured. Hageja esitatud 17.06.2019 e-kirjaga on tõendatud, ta

on küsinud kostjalt kinnitust (kostja 17.06.2019 e-kiri) tootekomponentide avatud turult

tellimiseks. Müügilepingu oluliseks rikkumiseks ei saa pidada asjaolu, et tarnitud on viis toodet

vähem, kui kostja on tellinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks selle sisulisi

nõudeid hagejale esitanud toodete vastuvõtmisel. Samuti ei ole kajastatud nende toodete hinda

haginõudes. Seega ei ole tegemist lepingu olulise rikkumisega, mis tooks kaasa lepingulise suhte

ülesütlemise. Ostutellimuse PO 71 toodete tarneaeg oli hagis esitatud materjalide kohaselt kostja

arvates hilinenult. Kohtu hinnangul ei ole võimalik selle seisukohaga nõustuda. Tõendite kohaselt

sai hageja kostjalt kinnituse tootes kasutatava GSM mooduli versiooni kohta 05.07.2019 ehk

sisuliselt samal nädalal, mil soovis esimest tarnet. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid

selles osas, hageja on ka kirjeldanud, et pärast kostjalt kinnituse saamist oli kooskõlastatud

komponendi tarneaeg ca 10 nädalat, mil sai alustada APN mudeli tootmisega. Seega leiab kohus,

et esmalt ei olnud pooled konkreetselt kokku leppinud tähtpäeva, mille rikkumisest saaks hinnata

ja olemasolevat tarnet hinnates, ei ole hageja käitunud lepingut oluliselt rikkudes.

43. Kostja väitel on täitmata ostutellimus PO 75, kus kostja kohustus tellima 7600 toodet ning

hageja müüma neid hinnapakkumuses märgitud hinnaga. Pooltel on sisuliselt vaidlus tellimuse

mahu ja sisu osas ning selle üle, kas ostutellimusele pidanuks järgnema ka ostukinnitus. Esitatud

kirjavahetusest nähtuvalt on kostja hageja 04.10.2019 hinnapakkumusele vastanud tingimuslikult

08.10.2019. Kostja tingimuseks oli nõustumine uue hinnaga, kui tarnitakse 1200 toodet hiljemalt

08.11. 2019. Seega ei saavutanud pooled kokkulepet esile toodud hinna ja tarne tähtaja osas.

44. Kohus leiab, et pooltevahelist õigussuhet reguleerib lisaks igakordsetele ostutellimustele

hageja ja kostja kavatsuste protokoll, kuid mitte üldtingimused, mis on lisatud iga saatelehe

tagaküljele. Tüüptingimused tuleb hageja arvates lugeda lepingu osaks, kostja on selles osas

vastuväited esitanud. Kostja väitel lisas hageja tüüptingimused 28.08.2019 saatelehele, kokkulepe

hinnapakkumises märgitu toodetele sõlmiti 14.05.2019. Seega ei nähtu poolte pikaajalisest

koostööst vaatamata, nende tingimuste läbirääkimine ja tüüptingimusi ei saa lugeda poolte

lepingulise suhte aluseks. Alternatiivselt leiab kostja, et need on ka tühised, millega ei saa

nõustuda. Tegemist ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustavate tingimustega VÕS § 42 lg 3

punktide 13, 15 ja 23 mõttes ning kostja puhul ei need kui tarbijat kahjustada, kuivõrd kostja on

juriidiline isik. Seega puudub alus lugeda tüüptingimused teist lepingupoolt ebamõistlikult

kahjustavaks ja tühiseks VÕS § 42 lg 1 mõttes. Kostja leiab, et tüüptingimus on ebamõistlikult

kahjustav, kuna tootekomponentide ettetellimisest tulenev ettevõtlusrisk kantakse üle kostjale

kohustusega kulu hüvitada, samuti varutud komponentide kulu, ning, mis on seotud

komponentide tellimisega, milleks kostja ei ole juhiseid andnud.

45. Kohus leiab, et pooltevaheline suhtlus ei kinnita kostja väiteid PO 94 kui pettusega sõlmitud

tehingu osas. Ükski tõend ei kinnita, et tegemist on pettusega TsÜS § 94 lg 1 mõttes, kohtu

hinnangul ei ole hageja kostjat eksimusse viinud ega esitanud ebaõigeid käsitlusi oma tegelikest

kavatsustest ja edasise koostöö jätkamise tingimustest. Kostjal on olnud võimalus kõigi tehingu

aluseks olevate asjaoludega tutvuda, seega on ebatõenäoline, et hageja kallutanud kostjat tehingut

tegema (esitama PO 94). Asjaoludest teatamata jätmine on küll võrdsustatud ebaõigete asjaolude

avaldamisega TsÜS § 94 lg 2 kohaselt, kuid selliseid asjaolusid ei ole asja sisulise arutamise

käigus esile toodud.

46. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et kostja esitatud vastuhagi tuleb jätta täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

47. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi ja jätab rahuldamata vastuhagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

48. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

49. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 16.09.2021 kohtuotsus.