3-21-1766/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1766

Haldusasi

Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsuse nr

199-21/233705

tühistamiseks

ja

Saaremaa

Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 2-3/1082

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja 1 (ühispakkuja) – Tesman Ehitus OÜ

Kaebaja 2 (ühispakkuja) ‒ Aktsiaselts Level

Kaebajate volitatud esindaja v.adv Alar Urm

Vastustaja (hankija) – Saaremaa vald, volitatud esindaja

v.adv Veikko Puolakainen

Kolmas isik – Aktsiaselts Megaron-E, seaduslik

esindaja T. T.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde hankija 07.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud

menetlusdokumendi lisad 4‒7. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus piirata kaebajate

õigust tutvuda nimetatud lisade osas haldusasja toimikuga.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Tesman Ehitus OÜ-lt ja Aktsiaseltsilt Level solidaarselt Saaremaa valla kasuks

välja menetluskulud summas 6000 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 27.09.2021) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saaremaa Vallavalitsus (hankija) alustas 12.04.2021 avatud hankemenetlusena läbiviidavat

riigihanget „Kuressaare Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimine“ (viitenumber 233705).

3-21-1766

2(12)

2. Pakkumuse esitasid seitse pakkujat, sh ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level

ning Aktsiaselts Megaron-E.

3. Saaremaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-3/1082 tunnistati (teiste hulgas)

Aktsiaseltsi Megaron-E ning ühispakkujate Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaseltsi Level

pakkumused vastavaks (p 1); tunnistati edukaks Aktsiaseltsi Megaron-E pakkumus (p 4) ning

kvalifitseeriti Aktsiaselts Megaron-E kui edukas pakkuja ja jäeti ta hankemenetlusest

kõrvaldamata (p 5).

4. Ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level esitasid 28.06.2021 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 15.06.2021 korralduse p 1 kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega tunnistati Aktsiaseltsi Megaron-E pakkumus vastavaks, ning

korralduse p 4 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati Aktsiaseltsi Megaron-E

pakkumus edukaks. VAKO jättis 22.07.2021 otsusega nr 199-21/233705 Tesman Ehitus OÜ

ja Aktsiaselts Level vaidlustuse rahuldamata, kuna vaidlustajate väited ei olnud VAKO

hinnangul piisavalt põhjendatud.

5. Tallinna Halduskohtusse jõudis 02.08.2021 Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level kaebus

nõuetega tühistada VAKO 22.07.2021 otsus ning tunnistada kehtetuks hankija 15.6.2021 AS

Megaron-E pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ja edukaks tunnistamise otsus ning otsus

AS Megaron-E kvalifitseerimise kohta.

Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse keelata vastustajal ja

edukaks tunnistatud pakkujal hankelepingu sõlmimine ja täitmine kuni käesolevas asjas sisulise

lahendi jõustumiseni.

6. Tallinna Halduskohus võttis 03.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega

(resolutsiooni p 6) rahuldas kohus kaebajate EÕK taotluse ja keelas Saaremaa vallal riigihanke

„Kuressaare Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimine“ (viitenumber 233705) osas

hankelepingu sõlmimise.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.08.2021 määrusega Saaremaa valla määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2021. a määruse resolutsiooni punkt 6

muutmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Tesman Ehitus OÜ ja AS Level seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastavalt RHS § 104 lg 7 on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise

aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal

pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist

võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks

asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates

esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja

kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja

riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. Olukorras, kus vaidlustusmenetluse käigus esitatakse

seisukoht ja põhjendused kõrvaldamise aluse esinemise või kvalifikatsiooni puudumise kohta,

tuleb vaidlustuskomisjonil lähtuvalt RHS § 104 lg-st 7 selle väite õigsust igal juhul kontrollida.

Arvestades otsuste loogilise järgnevuse põhimõtet peab vaidlustuskomisjon juhul, kui

vaidlustaja esitab kasvõi vaidustusmenetluse jooksul väited pakkuja kvalifikatsiooni

puudumise kohta, neid väiteid sisuliselt kontrollima.

3-21-1766

3(12)

2) VAKO otsuse punktides 12-16 leiab komisjon, et kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

vaidlustamise osas ei saa vaidlustust rahuldada, kuna vaidlustuses ei ole konkreetselt näidatud,

missugustele nõuetele ei vasta projektijuht või alltöövõtjad. Komisjon on haldusorgan ning ei

saa ise luua endale menetluse aluseid. Vaidlustaja võimalused kolmanda pakkumuse

kontrollimiseks on hankijaga võrreldes piiratud ning kui on esitatud väide otsuse

ebaseaduslikkuse kohta, peab komisjon seda sisuliselt kontrollima. Komisjon ei leidnud

vaidlustust saades, et vaidlustus ei vasta selles osas nõuetele, seega ei vabane komisjon

vaidlustuse sisulise lahendamise kohustusest. Pakkumus ei saa olla vastav ainuüksi põhjusel,

et selle on esitanud isik, mis ei täida kvalifikatsiooni tingimusi.

3) Vaidlustaja esitas vaidlustuses väite, et edukaks tunnistatud pakkuja on esitanud

alapakkumise. Selle tõendamiseks esitas vaidlustaja tõendi, millest selgus, et vähemalt

pakkumuse ühes osas on esitatud pakkumus ebareaalne. Seega tõendas vaidlustaja väidet selle

kohta, et tegemist on alapakkumusega. Nagu VAKO otsuses on viidatud, võib hinnakujundus

olla pakkuja ärisaladus ning seetõttu on vaidlustaja võimalused alapakkumuse tõendamiseks

piiratud. Kui pakkumuse ühe osa kohta on tõendatud, et see on ilmne alapakkumine, siis on

see piisav ja kohane põhjus kontrollida kogu pakkumust selles osas, kas tegemist on

alapakkumisega. Arvestades hankija esitatud väiteid ja tõendeid, ei tekkinud mingit alust

otsustada, et tegemist ei ole alapakkumisega. Hankija ei suutnud tõendada ei seda, et edukaks

tunnustatud pakkumus ei ole alapakkumus ega ka seda, et pakkumus ei ole alapakkumus selles

osas, milles vaidlustaja on tõendanud, et tegemist on alapakkumusega. Seega pidanuks

komisjon leidma, et tegemist on alapakkumusega ja sellel alusel vaidustuse rahuldama.

4) Kolmas isik on kvalifikatsiooninõuetele ilmselt mittevastav. AS Megaron-E ei ole viimase 5

aasta jooksul projekteerinud-ehitanud ühtegi riigihanke alusdokumentides nõutud kuni 3000 m2

suurusega sarnast objekti. Rekonstrueeritav koolihoone Hariduse 13 on aga 5 500 m2 (2 korda

suurem kui kvalifitseerimistingimustes ettenähtud), mis esitab veel suuremaid nõudmisi

ehitusettevõtjale. Megaron-E AS töö ei puudutanud kogu hoonet vaid osa hoonest ja mitte

kvaliftseerimistingimustes nõutud mahus. Arvestades, et AS Megaron-E ilmselgelt ei täida

kvalifikatsiooni nõudeid, ei ole ka hanklepingu sõlmimise ja täitmise korral selle ettevõtjaga

vallavalituse kantud kulud abikõlblikud ja EL nõuab vallavalitsuselt kogu abisumma

tagasimaksmist. AS Megaron-E referentsobjekt (Logistikakeskuse ehitustööd Aasa tee 1, Loo

alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa) ei kinnita kolmanda isiku vastavust kvalifikatsiooni

nõuetele. Selle kohta on esitatud hoone kasutusloa tehnilised näitajad, mis sealhulgas sisaldasid

põhimahus 2014. aastal teostatud ehitustöid, mitte aga neid töid, mida sai referentstööna esitada

antud hankes. See puudus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.8.2021 määruse punktis

19, kus kohus lahendas määruskaebust, kuid andis ka suunise halduskohtule selle asjaoluga

arvestamiseks.

5) Vastustaja esitas 31.8.2021 menetlusdokumendi punktides 31, 32 alap 4-5 väite, et edukaks

tunnistatud pakkuja projektijuht on teostanud hankedokumentides nõutud töid. Vastustaja ei

esitanud tõendeid, kas see väide on õige või mitte, esitatud on paljasõnaline väide. Kohus peab

vastustajat vastavalt HMS § 58 kohustama viivitamatult esitama/avaldama kaebuse esitajale ja

kohtule viide antud töö tegemist kajastavatele EhR andmetele ja dokumendid, mille alusel on

võimalik tuvastada ehitusobjekt ja vastustaja 31.8.2021 menetlusdokumendi punktides 31, 32

alap 4-5 esitatu õigsust kontrollida.

8. Saaremaa vald vaidleb kaebusele vastu, palub jätta kaebus kolmanda isiku

kvalifitseerimisotsuse peale läbi vaatamata ning kaebus muus osas rahuldamata.

1) Pakkuja vastavus kvalifitseerimistingimustele antud asjas vaidlusalune küsimus olla ei saa.

Kui kaebajad on enda arvates sellise nõude halduskohtule esitanud, siis tuleb nõue pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise otsuse tühistamiseks jätta läbi vaatamata,

3-21-1766

4(12)

kuna vastavas osas ei ole nõuet VAKO-le esitatud. Seega on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus, mis on hankeasjas kaebuse menetlemise vältimatu eeldus (HKMS § 268 lg 1).

Praeguse vaidluse esemeks saaks olla üksnes need nõuded, mis esitati tähtaegselt VAKO-le –

täpsemalt vastustaja korralduse tühistamise nõue, millega on pakkumus tunnistatud

tingimustele vastavaks ja edukaks. VAKO tegi kindlaks, et vaidlustaja loobus sõnaselgelt

nõudest AS Megaron-E kui pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise osas.

Seega ei ole VAKO seda nõuet ka menetlenud ja kohtueelset menetlust selle nõude osas ei ole

toimunud. Selline kaebus tulnuks vastavas osas jätta menetlusse võtmata ja HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel tagastada. Kui kaebus on juba menetlusse võetud, siis tuleb see jätta läbi vaatamata

HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi. Kuivõrd 09.07.2021 esitatud dokumendis sisalduvaid seisukohti ei

ole VAKO menetluses käsitletud nende asjakohatuse tõttu, siis sellega seoses ei oma sisulist

tähendust kaebuses esitatud argumentatsioon (vt p 9-11) selle kohta, kuidas tuleb tõlgendada

RHS § 104 lg 7.

2) Kaebuses tsiteeritakse RHS § 104 lg-t 7, mille kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja

või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja

nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud

kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või

selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Antud vaidluses

on kaebaja vastav viide asjakohatu, kuna hankijal ei ole tekkinud kahtlust, et kolmas isik ei

vastaks hankija seatud kvalifitseerimise tingimustele. Olukord on vastupidine. Hankija on

kontrollinud kõiki pakkujaid ja pakkumusi ning jõudis lõppastmes järeldusele, et AS Megaron-

E kui pakkuja ja tema esitatud pakkumus vastab hankija seatud tingimustele ning tuleb

tunnistada edukaks. Hankija on RHS § 104 lg 7 nõudeid järginud, mitte pole neid eiranud.

Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistades õigusvastaselt käitunud.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ehitustööde hinna ega ka mingis muus osas ei ole

põhjendamatult madal. Pakkumuse edukaks tunnistamine oli seega igati õiguspärane. VAKO

rõhutas korduvalt ka seda, et vaidlustajate argumendid on sedavõrd abstraktsed ja ebamäärased,

et nende pinnalt ei olegi võimalik midagi sisuliselt kontrollida. Kaebaja on lihtsalt esitanud rea

lakoonilisi ja täpsustamata etteheiteid stiilis „kolmanda isiku projektijuht ei vasta nõuetele“ või

„kolmanda isiku alltöövõtjad ei vasta hanketingimustele. Erinevalt kohtule esitatud kaebuses

väidetust on VAKO siiski käsitlenud vaidlustajate väiteid niivõrd, kuivõrd see abstraktse

vaidlustuse pinnalt võimalik oli. Vastupidiselt vaidlustajate väidetele on kolmas isik esitanud

kõigi tema kasutatavate alltöövõtjate hankepassid, kolmanda isiku esitatud akustikaekspert on

korrektselt osalenud viimase kolme aasta jooksul vähemalt ühe ühiskondliku hoone

projekteerimisel akustikaeksperdina, kolmas isik on nimetanud kõik nõutavad projekti- ja

objektijuhid (st need juhid ei puudu).

3) Kaebajad ei ole kaebuses esile toonud sisulisi põhjuseid, milles nende arvates seisneb

pakkumuse mittevastavus hanketingimustele. Asjakohaseid argumente ei esitanud kaebajad ka

VAKO menetluses. Edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamist on vaidlustajad põhjendanud

ühe lakoonilise väitega: kolmas isik on esitanud „ilmse alapakkumuse“, mistõttu pidanuks

hankija kolmanda isiku pakutud hinna põhjendatust kontrollima. Mis asjaoludel täpsemalt on

kolmanda isiku pakkumuse maksumus ilmselgelt liiga madal, ei ole vaidlustajad sõnagagi

selgitanud. Kaebaja pidi ära näitama, miks hankijal pidanuks tekkima kahtlus pakutud hinna

põhjendatuse osas, kuid ei teinud seda. Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise

kontekstis omab tähtsust pakkumuse lõplik kogumaksumus. Vaidlustajad ei saa nõuda kogu

hanke tühistamist põhjendusega, et tema arvates on sisustuse ja mööbli maksumus

põhjendamatult madal (ehk vaidlustades vaid üht väikest osa pakkumusest, jättes põhilise osa

kogumaksusesest kõrvale). Hankijale jääb arusaamatuks, millist tähendust tuleks omistada

vaidlustajate poolt vaidlustuse lisana 2 esitatud tõendile, mida vaidlustajad on nimetanud Kalla

Mööbel pakkumuseks. Kalla Mööbel ei ole oma pakkumust antud hankes hankijale esitanud.

3-21-1766

5(12)

Antud eelarve päisest nähtuvalt on selle koostanud E-eelarvestus OÜ ja mistahes viited

muudele nimedele antud kalkulatsioonis puuduvad. Kui vaidlustajad ise on soovinud oma

pakkumust tehes sellele kalkulatsioonile tugineda, siis on see tema valik, kuid puudub vähimgi

alus või põhjus arvata, et AS Megaron- E pakkumus oleks seetõttu põhjendamatult madal.

Hankijal ei tekkinud kõiki pakkumusi hankelepingu esemega võrreldes kahtlust, nagu oleks

tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kuivõrd vastava kahtluse

tekkimine on üldse esmane eeldus, et kontrollimehhanism käivituks, siis juba kahtluse

puudumine ise tähendab seda, et täiendavate selgituste küsimine ei ole vajalik. Sellele

vaatamata hankija kontrollis pakkumuste maksumusi RHS § 115 lg 2 p 1 toodud kriteeriumite

alusel, kuid mingit erakordset kõrvalekallet ei tuvastanud. Riigihankele esitati kokku seitse

pakkumust, pakkumuste maksumused ilma reservita ja koos käibemaksuga olid vahemikus 7

132 231,55 kuni 8 072 408,88 eurot (keskmine maksumus 7 528 579,10 eurot). Eduka pakkuja

pakkumuse maksumus ilma reservita ja koos käibemaksuga oli 7 137 258,02 eurot. Kõige

odavama maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja jättis hankija kvalifitseerimata.

Paremuselt järgmine oli vaidlustajate pakkumus maksumusega 7 596 486, 14 eurot. Seega

eduka pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud

pakkumuse (vaidlustaja) maksumusest 6,05% madalam. Kõik esitatud pakkumused ületasid

hankija enda poolt algselt arvestatud hanke eeldatavat maksumust (5 000 000 eurot koos reservi

ja ilma käibemaksuta, ilma reservita ja koos käibemaksuga oli eeldatav maksumus 5 882 353

eurot). Ka selles võrdluses ei pidanud hankijal tekkima mingit kahtlust, nagu oleks tegemist

põhjendamatult madala maksumusega. Ükski pakkumus ei jäänud allapoole eeldatavat

maksumust. Pakkumuste vahe suurusjärgus 5‒g6 protsenti on selline kõikumine, mis jääb igal

juhul alla 10 % järgmisest pakkumusest ja alla 20 % pakkumuste keskmisest. Pakkumuste

maksumuse vahe nii omavahelises kui keskmise võrdluses jääb oluliselt allapoole RHS § 115

lg 2 p 1 sätestatud 10 % ja/või 20 % määra.

4) Hankija kontrollis põhjalikult eduka pakkuja meeskonnaliikmete vastavust hankes seatud

tingimustele. Meeskonnaliikmete kutsekvalifikatsiooni kontrollis hankija pakkuja enda

andmete, SA Kutsekoda kutseregistri ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

kodulehe alusel. Meeskonnaliikmete referentsobjektide vastavust kontrollis hankija

riigihangete registrist, ehitisregistrist ning küsis tellijate kinnitused. Kontrolli tulemusena leidis

hankija, et eduka pakkuja meeskond vastab kõikidele hankes seatud vastavustingimustele.

VAKO teostas vastava kontrolli ( otsuse p 15) ja veendus vaidlustaja väidete alusetuses.

Hankija esitas vaidlustuskomisjonile eduka pakkuja meeskonnaliikmete kontrolli tõendavad

dokumendid, mis sisaldavad eduka pakkuja hinnangul ärisaladust. Seega palus hankija neid

mitte avaldada vaidlustajatele.

9. AS Megaron-E palub jätta kaebuse rahuldamata. Kuna Megaron-E AS esitas juba VAKO-

le omapoolsed täiendavad selgitused, siis ei pea Megaron-E AS vajalikuks täiendava seisukoha

esitamist. Hankija on juba väga põhjalikult kohtule selgitanud, et Megaron-E AS pakkumus

vastab hankes toodud tingimustele ning tuleb lugeda kvalifitseerituks, vastavaks ja edukaks

ning Megaron-E AS toetab vastustaja seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Esmalt tuleb selgitada esitatud nõudega seonduvat. Kaebaja on esitanud nõude tühistada

VAKO otsus ja tunnistada kehtetuks hankija 15.06.2021 otsus AS Megaron-E pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsus ja edukaks tunnistamise otsus ja otsus AS Megaron-E

kvalifitseerimise kohta. Vastustaja leidis 05.08.2021 määruskaebuses Ringkonnakohtus, et

kaebajad ei ole vaidlustanud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust ja seda nõuet tähtaegselt

VAKO-le esitanud, mistõttu on VAKO menetlus nõuetekohaselt läbimata. Tallinna

Ringkonnakohus nõustus 12.08.2021 määruses, et VAKO on õigesti järeldanud, et vaidlustajad

3-21-1766

6(12)

ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele ning

hankemenetlusest kõrvale jätmist, mistõttu on kaebajatel kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ning AS Megaron-E kvalifitseerimisega seonduv ei saa olla vaidluse all

kohtumenetluses (p 16). Halduskohus märgib, et riigihankes eristatakse pakkuja

kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on eraldiseisvate otsustega,

mille kohta pakkuja peab tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg

5 ja RHS § 114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus tegeleda kutsetööga (RHS

§ 99), majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja kutsealane pädevus (RHS § 101).

Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudena võib hankija näiteks nõuda nimekirja hankija

kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud

riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti

nõuetekohaselt (RHS § 101 lg 1 p 1). Samuti võib hankija nõuda ehitustööde hankelepingu

korral andmeid ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste kohta (RHS

§ 101 lg 1 p 3), samuti andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või

ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need

on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei

kasutata pakkumuste hindamisel (RHS § 101 lg 1 p 6).

11. Kui vaadata riigihanke alusdokumente, siis riigihangete registrist nähtuvalt on hanketeate

osas III.1) Kvalifitseerimistingimused alajaotises III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus

kehtestatud tingimus, et pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris

avaldamise kuupäevale eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe ehitustööde lepingu,

mille raames koostati tööprojekt ning ehitati või rekonstrueeriti majutus- ja toitlustushoone,

büroohoone, kaubandus- ja teenindushoone, transpordihoone või meelelahutus-, haridus-,

tervishoiu- ja muu avalik hoone (majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51

kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" loetelu koodidele 12100, 12200, 12300,

12400,

12600

vastavad

hooned.

Alajaotises

„Kvaliteeditagamissüsteemid

ja

keskkonnajuhtimisstandardid“ on kehtestatud tingimus, et pakkujal peab olema ehitustööde

tegevusvaldkonnas rakendatud keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 14001

standardis sätestatud tingimustele. Muid kvalifitseerimistingimusi hanke alusdokumendid ei

sisalda. Riigihankes kasutatavate võtmeisikute kutsekvalifikatsiooni ja töökogemuse nõuded,

mis on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas asjas, tulenevad hanke

alusdokumendist „Vastavustingimused“. Kohtu arvates on probleemne käsitleda nõudeid

võtmetöötajate kvalifikatsioonile ja kogemustele pakkumuse vastavustingimustena, kuna RHS

kohaselt tuleks need nõudeid käsitleda kvalifitseerimistingimustena (RHS § 101) või siis

pakkumuse hindamise kriteeriumina (RHS § 85 lg 8 p 2), sealjuures võtmeisikule kogemuse

nõuet RHS § 101 lg 1 p 6 ette ei näe. Hankija on kõik nõuded võtmeisikutele kehtestanud

vastavustingimustena, mis on halduskohtu arvates õiguslikult probleemne ja mis teeb ka

keeruliseks vastavaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsuste eristamise ‒ hankija on andnud

neile RHS-st erineva sisu. VAKO oleks kohtu arvates pidanus sellises olukorras vaidlustuse

siiski tervikuna sisuliselt läbi vaatama, kuna siiski oli arusaadav, mida vaidlustajad vaidlustada

soovisid. Õige on siiski see, et vaidlustajad ei ole puuduste kõrvaldamisel osaliselt mitte nende

süül tekkinud ebaselgust kõrvaldanud, vaid veelgi süvendanud, jättes välja toomata, et

vaidlustatakse ka kolmanda isiku kvalifitseerimist. Kuna suur osa vaidlusest puudutab siiski

võtmeisikutele esitatavaid nõudeid, siis on VAKO selles osas vaidlustuse siiski sisuliselt läbi

vaadanud, asudes seisukohale, et kolmas isik on esitanud kõigi tema kasutatavate alltöövõtjate

hankepassid, kolmanda isiku esitatud akustikaekspert on korrektselt osalenud viimase kolme

aasta jooksul vähemalt ühe ühiskondliku hoone projekteerimisel akustikaeksperdina, kolmas

isik on nimetanud kõik nõutavad projekti- ja objektijuhid (st need juhid ei puudu) (otsuse p 15).

Nõuet, mida hanke alusdokumendid sõnaselgelt nimetasid kvalifitseerimistingimuseks

(nõuetele vastava hoone ehitamine), ei ole VAKO sisuliselt läbi vaadanud. Selles osas saab ka

3-21-1766

7(12)

öelda, et kaebajad pidid aru saama, et see oli kvalifitseerimistingimus ja seega pidid nad

sõnaselgelt vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimist. Kuna nad seda ei teinud, on VAKO

vaidlustuse vastavas osas õiguspäraselt jätnud menetlemata ning kaebus ei ole kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuse osas nõuetekohane, kuna VAKO menetlus on läbimata (HKMS § 268

lg 1).

12. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu kohtule siiski, et ka selles küsimuses saaks kaebus olla

edukas. Hankija võttis kvalifitseerimise aluseks kolmanda isiku objekti: Logistikakeskuse

ehitustööd Aasa tee 1, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa. Hankija selgitas lisaks eduka

pakkuja poolt esitatud andmetele ehitisregistris (hoone ehitisregistri kood on 120707401)

olevate dokumentide põhjal järgmist: Hoone kasutamise otstarve ja pinnad: - Büroohoone, kood

12201, 1745,4 m2; - Muu teenindushoone, kood 12339, 1469,5 m2; - Laohoone, kood 12529 –

ei kvalifitseeru. Nõuetele (koodidele 12200 ja 12300) vastav pind kokku 3214,9 m2. Hoone

ehitusluba väljastati 28.06.2016, kasutusluba väljastati 27.07.2018. (Hanketeade avaldati

riigihangete registris 12.04.2021, referentsperiood on seega 12.04.2016–12.04.2021.).

Eriosadest ehitati: 1) küttesüsteem; 2) ventilatsioonisüsteem; 3) välimine ja sisemine

veevarustus- ning kanalisatsioonisüsteem; 4) välimine ja sisemine elektripaigaldis; 5) välimine

ja sisemine nõrkvoolupaigaldis; 6) ATS (automaatne tulekustutussüsteem). Hankija hinnangul

vastas eduka pakkuja poolt esitatud referentsobjekt Logistikakeskus Aasa tee 1, Loo alevik

hankes seatud kvalifitseerimistingimusele ning edukas pakkuja on teostanud hanketeate

avaldamisele eelneva 60 kuu jooksul hankija tunnustele vastavaid ehitustöid nõutud mahus.

Kohus nõustub hankijaga. Hankija viidatud andmed nähtuvad ehitisregistist ja kasutusloalt nr

1812371/08850. Pole andmeid, mille pinnalt sedastada, et referentstöö oleks kolmanda isiku

asemel teinud mõni teine isik.

13. Võtmetöötajate nõuetele vastavus.

‒ Projekteerimistööde projektijuht ei oma kaebajate arvates vajalikku kehtivat kvalifikatsiooni

projekteerimise valdkonnas. Esitatud pakkumuse dokumentide alusel ei selgu projektijuhi

vastavus. Esitatud projektijuht ei ole juhtinud pakkuja poolt esitatud referentsobjektil

projekteerimistöid. See ei ole EHR-is kajastatud referentsobjekti ehitustööde päevikus ega

kaetud tööde aktides.

Vastavustingimuste kohaselt peab riigihanke objektiks olevate projekteerimistööde juhtimiseks

kaasama vastutava isiku, kellel on vähemalt allpool nimetatud (või sellega samaväärne)

kutsekvalifikatsioon ja töökogemus: a) kutsekvalifikatsioon: volitatud arhitekt, tase 7 (EQF 7)

või diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (EQF 7) (mitte esmane) projekteerimise valdkonnas; b)

kes on hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelnenud 5 aasta

jooksul juhtinud vähemalt ühe vähemalt 2000 m2 suletud netopinnaga majutus- ja

toitlustushoone,

büroohoone,

kaubandus-

ja

teenindushoone,

transpordihoone

või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muu avaliku hoone (majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" loetelu koodid

12100, 12200, 12300, 12400, 12600.

AS Megaron- E esitas hankes Vormi 2 kohased andmed koos nõutud kinnitusega. Vormis

esitatud andmete kohaselt oli eduka pakkuja poolt esitatud projekteerimistööde projektijuhi (P.

K.) kutsekvalifikatsioon volitatud arhitekt, tase 7. Referentsobjekti koodile 12200 vastav osa

on 2520,7 m2, teostamise aeg 2017‒2019. Tellija kinnitas hankijale, et nimetatud isik juhtis

2017‒2019

esitatud

referentsobjekti

projekteerimistöid.

Kohtu

hinnangul

vastab

projekteerimistööde projektijuht esitatud nõuetele ja omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust.

Hankija on VAKO-le esitanud P. K. kutsetunnistuse nr 118494, millelt nähtuvad nõutavad

andmed. Samuti sisaldub VAKO toimikus referentsobjekti (Kadaka tee 3/2 büroo- ja laohoone)

3-21-1766

8(12)

tellija kinnitus, et P. K. juhtis 2017‒2019 Kadaka tee 3/2, Tallinnas büroo- ja laohoone

projekteerimistöid.

Ringkonnakohus tõi 12.08.2021 määruse p-s 19 välja, et ühele referentsobjektile on väljastatud

kasutusluba 2021. a veebruaris üksnes osaliselt. See vähendab välja ehitamata osa

referentsobjekti kasuliku pinna mahtu. Vastustaja selgitas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et

kohtumääruse p-s 19 käsitletud ehitis, millele väljastati osaliselt kasutusluba veebruaris 2021,

puudutab projekteerimistööde projektijuhi referentsobjekti, täpsemalt büroo- ja laohoonet

asukohaga Kadaka tee 3/2 Tallinn, ehitisregistri kood 121267214. Nimetatud büroo- ja

laohoone kasutusotstarbed ja pinnad on ehitisregistrist nähtuvalt (väljatrükk 31.08.2021

menetlusdokumendi lisas 2) järgmised: büroohoone suletud netopinnaga 2520,7 m2; muu

kaubandushoone suletud netopinnaga 1590,5 m2; muu laohoone suletud netopinnaga 2772, 2

m2. Hoone suletud netopind kokku 6883,4 m2. Hoonele on 16.02.2021 väljastatud osaline

kasutusluba (31.08.2021 menetlusdokumendi lisa 3), milles sisaldub kommentaar:

„Kasutusluba taodeldakse I ehitusetapile, millel on kasulikku pinda 6282,2 m2. Kasutusele ei

võeta bürooploki osa (telg 1-6/D-K) 2.korrust, mis on välja ehitamata, mille kasuliku pinna

maht on 601,2 m2. Hankija väitel järeldub eelnevast, et kasutusluba on veebruaris 2021

väljastatud hoonele, millest on välja ehitatud 6282,2 m2 ja välja ehitamata 601,2 m2.

Hanketingimustes oli nõutud vähemalt 2000 m2 suletud netopinnaga sarnase otstarbega ehitise

ehitamise kogemust. Seega on hankija hinnangul tingimus referentsobjekti kohta korrektselt

täidetud. Kohus nõustub hankijaga. Kohus nõustub hankijaga ka selles, et hanketingimustest ei

tulene, et meeskonnaliikme kogemus peaks pärinema samalt ehitusobjektilt, mida pakkuja

näitas pakkumuses nõutud referentsina. Kogemus võib pärineda ka mõnelt muult

ehitusobjektilt.

‒ Ehitustööde projektijuht ei oma kaebajate arvates vajalikku kehtivat kvalifikatsiooni. Esitatud

pakkumuse dokumentide alusel ei selgu vastavus. Esitatud projektijuht ei ole juhtinud pakkuja

poolt esitatud referentsobjektil projekteerimistöid. Seda ei ole kajastatud EHR-is

referentsobjekti ehitustööde päevikus ja kaetud tööde aktides.

Vastavustingimused sätestasid ehitustööde projektijuhi osas järgmist: 1) ehitustööde

projektijuht: a) kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (EQF 7) (mitte

esmane) ; b) kes on hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelnenud

5 aasta jooksul juhtinud vähemalt ühe vähemalt 2000 m2 suletud netopinnaga majutus- ja

toitlustushoone,

büroohoone,

kaubandus-

ja

teenindushoone,

transpordihoone

või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muu avaliku hoone (majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" loetelu koodid

12100, 12200, 12300, 12400, 12600.

AS Megaron- E esitas VAKO-le Vormi 2 kohased andmed koos nõutud kinnitusega. Vormis

esitatud andmete kohaselt oli eduka pakkuja poolt esitatud ehitustööde projektijuhi (T. T.)

kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 7. Referentsobjekti pind (kaubanduskeskus) on 6444,3

m2. Objektile väljastati esmane kasutusluba 29.04.2016 ning lõplik kasutusluba 07.04.2017.

VAKO toimikus sisaldub väljatrükk T. T. kehtivast kutsetunnistusest, samuti tellija kinnitus

hankijale, et T. T. juhtis referentsobjektil ehitustöid projektijuhina. Seega vastab ehitustööde

projektijuht esitatud nõuetele ja omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. Ka ehitustööde

projektijuhi puhul ei tulene hanketingimustest ega ka seadusest, et meeskonnaliikme kogemus

peaks pärinema samalt ehitusobjektilt, mida pakkuja näitas pakkumuses hankija poolt nõutud

referentsina.

Ringkonnakohus tõi 12.08.2021 määrus p-s 19 välja, et pakkumuse vormilt 2 nähtub, et

kolmanda isiku ehitustööde projektijuht teostas töid 2015.a augustist kuni 2016.a aprillini,

3-21-1766

9(12)

mistõttu tuleb halduskohtul hinnata, kas täidetud on hankedokumentides sätestatud nõue, et

objektijuht peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäeva

eelnenud viie aasta jooksul olema juhtinud referentsobjekti ehitustöid. Hankija selgitas

31.08.2021 menetlusdokumendis, et vastavustingimuses ei ole hankija nõudnud, et ehitustööd,

mida projektijuht on juhtinud, peaksid tingimata olema alanud ja lõppenud viimase viie aasta

jooksul, vaid tingimuse kohaselt peab projektijuht olema referentsperioodi jooksul omandanud

nõutud mahus ehitustööde juhtimise kogemuse. AS Megaron-E pakkumuses oli ehitustööde

projektijuhi referentsina esitatud leping, mis algas 08.2015, esmane kasutusluba hoonele

väljastati 29.04.2016 ning lõplik 07.04.2017. Hanketeade avaldati 12.04.2021 ehk

referentsperioodiks on 12.04.2016 kuni 12.04.2021. Hankija arvates on oluline, et

referentsperioodi jooksul oleks vähemalt üks nõuetekohane referentstöö, mis on

lepingukohaselt täidetud (mida näitab kasutusloa väljastamine hoonele), lõpetatud. Kohus

nõustub hankija tõlgendusega, et kogemuse omandamise sidumine kasutusloa väljastamisega

on aktsepteeritav, kuna alles siis saab veenduda, et tehtud töö on olnud nõuetekohane. Kohtu

arvates ei ole hankija hanketingimusi meelevaldselt tõlgendanud, kui ei ole nõudnud, et nii töö

algus kui ka lõpp peavad mahtuma 5. a perioodi sisse. Kuna nõutava kogemuse omandamist

näitab kasutusluba, mille väljastamine jääb 5. eelneva aasta sisse, on ehitustööde projektijuhil

kohtu arvates nõuetekohane kogemus.

‒ Kaebaja leiab, et objektijuht puudub või ei vasta nõuetele. Ehitustööde juhid peavad olema

erinevad isikud. Esitatud objektijuht ei oma vajalikku kehtivat kvalifikatsiooni ehitustööde

valdkonnas. Ehitustööde objektijuht ei ole juhtinud referentsobjekti ehitustöid (ei ole kajastatud

referentsobjekti ehitustööde päevikus ja kaetud tööde aktides).

Vastavustingimused sätestasid ehitustööde objektijuhi osas järgmist: 2) objektijuht: a)

kutsekvalifikatsioon: ehitusjuht, tase 6 (EQF 6) või ehitusinsener, tase 6 (EQF 6) (mitte

esmane); b) kes on hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelnenud

5 aasta jooksul juhtinud vähemalt ühe vähemalt 1200 m2 suletud netopinnaga majutus- ja

toitlustushoone,

büroohoone,

kaubandus-

ja

teenindushoone,

transpordihoone

või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muu avaliku hoone (majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" koodid 12100,

12200, 12300, 12400, 12600.

AS Megaron- E esitas Vormi 2 kohased andmed ehitustööde objektijuhi (D. B.) kohta koos

nõutud kinnitusega. Vormis esitatud andmete kohaselt oli eduka pakkuja poolt esitatud

ehitustööde objektijuhi kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6. Referentsobjekti pind

(lasteaed) on 2106, 9 m2, teostamise aeg 2019‒2020. VAKO toimikus sisaldab D. B. kehtiv

kutsetunnistus kutsenimetusega ehitusinsener, tase 6. Samuti sisaldub VAKO toimikus tellija

kinnitas hankijale, et nimetatud isik juhtis referentsobjektil (Saue lasteaed „Midrimaa“)

ehitustöid ehitustööde objektijuhina. Seega vastab objektijuht hankija esitatud nõuetele ja omab

nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. Ka nähtub, et ehitustööde objektijuht ja ehitustööde

projektijuht on erinevad isikud.

‒ Kaebajad leiavad, et eriosade spetsialistid ei oma vastavat kehtivat kvalifikatsiooni ja ei vasta

vastavustingimustele. Akustika ekspert ei ole osalenud viimase 3 aasta jooksul pakkuja poolt

esitatud referentsobjektil akustika eksperdina. Referentsina esitatud objekt valmis varem, mitte

ettenähtud ajavahemikus.

Sarnaselt on AS Megaron- E esitanud hankija nõutud vormil 2 andmed eriosade spetsialistide

(tugevvool; tulekahju- ja valvesignalisatsioon; küte, ventilatsioon, jahutus; hoone veevarustus

ja kanalisatsioon; välisveevarustus ja -kanalisatsioon; energiatõhususe spetsialist, akustika

ekspert) kohta, kelle puhul oli nõutav kutsekvalifikatsiooni olemasolu ning täiendavalt akustika

3-21-1766

10(12)

eksperdil ka vastav töökogemus. Vastavad dokumendid nähtuvad VAKO toimikust. Kõikide

isikute puhul oli hanketingimustes nõutud kutsekvalifikatsioon või kutsetunnistus olemas.

Samuti oli akustika eksperdil olemas nõutav töökogemus, mida kinnitas hankijale tellija.

‒ Kaebaja leiab, et alltöövõtjad ei vasta hankija esitatud nõuetele. Alltöövõtja hankepassi, mille

alusel vastavust tuvastada, ei ole esitatud.

Hankija toob välja, et hanketingimused nägid ette, et kui pakkuja kavatseb hankelepingu

täitmiseks sõlmida alltöövõtulepingu(id) (olenemata selle õigussuhte vormist) ettevõttega, peab

pakkuja esitama Vormil 4 andmed alltöövõtja(te) kohta ja Vormil 5 alltöövõtja(te) kinnituse(d).

Kolmas isik esitas koos pakkumusega Vormil 4 andmed alltöövõtjate kohta (6 alltöövõtjat) ja

Vormil 5 alltöövõtjate kinnitused. Vastavad andmed nähtuvad VAKO toimikust.

Ringkonnakohus märkis 12.08.2021 määruse p-s 18, et pakkumuse vormilt 4 nähtub, et

alltöövõtjana soovitakse kasutada akustikaeksperti, kuid vormil 5 nõutav kinnituskiri selles osas

puudub. Hankija selgitas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et pakkumuse koosseisus ja selle

lisade hulgas sisaldus ka vormil 5 nõutav kinnitus alltöövõtja (akustikaekspert) kohta. Kuivõrd

pakkumus ja selle lisad tervikuna on äärmiselt mahukad, siis esitas vastustaja Vorm 5 kinnituse

31.08.2021 seisukoha lisana (Lisa 1). Seega on kõigi allhankijate osas nõutavad kinnitused

esitatud. Hankija kinnitusel kontrollis ta eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjate

osas kõrvaldamise aluste puudumist. Kontrolli tulemusena leidis hankija, et eduka pakkuja

alltöövõtjad vastavad hankes seatud vastavustingimustele. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks

hindamisel vigu teinud.

14. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal. Hankija selgituste

kohaselt edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal ja

hankijal vastavat kahtlust võrdluses nii pakkumuste keskmise kui ka pakkujate omavahelises

võrdluses ei tekkinud. Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnalt ei ole põhjust pidada kolmanda

isiku pakkumust põhjendamatult madalaks. Kohus nõustub hankija ja VAKO seisukohaga, et

pakkumuse hindamisel tuleb vaadata kogu pakkumuse maksumust tervikuna ning selle

valguses ei ole alust ka põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et esitatud on alapakkumus.

Hankija on RHS § 115 lg 2 alusel näidanud (rangelt võttes kohaldub see säte ehitustööde

hangetes, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, s.o mitte

käesoleval juhul), et alust kolmandalt isikult selgituse küsimiseks ei olnud.

RHS § 115 lg 2 p 1 järgi on hankija kohustatud ehitustööde hankelepingu korral, pakkujalt,

kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, selgitust, kui hankemenetluses on riigihanke

alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja

pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse

maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus

on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra

madalam.

Hankija selgituste kohaselt esitati vaidlusaluses riigihankele kokku seitse pakkumust,

pakkumuste maksumused ilma reservita ja koos käibemaksuga olid vahemikus 7 132 231,55

kuni 8 072 408,88 eurot (keskmine maksumus 7 528 579,10 eurot). Eduka pakkuja pakkumuse

maksumus ilma reservita ja koos käibemaksuga oli 7 137 258,02 eurot. Kõige odavama

maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja jättis hankija kvalifitseerimata. Paremuselt

järgmine oli kaebaja pakkumus maksumusega 7 596 486, 14 eurot. Seega eduka pakkuja

pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse (kaebaja)

maksumusest 6,05% madalam (arvutuskäik: 7 596 486,14 – 7 137 258,02 / 7 596 486,14 x 100

= 6,05%) ning vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest 5,76% madalam

(arvutuskäik: 7 132 231,55 + 7 137 258,02 + 7 596 486,14 + 7 741 968,05 + 7 760 096,46 + 8

072 408,88) / 6 = 7 573 408,18; (7 573 408,18 – 7 137 258,02) / 7 573 408,18 x 100 = 5,76%).

3-21-1766

11(12)

Seejuures kõik esitatud pakkumused ületasid hankija enda poolt algselt arvestatud hanke

eeldatavat maksumust (5 000 000 eurot koos reservi ja ilma käibemaksuta, ilma reservita ja

koos käibemaksuga oli eeldatav maksumus 5 882 353 eurot). Kohus nõustub, et selles võrdluses

ei pidanud hankijal tekkima mingit kahtlust, nagu oleks kolmanda isiku pakkumuse näol

tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega.

Hankija on kontrollinud ka RHS § 115 lg 2 p 2 alusel kolmanda isiku pakkumust. Nimetatud

sätte kohaselt peab hankija küsima pakkujalt selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses

nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70

protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas.

Edukas pakkuja esitas enda ja pakkumuses nimetatud alltöövõtjate kohta Maksu- ja Tolliameti

tõendid (nähtuvad VAKO toimikust). Eduka pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja

töötajate töötasu oli võrdlusperioodil (september 2020 – veebruar 2021) 75‒193% sama

ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Hankija

selgituse kohaselt oli erandiks üks alltöövõtja, kelle töötasu oli võrdlusperioodil väiksem kui

70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas

valdkonnas. Edukas pakkuja esitas alltöövõtja madalama töötasu kohta selgituse, mis oli seotud

eelkõige koroonapandeemist tingitud mõjutusega ja vähenenud töömahuga võrdlusperioodil.

Pakkumuste maksumust tervikuna antud komponent märkimisväärselt ei mõjuta. Hankija jaoks

oli selgitus piisav ja ammendav. Hankija hindas esitatud tõendeid ja leidis lõppastmes, et

pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks

hindamisel rikkunud RHS norme või põhimõtteid.

Kaebaja on oma väidete põhistamisel viidanud vaidlustuse lisana 2 esitatud tõendile, mida

vaidlustajad on nimetanud Kalla Mööbel pakkumuseks. VAKO on seda tõendit enda otsuses

hinnanud ja leidnud, et sellest hinnapakkumust jääb täiesti selgusetuks, õieti mis dokumendiga

on tegemist, mis andmed selles kajastatud on ning kuidas üldse see vaidlusaluse riigihanke ja

kolmanda isiku pakkumusega seondub või mida tõendama peaks. Kohus nõustub VAKO-ga, et

vaidlustatud dokumendi põhjal ei ole võimalik sedastada kolmanda isiku pakkumuse

õigusvastasust ei konkreetse hanke osa ega hanke suhtes tervikuna. Kaebaja väited kolmanda

isiku pakkumuse põhjendamatult madalast hinnast ei ole piisavalt põhjendatud ega

konkretiseeritud.

15. Halduskohus võtab asja juurde VAKO toimikus sisaldava hankija 07.07.2021 vastuse lisad

4‒7, millele kohus on tuginenud ja mis sisaldavad hankija hinnangul kolmanda isiku

ärisaladust. Kohtu arvates ei ole andmete koosseis siiski selline, mis õigustaks HKMS § 88

alusel otsuse tegemist piirata menetlososalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest

menetlusdokumentidest

ärakirju.

Seeläbi

on

võimalik

tagada,

et

vähemasti

apellatsioonimenetluses on kaebajatel võimalik tutvuda dokumentidega, millele hankija ja

vaidlust lahendavad organid on tuginenud. HKMS § 88 lg 5 kohaselt on tutvumisloa andmine

vaidlustatav ning kohus ei avalda menetlusosalisele teavet enne vastava kohtulahendi

jõustumist. Seega on hankijal ja kolmandal isikul võimalik vaidlustada täielikult või osaliselt

halduskohtu otsust teha kolmanda isiku pakkumust puudutavad andmed kaebajatele

kättesaadavaks.

16. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebajate kahjuks, tuleb kaebajatel hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud.

Kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad

kolmanda isiku menetluskulud kohtus HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja

taotleb 31.08.2021 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 6732

eurot käibemaksuga. Arvestades seda, et Tallinna Ringkonnakohus jättis vastustaja

3-21-1766

12(12)

määruskaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks

vastustaja menetluskulusid kaebajalt täies ulatuses välja mõista. Kohus peab haldusasja mahtu

ja keerukust arvestades vastustaja põhjendatud õigusabikuluks kokku (koos käibemaksuga)

6000 eurot, millises ulatuses tuleb menetluskulu ühispakkujatelt solidaarselt välja mõista. Muus

osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)