2-21-109863/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-109863 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus P P (P) vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja P P (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja P P vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. P P tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is viitenumbriga 24631125 põhivõlgnevuse 139,49 eurot, viivise 41,85 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, riigilõivu ½ määras summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 105 eurot, kõik kokku 348,84 eurot järgmise maksegraafiku järgi:

1.2. Kui P P jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub määruse p-s 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos määruse p-s 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 139,49 euro ulatuseni.

1.3. Kompromissimääruses nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2 (3)

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-109863.

3. Tagastada avalduse esitamisel tasutud pool riigilõivust ehk 37,50 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE082200221053320710 (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 23. augustil 2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse P P (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis 25. augusti 2021 määrusega asja menetlusse.

2. Pooled esitasid 16. septembril 2021 kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Hageja palub tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul on pooled on kokku leppinud, et kompromissimääruses nimetamata menetluskulud jäävad nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

3 (3)

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse hageja taotlusel pool riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik