3-21-506/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-506

Menetlusosalised

M.S. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse

nr 58 tühistamiseks, Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks

lahendama Leppneeme külas, katastriüksustel Läänekalda

tee 10 ja 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega

erastamise küsimus uuesti ja Viimsi Vallavalitsuse

14.10.2020

maa

ostueesõigusega

erastamise

maksustamishinna aktide tühistamiseks, mis on tehtud

Leppneeme külas, katastriüksuste Läänekalda tee 10 ja 7

suhtes

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Kaebaja – M.S.

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Merit Renlund

Kolmandad isikud – A.P. ja M.A., esindaja Marina Smirnova.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale 21.08.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus piirata menetlusosaliste õigust tutvuda toimiku mater-

jalidega kaebaja 21.08.2021 menetlusdokumenti puudutavas osas.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista kaebajalt A.P. ja M.A. ja kasuks välja menetluskulud 600 eurot (käibemaksuga).

5. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.10.2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.12.1997 esitas J. S. avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks suurusega 2500 m2 tema

omanduses olevate ehitiste juurde asukohaga Metsa talu (Metsatoa talu), Leppneeme küla, Viimsi

vald. Avaldus on esitatud Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lõike 1 alusel, mille kohaselt saavad

maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.

2(9)

2. Maa erastamise eeltoimingute käigus kontrolliti ka varasemat ehitiste omandiõiguse ja

maakasutuse üleminekut ehitiste igale järjekordsele omanikule ning tuvastati järgmist.

- 29.12.1963 Tallinna II Riikliku Notariaalkontori notari K. K Pikkori poolt tõestatud ostu-

müügilepinguga müüs S. M. Kirovi Kaluriartell N. S.-le ühe ühekorruselise puidust elamu ning

puidust lauda, mis asusid Leppneeme külas, Metsatoa maal;

- 03.04.1968 S. M. Kirovi nim. Kalurikolhoosi juhatuse koosoleku protokolli nr 7 alusel eraldati

ehituskrunt N. S.-le individuaalelamu püstitamiseks;

- 10.01.1984 sõlmiti lihtkirjalik kinkeleping, millega ehitiste algne omanik, N. S. kinkis majaval-

duse, mis koosnes lepingu kohaselt saunamaja krundist ja maja krundist M. V. t. S.le. Kõnealune

saunamaja asub reformimata riigimaal, asukohaga Läänekalda tee 7 (masskandega moodustatud

katastriüksus tunnusega 89001:001:1527), Leppneeme külas, Viimsi vallas. Lepingus on märgi-

tud, et N. S. omandas majavalduse 29.12.1963 aastal sõlmitud lepingu alusel;

- Harju rajooni Täitevkomitee 19.01.1988 otsusega nr 12 otsustati lubada erandina Viimsi Küla

Täitevkomiteel registreerida ja vormistada omandiõigus S., J. V. t. nimele Viimsi külanõukogu

Leppneeme külla ehitatud majale ning lubada S.M Kirovi nim. näidiskolhoosil eraldada kod. S., J.

V. t-le 0,12 ha õue- aiamaad Viimsi külanõukogus, Leppneeme külas;

- Viimsi küla RSN TK 28.06.1988 otsuse nr 23 punkti 10 alusel otsustati kinnitada omandiõigus

Leppneeme külas elamule J. S. nimele tuginedes Harju Rajooni Täitevkomitee 19.01.1988 otsuse-

le nr 12;

- S.M Kirovi nim Näidiskalurikolhoosi juhatuse koosoleku 31.07.1989 otsusega otsustati eraldada

N. S. täiendavalt õue- aiamaad suuruses 0,02 ha eraldi asuva sauna juurde;

- 02.04.1990 sõlmiti lihtkirjalik leping, millega N. S. ja J. S. kinkisid Metsatoa majavalduse, mis

koosneb saunamajast ja majast (ehitatud 1978 aastal vana lammutatud maja asemele), M. V. t. S.;

- 03.04.1990 sõlmiti N. S. ja J. S. vahel ostu-müügileping, millega J. S. omandas 3000 rubla eest

Metsa talu sauna;

- 18.12.1997 esitas J. S. Viimsi Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse, millega

soovis ostueesõigusega erastada Leppneeme külas, Metsa talu maad suurusega 2500 m2;

-Viimsi Vallavalitsus saatis J. S. 13.11.2006 kirja nr 11-10/3487, millega vallavalitsus edastas

Lännemäe tee 17 (Metsatoa talu) ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepaneku, mille-

ga nähti ette maa erastamine kahe katastriüksusena. Elamu juurde teenindamiseks vajalik maa

ligikaudse pindalaga 3100 m2 ja sauna juurde 1100 m2. J. S. tellis 2006. aasta lõpul vastavalt piiri-

de kulgemise ettepanekule maamõõdutööd ning maamõõtja edastas vallavalitsusele 2007. aastal

mõõdistustulemused, piiriprotokolli ja katastriüksuse plaani. Moodustatud oli kaks katastriüksust

ning nende vahele jääv tee ei kuulunud Metsatoa talu maade koosseisu. J. S. allkirjastas piiriproto-

kolli ning tasus 23.12.2006 ettemaksuna ostueesõigusega erastatava Lännemäe tee 17 (Metsatoa

talu) maa eest 15 600 EVP krooni.

- J. S. suri 21.06.2018. 10.10.2018 väljastatud pärimistunnistuse järgi on tema pärijateks võrdsetes

1/3 mõttelistes osades A.P., M. M. (S.) ja M. P.(A.).

- M.S. (kaebaja) esitas 09.10.2018 Viimsi Vallavalitsusele avalduse vormistada Metsatoa talu maa

tema nimele. Peale selle avalduse esitamist on kaebaja esitanud korduvalt avaldusi ja kirju maa

ostueesõigusega erastamise teemal (viimane kiri 10.08.2020) ning avaldanud jätkuvalt soovi, et

vallavalitsus vormistaks Metsatoa talu majavalduse ja maa tema ainuomandisse.

- Viimsi Vallavalitsus edastas 25.09.2020 õigustatud isikutele A.P.ile, kaebajale ja M.A.ile kutse

tulla ostueesõigusega erastatavate Läänekalda tee 10 ja 7 piiride kättenäitamiseks 08.10.2020

Viimsi vallavalitsusse. A. P. ja M.A. allkirjastasid piiride kulgemise ettepaneku digitaalselt.

- Kaebaja on oma 06.10.2020 Viimsi Vallavalitsusele esitatud kaebuses vaidlustanud Läänekalda

tee 10 ja 7 piiride kulgemise ettepanekud.

3. Viimsi

Vallavalitsus

määras

14.10.2020.

a

maa

ostueesõigusega

erastamise

maksustamishinna aktiga maaüksuse Läänekalda tee 7 maa maksustamishinnaks 1540 eurot.

Sama kuupäeva kandva aktiga määras Viimsi Vallavalitsus maaüksuse Läänekalda tee 10

maa maksustamishinnaks 1620 eurot.

3(9)

4. Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldusega nr 58 otsustati määrata Viimsi vallas

Leppneeme külas maaüksusel (katastritunnus 89001:001:1611) asuva elamu juurde

ostueesõigusega erastatava maa pindalaks 3245 m2 ja maaüksusel (katastritunnusega

89001:001:1527) asuva sauna juurde ostueesõigusega erastatava maa pindalaks 1075 m2.

Vallavalits nõustus Läänekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamisega võrdsetes 1/3

mõttelistes osades A.P.ile, M.S.ile ja M.A.-le. Läänekalda tee 10 maa maksustamishinnaks

määrati 1620 eurot ja Läänekalda tee 7 maksustamishinnaks määrati 1540 eurot.

Katastriüksuste sihtotstarbeks määrati elamumaa.

5. 11.03.2021 esitas kaebaja Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldusele kaebuse, mida

Viimsi Vallavalitsuse käsitles vaidena ning esitas 18.03.2021 kaebajale täiendavad

küsimused, millele kaebaja 26.03.2021 vastas.

6. Kaebaja esitas 10.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.05.2021

määrusega menetlusse nõuetes Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58

tühistamiseks, Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks lahendama Leppneeme külas,

katastriüksustel Läänekalda tee 10 ja 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega

erastamise küsimus uuesti ja Viimsi Vallavalitsuse 14.10.2020 maa ostueesõigusega

erastamise maksustamishinna aktide tühistamiseks, mis on tehtud Leppneeme külas,

katastriüksuste Läänekalda tee 10 ja 7 suhtes. Kohus kaasas kolmandate isikutena menetlusse

A.P.i ja M.A.i.

7. Viimsi Vallavalitsus (vastustaja) tagastas 07.04.2021 vaide.

8. Kaebaja esitas 21.08.2021 kohtule menetlusdokumendi koos tõenditega, mille lõpus

märkis, et dokument ja selle lisad ei ole vastustajale ja kolmandatele isikutele avaldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

9. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

9.1 Kaebaja on õigustatud subjekt Läänekalda tee 10 ja 7 ehitiste vormistamiseks ja sellega

kaasneb tal ka õigus ehitiste juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamiseks. Vastav

avaldus on esitatud 2018. aastal. Kaebaja on Läänekalda tee 10 ja 7 asuvate ehitiste

ainuomanik tulenevalt 10.01.1984 ja 02.04.1990 aastal sõlmitud kinkelepingutest ning soovib

ainuomanikuna erastada ehitiste juurde kuuluva maa. Selleks tuleb vallal vaadata uuesti läbi

maa ostueesõigusega erastamise avaldused.

9.2 Kaebaja poolt Viimsi Vallavalitsusele esitatud seisukohti ei ole võetud arvesse. Kaebaja

on aastatel 2018-2021 esitanud Viimsi Vallavalitsusele kõik võimalikud dokumendid seoses

nende küsimustega.

9.3 03.04.1990 N. S. ja J. S. vahel sõlmitud Metsatoa saunamaja ostu- müügileping ei ole

autentne. Kaebaja ja teised pärijad ei olnud lepingust teadlikud. Lepingu ilmumine on seotud

Viimsi Vallavolikogu 2013 aasta otsusega.

9.4 Elumaja, kelder ja telliskivist aed on ehitatud 1978-1979. Kaebaja vanaema, M. M. sai

hoonete ja rajatiste ehitusmaterjalid tehasest, kus oli tema töökoht. Ehitusmaterjali pärandas

ta kaebajale 19.11.1997. Kaebaja on alates 03.07.1984 aastast elanud elamus. J. S. ei

vormistanud maad enda nimele 1984-2018, mis oli tema valik.

9.5 14.10.2020 vormistatud Läänekalda tee 10 ja 7 maa maksustamishinna aktide

koostamisel on kasutatud katastriüksuste andmeid, mis on moodustatud, rikkudes Eesti

Vabariigi seaduseid.

9.6 Läänekalda tee 10 ja 7 kruntide suurused, mis on võetud aluseks maa maksustamishinna

aktide koostamisel, on praegu lahendamisel Tallinna Halduskohtus haldusasja raames, kus on

ka metsa ja jalgtee Viimsi valla kasuks võõrandamise küsimuse lahendamine.

Vastustaja seisukoht.

4(9)

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

10.1 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 põhjenduste kohaselt kontrolliti maa

erastamise eeltoimingute käigus varasemat ehitiste omandiõiguse ja maakasutuse üleminekut

ehitiste igale järjekordsele omanikule. Korralduse põhjenduste kohaselt leiti, et J. S. pärandi

avanemise päeval, 21.06.2018, olid Leppneeme küla Metsatoa talu elamu ja saunamaja J. S.

pärandvara koosseisus ja tema seadusjärgseteks pärijateks on 10.10.2018 välja antud

seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt 1/3 suurustes mõttelistes osades A.P., M.S. ja

M.A..

10.2 18.12.1997 esitas J. S. avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks isikliku

omandiõiguse alusel kuuluva hoone juurde, millest nähtub, et ta pidas ennast avalduse

esitamise hetkel maaüksusel asuvate ehitiste omanikuks.

10.3 Metsatoa talu maaüksusel olevate ehitiste omand ei ole enne J. S. surma üle läinud

kaebajale ning vastustaja on oma põhjendused esitanud korralduse nr 58 põhjendustes.

Vastustaja leidis, et kõnealusel perioodil sõlmitud ostu-müügilepingule ja kinkelepingule

kohaldus ENSV tsiviilkoodeksi § 244 lg-t 1, mille kohaselt pidi elamu (või selle osa), samuti

suvila ostu- müügileping, kui kasvõi üheks pooleks oli kodanik, olema notariaalselt

tõestatud. Selle nõude mittejärgimine tõi kaasa lepingu kehtetuse. Nimetatud lepingud on

sõlmitud lihtkirjalikus vormis. Kõnealust tõika kinnitab ka kaebaja ise oma 29.01.2021

vastustajale edastatud kaebuses mööndes, et antud kinkeleping on dokumentide pakett, mis

oli mõeldud edaspidiseks notariaalseks vormistamiseks.

10.4 Vastavalt S.M. Kirovi nim Näidiskalurikolhoosi juhatuse koosoleku 31.07.1989 otsusele

otsustati eraldada N. S. täiendavalt õue-aiamaad suuruses 0,02 ha Leppneeme külas asuva

sauna juurde, mis veelgi kinnitab tõika, et 1984 aastal sõlmitud kinkeleping ei ole kehtiv,

kuivõrd tolleaegsed otsustusorganid käsitlesid veel vähemalt seisuga 31.07.1989 N. S.

saunamaja omanikuna, kellel oli õigus esitada taotlusi täiendavaks maa-eralduseks. Pärandi

vastuvõtmise fakti kinnitab pärimisõiguse tunnistus.

10.5 Kaebaja on oma 11.03.2021 esitatud kaebuses seadnud kahtluse alla N. S. ja J. S. vahel

sõlmitud Metsatoa saunamaja ostu-müügilepingu autentsuse. Vastustaja selgitab, et tunnistas

tõepoolest Viimsi Vallavolikogu 26.06.2012 otsuse nr 46 punktiga 1.3 nimetatud saunahoone

peremehetuks ehitiseks, kuid nimetatud otsus tunnistati kehtetuks 21.01.2014 otsusega nr 9,

kuivõrd menetluse käigus selgus, et nimetatud ehitis kuulub J. S.-le, kes omandas selle

03.04.1990 sõlmitud ostu- müügilepingu alusel. Seega tunnistas haldusorgan J. S.-i

21.01.2014 seisuga sauna omanikuna. Kõnealune otsus on vastu võetud J. S. eluajal ning on

kehtiv, mistõttu ei ole lepingu kahtluse alla seadmine veenev. Oluline on ka märkida, et

30.12.2013 on laekunud Viimsi Vallavalitsusele J. S. täiendav avaldus, milles ta viitab

omakorda 18.12.1997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusele, mistõttu on ilmne,

et ta pidas end jätkuvalt Metsatoa talu ehitiste omanikuks ning soovis ostueesõigusega

erastamise menetluse jätkumist. Vastustaja ei tea, kus asub viidatud lepingu originaal ning

leping on vallale esitatud koopia kujul. Vastustajal ei ole aga kahtlust lepingu ehtsuses

kahelda.

10.6 Kaebaja taotleb 14.10.2020 vormistatud Läänekalda tee 10 ja 7 maa maksustamishinna

aktide tühistamist. Kaebaja väitel on maksustamishinna aktide koostamisel kasutatud

Läänekalda tee 7 (saunamaja) ja Läänekalda tee 10 (elumaja) katastriüksuste andmeid, mis

olid moodustatud rikkudes Eesti Vabariigi seadusi. Kaebaja poolt vaidlustatud maa

maksustamishinna aktid vaid konstanteerivad seadusest tulenevat maksustamishinna

määramise loogikat ning nende tühistamine ei muuda maa maksustamishinda ega seadusest

tulenevat arvutuskäiku.

10.7 Vastustajale jääb arusaamatuks väide justkui Läänekalda tee 7 ja 10 katastriüksused on

moodustatud seadust rikkudes. Maakatastri andmete kohaselt kanti Läänekalda tee 7 ja 10

maaüksused maakatastrisse 29.01.2020 aastal kaardi- ja plaani alusel lisamärkusega, et

5(9)

katastriüksuste pindalad on ebatäpsed. Kuna kaebaja ei pärinud nõudeõigust ainuisikuliselt,

siis ei ole alust käsitleda teda ehitiste ainuomanikuna, mistõttu edastati piiride kättenäitamise

kutse kõigile pärijatele. Korraldus nr 58 on õiguspärane.

10.8 Kuna korraldus nr 58 on õiguspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka kohustamiskaebus.

10.9 Kaebaja nõue kohustada vastustajat kutsuma tagasi 17.02.2021 Maa-ametile saadetud

Läänekalda tee 7 ja 10 erastamise toimik ei ole eraldi nõudena asjakohane ja täidetav.

Kolmandate isikute seisukoht

11. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

11.1 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldus nr 58 on seaduslik. 10.01.1984 lepingu

sõlmimise ajal oli kaebaja 4,9 aastane, mistõttu puudus N. S. õigus sõlmid temaga

kinkeleping. Kaebaja ema, J. S. on lepingus märgitud tunnistajana, mitte tema seadusjärgse

esindajana. Peale seda on erastamise toimikus olevad materjalid vastuolus kaebaja väidetega

ning need välistavad kaebaja võimalused olla alates 10.01.1984 majavalduse „Metsatoa“

omanikuks. 02.04.1990 aasta lepingu sõlmimise päeval oli kaebaja 11 aastane ning ka sel ajal

oli vaja järgida 1990 aastal kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi § 12 lg 1 ja 14 lg 1 nõudeid.

Kinkelepingud on koostatud tagasiulatuva kuupäevaga selleks, et luua oma väidetele

kunstlikke tõendeid. Palja silmaga on näha, et N. S. ja J. S. allkirjad lepingutel on võltsitud.

11.2 10.10.2018 pärimisõiguse tunnistust pärijate poolt ei vaidlustatud, mistõttu on see

kehtiv. Maa ostueesõigusega erastamise menetluses leidis tõendamist, et omandiõigus

Leppneeme külas asuvale elamule läks üle J. S. Samuti on loetud J. S. Metsatoa sauna

omanikuks. 10.10.2018 pärimisõiguse tunnistuselt nähtub, et J. S. ja A.P. abielu on sõlmitud

21.05.1987. a. Viimsi küla RSN Täitevkomitee 28.06.1988 otsuse nr 23 alusel omandiõigus

Leppneeme külas asuvale elamule läks J. S. 28.06.1988 üle, saunamaja on omandatud

03.04.1990 aastal, st abielu ajal. Seega otsustas vastustaja õigesti, et saunamaja asukohaga

Läänekalda tee 7 ja Läänekalda tee 10 ehitis kuuluvad J. S. ainuomandisse ja kuuluvad tema

pärandvara hulka.

11.3 Kolmandad isikud on kokkuvõtvalt seisukohal, et 10.10.2020 väljastatud pärimisõiguse

tunnistuse alusel ja Viimsi Vallavalitsuse poolt läbi viidud maa ostueesõigusega erastamise

eeltoimingute tulemusel on õigesti ja seaduse alusel maa asukohaga Leppneeme küla, Viimsi

vald ostueesõigusega erastatud kahe katastriüksusena, samuti on põhjendatud määrata Viimsi

Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldusega nr 58 elamu omandiõiguse õigustatud subjektidena J.

S. surma järgselt tema pärijad 1/3 mõttelistes osades A.P., M. M. (S.) ja M. P. (A.).

11.4 Kaebaja ei ole esitanud põhjendatud väiteid, et Viimsi Vallavalitsuse poolt on maa

maksustamishinnad määratud või arvestatud ebaõigesti. Kohtule esitatud kaebusest võib

mõista, et kaebaja ei ole nõus maa maksustamishindade arvestusega, kuna Viimsi

Vallavalitsuse poolt aluseks võetud kruntide Läänekalda tee 7 ja 10 suurused on valed.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid kruntide õigete suuruste kohta ning kaebaja väited

selles osas on paljasõnalised ja tõendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused.

12.1 Kaebaja on esitanud kohtule 21.08.2021 menetlusdokumendi koos tõenditega, mille lõppu on

märkinud, et need ei ole vastustajale ja kolmandatele isikutele avaldamiseks.

12.2 Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud menetlusdokumendile lisatud tõendid ei oma asja

lahendamisel tähtsust (HKMS § § 62 lg 2). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, millises seisukorras

on ja olid Läänekalda tee 7 ja 10 maaüksustel asuvad hooned. Vastustaja ei ole keeldunud maa

6(9)

ostueesõigusega erastamisest põhjusel, et ehitised ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele. Asjas ei

ole vaja tõendada ka seda, kellelt ja kuidas saadud ehitusmaterjali kasutades on elamu ehitatud,

kuivõrd nimetatud asjaolu ei oma asjas õiguslikku tähendust. Puudub vaidlus ka selles, millal on

elamu renoveeritud. Asjas ei ole ka vaidlust selles, et kaebaja on olnud sisse kirjutatud maaüksusel

asuvasse

elamusse.

Eeltoodust

tulenevalt

tagastab

kohus

kaebajale

21.08.2021

menetlusdokumendile lisatud tõendid.

12.3 HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1

toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 punkti 5 kohaselt on selliseks aluseks äri-, autorisaladuse või muu

sellesarnase saladuse hoidmine. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui

huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 ls 2).

Menetlusosalisel

võimaldatakse

toimikus

olevate

ja

selle

juurde

kuuluvate

menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse

minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata

võimalik (HKMS § 88 lg 3 ls 1). Kohus leiab, et kaebaja taotlus piirata vastustaja ja kolmandate

isikute õigust tutvuda toimiku materjalidega kaebaja 21.08.2021 menetlusdokumenti puudutavas

osas ei ole põhjendatud. Menetlusdokument ei sisalda selliseid andmeid, mille saladuses hoidmise

suhtes võiks kaebajal esineda põhjendatud huvi. Andmed ei sisalda eraelulisi ega delikaatseid

andmeid ega kaebaja ärisaladust. Tegemist on andmetega, mis asja tehioludest tulenevalt ei saa

olla teadmata vastustajale ega ka kolmandatele isikutele ning millele kaebaja on oma korduvates

pöördumistes vastustaja poole ise viidanud (nt erastamise toimik lk 34 ja 46). Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse piirata vastustaja ja kolmandate isikute õigust

tutvuda toimiku materjalidega kaebaja 21.08.2021 menetlusdokumenti puudutavas osas.

Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

13. Tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende vastastikuses seoses on

kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Poolte vahel on esmalt vaidlus Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58

õiguspärasuse üle. Vaidlustades nimetatud korraldust on kaebaja keskseks väiteks, et vastustaja

oleks pidanud käsitlema Leppneeme külas, Läänekalda tee 7 ja 10 maa ostueesõigusega erastamise

küsimuse lahendamisel kaebajat Metsatoa talu ehitiste (saun ja elumaja) ainuomanikuna ning

seeläbi võimaldama kaebajal ainsana erastada ehitiste juurde kuuluv maa.

15. MaaRS § 22 lg 1 kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellele on maa antud

põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või

istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi,

samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat

maad, mida ei taotleta tagasi.

16. Kaebaja leiab, et ta sai maaüksusel paiknevate sauna ja elumaja omanikuks 10.01.1984 ja

02.04.1990 (erastamise toimik lk-d 8 ja 15) sõlmitud lihtkirjalike kinkelepingute alusel. Sellest

järeldab kaebaja, et J. S. pärijatena ei saanud hooneid omandada M.A. ja A.P.. Kaebaja leiab, et J.

S. ei olnud oma surma hetkel Metsatoa talu ehitiste omanik, millest tulenevalt ei olnud need

pärandvara koosseisus. Seega on vaidluses keskne küsimus selles, kas Metsatoa talu maaüksusel

asuvate ehitiste omandiõigus läks 10.01.1984 ja 02.04.1990 sõlmitud lihtkirjalike kinkelepingute

alusel üle kaebajale või mitte. Juhul, kui vastus nimetatud küsimusele on jaatav, siis on korraldus

nr 58 õigusvastane, kuivõrd korralduse punktides 3 ja 4 on Viimsi Vallavalitsus nõustunud

Läänekalda tee 7 ja 10 katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega 1/3 mõttelistes osades

A.P.ile, M.A.ile ja kaebajale. Kaebaja väidete õigsuse korral oleks üksnes kaebaja maa

ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt.

7(9)

17. 1984 ja 1990 aastal kehtinud ENSV tsiviikoodeksi (TsK) § 244 lg 1 kohaselt tuli elamu või

selle osa ostu- müügileping, kui kasvõi üheks pooleks on füüsiline isik, tõestada notariaalselt.

Selle nõude järgimata jätmine tõi sama normi kohaselt kaasa lepingu kehtetuse. Kehtetust

lepingust omandiõigust ei tekkinud. TsK § 260 lg 3 sätestab, et elamu, suvila ja ehitusmaterjali

kinkelepingud peavad olema sõlmitud käesoleva koodeksi §-des 244 ja 2441 kindlaksmääratud

vormis. Seega kehtis elamu, samuti suvila kinkimisele sel ajal kohustuslik notariaalne vorm, mille

eiramisel oli tehing tühine.

18. Puudub vaidlus, et N. S. poolt 10.01.1984 aastal tehtud kinkeleping ning N. S. ja J. S. poolt

02.04.1990 aastal tehtud kinkeleping, mille objektiks olid Metsatoa talu ehitised, on sõlmitud

lihtkirjalikus vormis. Asjaolu, et lepingute sõlmimise juures on viibinud ka tunnistajad, ei

kõrvalda tehingu tegemisel esinenud vormipuudust. Seega on tehingud vorminõude puuduse tõttu

tühised, mistõttu ei saanud omand ehitistele nimetatud lepingute alusel kaebajale üle minna.

Nimetatu tähendab, et sõltumata kinkelepingute tegemisest jäi J. S. jätkuvalt Metsatoa talu

hoonete omanikuks ning tema surma hetkel oli tegemist pärandvaraga. Vastates kolmandate

isikute väitele märgib kohus, et seejuures ei oma tehingu kehtivuse hindamisel tähendust, et

lepingute sõlmimise ajal oli kaebaja alaealine. Kinkeleping on ühepoolne tehing, mis ei eelda

teiste poole tahteavaldust. Seega ei pea kingi saaja olema teovõimeline.

19. Kohus osundab, et arvestades J. S. ja N. S. tegevust lepingute sõlmimise järgselt ei ole veenev

nende tahe loobuda Metsatoa talu maadel asuvate ehitiste omandist kaebaja kasuks.

19.1 Maa tagastamise toimiku materjalide kohaselt on 10.01.1984 sõlmitud lihtkirjaliku lepinguga

ehitiste algne omanik N. S. kinkinud majavalduse, mis lepingu kohaselt koosneb saunamaja

krundist ja maja krundist kaebajale (erastamise toimik lk 8). Tol ajal kehtinud TsK § 244 lg 2

sätestas muu hulgas nõude, et tehingu tõestanud notaril oli kohustus esitada elamu (või selle osa),

samuti suvila ostu-müügileping registreerimisele kohaliku rahvasaadikute nõukogu täitevkomitees

hiljemalt kolme kuu jooksul. Kinkelepingu suhtes kehtisid tulenevalt TsK § 260 lg-st 3 samad

nõuded. Ilmselgelt lepingut Harju Rajooni Täitevkomiteele ei esitatud, kuivõrd Harju Rajooni

Täitevkomitee on oma 19.01.1988 otsusega nr 12 otsustanud hoopis lubada vormistada

omandiõigus vaidlusalusele majale J. S. nimele ja eraldada majavalduse juurde õue-aiamaad

(erastamise toimik lk 9). Viimsi küla RSN Täitevkomitee 28.06.1988 otsuse nr 23 punktiga 10

otsustati kinnitada omandiõigus Leppneeme külas elamule J. S. nimele, tuginedes 19.01.1988

otsusele nr 12 (erastamise toimik lk 10-12). S.M Kirovi nim Näidiskalurikolhoosi juhatuse

koosoleku 31.07.1989 otsusega otsustati eraldada N. S. täiendavalt õue-aiamaad suuruses 0,02 ha

eraldi asuva sauna juurde (erastamise toimik lk 13-14). Seega on N. S. pidanud end ka peale

10.01.1984 lepingu sõlmimist vaidlusaluste ehitise omanikuks ning tema käitumisest ei ole

järeldatav tahe loobuda omandist kaebaja kasuks. Juhul, kui omandist loobumine kaebaja kasuks

oleks olnud tema tahe, siis ilmselt oleks ta astunud samme selleks, et informeerida Viimsi küla

RSN Täitevkomiteed vastavast otsusest. N. S. seda aga ei teinud ning viidatud dokumentidest

nähtub hoopis tema tahe anda omand üle J. S. Tulenevalt Viimsi küla RSN Täitevkomitee

28.06.1988 otsuse nr 23 punktist 10 ja Harju Rajooni Täitevkomitee 19.01.1988 otsusest nr 12 on

omand elamule läinud üle J. S.-ile, mitte kaebajale. Nimetatu kinnitab veenvalt, et 10.09.1984

kinkelepinguga ei omandanud kaebaja õigusi Metsatoa talu hoonete suhtes.

19.2 Maa tagastamise toimiku materjalide kohaselt sõlmiti 02.04.1990 lihtkirjalik leping, millega

N. S. ja J. S. kinkisid kaebajale Metsatoa majavalduse, mis koosnes saunamajast ja majast

(erastamise toimik lk 15). Samas on maa ostueesõigusega erastamise toimikus Eesti

Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu pitsatiga 3.04.1990 õiend, mille kohaselt N. S. müüb J. S.ˇile

3000 rubla eest Metsa talu sauna (toimik lk 16). Eeltoodust järelduvalt oli N. S. tahe suunatud ka

peale 02.04.1990 lepingu sõlmimist jätkuvalt sellele, et Mestatoa talu hoonete omand läheks üle J.

S.-le, mitte aga kaebajale. Samuti oleks puudunud vajadus sõlmida 02.04.1990 lepingut olukorras,

kus kaebaja oleks omandanud Metsatoa talu hooned juba 10.01.1984.a sõlmitud kinkelepingu

8(9)

alusel. Toimiku materjalidest tulenevalt oli 1990 aasta seisuga Metsatoa talu hoonete omanikuks J.

S., mitte kaebaja.

19.3 Asjaolu, et kaebaja ei omandanud Metsatoa talu hooneid kinnitab ka J. S. järgnev käitumine

maa ostueesõigusega erastamise menetluses, kus ta on realiseerinud maa ostueesõigusega

erastamise õigust hoonete omanikuna. 18.12.1997 esitas J. S. avalduse maa ostueesõigusega

erastamiseks isikliku omandiõiguse alusel kuuluva hoone juurde, millest nähtub, et ta pidas ennast

avalduse esitamise hetkel maaüksusel asuvate ehitiste omanikuks (erastamise toimik lk 1). Juhul,

kui omand oleks läinud üle kaebajale, või J. S. arvates oleks omand läinud üle kaebajale, oleks ta

ilmselt informeerinud omandiõiguse väidetavast üleminekust vastustajat, millele järgnevalt oleks

vastavad toimingud teinud kaebaja või oleks J. S. teinud toiminguid kaebaja esindajana. Selliseid

asjaolusid aga ei nähtu. Vastustaja on maa ostueesõigusega erastamise menetluses käsitlenud

õigustatud subjektina J. S.-i, keda on 13.11.2006 teavitatud Metsatoa talu piiride kulgemise

ettepanekust (erastamise toimik lk 15), piiriprotokoll on J. S. poolt allkirjastatud 2007 aastal

(erastamise toimik lk 19). Seega käitus J. S. maa ostueesõigusega erastamise menetluses hoonete

omanikuna, millest järeldub, et tema tahteks ei olnud Metsatoa talu hoonete omandist loobumine

kaebaja kasuks.

19.4 Kaebaja on seadnud kahtluse alla 03.04.1990 lepingu autentsuse, kuid kohtu jaoks ei ole

usutav, et olukorras, kus lepingut ei oleks eksisteerinud, oleks Eesti Kalurikolhooside Liit seda

kinnitanud ja J. S. käitunud maa ostueesõigusega erastamise menetluses hoonete omanikuna.

Samuti jääb kohtule arusaamatuks kaebaja passiivsus erastamismenetluses enne J. S. surma. Juhul,

kui kaebaja oleks uskunud, et ta on hoonete omanik, oleks ta ilmselt täisealiseks saades astunud

samme omandiga kaasnevate õiguste realiseerimiseks erastamismenetluses. Kaebaja seda aga ei

teinud.

19.5 Eeltoodust tulenevalt ei saa ka teiste asjas esitatud tõendite põhjal jõuda järeldusele, et

Metsatoa talu hoonete omanik oli kaebaja. Dokumentidest ei nähtu, et kinkijad oleksid tegutsenud

sooviga lihtkirjalikud lepingud hiljem notariaalselt vormistada, nagu väidab kaebaja. Pigem jääb

küsitavaks kinkelepingute eesmärk, kuivõrd kinkijad on lepingute sõlmimise järgselt käitunud,

justkui lepinguid ei eksisteerikski. Kuivõrd kaebaja Metsatoa talu hooneid (elumaja ja saun) ei

omandanud, siis olid need J. S. surma hetkel (21.06.2018) tema pärandvaraks. Nimetatust

tulenevalt on Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduses nr 58 õigesti käsitletud maa

ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektidena J. S. seadusjärgseid pärijaid ning nõustutud

maa ostueesõigusega erastamisega 1/3 mõttelistes osades kaebajale, A.P.ile ja M.A.ile. Korraldus

on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.

20. Kuna kohus jõudis järeldusele, et Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58

tühistamiseks puuduvad alused, siis puudub alus rahuldada ka kaebaja poolt esitatud

kohustamisnõuet kohustada vastustajat lahendama Leppneeme külas, katastriüksustel Läänekalda

tee 10 ja 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise küsimus uuesti.

21. Järgnevalt taotleb kaebaja 14.10.2020 vormistatud Läänekalda tee 10 ja 7 maa

maksustamishinna aktide tühistamist, kuna nende koostamisel on kasutatud katastriüksuste

andmeid, mis olid moodustatud rikkudes Eesti Vabariigi seaduseid.

22. Maa maksustamishinna määramise akt on eelhaldusaktiks maamaksukohustuse määramisele.

Kaebaja poolt vaidlustatud maa maksustamishinna määramise aktid on koostatud Maa hindamise

seaduse § 12 lõike 2 kohaselt ning hindamise aluseks on võetud 1993.aastal korralise hindamisega

määratud maa maksustamishind Viimsi vallas. Kaebaja ei väida, et maa maksustamishind on

määratud ebaõiget metoodikat kasutades. Nagu nähtub vastustaja vastusest ja korralduse nr 58

põhjendustest, siis ei nõustu kaebaja mitte maamaksu tasumise kohustusega ja maamaksu

määramise metoodikaga, vaid leiab, et maa ostueesõigusega erastamine peab toimuma kaebajale,

kui ehitiste ainuomanikule. Nimetatu väitega ei ole maa maksustamishinna määramise aktid

kuidagi puutumuses. Olukorras, kus kohus oleks korralduse nr 58 ka tühistanud, oleks ikkagi

9(9)

jäänud kehtima maa maksustamishind. Teiseks järeldub kaebaja poolt vastustajale edastatud

avaldustest ja kaebaja viitest Tallinna Halduskohtus pooleli olevale kohtumenetlusele, et kaebaja

ei nõustu moodustatud katastriüksuste suurustega. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja silmas

vaidlust haldusasjas nr 3-20-1464, kus kohus tagastas 22.12.2020 määrusega kaebaja kaebuse

Harju maavanema 07.09.2020 korralduse nr 1435-k tühistamise nõudes (jalgtee Viimsi valla

omandisse

andmine),

kinnistu

katastritunnusega

89001:003:1904

(jalgtee)

03.01.2011

maakatastrisse kandmise ja 13.05.2011 kinnistusraamatusse kandmise tühistamise nõudes,

Läänekalda tee 10 ja 7 kaebaja nimele vormistamiseks kohustamise nõudes ning jalgtee

teemärgistuse ümberpaigutamise nõudes. Nimetatud määrus ei ole küll jõustunud, kuid kohus

leiab, et nimetatud haldusasjas arutuse all olnud küsimustest ning kohtu järeldustest tulenevalt ei

saa kaebaja käesolevas asjas tugineda väitele, et katastriüksuste suurused on valed, kuivõrd

suuruste määramisel ei ole arvestatud jalgteega. Kaebaja ei ole käesolevas menetluses ka

tõendanud, et maatükkide suurused on määratud valesti. Kohus osundab ka, et kaebaja ja

kolmandate isikute õiguseellane, J. S. on nõustunud talle 13.11.2006 kirjaga teatavaks tehtud

piiride kulgemise ettepanekutega ning on ettepanekute alusel tellinud 2006 aasta lõpus

mõõdistustööd. Seega on piiride kulgemise ettepanekud kehtivad ning kaebaja ei saa käesolevas

asjas enam tugineda väitele, et piirid on määratud valesti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata ka kaebaja nõude maa maksustamishinna määramise aktide tühistamiseks.

23. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja

menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda

kanda.

25. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud

tema enda kanda. Kolmandate isikute esindaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas

600 eurot (käibemaksuga). Õigusabi on osutatud 5 tunni ulatuses, arve on esitatud kolmandale

isikule 1. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud põhjendatud. Kuna

kolmandaid isikuid esindas menetluses sama esindaja siis mõistab kohus menetluskulud välja

kolmandate isikute kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm