2-20-139740/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. september 2021

Tsiviilasja number

2-20-139740

Tsiviilasi

N.N. i, A.A. ja K.K. i hagi D.D. i vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.D. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): D.D. (isikukood xxx)

Vastustajad (hagejad):

1. N.N. (isikukood xxx)

2. A.A. (isikukood xxx)

3. K.K. (isikukood xxx)

Vastustajate lepinguline esindaja Vadim Vilde

RESOLUTSIOON

1. Võtta D.D. i apellatsioonkaebus Viru Maakohtu

11. juuni 2021 otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 646

alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 11. juuni 2021. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses oli N.N. i, A.A. ja K.K. i (hagejad) hagi D.D. i (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks, mille maakohus rahuldas 11. juuni 2021. a otsusega osaliselt mõistes

kostjalt iga hageja kasuks välja igakuise elatise 180 eurot kuus alates 14. detsembrist 2020 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2. Kostja (esindaja W. Ignatjev) esitas 14. juulil 2021 maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse 15. juuli 2021. a

määrusega käiguta ja andis kostjale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgelt

väljendatud taotluse esitamiseks, märkides ära, millises ulatuses maakohtu otsust vaidlustatakse

ning täpsustamiseks, millist ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb.

3. W. Ignatjev esitas 26. juulil 2021 ringkonnakohtule teate, et tal puudub esindusõigus kostja

esindamiseks. Teate kohaselt oli W. Ignatjevile 25. novembril 2020 väljastatud volikiri antud

ainult õigusega koostada ja esitada vastuväide Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna

30. oktoobri 2020. a kohtumääruse ja makseettepaneku peale, samuti õigusega esitada

määruskaebus maksekäsu määruse peale, millega kohus kohustab maksma elatist. W. Ignatjev

leidis, et kuivõrd ta on tegutsenud maakohtu menetluses ilma esindusõiguseta ega selle hilisema

heakskiiduta kostja poolt, tuleb Viru Maakohtu 11. juuni 2021. a otsus tühistada täies ulatuses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 4 alusel.

4. Ringkonnakohus edastas 4. augustil 2021 kostjale tähitud kirjaga aadressile XXX päringu,

paludes kostjal esitada oma seisukoht W. Ignatjevi esindusõiguse kohta. Kohtunõue tagastati

kohtule 6. septembril 2021 hoiutähtaja möödumisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 11. juuni 2021. a otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p 4, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise

rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 4 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui poolt ei esindanud selleks õigustatud isik ja pool ei ole

enda esindamist menetluses ka heaks kiitnud.

7. Isik võib osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Esindaja kaudu

saab isik menetluses osaleda üksnes siis, kui on täidetud kõik nõuded, mille esinemise korral

saab isikut tsiviilkohtumenetluses teise isiku esindajaks pidada (TsMS § 217 jj). Kui isikut

esindab menetluses isik, kelle puhul ei ole täidetud kõik esindusõiguse eeldused, tuleb asuda

seisukohale, et esindajal ei olnud esindusõigust ning esindatav menetluses ei osalenud.

TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 120 lg 2 järgi määrab volituse ulatuse

esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist

mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava

avaldusele või käitumisele tugineb.

Seega volituse sisu ja ulatuse määramiseks tuleb üldjuhul lähtuda esindatava poolt volituse

andmiseks tehtud tahteavalduse (TsÜS § 118) sõnastusest. Volitus võidakse anda konkreetse

tehingu ühekordseks tegemiseks (üksikvolitus) või teatud liikide tehingute tegemiseks.

Tsiviilasja materjalides on kostja poolt W. Ignatjevile 25. novembril 2020 väljastatud volikiri

vastuväite koostamiseks ja esitamiseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30. oktoobri

2020. a kohtumääruse ja makseettepaneku peale, samuti õigusega esitada määruskaebus kohtu

maksekäsu määruse peale, millega kohus kohustab maksma elatist (dtl 19).

Seega oli W. Ignatjevile väljastatud volikiri antud konkreetsete toimingute tegemiseks

maksekäsu kiirmenetluses, nn üksikvolitus. Kostja ei ole maakohtu menetluses uut volikirja

esitanud. Kostja ei ole isiklikult ühtegi menetlusdokumenti maakohtule esitanud ega W.

Ignatjevi esindusõigust menetluse kestel heaks kiitnud. Kostja ei ole vastanud ka

ringkonnakohtu päringule W. Ignatjevi esindusõiguse kohta.

Maakohus ei ole asja hagimenetluse korras jätkamisel kontrollinud kostja esindaja

esindusõigust kooskõlas TsMS § 226 lg-ga 1.

Kui menetlusosaline esindusõiguseta tegutsenud esindaja menetlustoiminguid heaks ei kiida,

tuleb saata asi uueks arutamiseks maakohtusse (TsMS § 656 lg 1 p 4). Kostja ei ole W. Ignatjevi

poolt teostatud menetlustoiminguid heaks kiitnud.

8. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

väiteid ei hinda.

9. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke