2-21-5754/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5754 Tsiviilasi

K B hagi I B vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: K B, isikukood XXX, elukoht: XXX; Lepinguline esindaja: Artur Pärnoja, OÜ Sidiv Õigusbüroo, e-post: artur.parnoja@gmail.com Kostja: I B, isikukood XXX, postiaadress: XXX, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada K B ja I B vahel 20.03.2020 Espoos, Soomes sõlmitud abielu.

3. Muuta pärast abielu lahutamist K B perekonnanime ja taastada abielueelne nimi H.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K B esitas 12.04.2021 Viru Maakohtule hagi I B vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled registreerisid abielu Soomes Espoo linnas 20.03.2020. aastal. Abikaasadel lapsi ei ole. Poolte abielusuhted lõppesid 22.01.2021.

2-21-5754

Alates 23.01.2021 elab hageja ajutiselt Eestis. Hageja leiab, et abikaasade suhted on pöördumatult hävinud, pereelu on lõppenud ning peresuhteid ei ole võimalik taastada. Hagejaga kooselu jooksul tekitas kostja hagejale lisaks füüsilisele valule ka moraalseid traumasid ja alandas teda. Hageja ettepanekule abielu lahutada keeldus kostja lahutamast. Hageja palub lahutada abielu ja taastada abielueelne perekonnanimi H. Kohus kuulas 25.08.2021 telefoni teel ära kostja I B ja hageja K B. Ärakuulamisel jäi K B lahutusavalduse juurde, I B oli abielu lahutamisega nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja väitel on poolte abielusuhted lõppenud. Hageja on kindlameelsel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte abielu taastada ei ole võimalik. Hageja ei soovi mingil juhul kooselu kostjaga. Kostja nõustub hagiga ning abielu lahutamisega. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Asjaoludest tulenevalt ei pea kohus mõistlikuks pooltele leppimisaja andmist. Arvestades, et poolte abielu suhted on läbi ning hageja suhete taastamist ei soovi, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

3. Nimeseadus (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada pärast lahutust tema abielueelne perekonnanimi. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning taastab hageja abielueelse perekonnanime H.

4. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg

1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik