3-21-1120/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1120

Haldusasi

X kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 10.05.2021

käskkirja nr T-7-1/21/196 tühistamiseks osas, millega

kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Kadrioru Saksa

Gümnaasium

ning

Tallinna

Haridusameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, seaduslik esindaja C, volitatud esindaja

v.adv Indrek Lillo

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Svetlana

Kadel-Gleeson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2021.

a määruse haldusasjas nr 3-21-1120 resolutsiooni punkt 3.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks

välja menetluskulude katteks 1848 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa)

eurot. Jätta muus osas määruskaebus rahuldamata.

3. Mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulude katteks 490 (nelisada üheksakümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1

ja 3).

3-21-1120

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X seaduslik esindaja esitas 01.03.2021 Tallinna Haridusametile taotluse määrata oma lapse

X elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool.

2. Tallinna Haridusameti juhataja 10.05.2021 käskkirjaga nr T-7-1/21/196 määrati X

elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasium.

3. X esitas 25.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti juhataja

10.05.2021 käskkirja nr T-7-1/21/196 tühistamiseks osas, millega kaebaja elukohajärgseks

kooliks määrati Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Tallinna Haridusameti kohustamiseks

määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool või alternatiivselt kohustada

Tallinna Haridusametit vaatama kaebaja 01.03.2021 kooli määramise avaldus uuesti läbi.

4. Tallinna Halduskohus võttis 03.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

5. Tallinna linn teatas 29.06.2021 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Haridusameti juhataja

10.06.2021 käskkirjaga nr T-7-1/21/248 määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21.

Kool ning kaebaja seaduslik esindaja on õppekoha vastuvõtmist kinnitanud. Vastustaja palus

jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebuses taotletud eesmärk on täidetud.

6. X palus 30.06.2021 vastuses kohtunõudele jätkata haldusasja menetlust HKMS § 152 lg 2

alusel või alternatiivselt jätta HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulud vastustaja kanda ning

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3388 eurot. Menetluse jätkamine on

vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on seoses halduskohtumenetlusega teinud kulutusi

õigusabile ja tal on põhjendatud huvi, et tehtud kulutused talle hüvitataks. Praegusel juhul ei

ole teada, mis oli tegelik põhjus kaebuses nõutud haldusakti andmiseks. Käskkirjas, millega

määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, on haldusakti andmise põhjusena

märgitud, et koolikohast loobumise tõttu tekkis koolis vaba koht. See väide on paljasõnaline ja

tõendamata ega ole usutav. Vastustaja ei ole täitnud kohtu nõuet esitada nimekiri nende laste

andmetega, kelle elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool. Kaebajal on põhjendatud

kahtlus, et vastustaja kohaldas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-st 1 tulenevaid

kriteeriume valesti. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik tuvastada, kas kaebaja kaebus oleks

rahuldatud või mitte. Selleks on oluline võrrelda nende laste, kelle elukohajärgseks kooliks

määrati Tallinna 21. Kool, andmeid kaebaja andmetega. Andmete võrdlemiseks on vajalik

menetlust jätkata.

Juhul, kui kohus leiab, et menetluse jätkamine ei ole põhjendatud, tuleks kaebaja menetluskulud

HKMS § 108 lg 6 alusel jätta vastustaja kanda.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 06.07.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1120

menetluse, tagastas asjas tasutud riigilõivu 15 eurot ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud 1512 eurot.

Kaebuse esitamise eesmärgiks oli kohustada vastustajat määrama kaebaja elukohajärgseks

kooliks Tallinna 21. Kool. Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirjaga määrati

kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool. Uue haldusakti andmisega tunnistas

vastustaja varasema 10.05.2021 haldusakti kehtetuks (HKMS § 152 lg 1 p 4). Haldusakti

kehtetuks tunnistamisel ei ole menetluse lõpetamise seisukohast tähtsust, millisel faktilisel või

õiguslikul põhjusel vastustaja seda tegi. Seega ei oma tähendust kaebaja väide, et ei ole selge

vastustaja poolt kaebajale koolikoha andmise põhjus. Kaebaja saavutas eesmärgi, milleks ta

kohtusse pöördus. Tema õiguste võimalik rikkumine lõppes soodustava haldusakti andmisega.

Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks ja kohustamisnõude lahendamiseks.

3-21-1120

3(6)

Tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja

menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele HKMS § 108 lg 6 alusel. Seega ei saa see olla

aluseks menetluse jätkamisele. Kaebaja soov saada hinnang vastustaja käitumisele – kas

vastustaja tegevus oli õigusvastane ‒ ei ole piisav tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Kaebaja

ei ole selgitanud, kuidas tema õigused saavad tulevikus kahjustatud või et tuvastamiskaebus on

vajalik kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega kuulub menetlus lõpetamisele. Vastustaja

kannab menetluskulud, sest vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse

esitamisest (HKMS § 108 lg 6).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja taotletud menetluskulude suurust tuleb vähendada. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud

seisukohtade kohaselt ei ole materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena

hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas

kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude

hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega.

Seega ei ole hüvitatavad menetluskulud selle iseloomuga toimingute eest 25.05.2021,

28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021, 30.06.2021. Arusaamatu on 04.06.2021 määruskaebuse

koostamise aja arvestamine, kui määruskaebust ei esitatud. Arvestades asja mahukust ja

keerukust, on põhjendatud ajakulu õigusabile 9 tundi (8 h kaebus, 1 h vastus kohtunõudele

30.06.2021). Väljamõistetavaks õigusteenuse kuluks on 1512 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 22.07.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määrus

ja teha asjas uus määrus, millega jätkata haldusasja menetlust või alternatiivselt tühistada

määrus osas, millega kohus jättis vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulu

1876 eurot. Kaebaja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud vastustaja

kanda.

Menetluse lõpetamine oli ekslik. Menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kaebaja on teinud seoses halduskohtumenetlusega kulutusi õigusabile ja tal on huvi, et tehtud

kulutused talle hüvitataks. Kaebaja menetluskulude taotlus jäi rahuldamata 1876 euro ulatuses.

Et need menetluskulud kaebajale hüvitataks, peaks ta esitama vastustaja vastu kahjunõude.

Kahjunõude esitamiseks on vaja tuvastada, kas vastustaja tegevus haldusakti andmisel oli

õigusvastane või mitte. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et vastustaja on rikkunud PGS § 10

lg 1 kriteeriumit, mille kohaselt tuleb elukohajärgse kooli määramisel esmajärjekorras

arvestada elukoha läheduse kriteeriumit. Asja õigemaks lahendamiseks on oluline võrrelda

laste, kelle elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool, elukohaandmeid kaebaja

andmetega. Kaebaja taotles andmete väljanõudmist vastustajalt. Halduskohus nõudis need

03.06.2021 määrusega välja, kuid vastustaja ei ole kohtunõuet täitnud. Kuna kohtumenetlus ei

ole lõppenud ja halduskohtu 03.06.2021 määrust ei ole tühistatud, tuleb kohtunõue täita.

Kaebaja palub ringkonnakohtul andmed vastustajalt välja nõuda.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja kantud õigusabikulud on osaliselt

põhjendamatud. 25.05.2021, 28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021 ja 30.06.2021 toimingud on

kõik seotud kaebajale õigusteenuse osutamisega (advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1, § 44 lg

1 p 2). Ka 04.06.2021 toiming on põhjendatud – määruskaebust esialgse õiguskaitse määruse

peale küll ei esitatud, sest vastustaja andis uue käskkirja, kuid esindaja tegi määruskaebuse

koostamisel palju tööd, sh otsis ja töötas läbi asjakohast kohtupraktikat ning erialakirjandust.

Praegune vaidlus on õiguslikult väga keerukas ja praktikas on seoses PGS § 10 lg-ga 1 palju

vaidlusi. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel omab tähtsust ka see, et kaebaja on laps ja

3-21-1120

4(6)

vastustaja haldusorgan. Kaebaja on tunduvalt nõrgem pool. Seoses 30.06.2021 vastuse

koostamise ajakuluga märgib kaebaja veel, et kohtupraktika kohaselt kulub 1 lk

menetlusdokumendi koostamisele keskmiselt 50 minutit. 30.06.2021 vastus on 6 lk pikk. Seega

kulub selle koostamiseks keskmiselt 5 tundi. Kaebajal on 30.06.2021 menetlusdokumendi

koostamiseks kulunud 3 tundi ja 10 minutit, s.t vähem kui keskmiselt, mistõttu on kulu kogu

ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Kaebaja esitas 19.08.2021 menetluskulude nimekirja ning palub HKMS § 108 lg 1 alusel

vastustajalt välja mõista kaebaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 742 eurot.

Kaebaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni nõude kohase täitmiseni.

9. Tallinna linn palub 17.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Kuna kaebaja alustab õppeaasta algul põhihariduse omandamist soovitud koolis, on kaebuse

eesmärk täidetud. Elukohajärgse kooli määramise protsessi käigus 2021/2022. õppeaastaks

loobusid veebikeskkonnas enne 10.06.2021 mõned lapsevanemad õppekohast Tallinna 21.

Koolis, mistõttu oli vastustajal võimalik määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21.

Kool. See on märgitud ka Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirja nr T-7-1/21/248

preambulas: „Tallinna Haridusameti põhimääruse § 8 lg 2 p 2 ja Tallinna Linnavalitsuse 21.

detsembri 2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ alusel

ning lapsevanema sooviavaldusest lähtudes ja arvestades asjaolu, et soovitud koolis tekkis

loobumise arvelt vaba koht.“

Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajale menetluskulude hüvitamata jätmine

1876 euro ulatuses on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike

1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti menetluse lõpetamisel tuginenud

HKMS § 152 lg 1 p-le 4. Kaebaja on Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirja nr

T-7-1/21/248 andmisega saavutanud tühistamis- ja kohustamiskaebusega taotletava eesmärgi –

kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool ja kaebaja on koha vastuvõtmist

kinnitanud.

12. Kaebaja ei ole määruskaebuses rahul sellega, et halduskohus ei jätkanud menetlust

õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Riigikohus on 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 p-s 12

selgitanud, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib

ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on

kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud.

Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige

õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu

3-21-1120

5(6)

enam võimalik rahuldada. Eelnevat arvestades ei laiene nn jätkutuvastuskaebuse esitamisele

HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang. Tuvastamiskaebuse esitamine eeldab siiski,

et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1). See on võimalik näiteks olukorras,

kus kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui

tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks isikul muul moel tulevikus tõhusalt enda õigusi kaitsta.

13. Praegusel juhul ei ole tuvastamiskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kaebaja ei ole veenvalt näidanud, kuidas aitab tuvastamiskaebusele üleminek kaasa tema

õiguste kaitsele. Kohtult hinnangu saamine vastustaja käitumisele ei ole tuvastamiskaebusele

üleminekuks piisav ning kohtuotsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei

aitaks kaebajal oma õigusi paremini kaitsta. Selleks, et lubada jätkutuvastuskaebuse esitamist

kahju hüvitamise eesmärgil, peab hiljem taotletav kahju olema seotud sama alusega, mis

esialgne kaebus. Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebaja ei väida kahju tekkimist vaidlustatud

käskkirjast tulenevalt, vaid peab kahjuks haldusasjas hüvitamata jäänud õigusabikulusid.

Halduskohtumenetluses kantud menetluskulude jaotamine ja väljamõistmine on ammendavalt

reguleeritud halduskohtumenetluse seadustikus (Riigikohtu 16.12.2010 otsus nr 3-3-1-83-10, p

19). HKMS § 109 lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline esitada teise menetlusosalise vastu,

kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise

nõudena või muul sellesarnasel viisil. Menetluse lõpetamisele hinnangu andmisel ei oma

tähendust kaebaja väide, et 10.06.2021 käskkirja nr T-7-1/21/249 andmise põhjendus on

paljasõnaline ja tegelik põhjus käskkirja andmiseks ei ole teada. Seega ei ole menetluse

jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel põhjendatud. Eelneva tõttu puudub ka alus määruskaebuse

p-s 2 toodud taotluse (kohustada Tallinna Haridusametit täitma Tallinna Halduskohtu

03.06.2021 määruse resolutsiooni p-i 7) lahendamiseks.

14. Kaebaja palub alternatiivselt halduskohtu 06.07.2021 määrus tühistada osas, millega kohus

jättis vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1876 eurot. Kuna kaebaja

vaidlustab menetluskulusid üksnes menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas, ei kontrolli

ringkonnakohus seda, kas halduskohus jaotas menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel

õiguspäraselt. Vastustaja ei ole menetluskulude jaotust määruskaebe korras vaidlustanud ning

on vastuses määruskaebusele nõustunud halduskohtu seisukohaga, et menetluskulude

hüvitamine 1512 euro ulatuses on põhjendatud.

15. Halduskohus leidis asja mahtu ja keerukust arvestades, et põhjendatud ajakulu õigusabile

on kokku 9 tundi (8 tundi kaebuse ja 1 tund 30.06.2021 kohtunõudele vastuse koostamine) ning

väljamõistatavaks õigusteenuse kuluks on 1512 eurot. Kaebaja arvates olid vajalikud ja

põhjendatud ka 25.05.2021, 28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021, 04.06.2021 ja 30.06.2021

tehtud toimingud ning palub täiendavalt välja mõista menetluskulu 1876 eurot.

16. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kõrgema astme kohtul on alust korrigeerida väljamõistetud esindajakulude

ulatust üksnes juhul, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (nt

Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud

sisuliselt. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus eelkõige

arvestama läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste

keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35;

15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Kohtul ei tule väljamõistetavate esindajakulude

suuruse määratlemisel üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis esindajal kuluda ühe või

teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta arvesse hoopis

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja

3-21-1120

6(6)

kaalul olevaid huvisid (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Seega on vajalike

ja põhjendatud menetluskulude suurus eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude

suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-

1570, p 17). Asja keerukuse hindamisel on kohtul ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu

24.11.2005 otsus nr 3-3-1-55-05, p 9).

17. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on osaliselt eksinud toimingute vajalikkuse

hindamisel. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vajalikud on ka 25.05.2021,

28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021 ja 30.06.2021 toimingud. Määruskaebuse esitaja on õigesti

välja toonud, et õigusteenuse osutamine eeldab menetluse käiguga kursis olemist ja seega ka

kohtumääruste jm kohtudokumentidega ning vastustaja seisukohtadega tutvumist (AdvS § 40

lg 1). Samuti hõlmab see esindaja ja kliendi vahelist suhtlust (AdvS § 44 lg 1 p 2). Nimetatud

toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga

selles, et hüvitatav ei ole 04.06.2021 toiming, kuna määruskaebust halduskohtu 03.06.2021

määrusele ei esitatud. Kokkuvõtlikult saab ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude taotlust

esindajakulude osas pidada põhjendatuks halduskohtu poolt välja mõistetud 1512 eurole lisaks

336 euro ulatuses. Seega kokku tuleb esindajakuluna kaebaja kasuks välja mõista 1848 eurot

(sh käibemaks).

18. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab halduskohtu 06.07.2021 määruse resolutsiooni p-i 3 ja teeb selles osas uue määruse,

millega mõistab Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1848 eurot, mis tuleb

kanda tema seadusliku esindaja C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

19. Kaebaja taotleb määruskaebuse menetluses kantud õigusabikulude 742 eurot (sh

käibemaks) väljamõistmist. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 30.07.2021 arve nr 961-2021 ja

menetluskulude nimekiri kajastab õigustoimingute kirjeldusi kokku 4 tunni ja 25 minuti

ulatuses tunnitasu maksumusega 168 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kandmine ja nende

seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus leiab,

et tehtud toimingud on vajalikud, kuid määruskaebuse menetluses vaidluse all olevate

küsimuste (vaidlus menetluse lõpetamise ja menetluskulude põhjendatuse üle) keerukust ja

mahtu arvestades on määruskaebuse koostamisele kulunud aeg (kokku 3 tundi ja 30 minutit)

üle paisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud määruskaebuse koostamisele kuluda

rohkem kui 2 tundi. Eelneva põhjal mõistab ringkonnakohus HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja

poolt määruskaebuse menetluses kantud esindajakulude katteks vastustajalt välja 490 eurot (sh

käibemaks) ja kanda tuleb see kaebaja seadusliku esindaja C arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXX. Muus osas jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud HKMS §

109 lg 6 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg

1 alusel tema enda kanda.

20. Rahuldamata jääb määruskaebuse esitaja taotlus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni.

Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (vt Riigikohtu 25.11.2019 otsus nr 3-17-

1930, p 17.3; 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 37; 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26).

(allkirjastatud digitaalselt)