1-20-1599/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

15. september 2021

Kriminaalasja number

1-20-1599 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Rain Merelaid süüdistuses KarS § 210 lg 2 ja § 212 lg 1

järgi ning Ellen Merelaid süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi

lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. märtsi 2021 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Rain Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt

ja süüdistatav Ellen Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Kalju

Kutsar

Prokurör

ringkonnaprokurör Olga Dorogan

Süüdistatavad

Rain Merelaid, isikukood: 37101115219, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

Ellen Merelaid, isikukood: 48004210244, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

vandeadvokaadid Anu Vilt ja Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 15. märtsi 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jäävad süüdistatavate Rain

Merelaiu ja Ellen Merelaiu enda kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel seaduses sätestatud ulatuses. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda

isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja

tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada

kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistuste kokkuvõte

1. Rein Merelaidu süüdistatakse KarS § 212 lg 1 järgi selles, et tema, tegutsedes Mercanter

Invest OÜ (registrikood 11183498) asukohaga Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa,

juhatuse liikme Ellen Merelaiu teadmisel läbi tema poolt volitatud isikuna, kes tegutses

juriidilise isiku huvides, esitas 27.06.2017 Mercanter Invest OÜ nimelt kindlustusfirmale Salva

Kindlustuse AS-le valeandmeid kindlustusjuhtumi nr KK13-00580 asjaolude kohta eesmärgiga

saada kindlustushüvitist lisaks väljamakstule ka taastamismaksumusest maha arvatud kulumi

osas.

Kindlustusjuhtumiga nr KK13-00580 seonduvalt edastas R. Merelaid 27.06.2017 Mercanter

Invest OÜ nimelt elektronposti aadressilt mercanter@hot.ee Salva Kindlustuse AS-le

elektronposti aadressile karen.soosalu@salva.ee näilikud/fiktiivsed OÜ Atsti arve nr 1191

kuupäevast 25.03.2016 summas 27 007,56 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava

dokumendina Swedbank AS 28.03.2016 maksekorralduse nr Ra722 ning OÜ Atsti arve nr 1460

kuupäevast 05.09.2016 summas 143 532,12 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava

dokumendina Swedbank AS 06.09.2016 maksekorralduse nr Ra741.

Eelpool nimetatud arvetel näidatud tööde teostamise kohta esitas R. Merelaid 27.06.2017 teise

e-kirjaga elektronposti aadressilt mercanter@hot.ee Salva Kindlustuse AS-le elektronposti

aadressile karen.soosalu@salva.ee näilikud/fiktiivsed OÜ Atsti ehitustööde päevikud

kuupäevadest 14.03.2016; 15.03.2016; 15.08.2016; 16.08.2016 ning kaetud tööde aktid nr 1

kuupäevast 15.03.2016 ja nr 2 kuupäevast 16.08.2016.

Nimetatud OÜ Atsti arvete, arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega, ehitustööde

päevikute ja kaetud tööde aktidega soovis Mercanter Invest OÜ tõendada Salva Kindlustuse

AS-le, et ta on sellises ulatuses reaalselt teostanud uue hoonekompleksi ehitustöid, et saada

kindlustushüvitist ka kulumi osas. Tegelikkuses ei ole OÜ Atsti eelpool nimetatud arveid

Mercanter Invest OÜ-le esitanud ning arvetel näidatud töid teostanud. OÜ Atsti arved ja

maksekorraldused olid esitatud eesmärgiga luua Salva Kindlustuse AS-le ebaõige ettekujutus

tegelikust olukorrast põlenud hoonekompleksi taastamisel.

R. Merelaid tegutses kavatsetult eesmärgiga saada Salva Kindlustuse AS-lt väljamakse ning

esitas kindlustusandjale teadvalt valeandmeid sisaldavaid fiktiivseid dokumente, olles teadlik,

et tegelikkuses hoone taastamistöid nimetatud mahus teostatud ei olnud. R. Merelaid tegutses

OÜ Mercanter Invest huvides, kuna kindlustushüvitis oleks soodustanud ettevõtte

majandustegevust.

2. Kuna maakohus lõpetas R. Merelaiu suhtes KarS § 210 lg 2 järgi toetustaotluse

nr 142010590453 osas menetluse aegumise tõttu ning menetluse lõpetamist ei vaidlustatud, siis

edasiselt toetustaotlust nr 142010590453 puudutavat ei käsitleta.

Lisaks kuna maakohtu otsuses on süüdistuse terviktekst avaldatud ning süüdistuse tekst

R. Merelaiu kui ka Ellen Merelaiu osa süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi on väga mahukas,

tuuakse siinkohal ära üksnes kokkuvõtlik osa.

3. R. Merelaidu süüdistatakse KarS § 210 lg 2 järgi selles, et tema olles Mercanter Invest OÜ

juhatuse liige pettis Mercanter Invest OÜ nimelt PRIA-lt välja toetustaotluse nr 141012593707,

esitades valeandmeid nii toetustaotluse taotlemisel kui ka omafinantseeringu tõendamiseks.

Esitatud valeandmete alusel tegi PRIA otsuse toetustaotlus rahuldamiseks summas 87 880 eurot

kui ka maksis välja toetust summas kokku 87 340 eurot.

R. Merelaiule etteheidetava soodustuskelmuse toimepanemine seisnes selles, et tema koostas

ja esitas kavatsetult PRIA-le põllumajandustehnika ostmise eest ebaõigeid andmeid sisaldavad

hinnapakkumised, kuludeklaratsioonid ning nende lisadena võltsitud dokumendid, eesmärgiga

saada PRIA-lt investeeringutoetust suuremas määras kui olid tegelikud kulud. Tegelikkuses ei

olnud investeeringuobjektide maksumused näidatud summade ulatuses, vaid kuna R. Merelaid

ei soovinud investeeringuobjektidesse reaalselt kaasata omavahendeid, siis näitas ta PRIA-le

objektide maksumusi kõrgemana ning jättis sellega täitmata põllumajandusministri 08.09.2010

määruse nr 89 mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetuse saamise

nõudeid, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra § 16 lg 1 ja § 17 lg 1

sätestatud nõuded omafinantseeringu tasumise kohta.

Võltsitud dokumentide esitamisega lõi R. Merelaid PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse

omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumentides näidatud summade ulatuses. Kui PRIA

ametnikud oleksid eelkirjeldatud viisil Mercanter Invest OÜ nimel valeandmete esitamisest ja

Mercanter Invest OÜ poolt määruse § 16 lg 1 § 17 lg 1 nõuete täitmata jätmisest menetluse

jooksul teada saanud, jätnuks PRIA, tuginedes määruse § 18 lõikele 2 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 2 p 4 ning § 62 lg 5

teisele lausele OÜ Mercanter Invest toetuse välja maksmata.

4. R. Merelaidu ja E. Merelaidu süüdistatakse KarS § 210 lg 2 järgi veel selles, et R. Merelaid

juhatuse liikmena ajavahemikul 01.12.2005 kuni 18.12.2015 ning alates 01.01.2016 äriühingu

volitatud esindajana ja koos äriühingu juhatuse liikme E. Merelaiuga petsid Mercanter Invest

OÜ nimelt PRIA-lt esitatud avalduste alusel välja toetustaotlused nr 641015590492 ja

41001501145, mille alusel taotleti toetust kokku summas 362 136,99 eurot. Selleks esitasid

vastavalt süüdistuse algtekstis toodule R. Merelaid ja E. Merelaid valeandmeid toetuste

taotlemisel kui ka omafinantseeringu tõendamiseks. Toetustaotluse nr 641015590492 alusel

tehti väljamakseid summas 42 295,88 eurot ning toetustaotluse nr 41001501145 alusel

14101,50 eurot.

Toetuse nr 41001501145 teine osamakse jäi välja maksmata R. Merelaiu ja E. Merelaiu tahtest

mitteolenevatel põhjustel, s.o, PRIA poolse toetuse taotluse kontrolli ja kriminaalmenetlusega.

Vastavalt Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 04.12.2014,

3) § 81 lg-le 3 tegi PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist,

kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui

toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

R. Merelaiule ja E. Merelaiule etteheidetava soodustuskelmuse toime panemine seisnes selles,

et nad ei soovinud investeeringuobjekti soetamisse reaalselt kaasata omavahendeid ning nad

koostasid ja esitasid kavatsetult PRIA-le teostatud investeeringute osas ebaõigeid andmeid

sisaldavaid kuludeklaratsioone ning nende lisadena näilike/fiktiivseid dokumente eesmärgiga

saada PRIA-lt investeeringutoetust suuremas määras. Fiktiivsete arvete ja maksekorralduste

esitamisega lõid R. Merelaid ja E. Merelaid PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse

omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumendis näidatud summa ulatuses. Tegelikkuses

ei olnud investeeringuobjektide maksumused eelpool näidatud summade ulatuses.

Sellega esitas E. Merelaid Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmena kooskõlastatult OÜ

esindajana R. Merelaidiga PRIA-le teadlikult valeandmeid taotleja OÜ Mercanter Invest poolt

omafinantseeringu teostamise osas, mida teades oleks PRIA teinud taotluste rahuldamata

jätmise otsuse.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu kokkuvõte

5. Viru Maakohtu 15.03.2021 otsusega lõpetati menetlus R. Merelaiu süüdistuses KarS § 210

lg 2 järgi teotustaotluse nr 142010590453 osas seoses süüteo aegumisega.

5.1. Sama kohtuotsusega karistati R. Merelaidu teistes toetustaotluse episoodides KarS § 210

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 212 lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, millest KarS § 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti R. Merelaiu liitkaristuseks 3

aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti

R. Merelaiule karistuseks 2 aastat vangistust, mis KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti täitmisele

pööramata tingimusel, et R. Merelaid ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu. Katseaja alguseks 15.03.2021.

KarS § 491 lg 1 alusel kohaldati R. Merelaiule lisakaristusena ettevõtluskeeldu 2 aastaks.

5.2. Sama kohtuotsusega karistati E. Merelaidu KarS § 210 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti E. Merelaiule

karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et E. Merelaid ei

pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja alguseks 15.03.2021.

KarS § 491 lg 1 alusel kohaldati E. Merelaiule lisakaristusena ettevõtluskeeldu 1 aastaks.

5.3. Kohtuotsusega rahuldati osaliselt kannatanu PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus ning

mõisteti välja PRIA kasuks R. Merelaiult 87 340 eurot; R. Merelaiult ja E. Merelaiult

solidaarselt 42 295,88 eurot ning R. Merelaiult ja E. Merelaiult solidaarselt 14 101,50 eurot.

PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus toetustaotluse nr 142010590453 osas summas 46 671,26

eurot jäeti läbi vaatamata.

Soodustuskelmuse episoodid

6. Toetustaotlus nr 141012593707.

6.1. On tõendatud, et R. Merelaid 10.12.2012 esitas Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le

toetusetaotluse toetuse saamiseks summas 87 880 eurot, ülejäänud summa, s.o 96 630,00 eurot

lubas katta omafinantseeringuga. Avaldus registreeriti PRIA-s 10.12.2012 viitenumbriga

141012593707. R. Merelaid soovis toetust saada eesmärgiga parandada söötade varumise ja

kasvatamise kvaliteeti ning suurendada saagikust.

6.2. PRIA 11.04.2013 otsusega nr 13-6/684 määrati Mercanter Invest OÜ-le toetus summas 87

880 eurot. Määratud toetuse väljamaksmise eelduseks oli toetuse saaja poolne investeeringute

eelnev tegemine investeeringuobjektile ning tasumise aluseks olevate ja tasumist tõendavate

dokumentide esitamine kogu toetuse kättesaamiseks summas 87 880 eurot.

6.3. Eesmärgiga tekitada OÜ-le Mercanter Invest näiliselt õiguspärane võimalus saada PRIA-

lt pettuse teel maksimumtoetust, esitas R. Merelaid võltshinnapakkumisi erinevate osamaksete

saamiseks.

Maakohus tuvastas, et kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest (tunnistajate ütlused või

hinnapakkumiste võrdlus, konto väljavõtted) nähtub, et hinnapakkumised ei ole loodud Ferrel

AS, AS Dotnuvas Projektai, AS Taure, Technoland OÜ või Agrosilva AS äriühingute poolt,

vaid on koostatud eesmärgiga näidata ehitustehnika maksumust võimalikult kõrgena. Selliseid

hinnapakkumisi ei ole üldse tehtud või on kasutatud varasemaid hinnapakkumisi või on

ebakõlasid objektide summades.

Tõendatud on 10.06.2013, 01.07.2013 ja 23.01.2015 esitatud ebaõigete andmetega

kuludeklaratsioonide esitamine, näitamaks, et Mercanter Invest OÜ on omafinantseeringu osa

ära maksnud.

7. Toetustaotlus nr 641015590492.

7.1. On tõendamist leidnud, et 12.03.2015 esitas R. Merelaid Mercanter Invest OÜ esindajana

PRIA-le toetusetaotluse kogumaksumusega 662 321,10 eurot ilma käibemaksuta, millega

soovis saada toetust summas 264 928,44 eurot ning ülejäänud summa, s.o 397 392,56 eurot

lubas katta omafinantseeringuga. Toetust sooviti saada lihaveise farmi ehitamiseks ja

põllumajandustehnika soetamiseks.

7.2. Selleks, et saada PRIA-st pettuse teel võimalikult suurt toetust ja näidata farmi

ehitusmaksumust

võimalikult

kõrgena,

esitas

12.03.2015

R. Merelaid

koos

investeeringutoetuse avaldusega Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le ka nõutavad

hinnapakkumised.

R. Merelaiu poolt 12.03.2015 digitaalselt allkirjastatud ja Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le

esitatud hinnapakkumuste võrdlustabeli kohaselt osutus parimaks hinnapakkujaks Atsti OÜ

nimelt koostatud hinnapakkumine. 19.07.2015 edastas R. Merelaid PRIA-le Atsti OÜ, Remarg

Group OÜ ja OÜ Tender Ehitus parandatud ehituse eelarved, millised on R. Merelaiu poolt

samuti digitaalselt allkirjastatud 19.07.2015. Koos hinnapakkumustega esitas R. Merelaid

Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le tema poolt 12.03.2015 digitaalselt allkirjastatud

ehitustegevuse eelarve veiselauda püstitamise kohta.

7.3. 28.10.2015 tegi PRIA otsuse nr 13-6/1219 rahuldada Mercanter Invest OÜ taotlus ja

määrati toetus summas 264 928,44 eurot. Määratud toetuse väljamaksmise eelduseks oli saaja

poolne investeeringute eelnev tegemine investeeringuobjektile ning tasumise aluseks olevate ja

tasumist tõendavate dokumentide esitamine kogu toetuse kättesaamiseks summas 264 928,44

eurot.

7.4. Selleks, et saada kätte toetuse esimest osamakset ja näitamaks PRIA-le Mercanter Invest

OÜ poolse investeeringu tegemist, allkirjastas ja esitas E. Merelaid 12.05.2016. digitaalselt

Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le kavandatud investeeringute osalise teostamise kohta sisult

ebaõigete andmetega esimese maksetaotluse summas 24 806,30 eurot ning selle lisadena

võltsitud dokumendid.

Võltsitud dokumente esitati OÜ Atsti kohta. Seejuures tunnistajatena üle kuulatud arvel

märgitud arve väljastaja R.S. ja OÜ Atsti juhatuse liige T.T. on andnud ütlusi, et sellist arvet

pole OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le esitanud ja sellist ülekannet Mercanter Invest OÜ-lt pole

OÜ Atsti pangaarvele toimunud. R.S. kinnitas, et 13.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akt

pole tema poolt koostatud. Lisaks nähtub 12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist, et

kriminaalmenetluse käigus välja nõutud Mercanter Invest OÜ Swedbank konto

EE822200221029813659 väljavõte Maksekorralduse nr RA722 alusel toimunud arve tasumist

ei kajasta.

Võltsitud dokumente on esitatud ka teisaldatavate metallaedade kohta E. Merelaiu poolt SE

Tehnikakeskus OÜ väidetavate arvete kohta ning arvete tasumise kohta. Võrreldes Mercanter

Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud ja SE Tehnikakeskus OÜ poolt kriminaalasja juurde lisatud

arvet nr 1510772 on tuvastatud, et arved kannavad küll sama numbrit ja kuupäeva, kuid arve

sisu ja maksumus on erinevad.

7.5. E. Merelaid esitas teise osamakse saamiseks 29.09.2016 kavandatud investeeringute osalise

teostamise kohta sisult ebaõigete andmetega teise maksetaotluse summas 149 610,10 eurot ning

selle lisadena võltsitud dokumendid ruloonpressi ostmise Tatoli AS-ist ja OÜ Atsti poolt

ehitustööde tegemise kohta.

Tatoli AS on müünud Mercanter Invest OÜ-le ruloonpressi NH, arve nr 104568, kuupäevast

01.09.2016, hind koos käibemaksuga 28 800 eurot. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud

Tatoli AS arvel 104568 kuupäevast 01.09.2016 on ruloonpressi hind koos käibemaksuga 36

000 eurot. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le edastatud dokumentidele lisatud maksekorraldus

Ra739 kuupäevast 01.09.2016 summas 36 000 eurot ei lange kokku Mercanter Invest OÜ

pangakontol toimunud liikumistega. Mercanter Invest OÜ pangakontol toimunud liikumistega

langeb kokku Tatoli AS poolt kriminaalasja juurde edastatud SEB Panga maksekorraldus

kuupäevast 01.09.2016, mille järgi kandis Mercanter Invest OÜ Tatoli AS-i pangakontole 28

800 eurot. Makseselgitus „arve nr 104568“. Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud

ruloonpressi NH üleandmise ja vastuvõtmise akt ning Tatoli AS poolt kriminaalasja juurde

edastatud kättesaamiskinnitus erinevad teineteisest kõigil võimalikel viisidel, st need ei ole

samad dokumendid, kuigi kajastavad üht ja sama tegevust, st ruloonpressi üleandmist Tatoli

AS-i poolt Mercanter Invest OÜ-le.

Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le edastatud Atsti OÜ dokumente millegagi võrrelda ei ole.

Kriminaalmenetluse käigus tunnistajatena üle kuulatud arvel märgitud arve väljastaja R.S. ja

OÜ Atsti juhatuse liige T.T. on andnud ütlusi, et sellist arvet pole OÜ Atsti Mercanter Invest

OÜ-le esitanud ja sellist ülekannet Mercanter Invest OÜ-lt pole OÜ Atsti pangaarvele

toimunud, OÜ Atsti pole Mercanter Invest OÜ-le mingeid teenuseid osutanud. Samuti ei kajasta

Mercanter Invest OÜ pangakontodel toimunud liikumised Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le

esitatud maksekorraldusel Ra741 kuupäeval 09.09.2016 näidatud Atsti OÜ-le arve 1460 alusel

toimunud makset summas 14 3532,12 eurot.

8. Toetustaotlus nr 41001501145.

8.1. On tõendamist leidnud, et 22.12.2015 esitas E. Merelaid Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-

le toetusetaotluse kogumaksumusega 439 641,50 eurot ilma käibemaksuta, millega soovis

saada toetust summas 191 088,68 eurot ning ülejäänud summa, s.o 248 552,82 eurot lubas katta

omafinantseeringuga. Toetust sooviti saada põllumajandustehnika soetamiseks.

28.04.2016 PRIA otsusega nr 13- 29.1/16/538 vähendati Mercanter Invest OÜ poolt taotletud

toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra summas 93 880,13 eurot ning rahuldati toetuse

summa kokku 97 208,55 eurot. Määratud toetuse väljamaksmise eelduseks oli jätkuvalt toetuse

saaja poolne investeeringute eelnev tegemine investeeringuobjektile ning tasumise aluseks

olevate ja tasumist tõendavate dokumentide esitamine kogu toetuse kättesaamiseks summas 97

208,55 eurot

8.2. Selleks, et saada kätte toetuse esimest osamakset ja näitamaks PRIA-le Mercanter Invest

OÜ poolse investeeringu tegemist, esitas R. Merelaid 03.10.2016 Mercanter Invest OÜ nimel

PRIA-le maksetaotlus/kulutuste aruande 13-29.1/16/1156 toetuse summas 14 101,50 eurot ning

selle lisadena võltsitud dokumendid maastikusõiduki John Deere Gator HPX, 32 teisaldatava

metallaia ja veiste hooldusboksi ostmise kohta. R. Merelaiu esitatud arve Baltic Agro

Machinery OÜ poolt erinevad nii sisu kui vormi poolest Baltic Agro Machinery OÜ poolt

kriminaalasja juurde edastatud arvetest. Arvete kuupäevad ning arvete arv on erinev,

käibemaksu arvestus on erinev ning ka tasumisele kuuluv summa. Lisaks on Baltic Agro

Machinery OÜ laekunud tasu kajastuv Mercanter Invest OÜ SEB panga kontol, kuid PRIA-le

on esitatud kinnituseks Swedbank maksekorralduse, milline makse arveldusarvel ei kajastu.

8.3. 32 teisaldatava metallaia ostmise kohta esitas R. Merelaid SE Tehnikakeskus OÜ

07.09.2016 arve nr 1611096 summas 3680,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja SE

Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 16-09-07.

Veiste hooldusboks Prattley ostmise kohta esitas R. Merelaid SE Tehnikakeskus OÜ

13.09.2016 arve nr 1611369 summas 12 490,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja

SE Tehnikakeskus OÜ 13.09.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 16-09-13.

12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt kriminaalasja

juurde edastatud arve nr 1611096 kuupäevast 07.09.2016 erineb Mercanter Invest OÜ poolt

PRIA-le esitatud sama numbrit ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest arve alusel

soetatava kauba, teenuse ja maksumuse osas. Võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le

esitatud arveid ja SE Tehnikakeskus OÜ arveid nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt

kriminaalasja juurde edastatud arve nr 161369 kuupäevast 13.09.2016 erineb Mercanter Invest

OÜ poolt PRIA-le esitatud sama numbri ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest

arve alusel soetatava kauba, teenuse ja maksumuse ning jaluses märgitud ettevõtte andmete

osas.

Mercanter Invest OÜ on esitanud PRIA-le nimetatud arvete alusel ostetud esemete kohta

üleandmise-vastuvõtmise aktid. SE Tehnikakeskus teatab oma 23.11.2017 vastuskirjas

menetlejale: „Üleandmise-vastuvõtmise akte me tavaostjatele ei vormista. Kuna arved on

üleandmise hetkel alati tasutud, siis ei pea me akteerimist vajalikuks. St. küsitud numbritega

aktid ei ole meie koostatud. Sellele viitab ka aktide numbriformaat, mis ei ole meie majast

pärit.“

8.4. Teise osamakse kättesaamiseks ning näitamaks PRIA-le Mercanter Invest OÜ poolse

investeeringu tegemist, esitas Mercanter Invest OÜ, keda esindas R. Merelaid 05.08.2017

PRIA-le maksetaotlus/kulutuste aruande 13-29.1/17/1579 summas 16 244,55 eurot ning selle

lisadena võltsitud dokumendid loomaveohaagise, pallihaaratsi ja heinapallihaagise Humus

12BC ostmise kohta Sike Agri OÜ-lt. PRIA-le esitatud arve ning Sike Agri OÜ poolt esitatud

arve kannavad erinevat kuupäeva, loomaveosehaagise hind on erinev ning Sike Agri OÜ arve

sisaldab ettemaksu tegemist. Arvete allosas välja toodud käibemaksuarvutus ja selle tulemusel

kujunenud hind on esitatud arvetel erinev. Arve alusel makset Mercanter Invest OÜ Swedbank

kontol toimunud ei ole, küll aga on toimunud maksed selliselt, nagu seda on näha Sike Agri OÜ

poolt kriminaalasja juurde edastatud pangakonto väljavõttest.

Pallihaarats Quicke Unigrip 160 ostmise kohta esitas R. Merelaid PRIA-le Dotnuva Baltic AS

11.01.2017 arve nr 018055 summas 1199,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja AS

Dotnuvos Projektai 12.01.2017 üleandmise-vastuvõtmise akti.

12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-

le esitatud Dotnuva Baltic AS arvet nr 018055 ja Dotnuva Baltic AS poolt kriminaalasja juurde

edastatud sama numbrit kandvat arvet, nähtub, et tegemist on sama informatsiooni kandvate

arvetega. Samas Mercanter Invest OÜ poolt PRIA-le esitatud Swedbank AS-i maksekorraldus

nr RA797 kuupäevast 12.01.2017 summas 1438,80 Mercanter Invest OÜ Swedbank kontol ei

kajastu. Samuti kinnitab Dotnuva Baltic AS oma kirjas, et vaadeldava arve alusel neile seisuga

20.12.2017 raha laekunud ei ole.

Heinapallihaagise Humus 12BC ostmise kohta esitas R. Merelaid PRIA-le OÜ PMT

24.07.2017 arve nr M170632 summas 23 000,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja

OÜ PMT 24.07.2017 toote valduse üleandmise-vastuvõtmise akti.

12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et võrreldes Mercanter Invest OÜ ja PMT OÜ

sama tehingut kajastavaid dokumente nähtub, et PMT OÜ arve kajastab heinapallihaagise

HUMUS maksumust 16 000 eurot ja varasemalt tehtud ettemaksu 3000 eurot. Mercanter Invest

OÜ poolt PRIA-le esitatud arve M170632 kannab kuupäeva 24.07.2017 kuid arve sisu ei kajasta

tehtud ettemaksu ning heinapallihaagis Humus 12BC hind koos käibemaksuga on näidatud

suuremana kui seda on kajastanud oma arvel PMT OÜ (27 600 eurot).

Neljanda taotluse toetuse teine osamakse jäi välja maksmata R. Merelaiu ja E. Merelaiu tahtest

mitteolenevatel põhjustel, s.o PRIA poolse toetuse taotluse kontrolli ja kriminaalmenetlusega.

9. Maakohus asus seisukohale, et soodustuskelmuse kuriteokoosseisu objektiivse

süüteokoosseisu olemasolu R. Merelaiu ja E. Merelaiu tegevuses on tõendatud eelkõige

dokumentaalsete

tõenditega

–

toetustaotlused,

kuludeklaratsioonid,

maksetaotlused,

pangakontode väljavõtted. Neist dokumentidest nähtub, et kõigi kolme PRIA-le esitatud

toetustaotlusega seonduvalt esitati Mercanter Invest OÜ poolt toetuskõlblikkuse tagamiseks

võltsitud dokumente - hinnapakkumised, arved, maksekorraldused jm. Nende dokumentide

võltsitust tõendab eelkõige asjaolu, et esitatud maksekorraldustele vastavaid rahaülekandeid ei

ole toimunud. Lisaks on koostööpartnerid ja väidetavad koostööpartnerid päringuvastustes

kinnitanud, et nad pole koostanud ega Mercanter Invest OÜ-le esitanud arveid ja muid

dokumente, mis Mercanter Invest OÜ PRIA-le toetustaotluste saamiseks esitas. Sama

kinnitavad ka tunnistajatena üle kuulatud koostööpartnerite esindajad.

9.1. Süüdistatavad ei ole oma tegevuse kohta ütlusi andnud. Nende kaitsjate väidetest nähtub,

et ei vaidlustata süüdistuses nimetatud dokumentide esitamist PRIA-le, samas kinnitatakse, et

mingit võltsimist ei ole olnud ja kõik esitatud dokumendid on ehtsad. Eelnevale vaatamata ei

ole kaitsjad seadnud kahtluse alla ega vaidlustanud prokuröri poolt esitatud kirjalikke tõendeid.

Veel enam, maakohtu hinnangul pole kaitsjad tõendikogumile üldse tähelepanu pööranud.

9.2. Maakohtu hinnangul kaitsjate väited selle kohta, et pole tõendamist leidnud, kes dokumente

võltsis ning et võltsida võisid ka Mercanter Invest OÜ koostööpartnerid, kellel võis selleks olla

oma motiiv, on sisutud.

Kriminaalasja tehioludest nähtub, et ainsad isikud, kellel oli motiiv ja huvi nimetatud

dokumentide võltsimiseks olid E. Merelaid ja R. Merelaid, kuna nende eesmärgiks oli saada

oma pereettevõttele maksimaalses ulatuses toetust PRIA-lt ning seejuures finantseerida ka

omaosaluse makseid PRIA-lt saadud vahenditega. Samas on oluline märkida, et R. Merelaidu

ja E. Merelaidu ei süüdistata dokumentide võltsimises, vaid võltsitud dokumentide esitamises

PRIA-le, eesmärgiga saada toetust ilma nõutavas mahus omafinantseeringuid tegemata. Seega

on süüdistatavad omaks võtnud dokumentide esitamise PRIA-le ja prokurör on esitanud tõendid

selle kohta, et need esitatud dokumendid olid võltsitud.

9.3. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased ka kaitsjate väited, et süüdistatavate vastutuse

välistab asjaolu, et Mercanter Invest OÜ kasutas PRIA-lt saadud toetusi sihtotstarbeliselt.

On tõendatud, et taotlustes märgitud tehnika on soetatud ja ka ehitustööd on osaliselt teostatud.

R. Merelaidu ja E. Merelaidu aga ei süüdistatagi soodustuse mitte-eesmärgipärases

kasutamises, neile on esitatud süüdistus pettuse teel soodustuse saamises. Riigikohus on

lahendis asjas nr 3-1-1-54-15 avaldanud seisukohta, mille kohaselt pettuse teel soodustuse

saamine on KarS § 210 lg 2 või 3 järgi karistatav sõltumata sellest, kas soodustust kasutatakse

eesmärgipäraselt.

9.4. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et E. Merelaid, pannes küll toime süüdistuses

märgitud teod, polnud teadlik pettusest. E. Merelaid oli äriühingu Mercanter Invest OÜ ainus

juhatuse liige alates 18.12.2015 kuni äriühingu äriregistrist kustutamiseni 20.06.2019.

Äriühingu ainuosanikuna oli tema see, kes kutsus tagasi juhatuse liikme R. Merelaiu ja määras

ennast juhatuse liikmeks, hiljem andis ta R. Merelaiule volituse Mercanter Invest OÜ

esindamiseks.

Just tema oli see, kes toetustaotluse nr 641015590492 raames 12.05.2016 allkirjastas ja esitas

PRIA-le sisult ebaõigete andmetega esimese maksetaotluse koos võltsitud dokumentidega.

Samuti 29.09.2016 teise ebaõigete andmetega maksetaotluse koos võltsitud dokumentidega.

Nimetatud toetustaotlusega seoses allkirjastas ta teisigi äriühingu dokumente. E. Merelaid oli

ka see, kes allkirjastas ja esitas PRIA-le toetustaotluse nr 41001501145.

Koos 29.09.2016 esitatud maksetaotlusega esitas E. Merelaid PRIA-le muuhulgas ka OÜ Atsti

võltsitud arve nr 1460 mitmesuguste ehitustööde tegemise kohta farmiehitusel 119 610,10 euro

eest ja võltsitud maksekorralduse selle summa tasumise kohta OÜ-le Atsti. Eeltoodud tõendite

analüüsist nähtub, et OÜ Atsti mingeid ehitustöid tegelikult ei teinud, pangakonto väljavõte

tööde eest tasumist ei kajasta. Asjaolu, et keegi farmiehitusel siiski mõningaid töid tegi, aga

seda mitte mahus, mis on kirjeldatud E. Merelaiu poolt PRIA-le esitatud võltsitud arves,

tõendavad muuhulgas tunnistaja K.S. , Salva Kahjukindlustuse OÜ Varakahjude Osakonna

juhataja ütlused, kes külastas farmiehitust 2017 juunis. Tema külaskäik oli tingitud asjaolust, et

samad võltsitud dokumendid ehitustööde tegemise ja nende eest tasumise kohta oli R. Merelaid

kindlustushüvitise taotlemiseks esitanud ka Salva Kahjukindlustuse OÜ-le. Maakohtu

hinnangul ei olnud usutav, et äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige polnud kursis silmaga

nähtavate ehitusmahtude ja selliste suurte rahaülekannete toimumise või mittetoimumisega.

9.5. Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et E. Merelaid oleks tegutsenud lihtsalt tankistina,

teadmata midagi äriühingu majandustegevusest ja pettuse teel PRIA-lt toetuste taotlemisest ja

saamisest. Olles vaheldumisi R. Merelaiuga äriühingu juhatuse liige, oli ta Mercanter Invest

OÜ pangakonto allkirjaõiguslikuks isikuks juba alates 2008. Kogutud tõenditest nähtub, et

lisaks ülalkirjeldatud tegevustele oli E. Merelaid tegev ka suhtlemises Mercanter Invest OÜ

koostööpartneritega. Tunnistaja K.K. , PMT OÜ müügijuht, ütlustest nähtub, et just E.

Merelaiuga pidas ta läbirääkimisi PMT OÜ poolt Mercanter Invest OÜ-le müüdud

heinarullihaagise Humus 12 BC müügihinna tasumise küsimuses, kui Mercanter Invest OÜ

heinarullihaagise eest tasumata jättis. E. Merelaid oli talle teatanud, et taotlevad PRIA-lt toetust

haagise eest tasumiseks. Tähelepanuvääriv on, et heinarullihaagis Humus 12 BC oli üheks

investeeringuobjektiks E. Merelaiu poolt PRIA-le esitatud toetustaotluses nr 41001501145.

Esitades PRIA-le toetustaotluse ja hiljem ka maksetaotlusi, kuluaruandeid, arveid ja

maksekorraldusi, oli E. Merelaid hästi kursis nõudega, mille kohaselt väljamakse tegemise

eelduseks oli investeeringu eelnev tegemine investeeringuobjektile taotleja poolt. Selleks, et

esitada maksetaotlus PRIA-le, oleks Mercanter Invest OÜ pidanud eelnevalt PMT OÜ-le

tasuma müügihinna. Asjaolu, et E. Merelaid lubas K.K. le tasuda heinarullihaagise eest rahaga,

mida ta alles pidi hakkama taotlema, viitab sellele, et E. Merelaid oli hästi kursis Mercanter

Invest OÜ majandustegevuse ja PRIA-le esitatud taotluste esitamisel väljakujunenud

ebaseadusliku praktikaga, samuti sellele, et ta osales selles ebaseaduslikus tegevuses aktiivselt

isikute grupis R. Merelaiuga.

9.6. E. Merelaiu sisulisele tegevusele Mercanter Invest OÜ-s ja tema kursisolekule äriühingu

majandustegevusega viitavad ka tunnistaja R.S. ütlused, kes olles aja jooksul olnud tegev

mitmetes äriühingutes ja olles suhelnud ka Mercanter Invest OÜ-ga, avaldas arvamust, et E.

Merelaid tegutses selles ettevõttes raamatupidajana ning on kursis ka äriühingu arvetega.

9.7. Ülaltoodust nähtub, et R. Merelaid ja E. Merelaid juhtisid oma pereettevõtet koos, täites

selles eri aegadel erinevaid rolle. Ka kahe viimase investeeringutoetuse taotlemine ja nende

raames võltsitud dokumentide PRIA-le esitamine toimus süüdistatavate ühise tahtluse ja

kooskõlastatud tegevusega ning nad on soodustuskelmuse toime pannud isikute grupis

kaastäideviimise vormis. Süüdistatavate rollid erinevates episoodides on olnud jaotatud, iga

isiku panus on olnud oluline lõppeesmärgi saavutamiseks.

10. Maakohtu hinnangul on R. Merelaid ja E. Merelaid tegutsenud kavatsetult süüteokoosseisu

kõigi asjaolude suhtes. Nii R. Merelaiule kui ka E. Merelaiule olid teada tingimused, millised

investeeringutoetuste taotlemisel on vaja täita ning mõlemad esitasid valeandmeid ja olid ka

teineteise poolt valeandmete esitamisest teadlikud. Dokumente allkirjastades ei saanud

süüdistatavad olla toimuvast teadmatuses, sest vähemalt osa pettuslike asjaolude olemasolu

nähtus nendest dokumentidest endist. Süüdistatavate tegevusest nähtub, et nad olid seadnud

oma tegevuse eesmärgiks saada PRIA-lt pettuse teel toetust, nad pidasid seda võimalikuks ja

ka saavutasid oma eesmärgi.

11. R. Merelaiu ja E. Merelaiu süüd ja nende tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid

maakohus ei tuvastanud.

Kindlustuskelmus

12. Maakohus leidis, et R. Merelaiu süü kindlustuskelmuse osas on samuti tõendamist leidnud.

12.1. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud. 12.09.2013 toimus Sagadi külas, Haljala vallas,

Nurme talu territooriumil tulekahju, mille tagajärjel hävines Mercanter Invest OÜ loomalaut

koos küüni, seadmete ja inventariga. Salva Kindlustuse AS hüvitas Mercanter Invest OÜ-le

tekkinud kahju arvestusega, et maksti välja hoonete taastamismaksumus miinus kulum.

Vastavalt 13.02.2013 AS Salva Kindlustuse ja Mercanter Invest OÜ vahel sõlmitud

kindlustuslepingu poliisile nr 54498477 ja kindlustustingimustele tekkis Mercanter Invest OÜ-

l õigus hüvitisele kulumi osas juhul, kui Mercanter Invest OÜ ehitaks põlenud hoonete asemele

uued samaväärsed ehitised kindlustuslepingus ettenähtud tingimustel.

12.2. Teo objektiivne koosseis on tõendatud Salva Kindlustuse AS-i poolt esitatud

dokumentaalsete tõendite ja selgitustega, käesoleva kohtuotsuse soodustuskelmust käsitlevas

osas nimetatud ja analüüsitud tõenditega R. Merelaiu poolt kindlustusseltsile esitatud

dokumentide võltsituse kohta ja tunnistaja K.S. ütlustega.

R. Merelaid esitas 27.06.2017 kindlustusseltsile võltsitud dokumente. Nende dokumentide

hulgas on võltsitud OÜ Atsti arve nr 1191 kuupäevast 25.03.2016 summas 27 007,56 eurot

käibemaksuga ja maksekorraldus ning OÜ Atsti arve nr 1460 kuupäevast 05.09.2016 summas

143 532,12 eurot käibemaksuga ja maksekorraldus. Arvetel näidatud tööde teostamise kohta

esitas R. Merelaid 27.06.2017 e-kirjaga elektronposti aadressilt mercanter@hot.ee Salva

Kindlustuse AS-le elektronposti aadressile karen.soosalu@salva.ee võltsitud OÜ Atsti

ehitustööde päevikud kuupäevadest 14.03.2016; 15.03.2016; 15.08.2016; 16.08.2016 ning

kaetud tööde aktid nr 1 kuupäevast 15.03.2016 ja nr 2 kuupäevast 16.08.2016. Käesoleva

kohtuotsuse soodustuskelmust käsitlevas osas tehtud tõendite analüüs kinnitab, et tegelikult ei

ole OÜ Atsti ülalnimetatud arveid Mercanter Invest OÜ-le esitanud ning arvetel näidatud töid

teostanud.

12.3. Tunnistaja, Salva Kahjukäsitluse OÜ varakahjude osakonna juhtaja K.S. ütlustest nähtub,

et Mercanter Invest OÜ-l oleks vastavalt kindlustuslepingule tekkinud õigus täiendavale

hüvitisele kulumi osas olukorras, kus väljamakstud kindlustushüvitist oleks sihtotstarbeliselt

kasutatud sarnaste hoonete uueks püstitamiseks. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt esitas Mercanter

Invest OÜ kindlustusele OÜ Atsti arveid ja muid dokumente, millega soovis tõendada, et on

dokumentides näidatud mahus teostanud uue hoonekompleksi ehitustöid eesmärgiga saada

kindlustushüvitist ka kulumi osas, mis jäi 2014. aastal vastavate tingimuste täitmata jätmise

tõttu välja maksmata. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta 2017 juunis sündmuskohal ja tuvastas,

et OÜ Atsti arvetel viidatud ulatuslikke töid objektil tehtud ei ole ja tegemist on pettusega.

Vaatlusakti ta sündmuskohal ei koostanud, tegi fotosid. Vaatamata korduvatele palvetele ei

esitanud Mercanter Invest OÜ panga esindaja digiallkirjaga kinnitatud maksekorraldusi. Kuna

jõuti veendumusele, et esitatud on võltsitud dokumente, siis täiendavat kindlustushüvitist

Mercanter Invest OÜ-le välja ei makstud. Tunnistaja K.S. ütlustele sarnast informatsiooni

sisaldavad ka Salva Kindlustuse AS-i päringuvastused menetlejale.

12.4. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et R. Merelaid oli teadlik, et kindlusseltsile

esitatavad dokumendid olid võltsitud, samuti oli ta teadlik sellest, et ehitustöid oli tehtud

väiksemas mahus, kui seda võltsitud dokumentides kajastati. Maakohtu hinnangul tegutses

R. Merilaid võltsitud dokumente esitades kavatsetult, eesmärgiga luua kindlustusseltsile

ebaõige ettekujutus tegelikust olukorrast põlenud hoonekompleksi taastamisel ja saada alusetult

kindlustushüvitist. Mercanter Invest OÜ-l ja R. Merelaiul ei olnud muid põhjuseid

kindlustusseltsiga suhtlemiseks ja neile dokumentide esitamiseks. Ainsaks eesmärgiks oli saada

kindlustushüvitust ka kulumi osas, oma eesmärgi otsustas Mercanter Invest OÜ volitatud

esindaja R. Merelaid saavutada kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisega.

12.5. R. Merelaiu süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei

tuvastanud.

Karistus, lisakaristus, avalik-õiguslik nõudeavaldus

13. Süüdistatavatele mõistetav karistus.

13.1. R. Merelaiu karistus.

Maakohus hindas R. Merelaiu süüd keskmisest suuremaks. Süü suurust mõjutab PRIA-lt välja

petetud summa märkimisväärne suurus, tahtluse liik, samuti see, et PRIA-le on esitatud

valeandmetega taotlusi korduvalt pika ajavahemiku jooksul. KarS § 121 p 2 sätteid arvestades

tuleb kuritegudega tekitatud kahju hinnata suureks.

R. Merelaiu karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna arvestas

kohus süüteo toimepanemist grupi poolt.

R. Merelaid on varem karistamata isik. Karistuse eesmärke tagavaks karistuseks R. Merelaiu

puhul on vangistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras mõlema kuriteo puhul. KarS § 64

lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja jätta see

tingimisi kohaldamata KarS § 73 sätete alusel katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2

alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

13.2. E. Merelaiu karistus.

Maakohus arvestas E. Merelaiule karistuse mõistmisel tema süü suurust, raskendavat asjaolu

grupi näol ja seda, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Ka tema poolt kuritegudega

tekitatud kahju ulatust tuleb KarS § 121 p 2 järgi lugeda suureks, siiski on see väiksem, kui

R. Merelaiu puhul. Ta osales kahes kuriteoepisoodis ja eelneva tõttu on ka tema süü väiksem

kui R. Merelaiul.

E. Merelaid on varem karistamata isik. Karistuse eesmärke tagavaks karistuseks E. Merelaiu

puhul on vangistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras ja jätta see tingimisi kohaldamata

KarS § 73 sätete alusel katseajaga 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat

karistust ühe kolmandiku võrra.

14. Lisakaristus.

Arvestades R. Merelaiu aga ka E. Merelaiu süü suurust ja nende kuriteo asjaoludest järelduvat

ohtlikkust ausale ärikeskkonnale on vajalik nende süü täiendavaks heastamiseks ja

ärikeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks kohaldada lisakaristust ettevõtluskeelu näol KarS

§ 491 lg 1 alusel.

15. Avalik-õiguslik nõudeavaldus.

15.1. Kannatanu PRIA on 29.08.2018 esitanud kriminaalasjas avalik-õigusliku nõudeavalduse.

Algselt esitas PRIA nõudeavalduse Mercanter Invest OÜ, E. Merelaiu ja R. Merelaiu vastu

summas 189 408,64 eurot.

08.09.2020 esitas PRIA taotluse avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustamiseks seoses ühe

süüdistatava, s.o Mercanter Invest OÜ, osas menetluse lõppemisega. Täpsustatud avalik-

õiguslik nõudeavaldus on: toetustaotluse nr 142010590453 osas R. Merelaiu vastu summas 46

671,26 eurot; toetustaotluse nr 141012593707 osas R. Merelaiu vastu summas 87 340 eurot;

toetustaotluse nr 641015590492 osas solidaarselt R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu summas 42

295,88 eurot ja toetustaotluse nr 41001501145 osas solidaarselt R. Merelaiu ja E. Merelaiu

vastu summas 14 101,50 eurot.

15.2. Kuna maakohus lõpetas süüteo aegumise tõttu menetluse toetustaotluse nr 142010590453

osas summas 46 671,26 eurot, jättis maakohus selles osas PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse

läbi vaatamata.

15.3. Maakohus leidis, et ülejäänud osas on PRIA poolt kriminaalmenetluses esitatud avalik-

õiguslik nõudeavaldus summas 143 737,38 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele

vastavalt täpsustatud avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitule. Kohtumenetluses on

tõendamist leidnud, et süüdistatav R. Merelaid toetustaotluse nr 141012593707 raames ning

süüdistatavad R. Merelaid ja E. Merelaid toetustaotluste nr 641015590492 ja 41001501145

raames on esitanud PRIA-le fiktiivseid dokumente, millega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus

omafinantseeringu kulude katmisest. Süüdistatavad on toime pannud pettuse, mille tagajärjel

PRIA teostas väljamaksed alusetult.

15.4. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1

sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või

hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse

toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt

või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr

1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 1 lg 2 sätestab, et „eeskirjade eiramine“

tähendab ühenduse õiguse mis tahes sätete rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu,

mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse

ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või

põhjendamatu kuluartikli tõttu.

Määruse nr 2988/95 artikkel 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele

põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine kohustusena maksta või tagasi maksta

maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad. Sama artikli lõige 3 kohaselt, kui

tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse

eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt

juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi

osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses

kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste

toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuse osas artikkel 35 lõige 6 sätestab, et kui tehakse

kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe

hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult.

15.5. Eelpool toodud ELÜPS sätetest järeldub, et kui PRIA oleks olnud teadlik sellest, et

taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse teel, siis

oleks toetustaotlused jäetud rahuldamata. Seega on Mercanter Invest OÜ-le nimetatud

toetustaotluste alusel makstud toetusi alusetult. ELÜPS § 111 lõikest 1 ja määruse nr 1306/2013

artikkel 54 lõikest 1 tulenevalt on PRIA-l kohustus eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu

alusetult tehtud makse puhul taotleda selle tagasinõudmist toetusesaajalt. Seejuures nii määruse

nr 1306/2013 artikkel 54 lõikest 1, kui ka määruse nr 640/2014 artikkel 35 lõikest 6 nähtub, et

alusetult saadud toetus nõutakse tagasi täies ulatuses.

15.6. Maakohus ei nõustunud süüdistatavate kaitsjate seisukohaga, mille kohaselt tuleb avalik-

õiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata põhjusel, et ELÜPS § 111 võimaldab toetust tagasi

nõuda vaid toetuse saajalt, kelleks käesoleval juhul on Mercanter Invest OÜ.

Maakohus selgitas eelnevalt, et ELÜPS § 111 on viitenorm. Volitusnormid, mille alusel saab

toetusi tagasi nõuda tulenevad määrustest nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistest Euroopa

Liidu asjakohastest määrustest ning tulenevalt määruse nr 2988/95 artiklist 7 võib ühenduse

haldusmeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes,

kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Eeltoodust tulenevalt

on PRIA-l õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus ka R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu.

15.7. Maakohus rahuldas PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt ning mõistab välja

R. Merelaiult PRIA kasuks 87 340 eurot, R. Merelaiult ja E. Merelaiult solidaarselt 42 295,88

+ 14 101,50 eurot.

Apellatsioonid ja vastused apellatsioonidele

16. Viru Maakohtu 15.03.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Merelaiu kaitsja

vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub tühistada maakohtu otsuse R. Merelaiu süüditunnistamise

osas ning teha uus otsus, millega mõista R. Merelaid esitatud süüdistusest õigeks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas

osaliselt PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse.

Mõista Eesti Vabariigilt R. Merelaiu kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu.

16.1. R. Merelaid ei tunnista teadvalt valeandmete ja võltsitud dokumentide esitamist PRIA-le.

Antud juhul ei piisa isiku süüditunnistamiseks ainuüksi sellest, et ta on taotlused allkirjastanud

ja esitanud, vaid tuleb tuvastada ka asjaolu, et ta oli taotluse lisadeks olevate dokumentide

võltsitusest teadlik ning soovis dokumente esitades viia PRIA ametnikke eksitusse.

Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta kaitsjate poolt tõstatatud

probleemid tõendite hindamisel, mistõttu tõendite hindamine ja analüüs on toimunud

kriitikavabalt ja ühekülgselt. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel on maakohus

lugenud tuvastatuks asjaolu, et R. Merelaid esitas teadvalt PRIA-le võltsitud dokumente.

16.2. Puutuvalt taotlusse nr 641015590492, märgib kaitsja veelkord, et tähelepanu tuleb pöörata

asjaolule, et 26.10.2016 on PRIA töötaja Luule Lõhmus kontrollinud paikvaatluse käigus

olukorda OÜ Mercanter Invest loomalauda ehitusel ning tuvastanud, et lauda ehitustööd on

pooleli ning taotleja esindaja (R. Merelaid) kinnitusel tööd jätkuvad. Toimingu läbiviimise ajal

viibisid objektil ka ehitustöölised. Seega loomalauda ehitustööd toimusid. Tööde tegemist

kontrolliti veel ka 24.01.2017.

Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendites esinevad vastuolud. Kriminaalasjas on jäänud

tuvastamata, kes tegelikult tegi ehitustöid ning kuidas ja millistes summades nende eest tasuti.

Tunnistaja R.S. väitel OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le mingeid ehitustöid ei teinud, arveid ei

esitanud ega allkirjastanud ka dokumente. Samas nähtub tema ütlustest, et ehitustöid nimetatud

objektil teostati ja seda tegi MPa Ehitus.

OÜ Atsti 25.03.2016 kuupäevaga arvelt nr 1191 nähtub, et selle on väljastanud R.S. . Arve on

esitatud ettevalmistustööde, jäätmete utiliseerimise, kaeve- ja täitetööde, pinnaaseveo ning

kanalisatsiooni ja veetorustiku eest. 05.09.2016 kuupäevaga arvel on samuti väljastajana

märgitud R.S. nimi ning arvekohaselt on see esitatud lauda vundamendi rajamisega seotud

erinevate tööde eest. R.S. väitel on tema allkirjad üleandmis-vastuvõtmis aktidel (13.05.2016

ja 05.09.2016) võltsitud. Paraku ei ole vaatamata pikaajalisele kohtueelsele uurimisele läbi

viidud käekirja ekspertiisi, et väidetavat võltsimist tuvastada.

Arusaamatu on maakohtu viide tunnistaja R.S. ütlustele, mille kohaselt olevat tunnistaja

arvates OÜ Mercanter Invest raamatupidamist korraldanud E. Merelaid. Ettevõtte

raamatupidamise korralduse ja sellega seotud vastutuse üle ei saa otsustada sellise tunnistaja

ütluste põhjal, kes samas väidab, et ta ei ole pikemalt selle ettevõttega kokku puutunud, mingeid

arveid esitanud ega lepinguid sõlminud. Seega on maakohus R.S. ütlustes sisalduvad vastuolud

jätnud tähelepanuta.

11.11.2015 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt SE Tehnikakeskus OÜ

esindaja Janne Koppel andis üle ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid võttis vastu 20

teisaldatavat metallaeda mõõtmetega 30 x 1,7 m. Aedade eest on OÜ-le Mercanter Invest

esitatud arve summas 2300 eurot, millele lisandus käibemaks.

SE Tehnikakeskus OÜ on kinnitanud, et Mercanter Invest OÜ ostis teisaldatavaid metallaedu,

kuid vaid 10 tükki, kogumaksumusega 949,07 eurot. Ettevõte väidab, et kui kauba eest on

eelnevalt tasutud, siis üleandmise- vastuvõtmise akte ei koostata. Samas ei selgu SE

Tehnikakeskus OÜ vastusest, kas selliste aktide koostamine on välistatud ka juhul, kui seda

soovib ostja ning kas ja kellena töötab ettevõttes J.K. .

01.09.2016 on Tatoli AS esindaja Kairi Koolmann ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid

allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt ostis OÜ Mercanter Invest

ruloonpressi New Holland BR 6090. Nimetatud kauba eest esitas Tatoli AS arve nr 104586.

Ruloonpressi soetamine on tuvastatud PRIA töötaja poolt 01.11.2016 koostatud kontrollaktis.

Ka siin ei ole tuvastatud, millest on tingitud sama numbrit kandvate arvete erinevus, ega

selgitatud välja tehingu üksikasju.

16.3. Taotlusega nr 41001501145 seotud dokumendid on valdavalt koostanud R. Merelaid ja

tema on ka nimetatud taotluse koos lisadega PRIA-le esitanud. Samas ei ole kriminaalasjas

tõendeid, mis võimaldaksid ümberlükkamatult väita, et R. Merelaid oleks nimetatud taotluse

menetluse käigus esitanud PRIA-le teadvalt ebaõige sisuga dokumente.

Traktori John-Deere UTV üleandmis-vastuvõtmise akti on allkirjastanud Baltic Agro OÜ

esindaja Simo Soop ja Mercanter Invest OÜ esindaja E. Merelaid. Aktis on ära märgitud traktori

andmed, samuti see, et traktor vastab pakutule. Hinda ja maksetingimusi akt ei sisalda.

Asjas on kaks sama numbriga, kuid kahe erineva summaga arvet. Samas ei ole kaitsja hinnangul

püütud selgitada, kuidas nimetatud arved tekkisid ja kes tegelikult on ebaõigeid andmeid

esitanud. Puuduvad selged tõendid selle kohta, et seda oleks teadvalt teinud R. Merelaid.

07.09.2016 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt SE Tehnikakeskus OÜ

esindaja J.K. andis üle ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid võttis vastu 32

teisaldatavat metallaeda mõõtmetega 30 x 1,7. Aedade eest on OÜ-le Mercanter Invest esitatud

arve summas 4416 eurot koos käibemaksuga. PRIA töötaja poolt on nimetatud aedade

olemasolu 01.11.2016 kontrolli käigus tuvastatud.

13.09.2016 on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt SE Tehnikakeskus OÜ

esindaja J.K. andis üle ja OÜ Mercanter Invest esindaja R. Merelaid võttis vastu veiste

hooldusboksi Prattley ning kauba eest on esitatud arve summas 14988 eurot koos

käibemaksuga.

SE Tehnikakeskus OÜ on kinnitanud, et Mercanter Invest OÜ ostis neilt veiste hooldusboksi

Prattley hinnaga 6345,44 eurot ilma käibemaksuta ja 32 teisaldatavat metallaeda koguhinnaga

3221,91 eurot. SE Tehnikakeskuse OÜ pool esitatud dokumentidest ei nähtu, millega ettevõte

selgitab arvete erinevust, samuti ei nähtu dokumentidest, kuidas toimus kauba üleandmine.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole tuvastatud, millistel põhjustel olid OÜ Mercanter Invest ja SE

Tehnikakeskus OÜ raamatupidamises erinevate summadega arved ning kuidas tegelikult

kujunes kauba hind.

Loomaveohaagise WF DTV müüs Mercanter Invest OÜ-le Sike Agri OÜ, mille kohta on

esitatud arve nr 20170039 summas 14 280 eurot koos käibemaksuga. Koostati ka üleandmise-

vastuvõtmise akt, mille OÜ Mercanter Invest poolt allkirjastas R. Merelaid. Sike Agri OÜ on

kinnitanud tehingu toimumist, kuid väitnud, et loomaveohaagis müüdi 11 988 euro eest. Kahe

sama numbriga, kuid erinevate summadega arve olemasolu ei ole Sike Agri OÜ selgitanud ning

ettevõtte vastus piirdub sisuliselt ainult omapoolse arve esitamisega.

Pallihaaratsi Quicke Unigrip 160 müüs OÜ-le Mercanter Invest Dotnuva Baltic AS. Koos

taotlusega esitas R. Merelaid nimetatud ettevõtte poolt väljastatud arve summas 1438,82 eurot.

Taotlusele on lisatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille on allkirjastanud müüja poolt A. Põld

ning ostja poolt R. Merelaid. Dotnuva Baltic AS on kinnitanud sellise seadme müüki Mercanter

Invest OÜ-le 1438,82 euro eest, kuid väitnud, et nimetatud arve on ostja poolt tasumata. Samas

ei olnud firma teinud mitme kuu jooksul midagi, et nimetatud summa kätte saada ning pole ka

andmeid, et seda oleks püütud teha hiljem. Samas anti seade R. Merelaiule üle.

Heinarullihaagise Humus müüs OÜ-le Mercanter Invest OÜ PMT. Taotluse lisana esitas

R. Merelaid PRIA-le OÜ PMT arve nr 170632 summas 17 600 eurot koos käibemaksuga ja

kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. Viimati nimetatud dokumendile on ostja esindajana alla

kirjutanud R. Merelaid ning müüja esindajana Kristjan, kes on kinnitanud vastuseks tehingu

toimumist, kuid on väitnud, et tegelikult tasus OÜ Mercanter Invest vaid 2600 eurot ning

ülejäänud summa on jätkuvalt tasumata.

Tunnistajana ülekuulamisel (08.09.2017) on K.K. selgitanud, et seadme eest on endiselt tasutud

vaid 2600 eurot. Lisaks olevat tema allkiri üleandmise-vastuvõtmise aktil võltsitud. Tunnistaja

on lisanud oma ülekuulamise protokollile koopia üleandmise-vastuvõtmise aktist, milles on

seadme maksumuseks märgitud 16 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

16.4. Maakohus on jätnud tähelepanuta vastuolud K.K. ütluste ja teiste tõendite vahel. Kuigi

K.K. allkirjad tunnistajana ülekuulamise protokollil ning mõlemal üleandmise-vastuvõtmise

aktis on sarnased, ei ole menetleja pidanud vajalikuks määrata ekspertiisi, et tuvastada, kas K.K.

allkiri R. Merelaiu poolt esitatud dokumendil on võltsitud või mitte.

Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis viitaksid sellele, et

R. Merelaid oleks nimetatud taotluse menetlemise käigus teadvalt esitanud PRIA-le ebaõige

sisuga dokumente või pannud toime muid tegusid, mis võiksid olla kvalifitseeritavad KarS

§ 210 lg 2 järgi.

16.5. R. Merelaid ei tunnista kindlustuskelmuse toimepanemist, sest kõik ettenähtud ehitustööd

olid tehtud. Tõenäoliselt võib eksitus olla kuupmeetrite ja ruutmeetrite segamini ajamisega

seoses.

R.S. sõnul tegi tema MPa Ehitusega Mercanter OÜ-le vundamenditöid. Metallkarkassi

paigaldas firma, millega on seotud Anti Viigisalu, kes jättis osa töid tegemata.

Kaebuse esitaja leiab, et ümberlükkamatult ei ole leidnud tõendamist R. Merelaiu poolt

kindlustuskelmuse toimepanemine.

16.6. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et investeeringutoetuse taotlemine ja

nende raames võltsitud dokumentide PRIA-le esitamine toimus R. Merelaiu ja E. Merelaiu

ühise tahtluse ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel ning nad on soodustuskelmuse toime

pannud isikute grupis kaastäideviimise vormis. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid,

mis kinnitaksid, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega ja kooskõlastatult.

16.7. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et sõltumata R. Merelaiule esitatud süüdistusele antavast

hinnangust tuleks avalik õiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata.

Käesolevas asjas nõuab PRIA OÜ-le Mercanter Invest makstud toetusesumma tagasimaksmist.

R. Merelaid ei ole toetuse saajaks, mistõttu ei saa PRIA esitada haldusmenetluses tema vastu

avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõuet toetuse tagasi maksmiseks. Taolise nõude

esitamine on seda arusaamatum, et OÜ Mercanter Invest on äriregistrist kustutatud seoses

ettevõtte ühinemisega. Äriseadustiku § 391 lg 4 esimene lause sätestab, et ühinemisel läheb

ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Käesoleval juhul on

olemas ühendav ühing – OÜ Mereel Invest ning seega on avalik-õigusliku nõude esitamine

süüdistatavate vastu arusaamatu. Taotluse saajal on õigusjärglane, kelle vastu nõuet esitatud ei

ole, mistõttu on sama nõude esitamine süüdistatavate vastu ennatlik ning põhjendamatu.

Nõudeavaldus tuleks jätta KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

17. Viru Maakohtu 15.03.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav E. Merelaiu

kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus,

millega mõista E. Merelaid õigeks. Alternatiivselt taotletakse tühistada maakohtu otsus osas,

millega maakohus rahuldas PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt.

17.1. Apellant on seisukohal, et sellistel asjaoludel isiku süüditunnistamiseks ei piisa ainuüksi

sellest, et ta on äriühingu juhatuse liikmena taotlused allkirjastanud ja esitanud, vaid tuleb

tuvastada ka asjaolu, et ta oli taotluse lisadeks olevate dokumentide võltsitusest teadlik ning

soovis neid esitades viia PRIA ametnikke eksitusse.

Apellandi hinnangul ei vasta kaevatav kohtulahend KrMS § 312 lg-tes 1 ja 2 toodud nõuetele,

kuna sellest ei selgu, milliste tõendite alusel on tuvastatav, et E. Merelaid esitas teadvalt PRIA-

le võltsitud dokumente. Apellandi hinnangul on kohtuotsus olulises osas põhjendamata.

17.2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et E. Merelaid oli alates 21.12.2015 kuni

20.06.2019 OÜ Mercanter Invest juhatuse liige. Vaidlust ei ole ka selle üle, et OÜ Mercanter

Invest esitas PRIA-le toetustaotlused nr 641015590492 ja 41001501145. Samas ei saa

eeltoodud asjaoludest automaatselt järeldada, et OÜ Mercanter Invest juhatuse liige E. Merelaid

oleks toime pannud soodustuskelmuse.

17.3. Maakohus on märkinud, et toetuse (taotlus nr 641015590492) esimest osamakse

saamiseks ja näitamaks PRIA-le Mercanter Invest OÜ poolse investeeringu tegemist,

allkirjastas ja esitas E. Merelaid 12.05.2016 digitaalselt Mercanter Invest OÜ nimel PRIA-le

kavandatud investeeringute osalise teostamise kohta sisult ebaõigete andmetega esimese

maksetaotluse summas 24 806,30 eurot ning selle lisadena võltsitud dokumendid.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. Merelaid oleks vahetult osalenud

ehitustööde organiseerimisel, nende läbiviimise kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel ja

töövõtjaga suhtlemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegeles eelnimetatud ülesannetega

R. Merelaid. Seega ei olnud E. Marelaid teadlik asjaoludest, mis võinuksid kahtluse alla seada

OÜ Atsti arve, selle tasumist kinnitava maksekorralduse ja tööde vastuvõtmise akti.

17.4. E. Merelaid ei ole koostanud ühtegi aedade ostu-müügiga seonduvat dokumenti ning ei

ole tõendatud, et ta oleks teadvalt esitanud PRIA-le ebaõigeid andmeid sisaldavaid dokumente.

17.5. Maakohus on leidnud, et ruloonpressi NH kohta esitas E. Merelaid PRIA-le AS Tatoli

01.09.2016 arve nr 104568 summas 30 000,00 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse ja

01.09.2016 AS Tatoli üleandmise-vastuvõtmise akti ning nimetatud dokumendid olid sisult

ebaõiged.

Asjaolu, et OÜ Mercanter Invest omandas ruloonpressi NH, on tuvastatud PRIA töötaja poolt

01.11.2016 koostatud kontrollaktis. Ostetud kauba eest tuli ettevõttel ka tasuda. Maakohtu

otsusest ei selgu millised tõendid viitavad sellele, et E. Merelaid oli teadlik AS Tatoli arve ja

selle tasumist tõendava maksekorralduse erinevusest müüja valduses olevatest dokumentidest.

Kirjavahetus Tatoli AS ja OÜ Mercanter Invest vahel on toimunud elektrooniliselt ning müüja

on väljastanud arve aadressile rainmerelaid@hot.ee, s.o ostja esindajaks antud tehingus on

olnud R. Merelaid. E. Merelaid on allkirjastanud vaid kinnituse, et ta on teadlik seadme

garantiitingimustest, kuid nimetatud dokument ei sisalda viiteid ruloonpressi hinna ja selle

tasumise korra kohta.

17.6. Maakohtus on märkinud, et lauda ehitustööde tegemise kohta on E. Merelaid esitanud OÜ

Atsti 05.09.2016 arve nr 1460 summas 119 610,10 eurot ilma käibemaksuta, maksekorralduse

ja 05.09.2016 OÜ Atsti üleandmis-vastuvõtu akti.

Kuna tunnistajatena üle kuulatud R.S. (arve väljastaja) ja OÜ Atsti juhatuse liige T.T. eitavad

tööde tegemist ja arve esitamist, siis on maakohtu hinnangul tegemist sisult ebaõigete andmete

esitamisega. Tuleb asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et lauda

rajamisel on töid tehtud ulatuses, mis ei tekitanud PRIA ametnikes kahtlust.

17.7. Apellandi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta vastuolud tunnistaja R.S. ütlustes.

R.S. kinnitab küll, et OÜ Atsti ei ole teinud töid OÜ Mercanter Invest objektil, kuid samas on

ta üllatavalt hästi informeeritud viimati nimetatud ettevõtte tegevusest. Seisukoht, et tegemist

on võltsitud allkirjaga põhineb ainuüksi R.S. enda väidetel. Tunnistaja ütluste puhul jääb

arusaamatuks seegi, kuidas ta oli teadlik OÜ Mercanter Invest objektil toimunud ehitustöödest

ja nende üksikasjadest (R. Merelaiu poolt tehtud ettepanek A.V. ga seotud ettevõttele), kui R.S.

tegi nimetatud objektil väidetavalt vaid väikesemahulisi töid.

17.8. E. Merelaid on taotluse nr 41001501145 esitanud, kuid kohtuotsusest ei selgu, milles

seisnes antud taotlusega seoses tema osa väidetava soodustuskelmuse toimpanemisel.

Maakohus on otsuse punktides 34-40 kirjeldanud ja analüüsinud R. Merelaiu tegevust seoses

taotlusega nr 41001501145, kuid E. Merelaiu tegevuse kohta puuduvad lahendis mistahes viited

peale selle, et ta on taotluse allkirjastanud.

17.9. Maakohus on märkinud, et E. Merelaid pidi olema teadlik toime pandavast pettusest.

Apellandi hinnangul ei ole nimetatud seisukoht asjakohane. Farmi ehitust kontrollisid ka PRIA

töötajad, kelles ei tekkinud objektil mingeid kahtlusi. OÜ Mercanter Invest majandustegevus

oli 2015-2016 ulatuslik ning jääb arusaamatuks, miks pidanuks juhatuse liige keskenduma

nimelt farmi ehitamisega seotud töödele. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et E. Merelaid oli

volitanud ettevõtete esindama oma abikaasa R. Merelaiu, kes tõenditest nähtuvalt korraldaski

farmi ehitusega seotud töid.

17.10. Apellandile on arusaamatu maakohtu viide sellele, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

E. Merelaiu tegevust OÜ-s Mercanter Invest tankistina. Ei E. Merelaid ega tema kaitsja ei ole

esitanud väidet nagu olnuks E. Merelaid vaid variisik. E. Merelaid oli tõepoolest OÜ Mercanter

Invest juhatuse liige, kuid karistusõiguslik vastutus saab olla individuaalne – ainuüksi sellest,

et isik oli äriühingu juhatuse liige, ei saa järeldada, et ta pidi olema teadlik kõigist osaühingu

tehingute üksikasjadest.

17.11. Ebaselge on ka maakohtu viide tunnistaja R.S. ütlustele, mille kohaselt olevat tunnistaja

arvates OÜ Mercanter Invest raamatupidamist korraldanud E. Merelaid. Ettevõtte

raamatupidamise korralduse ja sellega seotud vastutuse üle ei saa otsustada sellise tunnistaja

ütluste põhjal, kes samas väidab, et ta ei ole pikemalt selle ettevõttega kokku puutunud, mingeid

arveid esitanud ega lepinguid sõlminud.

Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatavad tegutsesid ühise

tahtlusega ja kooskõlastatult. Maakohtu vastupidine seisukoht on sisult vastuoluline, kuna

R. Merelaiule seoses taotlustega nr 142010590453 ja 141012593707 esitatud süüdistus

E. Merelaiu ei puuduta.

17.12. Sõltumata E. Merelaiu süüle antavast hinnangust on apellant seisukohal, et maakohus on

põhjendamatult rahuldanud PRIA poolt esitatud avalik-õigusliku nõude.

Kaitsja käsitlus, miks tuleks avalik-õiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata on identne

süüdistatav R. Merelaiu kaitsja väljatooduga.

18. Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 05.07.2021.

Nimetatud ajaks esitasid lisaks kaitsjate tasutaotlustele seisukohad kannatanu PRIA ja Salva

Kindlustus AS.

19. PRIA palub jätta apellatsioonid rahuldamata.

19.1. Kannatanu ei leia, et ta oleks pidanud nõudega pöörduma halduskohtusse. Riigikohus on

mitmel juhul märkinud, et menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhjendusel võib

teatud juhtudel õigusvaidluse lahendada teist liiki menetluses kui see, mille seadus selleks

otseselt ette näeb. Ka nt maksualase kriminaalasja lahendamisel peab maakohus nagunii

tuvastama tasumata jäänud maksu suuruse ning tekkinud maksukohustuse, seega sisuliselt tuleb

kriminaalasja raames tuvastada samad asjaolud mis halduskohtul. Sellest tulenevalt on

menetlusökonoomika tõttu põhjendatud ka lõpliku otsuse tegemine kriminaalkohtu poolt, kes

on olulised asjaolud juba tuvastanud, mis võimaldab vältida sama asja arutamist kahes eri

menetluses.

Samuti

annab

kannatanu

põhjaliku

ülevaate

toetuste

eesmärkidest,

nõuetest

ja

tagasinõudmistest üldiselt.

19.2. Mis puudutab apellantide viiteid investeeringute teostamisele, siis need on kannatanu

hinnangul asjakohatud ning ei oma praeguse vaidluse lahendamisel mingit tähendust.

Tuginetud ei ole sellele, et investeeringuid tegelikult tehtud ei ole. Vaidlus on selles, kuidas on

see tulemus saavutatud ja kas selliseks tegevuseks võis anda toetust. Kui toetuse määramise või

väljamaksmise tingimused ei olnud täidetud, siis ei ole toetust võimalik saada olenemata sellest,

et investeering on teostatud. Ka Riigikohus on selgitanud, et kulutuse mõistlikkus ja vajalikkus

ei välista kuritarvitust. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab

vajaliku ja mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte

tiheda seose tõttu vaid formaalne (Riigikohtu 17.12.2018 otsus asjas nr 3-16-567, p 12).

Käesoleval juhul ei seisne etteheide rahastamise tingimuste mittetäitmises, vaid nende

kunstlikus täitmises. Selline teguviis läheb vastuollu Euroopa Liidu fondidest rahastamise

eesmärkidega ning toetuste taotlemisel on rikutud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mis

tähendab, et toetused on määratud ja seetõttu välja makstud alusetult. Kannatanu rõhutab, et ei

piisa formaalselt nõuete täitmisest, vaid nõuded peavad olema täidetud ka sisuliselt.

19.3. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on

eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa

Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Siinkohal märgib kannatanu, et

viidatud sättest tuleneb õigus toetuse tagasinõudmiseks toetuse saaja süülise käitumise korral,

täpsustamata süü vormi. Isegi hooletuse tõttu kohustuste mittetäitmine on süüline käitumine.

Eksitava sisuga dokumentide esitamist toetuse nõuete täitmise tõendamiseks ei saa aga kindlasti

pidada mittesüüliseks.

Nimetatud tagasinõude esitamise õiguse sätestavad määruse nr 1306/2013 artiklid 54 ja 58.

Artikkel 54 kohaselt taotlevad iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse

puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui

eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui

see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud.

Artikkel 58 lg 1 näeb omakorda ette, et liikmesriigid võtavad ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse, sh selleks, et nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning

algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi. Sama artikli teise lõike kohaselt lasub

liikmesriigil kohustus luua tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu

toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega, mille eesmärk on minimeerida liidule rahalise kahju

tekitamise ohtu.

19.4. Kannatanu hinnangul on maakohus õigesti viidanud lahendile nr 3-18-305, kus

Riigikohus tõi välja, et ELÜPS § 111 lg 1 näol on tegemist viitenormiga, mitte volitusnormiga,

sest selle kohaselt nõutakse toetusraha osaliselt või täielikult tagasi määrustes nr 1303/2013 ja

1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

Seega on õige ka maakohtu järeldus, et normid, mis reguleerivad toetuse tagasi nõudmist

tulenevad Euroopa Liidu määrustest, muuhulgas nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95.

Kannatanu rõhutab, et asjakohaste määruste näol on tegemist liikmesriikidele otsekohalduvate

määrustega. Apellantide seisukoht, justkui ei ole avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamisel

võimalik tugineda Euroopa Liidu asjakohastele määrustele, on alusetu.

Määruse nr 2988/95 artikkel 1 lg 2 sätestab, et „eeskirjade eiramine“ tähendab ühenduse õiguse

mis tahes sätete rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või

kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel

kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli

tõttu. Pettuse teel toetuse saamine (st kunstlikult toetuse saamise tingimustele vastamine) on

üks suurimaid ohte Euroopa Liidu finantshuvidele.

Määruse nr 2988/95 artikkel 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele

põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine kohustusena maksta või tagasi maksta

maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad. Sama artikli lõige 3 kohaselt, kui

tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse

eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt

juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära.

Määruse nr 2988/95 artikkel 7 sätestab, et ühenduse haldusmeetmeid ja –karistusi võib

kohaldada artiklis 1 nimetatud ettevõtjate suhtes, nimelt füüsiliste ja juriidiliste isikute ning

muude siseriikliku õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime

pannud eiramise. Samuti võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende

isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks.

19.5. Toetuse saaja Mercanter Invest OÜ osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid R. ja

E. Merelaid, kes olid ka PRIA-le toetustaotlustega seotud dokumentide esitajateks.

Dokumentide esitajatena kinnitasid süüdistatavad, et on teadlikud taotluse kohta kehtestatud

nõuetest ja Mercanter Invest OÜ vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning esitatud

andmete ja dokumentide õigsust. Samuti kinnitasid süüdistatavad taotluste registreerimise

kinnitusel, et on teadlikud toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastab toetuste saamiseks

esitatavatele nõuetele. Süüdistatavad kinnitasid kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust.

19.6. ÄS § 188 lg-st 1 koostoimes määruse nr 2988/95 artikliga 7 vastutavad R. ja E. Merelaid

Mercanter Invest OÜ nimel toime pandud eiramise ning seeläbi alusetult saadud toetuse

tagastamise eest. Asjaolu, et tänaseks registrist kustutatud Mercanter Invest OÜ-l on

õigusjärglane ning kannatanu ei ole nõuet õigusjärglase vastu esitanud, ei muuda R. ja

E. Merelaiu rolli ega ka vastutust toetusõiguse seisukohalt. Kannatanu oleks saanud nõude

esitada solidaarselt toetuse saaja õigusjärglase Mereel Invest OÜ, R. Merelaiu ja E. Merelaiu

vastu, kuid kannatanu hinnangul ei ole võimalik mingil viisil määruse nr 2988/95 artiklit 7

tõlgendada selliselt, et eeskirjade eiramises osalenud isikute suhtes on võimalik

haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldada ainult koos toetuse saajaga. Selline tõlgendamine

apellantide poolt on täiesti meelevaldne ning põhjendamata.

19.7. Kannatanu hinnangul on apellandid jäänud liialt kinni ELÜPS § 111 grammatilisse

tõlgendamisse. Kannatanu esitab ühe näite, kuidas pelgalt grammatiline tõlgendamine võib viia

sätte eesmärgist kõrvale kaldumiseni. Nimelt on siseriiklikus õiguses kasutusel mõisted taotleja

ja toetuse saaja, eristades nõudeid ja kohustusi toetustaotluse ja maksetaotluste esitamise

faasides. Kui nüüd vaadelda tervikuna Euroopa Liidu määruseid grammatiliselt, siis neis on

läbivalt kasutatud mõistet toetusesaaja, olenemata sellest, kas tegemist on toetuse määramise

faasi või maksetaotluse menetlemise faasiga (nt sätetes, mis puudutavad halduskontrolle,

kontrolli takistamine, nõuetele vastavuse kontrolli süsteem jne). Mõistet toetuse taotleja

Euroopa Liidu määrused ei kasuta. Määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 6 on sõnastatud

järgmiselt: “ Kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid

või jättis vajalikku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see

täielikult. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse

saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal.“

Loogiliselt lähenedes ei saa olla määruse andja tahteks karistada toetusesaajat ainult pärast

toetuse määramist ning toetuse määramise faasis ränga rikkumise või valeandmete esitamise

tuvastamisel seda sisuliselt tolereerida. Pigem on sätete selline sõnastus tingitud asjaolust, et

Euroopa Liit ei pea (erinevalt siseriiklikust õigusest) vahetegemist toetuse taotleja ja

toetusesaaja vahel oluliseks ja vajalikuks.

Tervikuna saab toetusesaaja mõiste ning määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 6 grammatilisel,

loogilisel ja süstemaatilisel tõlgendamisel üheselt järeldada, et toetusesaaja mõiste hõlmab

siseriiklikult käibel olevaid taotleja ja toetusesaaja mõistet ning sellest tulenevalt on neis

sätestatud halduskaristused rakendatavad ka toetuse taotlemise faasis.

Lisaks, kui vaadelda eelmise programmperioodi määruseid, siis sätestas määruse nr 65/2011

artikkel 30 lg 2 (kohalduv antud asjas), et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult

esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ja kõik selle

tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama

meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval

kalendriaastal. Seega ei ole liidu lähenemine valeandmete esitamise osas programmperioodide

lõikes muutunud ning tegemist ei ole uudse lähenemisega valeandmete esitamise tuvastamisel.

Ka Ringkonnakohus on määruse nr 65/2011 artikkel 30 lg 2 osas märkinud, et see ei kohaldu

üksnes tagasinõudmise puhul, vaid ka siis, kui toetus jääb välja maksmata, kuna otsus toetuse

määramise kohta tunnistatakse kehtetuks. (Tartu Ringkonnakohtu otsus 3-12-1793, p 15).

Seega minnakse piltlikult öeldes tagasi toetustaotluse läbi vaatamise faasi, mille käigus

otsustatakse taotluse rahuldamata jätmine.

Kõne alla olev määrus nr 2988/95 on antud Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta,

eesmärgiga kehtestada tõhusaks võitluseks ühenduste finantshuve kahjustava kelmuse vastu

kõikidel ühenduse poliitikaga hõlmatud aladel kehtestada ühtsed õigusnormid. Tõhusa kaitse

tagamiseks ongi nimetatud määrusega nähtud ette võimalus kohaldada haldusmeetmeid- ja

karistusi toetuse saaja kõrval ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes,

kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Sarnaselt on

vastutuse laiendamine lahendatud ka maksumenetlustes. MKS sätestab, et kui äriühingu

seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma

kohustusi äriühingu juhtimisel, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. Vaatamata asjaolule, et ELÜPS ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

tagasinõue ka toetuse saaja esindaja vastu, tuleneb vastav õigus määruse nr 2988/95 artiklist 7.

Apellantide vaatenurk, justkui saab PRIA lähtuda ainult ELÜPS-st tulenevast ning sealt

nähtuvalt nõuda toetust tagasi ainult toetuse saajalt, on kannatanu hinnangul äärmiselt kitsas

ning ka ekslik.

19.8. Kinnitust on leidnud fakt, et Mercanter Invest OÜ nimel on esitatud PRIA-le valeandmeid

ning selles osas vaidlus puudub. Sõltumata E. ja R. Merelaiu süüle antavast hinnangust, on

toetused väljastatud alusetult, PRIA on kohustatud need tagasi nõudma ning on õigustatud

toetusi tagasi nõudma ka toetuse saaja esindajatelt. Kannatanu kordab, et on samadel õiguslikel

alustel õigustatud enda nõuet realiseerima haldusmenetluses.

20. Salva Kindlustuse AS palub jätta R. Merelaiu apellatsiooni rahuldamata. Kannatanu peab

Viru Maakohtu kohtuotsust süüdistuses KarS § 212 lg 1 osas õigeks ja põhjendatuks ning

nõustub kohtuotsuses avaldatuga. Kannatanu ei pea R. Merelaiu poolt esitatud apellatsiooni

põhjendatuks ja leiab, et kohus on teinud õige ja põhjendatud otsuse seonduvalt R. Merelaiu

süüdimõistmisega KarS § 212 lg 1 alusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

21. Ringkonnakohus, uurides kriminaalasja materjale, sh istungiprotokolle, kohtuotsust,

apellatsioone ning vastuseid apellatsioonidele, leiab, et Viru Maakohtu 15.03.2021 otsus tuleb

jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei

pea vajalikuks korrata üle esimese astme kohtu otsuse põhistusi kogu ulatuses. Apellatsioonides

korratakse üle maakohtule esitatud seisukohti ning nende osas on maakohus seisukoha suuresti

võtnud. Seega peab kohus vajalikuks välja tuua üksnes olulisima.

Ka ei ole kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse

kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2,

mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning

missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr

3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis

toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega

ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).

Kaitsjad leiavad, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud ning väidavad isegi, et kohtuotsus on

olulises osas põhistamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esmalt see, et kohtuotsuse

põhjendamise kohustuse rikkumisena pole käsitatav olukord, kus apellant pelgalt ei nõustu

tõendite hindamisest tehtud järeldustega (RKKKo asjas nr 1-17-2359, p 57). Lisaks KrMS

§ 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige

ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud

kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib

„põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse

puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa

(KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. (RKKKo

asjas nr 3-1-1-14-14, p 700.) Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtule saaks ette heita KrMS

§-st 312 põhistamata jätmist. Ebapiisav põhjendamine on käsitatav menetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses (RKKKo-d asjas nr 1-17-10162/351, p-d 22-25; asjas

nr 1-17-1629/44, p 24; RKKKm asjas nr 1-17-11182, p-d 24-25), kuid ka seda ringkonnakohus

maakohtule ette heita ei saa.

23. Esmalt peab ringkonnakohus etteruttavalt märkima, et kaitsjad ajavad jätkuvalt segi KarS

§ 210 lg 2 järgi esitatud süüdistuse sisu. Nimelt nähtub R. Merelaiule ja E. Merelaiule esitatud

süüdistusest, et neid süüdistatakse KarS § 210 lg 2 järgi selles, et nad said pettuse teel tasuta

väljamakseid riigieelarvelistest vahenditest, eesmärgiga soodustada majandustegevust.

KarS § 210 lg 2 näeb ette 2 alternatiivi, s.o karistamise sooduskelmuse toimepanemise pettuse

teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest. Süüdistus on

esitatud pettuse teel soodustuse saamises. Taaskord tuleb rõhutada nagu tegi seda ka maakohus,

et pettuse teel soodustuse saamine on KarS § 210 lg 2 järgi karistatav sõltumata sellest, kas

soodustust kasutatakse eesmärgipäraselt (RKKKo asjas nr 3-1-1-54-15, p 32). Seega, kes ja

milliseid ehitustöid tegi ja et üldse ehitustegevus toimus, ei ole käesoleva süüdistuse pinnalt

määrav. Soodustus saadi pettuse teel ehk ilma, et tegelikkuses oleks täidetud toetustaotluse

väljamaksmiseks nõutav reaalne omafinantseering, mille osas esitati võltsitud dokumente.

Samuti esitati võltsitud dokumente üldse toetuste saamiseks. Lähtuvalt sellest ei oma ka tähtsust

paikvaatlusel tuvastatu, sest vaidluse all ei ole toetuse sihtotstarbeline kasutamine. Täpselt

samale seisukohale asub ringkonnakohus ka R. Merelaiu kaitsja argumendi osas, et on jäänud

tuvastamata, kes tegelikult tegi ehitustöid ning kuidas ja millistes summades nende eest tasuti.

Sama tulemus on ka kaitsja väitel, et OÜ Mercanter Invest omandas ruloonpressi NH ja see on

tuvastatud PRIA töötaja poolt 01.11.2016 koostatud kontrollaktis. Oluline on PRIA-le

edastatud info. Vaidluse all ei ole küsimus, kas töid ka reaalselt teostati sooduskelmuse

süüdistuse osas.

Apellatsioonides väidetakse, et PRIA-l ei olnud probleemi kontrollide tulemusena ehk justkui

kui kontrollidega probleemi ei tuvastatud ja väljamakseid tehti, siis ei saa kriminaalmenetlust

olla. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PRIA poolt eelnevalt läbi viidud kontrolli tulemus ei

ole kohtule siduv, vaid kohtul tuleb kontrollida tõendite kogumise hindamise tulemusena, kas

süüdistatavad on teo toime pannud või mitte. Kohus võib arvestada PRIA kogutud tõendeid,

kuid ei ole seotud kannatanu lõppjäreldusega teo osas.

24. Ringkonnakohus leiab sarnaselt prokuröri ja maakohtuga, et omafinantseeringute nõuete

täitmine on toimunud pettusega kõigi kolme süüdistuses oleva toetustaotluse saamise osas.

Aegumisega lõpetatud toetustaotluse osas seisukohta ei kujundata, sest seda ei vaidlustanud

ükski menetlusosaline.

25. Kaitsjad sisuliselt väidavad, et mõlemad süüdistatavad ei teadnud, et dokumendid, mis

PRIA-le toetustaotluste ning osamaksete väljamaksete tegemiseks esitati oleks olnud võltsitud

ning süüdistatakse pigem äriühinguid, kes on väljastanud arveid ning hinnapakkumisi. Kohtule

jääb jätkuvalt arusaamatuks, missugune on näiteks AS Tatoli huvi kahjustada R. Merelaidu ja

E. Merelaidu. Ainukesed, kes selliste võltsitud dokumentide kasutamisest kasu võiksid saada

on

süüdistatavad.

Lisaks

kogumis

hinnates

on

hämmastav,

et

kõiki

esitatud

hinnapakkumisi/arveid on suurendatud või muudetud süüdistatavate kasuks. Seega

süüdistatavad on esitatud dokumentidega püüdnud näidata omafinantseeringut ka suuremana,

kui see reaalselt oleks olnud.

Lisaks kui pettusega oleks seotud ainult 1 äriühing, kes arveid ja pakkumisi koostas, siis võiksid

kaitsjate süüdistused äriühingu suunas veel kahtlusi tekitada, kuid käesolevas asjas on mitmeid

äriühinguid, kes ei ole omavahel seotud, kuid kõigil on justkui kummastav meelepaha ja „viha“

Mercanter Invest OÜ, R. Merelaiu ja E. Merelaiu vastu.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma täiendavat kaalu ka asjaolu, et süüdistatavad ei tunnista

süü toimepanemist ega dokumentide võltsimist. Esiteks ei ole süüdistatavad kriminaalasjas

ütlusi andnud, seega täiendavad selgitused süüdistatavate seisukohtade osas määravad ei ole.

Maakohus on juba märkinud, et süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistust dokumentide

võltsimises, vaid pettuse teel soodustuse saamises ehk võltsitud dokumendi kasutamist

toetustaotluse rahuldamiseks ning väljamaksete tegemiseks esitamisel.

27. Ringkonnakohtul vastupidiselt kaitsjatele ei ole kahtlust, et süüdistatavate eesmärgiks oli

PRIA eksitusse viimine omafinantseeringu tasumise osas ehk saada n-ö tasuta toetust.

28. R. Merelaiu kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta kaitsjate poolt tõstatatud

probleemid tõendite hindamisel, mistõttu tõendite hindamine ja analüüs on toimunud

kriitikavabalt ja ühekülgselt.

Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu otsus koosneks üksnes tõendite loetelust. Tutvudes

maakohtu otsusega, selliseks järelduseks alust ei ole. Maakohus on sidunud konkreetse

järelduse konkreetse tõendiga. Kui kohtul ei olnud alust ühtegi tõendit kahtluse alla seada, siis

ilmselgelt ei saa talle kriitika puudumist ette heita. Seejuures kaitsjad on seadnud kahtluse alla

iga tunnistajate poolt öeldud sõna. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes

kaitsetaktikalise väitega, mis osutub tagajärjetuks. Seejuures on ka otsusest näha, et maakohus

on selgesõnaliselt kaitsjate väidetele vastanud.

29. Kaitsjaid häirib, et tunnistaja R.S. ütlused on vastuolulised ja leiavad, et maakohus ei ole

sellele tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

29.1. Ringkonnakohus tutvus R.S. ütlustega, kuid ei tuvastanud nendes vastuolu. Nii on R.S.

andnud ütlusi, et R. Merelaid on talle tuttav. Seejuures ei ole R.S. kordagi eitanud, et tal on

olnud kokkupuuteid nii R. Merelaiu, E. Merelaiu kui ka Mercanter Invest OÜ-ga tööalaselt.

R.S. on välja toonud, et kui ta oli juhatuse liige Baltic Betoon OÜ-s (äriühing pankrotis), siis

tema tegi tehingu Mercanter Invest OÜ-ga seoses loomafarmis mingi osa põranda tegemisega,

mis oli väike töö. Seejuures isik kahtles, kas see sai tehtud Baltic Betoon OÜ või mõne teise

äriühingu all. Nimetatud toetustaotluse osas, millises esitati toetuse saamiseks Baltic Betoon

OÜ arveid, on menetlus lõpetatud, küll näitab see, et R.S. on pikaajaliselt kokku puutub

Mercanter Invest OÜ-ga.

Tunnistaja ütlused on paiguti raskesti jälgitavad konkreetsete toetustaotluste osas, sest

tunnistaja annab ülevaate oma tegevusest, kuid seda ei ole seostatud konkreetse

toetustaotlusega. See muidugi ei sea veel kahtluse alla ütluste usaldusväärsust, sest ajalisel

skaalal ning vaidluse all olevate tehingute kaudu on võimalik tuvastada seotust.

29.2. Juba ainuüksi R.S. ütlustest nähtub, et tal on mitmeid kokkupuuteid Mercanter Invest

OÜ-ga tööalaselt ja mitte üksnes läbi ühe firma. Seega on kummastav kaitsja väide justkui jääks

arusaamatuks, kuidas ta äriühinguga kursis oli. Sisuliselt nähtub ka, et R.S. elu- ja töökohad

on olnud seotud Mercanter Invest OÜ asukohaga. Nii on R.S. Mercanter Invest OÜ-ga kokku

puutunud läbi Baltic Betoon OÜ, OÜ Atsti ja MPA Ehitus OÜ.

Ringkonnakohtu jaoks jääb ka arusaamatuks E. Merelaiu kaitsja väide, et tunnistaja R.S. väitel

OÜ Atsti Mercanter Invest OÜ-le ehitustöid ei teinud, arveid ei esitanud ega allkirjastanud

dokumente, aga ehitustöid teostati objektil ja seda tegi ka MPA Ehitus. On ilmselge, et R.S.

lihtsalt füüsilise isikuna otse tänavalt töid teinud ei ole, vaid seda läbi mõne äriühingu ning juba

tunnistaja enda ütlustest nähtub, et ta on töötanud mitmetes äriühingutes.

Kaitsjad üritavad jätta muljet nagu Mercanter Invest OÜ objektil toimunud ehitustööd oleks

olnud justkui riigisaladus, millest keegi midagi teada ei tohtinud. Kaitsjad jätavad tähelepanuta,

et R.S. tegi objektil väikesemahulisi töid, olles seega ka kohapeal.

29.3. Allkirja võltsimise argument ei ole ainus, mida on R.S. välja toonud. Lisaks tõendavad

tunnistaja kahtlusi sellest, et allkirju on võltsitud tõsiasi, et OÜ Atsti ei ole Mercanter Invest

OÜ-le teenuseid osutanud. Seda asjaolu on kinnitanud tunnistajana ütlusi andes ka OÜ Atsti

juhatuse liige T.T. . Tunnistaja kordab, et OÜ Atsti ei ole ühtegi teenust osutanud Mercanter

Invest OÜ-le ning Mercanter Invest OÜ-lt ei ole ka laekumisi OÜ-le Atsti. Nii R.S. kui ka T.T.

toovad välja, et hoopis Mercanter Invest OÜ on osutanud OÜ-le Atsti transporditeenust

(vedamaks ära Viru Grupist Tallinnasse betooni raketisi).

29.4. Tunnistaja T.T. kinnitab, et ta mäletab, et ta on teinud Mercanter Invest OÜ-le ühe

hinnapakkumise vana lauda fassaadi remondiks ning tema mäletamist mööda tegi ka R.S.

mingi hinnapakkumise uue lauda ehitustöödeks. R.S. ei ole väitnud, et ta ei oleks või oleks

hinnapakkumise teinud. Seega ei sea selle väite osas maakohtu järeldusi kahtluse alla ka teatud

segadus selles osas, kas R.S. esitas hinnapakkumise või mitte. Tuleb juhtida tähelepanu sellele,

et KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnatakse tõendeid kogumis. Isegi kui selles osas seada kahtluse

alla R.S. ütluste usaldusväärsus ja seda üksnes hinnapakkumise tegemise osas, siis asjas on ka

teisi tõendeid, mis annavad aluse järelduseks, et toetustaotluse nr 641015590492 väljapetmises

on süüdi R. Merelaid ja E. Merelaid. Puuduvad kahtlused, et pettust ei oleks üldse toimunud.

29.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ümber süüteo toimepanemist ka see, et toetustaotluse

nr 641015590192 puhul ei ole tuvastatud, et kas SE Tehnikakeskus OÜ väljastab üleandmise-

vastuvõtmise akte, kui isik seda soovib või kes on väljastaja. Taaskord juhib ringkonnakohus

alusetu kaitseväite osas tähelepanu sellele, et tõendeid hinnatakse kogumis. Nii on ka maakohus

tuvastanud järgmist.

32 teisaldatava metallaia ostmise kohta esitas R. Merelaid SE Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016

arve nr 1611096 summas 3680,00 eurot ilma käibemaksuta, Swedbank AS 07.09.2016

maksekorralduse nr Ra742 SE Tehnikakeskus OÜ arve nr 1611096 summas 4416,00 eurot

tasumise kohta kontole nr EE321010220118150010 ja SE Tehnikakeskus OÜ 07.09.2016

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 16-09-07.

12.03.2018 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt kriminaalasja

juurde edastatud arve nr 1611096 kuupäevast 07.09.2016 erineb Mercanter Invest OÜ poolt

PRIA-le esitatud sama numbrit ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest arve alusel

soetatava kauba, teenuse ja maksumuse osas.

Mercanter Invest OÜ arvest nähtub, et selle arve alusel osteti 32 teisaldatavat metallaeda

3,0x1,7mZn ühiku hinnaga 115,00 kokku summas 3680,00, koos käibemaksuga 4416,00 eurot,

arve koostaja Sirje Aavik. Arvel on märgitud tasumistingimuseks 1 päev, lähetusviisiks

ISE_JÄRGI. SE Tehnikakeskus arve alusel müüdi SE Tehnikakeskuse poolt 32 metallaeda

3,0x1,7Zn hinnaga 88,32 -5% netohinnaga 83,90 kokku maksumuses 2684,93 eurot, koos

käibemaksuga 3221,91 eurot, arve koostaja Ove Pärtelson. Arvel on märgitud

tasumistingimuseks ettemaks, lähetusviisiks PMK. Võrreldes Mercanter Invest OÜ poolt

PRIA-le esitatud arveid ja SE Tehnikakeskus OÜ arveid nähtub, et SE Tehnikakeskuse poolt

kriminaalasja juurde edastatud arve nr 161369 kuupäevast 13.09.2016 erineb Mercanter Invest

OÜ poolt PRIA-le esitatud sama numbrit ja kuupäeva kandvast SE Tehnikakeskus OÜ arvest,

arve alusel soetatava kauba, teenuse ja maksumuse ning jaluses märgitud äriühingu andmete

osas.

Mercanter Invest OÜ on esitanud arve nr 1611096 kuupäevast 07.09.2016 ja arve nr 161369

kuupäevast 13.09.2016 maksmise kinnituseks PRIA-le maksekorralduse Ra742 kuupäevast

07.09.2016.a summas 4416,00 eurot ja maksekorralduse Ra746 kuupäevast 13.09.2016.a

summas 14988,00 eurot. Mercanter Invest OÜ Swedbank konto EE822200221029813659

toimunud makseid ei kajasta. SE Tehnikakeskus OÜ on kriminaalasja materjalide juurde

edastanud mõlema arve tasumise kinnituseks ettemaksuarve 1602611 alusel laekunud summa

13037,31 eurot kinnituseks SEB maksekorralduse nr 932 krediteerimise teatise. Selline makse

nähtub ka Mercanter Invest OÜ SEB pank kontol EE441010220086165014.

Mercanter Invest OÜ on esitanud PRIA-le nimetatud arvete alusel ostetud esemete kohta

üleandmise-vastuvõtmise aktid. SE Tehnikakeskus teatab oma 23.11.2017 vastuskirjas

menetlejale: „Üleandmise-vastuvõtmise akte me tavaostjatele ei vormista. Kuna arved on

üleandmise hetkel alati tasutud, siis ei pea me akteerimist vajalikuks. St. küsitud numbritega

aktid ei ole meie koostatud. Sellele viitab ka aktide numbriformaat, mis ei ole meie majast

pärit.“

Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et episood oleks tõendamata. Asjaolu, mis oleks siis,

kui isik nõuaks üleandmise-vastuvõtmise akte, ei muuda tõsiasja, et äriühingu kinnitusel nad

neid ei väljasta, kui arve eest ei tasuta.

29.6. Kaitsjate argument on olnud juba maakohtu menetlusest alates, et ei ole tuvastatud, miks

erinevad äriühingute esitatud arved PRIA-le esitatud arvetest. Süüdistatavate teopilt on läbivalt

nähtuvalt erinevatest toetustaotluste taotlemisest ning nende alusel väljamaksete tegemise

saavutamiseks olnud saada toetust ilma omafinantseeringuta. Äriühingud ei saa kasu sellest,

kui nad esitavad näiliselt madalamaid arveid. Küll saab kasu Mercanter Invest OÜ, kui ta esitab

omafinantseeringu osas võltsitud arveid suuremas summas, kui on seda teinud äriühing, keda

on vaja toetuse saamiseks.

30. R. Merelaiu kaitsja argumendid on läbivalt samad kui E. Merelaiu kaitsja väited.

Väidetakse, et ei ole uuritud, miks arvete numbrid omavahel erinevad. Ringkonnakohus sellega

ei nõustu. Maakohus on analüüsinud, millise arve esitas äriühing, millise süüdistatav esitas

PRIA-le. Samas, lisaks on kontrollitud õigsust väidetavate pangaülekannetega nagu ka

ringkonnakohus on eelnevalt märkinud. Ehk maakohus hindas tõendeid kogumis.

31. Kaitsja seab kahtluse alla ka K.K. ütluste usaldusväärsuse seoses toetustaotlusega

nr 41001501145 heinarullihaagise Humus soetamise osas. Kaitsja hinnangul on maakohus

jätnud tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütluste ja teiste tõendite vahel. Selle asemel, et tuua

välja, milliste tõenditega on tunnistaja ütlused vastuolus, on kaitsja asunud välja tooma

tunnistaja ütlusi tasutud hinna osas ning allkirja võltsimise osas, tõstatades järjekordselt

allkirjaekspertiisi läbi viimata jätmise temaatika. Ringkonnakohus on juba eelnevalt märkinud,

et allkirjaekspertiis ei ole käesolevalt määrav. Taaskord – tõendeid hinnatakse kogumis ning

allkiri ei ole ainus aspekt, mis viitab PRIA eksimusse viimisele.

Kaitsja heidab ette, et menetluse käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, millise hinnaga

heinarullihaagis oli müügil ja millised on võimalused vajadusel hinna muutmiseks. Tunnistaja

on esitanud arve, millise hinnaga Humus on vastavalt arvele müüdud. Arusaamatuks jääb,

millist rolli peaks kaitsja hinnangul mängima asjaolu, et kas hinda oleks olnud võimalik muuta.

Ei ole eluliselt usutav, et äriühing tuleks ostjale vastu ning müüks toodet ostjale soovi korral

kallima hinnaga. Eriti veel olukorras, kus selle alusel taotletakse PRIA-lt soodustuse

väljamaksmist. Sellisel juhul oleks samuti tegemist pettusega. Eluliselt ei ole usutav, et müüja

väljastab 2 arvet – soodsama iseendale ja kallima ostjale.

32. Ka ei ole määrav see, et R. Merelaid ei tunnista kindlustuskelmuse toimepanemist.

Kindlustuskelmuse toimepanemine on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Kuna süüdistatav

on keeldunud ütluste andmisest, siis ei lükka see ümber ka muid tõendeid ega sea neid kahtluse

alla.

Kaitsja ei põhjenda, milles seisneb väide, et kõik loetletud tööd olid teostatud ja tõenäoliselt

võib eksitus olla kuupmeetrite ja ruutmeetrite segamini ajamisega seoses. Ringkonnakohus aga

ei näe, kuidas selline väide on seotud kindlustuskelmuse toimepanemisega.

Süüdistuse kohaselt R. Merelaid selleks, et saada Salva Kindlustuse AS-lt hüvitisena kätte ka

taastamismaksumusest maha arvestatud kulum esitas näilikud/fiktiivsed arved teostatud tööde

osas. R. Merelaid edastas 27.06.2017 Mercanter Invest OÜ nimelt Salva Kindlustuse AS-le

järgmised arved: OÜ Atsti arve nr 1191 kuupäevast 25.03.2016 summas 27 007,56 eurot

käibemaksuga ja selle tasumist tõendava dokumendina Swedbank AS 28.03.2016

maksekorralduse nr Ra722 ning OÜ Atsti arve nr 1460 kuupäevast 05.09.2016 summas 143

532,12 eurot käibemaksuga ja selle tasumist tõendava dokumendina Swedbank AS 06.09.2016

maksekorralduse nr Ra741. Lisaks esitas R. Merelaid kindlustusele ka OÜ Atsti ehitustööde

päevikud kuupäevadest 14.03.2016; 15.03.2016; 15.08.2016; 16.08.2016 ning kaetud tööde

aktid nr 1 kuupäevast 15.03.2016 ja nr 2 kuupäevast 16.08.2016. Tegelikkuses ei ole OÜ Atsti

eelpool nimetatud arveid Mercanter Invest OÜ-le esitanud ning arvetel näidatud töid teostanud.

Maakohtus leidsid nimetatud asjaolud ka tõendamist. Tõendatud on näilike arvete esitamine,

sest samu arveid on R. Merelaid esitatud PRIA-le seoses toetustaotlusega nr 641015590492.

Salva Kindlustus AS-le esitatud arved, sh need samad PRIA-le esitatud arved, erinevad

äriühingu poolt esitatud arvetest. Ringkonnakohus on eelnevalt juba asunud seisukohale, et

esitatud arved on näilikud, OÜ Atsti sellist arvet esitanud ei ole ning ülekannet toimunud ei ole.

Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist ka Salva Kindlustuse AS osakonna juhataja K.S.

antud ütlused, et vaatluse käigus leidis tuvastamist, et vaatamata esitatud dokumentidele arvetel

viidatud ulatuslikke töid objektil tehtud ei olnud. Ringkonnakohus tutvus veelkord K.S.

ütlustega ning nendest tuleneb üheselt, et tema eesmärk oli visuaalselt veenduda, kas arvete sisu

ja reaalselt tehtud tööd on omavahel seotud. Olid esitatud ebaproportsionaalsete summadega

arved ja maksekorraldused, mis justkui tõendasid raha reaalset liikumist. On märkimisväärne,

et tunnistaja ütlustest tuleneb, et Salva Kindlustuse AS palus korduvalt R. Merelaiul esitada

maksekorraldused, millel on panga esindaja digiallkirjaga kinnitus. R. Merelaid palvele ei

vastanud ning ähvardas Salva Kindlustuse AS-i Finantsinspektsiooni poole kaebuse

esitamisega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, et kui isikul ei ole midagi varjata, siis miks

tal oli raske esitada pangapoolset kinnitust, vaid valis ähvardamise taktika.

Seega on tõendatud, et R. Merelaid esitas Salva Kindlustus AS-le ebaõigeid andmeid, et ebaõige

ettekujutise loomisel saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Apellatsioonis puuduvad

argumendid, mille alusel asuda teistsugusele seisukohale.

33. Maakohus on kaitsja hinnangul jätnud analüüsimata, kas ja kuidas pidi E. Merelaid olema

teadlik dokumentide ebaõigest sisust.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, kuidas ei ole

eluliselt usutav, et E. Merelaid lihtsalt edastas ja allkirjastas dokumente, millest ta midagi ei

teadnud. E. Merelaid ja R. Merelaid mõlemad sisuliselt juhtisid Mercanter Invest OÜ ehk

sisuliselt oli tegemist pereettevõttega. R. Merelaid oli juhatuse liige ning alates 01.01.2016 oli

nimetatud äriühingu volitatud esindajaks, kui E. Merelaid kui ainuosanik kutsus juhatuse liikme

R. Merelaiu tagasi osaniku otsusega 18.12.2015. 01.01.2016 on E. Merelaid välja andnud

volikirja, millega volitas R. Merelaidu esindama osaühingut Mercanter Invest esindusõiguse

seadusjärgses ulatuses. Ehk sisuliselt ei ole R. Merelaiu roll muutunud, ta on väga hästi kursis

ja juhib reaalselt Mercanter Invest OÜ tegevust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu

põhistustele midagi juurde lisada.

E. Merelaid oli Mercanter Invest OÜ ainus juhatuse liige. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige

peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Isik, esitades taotlusi ning

allkirjastades dokumente, peab siiski süvenema, mida ta teeb või mille alusel, kuna ta ei tegutse

mitte iseenda nimelt, vaid äriühingu nimel. Juhatuse liikme hoolsusstandardi järgi peab juhatuse

liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste

täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava

teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida

mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme

hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt

vajadusel lisateavet ja -selgitusi. (RKHKo asjas nr 3-17-2235, p 13)

Seega ainuüksi oma rollist äriühingus oleks pidanud E. Merelaid pöörama tähelepanu

taotlustele, selle aluseks olevale informatsioonile ning toetustaotluse väljamaksmiseks

esitatavatele dokumentidele.

Lisaks E. Merelaiu rolli osas äriühingus on maakohus analüüsinud E. Merelaiu käitumist läbi

tunnistaja K.K. antud ütluste. Nii on tunnistaja selgitanud heinarullihaagise Humus tasumise

osas, et E. Merelaid selgitas, et selle eest tasutakse PRIA-lt saadava toetusega. Tutvudes aga

toetustaotluse nr 41001501145 saamiseks kohta esitatud tõenditega, siis nähtub, et kuigi

Mercanter Invest OÜ ei ole haagise eest tasunud, on R. Merelaid selles osas esitanud PRIA-le

arve tasumise kohta.

34. Kaitsja väidab, et E. Merelaid lihtsalt allkirjastas ja esitas dokumendid. Sisuliselt sellise

väitega üritataksegi jätta muljet, et E. Merelaid oli üksnes tankist ehk isik, kes ei teadnud

äriühingu majandustegevust ega PRIA toetusest midagi, mis kuidagi eluliselt usutav ei ole

lähtuvalt eelmises punktis avaldatule.

35. Kaitsja väidab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. Merelaid oleks vahetult

osalenud ehitustööde organiseerimisel, nende läbiviimise kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel

ja töövõtjaga suhtlemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegeles eelnimetatud ülesannetega

R. Merelaid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja väited seotud sellega, kuidas PRIA eksitusse viidi

ebaõigete dokumentide esitamisega. Kaitsja kirjeldatud tegevuste mittetegemine on järgnenud

toetuse taotlemisele ning toetustaotluse alusel tehtud väljamaksetele.

36. Apellatsioonis tuuakse välja, et E. Merelaid ei ole koostanud ühtegi aedade ostu-müügiga

seonduvat dokumenti ning ei ole tõendatud, et ta oleks teadvalt esitanud PRIA-le ebaõigeid

andmeid sisaldavaid dokumente.

Ka see väide ei anna alust E. Merelaiu õigeksmõistmiseks. Nagu ka eelnevalt märgitud, siis

süüdistatavaid ei ole süüdistatud dokumendi võltsimises, vaid nende esitamises PRIA-le.

37. Ringkonnakohus ei jaga kaitsjate argumentatsiooni väite kohta, et avalik-õiguslik

nõudeavaldus oleks tulnud jätta läbi vaatamata. Nii on lisaks maakohtule ka PRIA esitatud

avalikus-õiguslikus nõudeavalduses, mis esitati koos süüdistusaktiga kui ka PRIA vastuses

apellatsioonidele väga põhjalikult käsitletud temaatikat, kelle vastu on võimalik esitada PRIA-

l alusetult makstu osas tagasinõue. Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka PRIA

vastuses toodud põhjaliku käsitlusega.

37.1. R. Merelaiu ja E. Merelaiu poolt teo toimepanemise osas käesolevalt enam vaidlust ei ole.

Samuti puudub vaidlus toetustaotluse nr 142010590453 avalik-õiguslik nõudeavalduse läbi

vaatamata jätmise osas, seoses toetustaotluse episoodis kuriteo aegumisega.

37.2. Kaitsjad viitavad, et maakohus oleks pidanud KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel jätma tsiviilhagi

läbi vaatamata.

KrMS § 2962 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi

vaatamata, kui isik, kelle huvides või kelle vastu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus

on esitatud, või nõue, mis selles on esitatud, ei vasta KrMS § 381 lõikes 1 või 2, §-s 371 või § 39

lõikes 1 sätestatud tingimustele. Nimetatud säte reguleerib iseseisvalt kohtulikku uurimist.

Kohtuotsuse tegemisel reguleerib avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta otsuse tegemist siiski

KrMS § 310.

37.3. Sisuliselt on kaitsjad esitanud samad argumendid apellatsioonides nagu maakohtulegi,

millele maakohus on juba vastanud. Kaitsjad jätavad ümber lükkamata väited, miks ei kehti

maakohtu poolt viidatud selgitused viite- ja volitusnormi osas. Nii on maakohus märkinud, et

ELÜPS § 111 võimaldab toetust tagasi nõuda vaid toetuse saajalt, kelleks käesoleval juhul on

Mercanter Invest OÜ. Kohus selgitas eelnevalt, et ELÜPS § 111 on viitenorm. Volitusnormid,

mille alusel saab toetusi tagasi nõuda tulenevad määrustest nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning

teistest Euroopa Liidu asjakohastest määrustest ning tulenevalt määruse nr 2988/95 artiklist 7

võib ühenduse haldusmeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende

isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks.

Eeltoodust tulenevalt on PRIA-l õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus ka R. Merelaiu ja

E. Merelaiu vastu.

Täiesti alusetu on kaitsjate väide, et kohus ei või tugineda Euroopa Liidu asjakohastele

määrustele. Asjakohatu on R. Merelaiu kaitsja viide sellele, et Riigikohtu praktika kohaselt

asjas nr 3-1-1-73-09 tuleneb alus kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamiseks ning

kriminaalmenetluses on välistatud tsiviilhagidega maksunõuete esitamine, kuna maksunõuete

määramine ja vaidlustamine toimub MKS alusel või halduskohtumenetluses. Tehtud viide

pärineb 2009. aasta kohtuotsusest. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu veel sellele, et

võrreldes 2009. aastaga on seadus oluliselt muutunud ning kriminaalmenetluse seadustikku on

lisandunud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Riik ja avalik-õiguslik juriidiline isik saavad

kannatanuks olla sellisel juhul, kui neil on kuriteo tagajärjel tekkinud varaline nõue, mida on

võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Avaliku võimu kandjatel on nüüd võimalus

panna kriminaalmenetluse raames maksma avalik-õiguslikud rahalised nõuded, mille tekkimise

aluseks olevad asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo asjaoludega. See võimaldab

avaliku võimu kandjal hoiduda paralleelsest haldus(kohtu)menetlusest, mis koormaks nii

avaliku võimu kandjat kui ka menetlusosalisi. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada

haldusorgan, kes oleks õigustatud sama nõuet esitama haldusmenetluses, st haldusorgan saab

sellisel juhul valida, kas esitada nõue kohe kriminaalmenetluse käigus või teha seda eraldi

menetluses. Puuduvad igasugused argumendid, et kannatanu ei saaks kriminaalmenetluse

puudumisel esitada nõuet haldusmenetluses.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse näol on tegemist instituudiga, mida seni Eesti õiguses ei ole

olnud, kuid oma olemuselt on see kõige sarnasem HKMS-i 26. peatükis reguleeritud kaebusega

eraisiku vastu. Sellest tulenevalt on kõige sobivam kohaldada avalik-õigusliku nõudeavalduse

menetlemisel just seda regulatsiooni. HKMS-i 26 peatükk kohaldub avalik-õigusliku

nõudeavalduse menetlusreeglitele kohtus selles osas, mis KrMS-is on reguleerimata, seega ei

piira avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamist HKMS §-s 260 toodud nõude avaldamise

aluseid, vaid avalik-õiguslikku nõudeavaldust saab esitada avaliku võimu kandja KrMS § 381

lg-s 2 sätestatud juhtudel.

37.4. PRIA esindaja on apellatsioonidele vastuväidetes põhjendatult viidanud avalik-õigusliku

nõudeavaldust puudutavale regulatsioonile. Nimelt väidavad kaitsjad, et kannatanu ei saa tulla

sellise nõudega kriminaalmenetlusse, milline nõue ei tulene konkreetselt haldusmenetlust

reguleerivast õigusaktist. Selles osas on ka maakohus viidanud selgelt kohtupraktikale.

Nimelt tuleneb Riigikohtu lahendist asjas nr 3-18-305, et ELÜPS § 111 lg 1 on viite-, mitte

volitusnorm. Volitusnorm tuleneb määrustest nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistest Euroopa

Liidu asjakohastest määrustest, sh määrusest nr 2988/95 artiklist 7, millele on selgelt viidanud

ka kannatanu oma vastuses apellatsioonidele.

37.5. E. Merelaiu kaitsja leiab, et kui tõlgendada sätet nii laialt, et igaüks võib vastutada

toetustaotluse nõuete eiramise eest, siis see läheks vastuollu toetuse väljamaksmise üldiste

põhimõtetega, kuna võimaldaks alusetult toetust saanud juriidilisel või füüsilisel isikul toetus

endale jätta ning panna vastutama vaid kolmandad isikud.

Lähtudes süüdistuse sisust ei saada ka seda argumenti edu. Süüdistuses ja maakohtu otsusest

lähtuvalt, ei ole alust arvata, et E. Merelaid ja R. Merelaid oleksid justkui suvalised inimesed,

kes vastutavad Mercanter Invest OÜ poolt toimepandus. Tegemist on juriidilise isikuga, kes

iseseisvalt tegutseda ei saa. Osaühing tegutses läbi oma juhatuse liikmete E. Merelaiu ja

R. Merelaiu kuni 18.12.2015. Seejärel läbi juhatuse liikme E. Merelaiu ja juhatuse poolt

volitatud isiku R. Merelaiu. Tegemist ei ole kolmandate isikutega.

Nii on ka PRIA esindaja vastuses apellatsioonides märkinud, et tulenevalt ELÜPS § 11 lg-st 1,

määrusest 1303/2013, 1306/2013, nõukogu määrusest nr 2988/95 artikkelt 1 lg-st, artikkel 4 lg-

st 1 ja 2988/95 artiklist 7, siis ühenduse haldusmeetmeid ja – karistusi võib kohaldada artiklis

1 nimetatud ettevõtjate suhtes, nimelt füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude siseriikliku

õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime pannud eiramise. Samuti

võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes

vastutavad eiramise eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Seejuures olid süüdistatavad

teadlikud toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest.

Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga ka selles, miks ei ole võimalik ainult Mercanter Invest OÜ

vastu nõuet esitada nagu väidavad kaitsjad, et peaks olema kahe süüdistatava ja Mercanter

Invest OÜ õigusjärglase osas korraga. Määruse nr 2988/95 artiklit 7 ei ole võimalik tõlgendada

selliselt, et eeskirjade eiramises osalenud isikute suhtes on võimalik haldusmeetmeid ja

karistusi kohaldada ainult koos toetuse saajaga.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatult rahuldatud ja süüdistatavatelt vastavas ulatuses

välja mõistetud.

38. R. Merelaiu lepinguline kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas menetluskulude hüvitamise

taotluse, mille kohaselt taotleb kaitsja 420 euro väljamõistmist R. Merelaiu kasuks.

38.1. Koos taotlusega esitas kaitsja ka arve nr 144/2021, mis on väljastatud R. Merelaiule ning

mille kohaselt on osutatud õigusteenust 3,5 tunni ulatuses, mille eest taotletakse tasu 420 eurot,

sh käibemaks 70 eurot. Taotluses on täpsustatud, et arve on väljastatud maakohtu otsusega

tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamine kohta. Kaitsja tunnitasu 100 eurot, millele

lisandub käibemaks.

Taotlusega koos on esitatud ka maksekorraldus, mille kohaselt on arve tasunud MERCANTER

AGRO OÜ.

38.2. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120

eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 3-1-1-37-14, p 26.3; RKTKm 3-2-1-115-14,

p 14). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta

arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte

(RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15) Advokaadibüroo Sirje Must OÜ on

käibemaksukohuslane.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle

otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud

õigusteenuse

vajalikkust.

Seejuures

on

kohtul

kaalutlusruum,

hindamaks

tehtud

kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele

kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud

kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks

liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12;

3-1-1-60-14, p 10.1).

Ringkonnakohus

leiab,

et

kaitsja

töötunni

hind

on

põhjendatud

ning

kaitsja

apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenused on olnud vajalikud ning kuuluvad tervikuna

rahuldamisele.

38.3. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-st 1 nimetatud lahendi, siis menetluskulud

jäävad R. Merelaiu kanda.

39. E. Merelaiu lepinguline kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar esitas samuti taotluse

menetluskulude hüvitamiseks.

39.1. Taotluse kohaselt palutakse mõista Eesti Vabariigilt E. Merelaiu kasuks välja 420 eurot

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Taotlusele on lisatud arve nr 124, mis on

väljastatud E. Merelaiule summas 420 eurot, sh käibemaks 70 eurot. Arve kohaselt osutati

õigusteenust 3,5 tunni ulatuses maakohu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest.

Tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Arvele on lisatud ka arve tasumise laekumist kinnitav dokument, mille kohaselt on E. Merelaid

tasunud arve 08.06.2021.

39.2. Kaitsjatasu suuruse osas ja osutatud õigusteenuse osutamise osas asub ringkonnakohus

samale seisukohale nagu kaitsja A. Vilti osas otsuse punktis 38.2.

39.3. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-st 1 nimetatud lahendi, siis menetluskulud

jäävad E. Merelaiu kanda.

40. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu

15. märtsi 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/

RIIGIKOHTU 26.04.2024 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. septembri 2021. a ja Viru Maakohtu 15. märtsi 2021. a

otsus lisaks sellele, mis on märgitud Riigikohtu 20. mai 2022. a otsuse resolutiivosa punktis 1, ka

osas, millega:

1.1 kohtud jätsid avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kehtima Raini ja Nurme

kinnisasjale seatud kohtulikud hüpoteegid;

1.2 Ellen Merelaiu apellatsioonimenetluse kulu jäeti süüdistatava kanda.

2. Teha eelmises punktis märgitud osas uus otsus, millega:

2.1 tühistada Viru Maakohtu 17. mai 2018. a määrusega nr 1-18-3624/2 konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kohaldatud abinõud, s.o Raini ja Nurme kinnisasjale seatud

kohtulikud hüpoteegid;

2.2 mõista Eesti Vabariigilt Ellen Merelaiu kasuks välja 420 eurot apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

3. Ülejäänud Riigikohtu 20. mai 2022. a otsuse resolutiivosa punktis 2 märgitud osas jätta

kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Ellen Merelaiu kasuks välja 300 eurot kassatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Rain Merelaiu kasuks välja 300 eurot kassatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

7. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le kassatsioonimenetluses Rain Merelaiule

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 307 eurot 44 senti ning

jätta see menetluskulu riigi kanda.