5-21-11/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-21-11 Otsuse kuupäev

15. september 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Nele Parrest ja Urmas Volens Kohtuasi Kalle Grünthali kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kalle Grünthal Vabariigi Valimiskomisjon

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kalle Grünthali kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 31. augusti 2021. a otsuse nr 13 peale rahuldamata.

2. Muus osas jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas 29. augustil 2021. a protokollilise otsusega lubada Vabariigi Presidendi valimisel hääletada Riigikogu hoone hoovis sõiduautos, kui valija viibib autos üksi.

2. 31. augustil 2021 toimus Riigikogus Vabariigi Presidendi valimise teine hääletusvoor. Üks valija hääletas Riigikogu hoone hoovis. Hääletamisel oli kasutusel eraldi valijate nimekiri, kuhu valija andis allkirja hääletamissedeli saamise kohta, ning eraldi valimiskast.

3. Riigikogu liige Kalle Grünthal (kaebaja) viibis hääletamise ajal Riigikogu hoovis ning filmis toimuvat eemalt mobiiltelefoniga. Kaebaja esitas 31. augustil 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) § 10 alusel protesti, milles leidis, et Riigikogu hoovis hääletamisel ei olnud tagatud hääletamise salajasus.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebaja protesti 31. augusti 2021. a otsusega nr 13 rahuldamata, kuna hääletamise salajasuse põhimõtet hääletamisel ei rikutud. Hääletamine autos ei riku iseenesest hääle salajasust. Valimiskomisjonil on õigus viibida hääletamise ajal hääletamisalal, hääletamist korraldasid kaks valimiskomisjoni liiget. Hääletamissedeli täitis valija autos üksi olles ning valimiskomisjoni liikmetel polnud võimalik näha sedeli täitmist. Valimiskomisjoni liige keeras sedeli täitmise ajaks valija poole selja. Seejärel ulatas valimiskomisjoni liige valijale valimiskasti ümbrikule pitsatijäljendi panemiseks ja sedeli kasti laskmiseks.

5-21-11

2(4)

5. Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks hääletamistulemuse Vabariigi Presidendi valimise teises hääletusvoorus, koostades selle kohta protokolli. Hääletamistulemuse kindlakstegemise peale VPVS § 12 alusel proteste ei esitatud. Vabariigi Valimiskomisjon tegi 31. augusti 2021. a otsusega nr 14 kindlaks valimistulemuse.

KAEBAJA SEISUKOHT

6. Kaebaja esitas 2. septembril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni 31. augusti 2021. a otsus Vabariigi Presidendi valimise hääletamistulemuste osas kehtetuks.

7. Kaebaja ei nõustunud Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et Riigikogu hoone hoovis hääletamisel oli tagatud hääletamise salajasus. Hääletusalal viibis kokku neli inimest. Valimiskomisjoni esimees ei keeranud hääletamissedeli täitmise ajal autole selga, vaid jälgis paari meetri kauguselt valijat kogu aja.

8. Lisaks sellele märkis kaebaja, et VPVS § 9 lõige 2 nõuab hääletamissedeli täitmist hääletamiskabiinis. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole põhjendanud vajadust kalduda kõrvale seaduse nõuetest. Autot ei saa pidada hääletamiskabiiniks ning seal hääletades ei ole tagatud hääletamise salajasus.

9. Pärast Riigikogu istungi lõppu vaatas kaebaja teises hääletusvoorus antud häälte lugemisest tehtud videosalvestist ja märkas, et kahel hääletamissedelil oli lahtrisse märgitud „linnuke“, mitte rist. Ka

30. augustil 2021 toimunud esimese hääletusvooru häälte lugemise videosalvestusest nägi ta, et kahel sedelil oli lahtrisse märgitud „linnuke“. Vabariigi Valimiskomisjon luges seadusvastaselt kehtivaks ka „linnukesega“ hääletamissedelid.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

10. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule. Kaebus jõudis Riigikohtusse

6. septembril 2021.

11. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja Riigikohtule esitatud kaebuses nii hääletamise kui ka hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumist, samuti valimistulemuste kindlakstegemise otsust. Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu.

12. Hääletamise korra väidetava rikkumise kohta jäi Vabariigi Valimiskomisjon 31. augusti 2021. a otsuses nr 13 esitatud seisukohtade juurde. Valimiskomisjon jättis Riigikohtu otsustada, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja ise Vabariigi Presidendi valimise teises hääletusvoorus ei osalenud. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud protestis ei esitanud kaebaja väidet, et auto hääletamiskabiinina on seadusega vastuolus. Seadus ei ava hääletamiskabiini mõistet ega näe ette hääletamisalasid, hääletamine korraldatakse väljaspool Riigikogu istungisaali. Valimiskomisjoni hinnangul tagas auto hääletamiskabiinina hääletamise salajasuse. Hääletusalal viibis lisaks Vabariigi Valimiskomisjoni kahele liikmele ka kaks riigi valimisteenistuse ametnikku, kes neid abistasid. Ükski hääletamise korraldaja ei näinud autos toimuvat, kuna üks valimiskomisjoni liige seisis seljaga auto ukse ees ning teised seisid autost kaugemal.

13. Vabariigi Valimiskomisjon jättis Riigikohtu otsustada ka selle, kas valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab vaidlustada, ilma et kaebaja oleks esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile protesti VPVS § 10 või § 12 alusel. Kehtetu on sedel, millel on rist märgitud

5-21-11

3(4) rohkem kui ühte lahtrisse või puudub valimiskomisjoni pitsati jäljend (VPVS § 11 lõige 3). Mitte iga valesti märgistatud hääletamissedel pole kehtetu. Ka muu märgistus kui rist võib väljendada kandidaadile antud häält, kui hääletaja tahe on üheselt mõistetav. „Linnukese“ kuju tekib ka risti lohakal joonistamisel, kui sirgete ristumispunkt on jäänud sirgete serva.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Riigikohtule esitatud kaebuse lahendamiseks on oluline kõigepealt selgitada, millist Vabariigi Valimiskomisjoni tegevust kaebaja vaidlustab. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 2 kohaselt saab Riigikohtule esitatud kaebuses taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist, toimingu õigusvastaseks tunnistamist, samuti hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist.

15. Kaebaja märgib, et soovib Vabariigi Valimiskomisjoni 31. augusti 2021. a otsuse kehtetuks tunnistamist hääletamistulemuse osas. Komisjon tegi nimetatud kuupäeval kaks otsust – otsuse nr 13, millega lahendati kaebaja protest hääletamise korra rikkumise kohta (VPVS § 10), ning otsuse nr 14, millega tehti siduvalt kindlaks valimistulemus (VPVS § 13). Hääletamistulemus tehti kindlaks ajaliselt nende kahe otsuse vahele mahtunud Vabariigi Valimiskomisjoni toiminguga (VPVS § 11).

16. Seadus näeb ette, et nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (VPVS §-d 10 ja 12). Kolleegiumi hinnangul on tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud. VPVS § 10 ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel.

17. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (VPVS § 13), seadus protesti esitamist ette ei näe. Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. aprilli 2021. a otsus nr 5-20-10/13, punkt 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust VPVS ette ei näe.

18. Kaebuse põhjendustest võib järeldada, et esiteks vaidlustab kaebaja hääletamise korra (salajasuse nõude) rikkumist, mis seisnes selles, et valimiskomisjon võimaldas ühel Riigikogu liikmel hääletada Riigikogu hoovi pargitud autos. Seega saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja taotleb tema protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 13 tühistamist, hääletamise korra rikkumise tuvastamist ning võimaluse korral hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist.

5-21-11

4(4)

19. Kolleegium on seisukohal, et kaebus on eelnimetatud osas lubatav. Kaebaja esitas hääletamise korra rikkumise kohta protesti, tal on kaebeõigus Riigikohtusse pöördumiseks ning kaebus on tähtaegne. Kolleegiumi hinnangul on kaebaja väited hääletamiskabiini kohta käsitatavad protestis esitatud väidete täpsustusena, kuna on seotud salajasuse nõude tagamiseks seaduses sätestatud nõuetega.

20. Kaebus ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 13 ja hääletamise korra rikkumise vaidlustamise osas aga põhjendatud ning kolleegium jätab selle rahuldamata (PSJKS § 46 lõike 1 punkt 2). VPVS § 9 lõike 2 esimene lause näeb tõepoolest ette, et hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Valimiskabiin on meede, mis aitab tagada põhiseaduse § 79 lõike 4 esimeses lauses sätestatud ning VPVS § 1 lõikes 3 korratud Vabariigi Presidendi salajase valimise nõuet. VPVS (ega ka teised valimisseadused) ei ole aga ette kirjutanud täpsemaid tingimusi, millele hääletamiskabiin peab vastama, mistõttu on nende üle otsustamine jäetud eelkõige Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse. Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimisel tasakaalustama vastanduvaid huvisid, sest lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta.

21. Kolleegiumi hinnangul ei läinud 31. augustil 2021 sõiduautos toimunud hääletamine seaduse ega põhiseadusega vastuollu, kuna hääletamise salajasus oli piisaval määral tagatud. Videosalvestisest nähtub, et valimisi korraldavad isikud olid piisavalt kaugel ja paiknesid viisil, et mitte näha, kas ja mida valija hääletamissedelile kirjutas. Lisaks sellele märgib kolleegium, et kaebaja väidetav hääletamise korra rikkumine ei oleks saanud mõjutada valimistulemust, kuna ka ilma Riigikogu hoovis antud hääleta hääletas kandidaadi poolt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (VPVS § 18 lõige 2).

22. Teine osa kaebusest on mõistetav nii, et vaidlustatakse hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumist, täpsemalt selliste hääletamissedelite kehtivaks lugemist, millel olevasse lahtrisse oli risti asemel tehtud „linnuke“. Pole üheselt aru saada, kas selle rikkumise tõttu taotletakse hääletamistulemuse kindlakstegemise (Vabariigi Valimiskomisjoni toiming) õigusvastaseks tunnistamist või valimistulemuse kindlakstegemise otsuse (Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 14) tühistamist. Sõltumata sellest, kuidas kaebust selles osas tõlgendada, ei ole see kolleegiumi hinnangul lubatav ning kolleegium jätab selle läbi vaatamata.

23. Kaebaja ei esitanud hääletamistulemuse kindlakstegemise väidetava rikkumise kohta VPVS § 12 alusel protesti, mistõttu on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Riigikogu liikmetel on võimalus viibida häälte lugemise juures, soovi korral näha hääletamissedeleid ning esitada protest. Asjaolu, et kaebaja seda ei teinud, ei anna talle õigust hiljem vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust.

(allkirjastatud digitaalselt)