3-21-2076/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2076

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat

Kardo Karon

Asja läbivaatamine

14.09.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 14.11.2021 (kaasa arvatud).

2. Vabastada X käesoleva määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise (araabia keelde)

kulude kandmisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA PPA TAOTLUS

1. Politsei- ja Piirvalveamet (PPA) pidas 12.07.2018 kinni kahtlustatuna ebaseaduslikus

piiriületuses dokumentideta isiku, kes väitis ennast olevat Palestiina Riigi kodaniku, nimega X

(sündinud xx xx xxxx, elukoht xxxxxx). Samal päeval avaldas isik soovi saada varjupaika. Isik

peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Tartu

Halduskohus andis 16.07.2018 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks.

PPA koostas 23.07.2018 X soovil rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse.

Isik otsust ei vaidlustanud.

PPA tegi isikule 07.08.2018 koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1043792099 ja

kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks.

PPA pidas isiku 07.08.2018 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel

ning Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-18-1580 loa isiku kinnipidamiseks ja

2(6)

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ning pikendas seda määrustega haldusasjades nr 3-18-

1579 ja 3-18-1580.

PPA-l ei õnnestunud isikut tuvastada ja Eestist välja saata, sest päringutele, Palestiina kui ka

Alžeeria ametivõimudele tuli vastus, et nende andmebaasides sellise nime ja sünniajaga isikut (X, xx

xx xxxx) ei leidu.

07.05.2019 vabastati X kinnipidamiskeskusest ning PPA kohaldas isikule VSS § 10 lg 2

järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid vaid lahkus peale kahe kuu

möödumist Eestist ebaseaduslikult Soome. 16.01.2020 saadeti X Dublini kokkuleppe alusel

Soomest

Eestisse

tagasi.

PPA määras

isikule uued

järelevalvemeetmed.

Isik ei

täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ning lahkus Eestist.

18.02.2021 saadeti isik Dublini kokkuleppe alusel Poolast Eestisse tagasi. Isik on avaldanud Poolas

enda uued isikuandmed: X, sündinud xx xx xxxx, kodakondsus Alžeeria, isanimi I., emanimi F.

Poola tuvastas isiku andmebaasi Eurodac andmete (sõrmejälgede) alusel. Isik saadeti 18.02.2021

Tallinna.

Tallinna Halduskohtu määruse alusel asjas 3-21-352 paigutati isik kinnipidamiskeskusesse ja

pikendati kinnipidamise tähtaega kahe kuu möödumisel (VSS alusel).

Alles 26.04.2021 teavitas Alžeeria saatkond (vastuskiri nr 82/VAR/2021), et isik on tuvastatud

kui X, sündinud xx xx xxxx Sidi Bel-Abbes, B. ja A.Z. poeg. Isikule dokumendi väljastamiseks

paluti täita vastav ankeet. Seejärel dokumendi väljastamine viibis vastuvõtva riigi tõttu ja

kodanike Alžeeriasse vastuvõtmine oli takistatud seoses koroonaviirusega.

PPA palvel esitas Välisministeerium 07.06.2021 Alžeeriale noodi, et Alžeeria saatkond ei ole

isikule dokumenti väljastatud. Alžeeria saatkonna 21.06.2021 kirjaga nr 119/VAR/2021

teavitati, et noot on edastatud pädevale Alžeeria institutsioonile, Alžeeria piirid on osaliselt

avatud, kuid laissez-passer väljastamine peatatud kuni edaspidise teateni.

PPA taotles 06.08.2021 halduskohtult kinnipidamise tähtaja pikendamist. 11.08.2021 kell

10.00 toimus istung. 11.08.2021 kell 15.34 esitas isik PPA-le sooviavalduse rahvusvahelise

kaitse taotlemiseks, mistõttu tema kinnipidamine vormistati ümber kinnipidamiseks VRKS §

36¹ lg 1, lg 2 p 4 ja 5 alusel ning ta peeti 48 tunniks kinni. Sooviavaldusel märkis isik, et tema

nimi on X.

Halduskohus

andis

13.08.2021

määrusega

haldusasjas

nr

3-21-1866

loa

X

´i

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2021.

02.09.2021 tegi PPA rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuse isiku taotluse alusel.

Isik peeti kinni 13.09.2021 kell 10.40 VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2, 3 alusel kuni 48 tunniks.

2. PPA 13.09.2021 taotlus haldustoiminguks loa saamiseks

Isikul puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.

Isikule 07.08.2018 koostatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1043792099 on

kehtiv ning kuulub täitmisele. VSS § 13 lg 1 kohaselt kehtib lahkumisettekirjutus ettekirjutuse

teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis

viibimisaluse saamiseni. PPA hinnangul ei saa ebaseaduslikult Eestist teise liikmesriiki lahkumist

tõlgendada ettekirjutuse täitmisena ning samuti ei ole isik saanud Eestis viibimise alust.

Täidetud on VSS § 15 lg 1 eeldused. Kinnipidamist taotletakse tuginedes VSS § 15 lg 2 p-dele

1 (põgenemise oht), p-le 2 (kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine), p-le 3 (tagasipöördumiseks

dokumentide puudumine, mille hankimine võtab aega).

Põgenemisoht on ilmne. Isik on korduvalt muutnud oma nimekuju, sünniaega ja päritoluriiki.

(VSS § 6⁸ p 2) Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2019 määruses nr 3-19-1795 on

3(6)

põgenemisohule viitava valeandmete esitamisena käsitlenud isiku vastuolulisi ütlusi seoses

oma sünniajaga. Põgenemisoht valeandmete esitamisel seisneb selles, et isik takistab enda

tuvastamist ja välja saatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kuigi Alžeeria saatkond on

kinnitanud, et tegemist on Alžeeria kodanikuga, siis PPA hinnangul ei ole ära langenud

põgenemisoht. Isik on korduvalt esitanud valeandmeid. Isik on varasemalt korduvalt lahkunud

Eestis Vabariigist temale sobivasse riiki. Isik on varasemalt öelnud, et tema eesmärk ei olnud

kunagi saabuda Eestisse vaid minna Saksamaale, et parandada enda majanduslikku seisukorda.

VSS § 6⁸ p 5 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole järginud tema

suhtes

lahkumisettekirjutuse

täitmise

tagamiseks

kohaldatud

järelevalvemeetmeid.

Kinnipidamiskeskusest vabastamisel määrati isikule VSS § 10 lg 2 p-d 1, 2, 3, 4, 5 kohased

järelevalvemeetmed. Isik järelevalvemeetmeid ei järginud, vaid lahkus Eestist Soome

Vabariiki, kust ta saadeti Dublini kokkuleppe alusel tagasi. PPA määras isikule uued

järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ning lahkus Eestist.

Haldusasjas 3-3-1-24-17 tõdes Riigikohus, et on õige, et vabaduses viibiv väljasaadetav peab

tegelema reisidokumendi hankimisega, kuid samal ajal peaks PPA astuma lahkumiskohustuse

sundtäitmiseks vajalikke samme, et hiljem ei oleks vaja väljesaadetavat pikka aega kinni

pidada. Kui isik ei järgi süüliselt PPA järelevalvemeetmeid, võib tekkida VVS § 6⁸ p-s 5

sätestatud alus tema põgenemise ohtu eeldada.

VSS § 6⁸ p 8 kohaselt välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisetõttu

ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik peeti 2018. a kinni ebaseadusliku

piiriületuse tõttu. Isik esitas pärast seda küll varjupaiga taotluse, kuid võttis selle tagasi. PPA

hindab, et varjupaigataotlus esitati lootuses, et teda ei peeta kinni, vaid võimaldatakse tal

vabaduses olla. On ilmselge, et isik kasutab kõiki võimalusi, et ebaseaduslikult Euroopas

liikuda. Teda pole takistanud ei dokumentide puudumine, järelevalvemeetmete kohaldamine

ega korduv tagasisaatmine Eestisse. PPA on veendumusel, et vabaduses viibides ja

järelevalvemeetmeid kohaldades, ei järgiks isik neid, vaid lahkuks talle sobivasse Euroopa riiki.

VSS § 6⁸ p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud

määratud

elukohast

või

teisest

Schengeni

konventsiooni

liikmesriigis.

Peale

kinnipidamiskeskusest vabanemist ei langenud ära isiku suhtes koostatud lahkumisettekirjutus

ning hoolimata kinnipidamise lõppemisest, kuulus ettekirjutus täitmisele. Vabaduses viibimine

olukorras, kus isikul on kehtiv lahkumisettekirjutus, ei andnud isikule õigust lahkuda mõnda

teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isik ise ei taotlenud kordagi endale vajalikku

dokumenti, et naasta väidetavasse kodakondsusjärgsesse riiki.

Esineb ka VSS § 15 lg 2 p 2 sätestatud kinnipidamise alus. Isiku varasem käitumine on

näidanud, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust (isik ei ole iseseisvalt taotlenud endale dokumenti ega täitnud

lahkumiskohustust). Tallinna Ringkonnakohus määruses 3-18-2018 (p-d 2 ja 9) on

kaasaaitamiskohustusena käsitanud muu hulgas kohustust anda väljasaatmist täideviivatele

valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ning aidata kaasa väljasaatmiseks

vajalike dokumentide muretsemisele (VSS § 26⁴ lg 1 p-d 1 ja 3). Olukorras, kus isik on

erinevates riikides esitanud muudetud isikuandmeid, tõlgendab PPA, et isik ei täida

kaasaaitamiskohustus, millega takistab oma väljasaatmist.

PPA

hinnangul

väljasaatmine

ei

ole

praegusel

ajal

muutunud

perspektiivituks.

Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide vormistamise menetlus on pooleli ning hetkel

puuduvad andmed, et väljasaatmine oleks ilmselgelt võimatu. Alžeeria saatkonna kohaselt on

dokumentide väljastamine peatatud mitte lõpetatud. Isiku enda kaasaaitamiskohustuse täitmise

eiramise tõttu on tema väljasaatmise korraldamine tunduvalt aeganõudvam. 11.08.2021 istungil

sai isikule teatavaks, et Alžeeria on ta tuvastanud, kuid hetkel laissez-passere ei väljasta. Peale

4(6)

istungit esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA hinnangul oli taotlus esitatud takistamaks

suhtlust Alžeeriaga ning väljasaatmise vältimiseks.

PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema

väljasaatmine lõpule viia. Alžeeria saatkond on kinnitanud, et X (X) on Alžeeria kodanik, kuid

tema reisidokumendi väljastamine on teadmata ajaks peatatud. PPA on isikule reisidokumendi

hankimise kiirendamiseks pöördunud ka Välisministeeriumi poole, kuid endiselt pole Alžeeria

pädev institutsioon antud dokumenti väljastanud. PPA on veendunud, et juhul, kui isik oleks

ise endale reisdokumenti taotlenud, oleks tema kinnipidamise ja väljasaatmise menetlus kiirem

kui antud ajahetkel. Isik pole ajavahemikul 2018 kuni 2021 ise dokumendi taotlemiseks midagi

ette võtnud. Isikul puuduvad Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad rahalised

vahendid toimetulekuks. Antud punkti hindab PPA kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15

lõikega 1 (RK 3-3-1-24-17 p 11). Tulenevalt varasemast käitumisest on PPA-l alus arvata, et

vabaduses viibides ja soodsamate tingimuste ilmnemisel, hakkab isik kõrvale hoiduma

väljasaatmisest ega pruugi enam teha koostööd PPA-ga dokumentide hankimisel.

Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-1274 leidnud, et

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pea olema üksnes objektiivselt võimalik, vaid

ka efektiivne –eesmärgipäraselt tagama lahkumiskohustuse täitmise. PPA on seisukohal, et

VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad. Isik

on ka varem eiranud järelevalvemeetmete täitmist ning lahkunud omavoliliselt Eestist teise

Euroopa riiki.

Paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku

dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks tema päritolu riiki. PPA taotleb kohtult luba

X (X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel,

sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud

kinnipidamise alused.

3. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja täpsustas, et luba taotletakse kaheks kuuks. PPA-

l puudub põhjus arvata, et isikut ei oleks võimalik Alžeeriasse välja saata, tema isikusamasus

on tänaseks selge ja dokumendi taotlemise protsess toimub ning päritoluriigiga suheldakse ning

toimuvad lennud Alžeeriasse nii Prantsusmaalt kui Itaaliast.

4. X väitis istungil, et 15-20 päeva tagasi pöördus Alžeeria saatkonna poole dokumendi

saamisega seoses ja on seejärel pea iga päev nendega ühendust võtnud, samuti pöördunud IOM-

i poole abi saamiseks päritoluriiki naasmiseks. On eelneva põhjal arvamusel, et pole praegu

võimalik teda välja saata. Tahab naasta Alžeeriasse või mõnda teise Araabia riiki, kuna

kinnipidamine mõjub halvasti vaimsele tervisele.

Isiku esindaja selgitas, et asi seisab Alžeeria riigi taga ja PPA ei saa ise midagi teha.

Koroonaviiruse tõttu sügis-talvisel perioodil pole väljasaatmine tõenäoline, mis tähendab, et

isik peab teadmata aja KPK-s olema. Kuna tänaseks on asjaolud muutunud,

kaasaaitamiskohustust täidab ja tahab naasta päritoluriiki, pole põgenemisoht enam sama ja

võiks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA pole viimasest istungist (augustis)

arvates väljasaatmisega kuhugi kaugemale jõudnud, mis viitab, et ka järgneva kahe kuuga ei

toimuks midagi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. PPA on 13.09.2021 taotlustes X KPK-sse paigutamise ja seal kinnipidamise osas tuginetud

VSS § 15 lg 2 p-des 1–3 sätestatule.

5(6)

VSS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada,

kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2

võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida

kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või

nende hankimine viibib (p 3).

Kõik alused ei pea esinema üheaegselt ning mõne äralangemine ei pruugi muuta taotlust

põhjendamatuks.

6. Kohus leiab, et PPA taotluses VSS § 15 lg 2 p-le 2 tuginemine pole täna enam põhjendatud.

Selle aluse äralangemine ei mõjuta aga PPA taotluse rahuldamist.

PPA esindaja ei vaidlustanud isiku väidet, et ta on päritoluriigi saatkonnaga ühenduses olnud

pärast eelmist kohtuistungit augustis. Kohtu hinnangul ei saa seega viidatud aluse kohaldamisel

täna enam ette heita asjaolu, et varem isik dokumendi taotlust omaalgatuslikult ei esitanud ning

valetas oma nime ja kodakondsuse kohta, et takistada igati dokumenteerimist. Kohtul pole

põhjust asuda seisukohale, et isik pole täna huvitatud oma dokumendi saamisest ega aita selle

saamisele kaasa. Tema väited saatkonnaga ühenduse võtmisel ja pea igapäevasel kontakti

hoidmisel kinnitavad vastupidist.

7. Küll aga on täidetud VSS § 15 lg 2 p 3 kohaldamise eeldus. Isikule dokumendi hankimine

tema kodakondsusjärgsest riigist viibib.

PPA ei ole tegevusetu (viimati 21.06.2021 noot välisministeeriumi kaudu Alžeeria saatkonnale)

ning selle asjaolu üle vaidlus puudub. PPA ootab isiku kodakondsusjärgse riigi taga ning täna

pole veel alust asuda seisukohale, et sealt dokumentide saamine on muutunud lootusetuks ja

sellest tulenevalt pole isikut võimalik Eestist Alžeeriasse välja saata. Asjaajamise aeglus ei ole

tingitud PPA-st ega Eesti riigist. Samuti pole alust väita, et koroonaviirusest tingitud

reisimispiirangud takistaksid tagasi saatmist, kuna lennuliiklus toimub Alžeeriaga vähemalt

Prantsusmaa ja Itaalia kaudu ning teiste EL-i liikmesriikide kaudu saab tagasisaatmist

korraldada. PPA selgitas istungil, et saab ka IOM-i poole pöörduda, kui see peaks võimaldama

tagasisaatmist kiirendada.

Eraldiseisvalt see alus kinnipidamist põhjendada ei saaks.

8. Isiku puhul esineb aga jätkuvalt ka reaalne põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1; VSS § 6⁸ p 2,

5, 8, 9 mõttes) vaatamata tema kohtuistungil esitatud väitele, et ta soovib naasta Alžeeriasse või

muusse Araabia riiki ega hoia väljasaatmisest kõrvale.

Isiku väidete usaldusväärsust tuleb hinnata tema varasema käitumise kontekstis, mis ei anna

alust pidada isikut usaldusväärseks. Määruses toodud faktilised asjaolud (kahel korral Eestist

ebaseaduslik lahkumine teise EL-i liikmesriiki, mis on lahkumisettekirjutuse nõuetekohane

täitmatajätmine ja kohaldatud leebemate järelevalvemeetmete korduv rikkumine; kõigi

võimaluste kasutamine enda isiku tuvastamise ja kodakondsusjärgse riigi kindlakstegemise

takistamiseks ehk väljasaatmise takistamiseks; põhjendamatu varjupaigataotluse korduv

esitamine väljasaatmise takistamiseks; ebaseaduslik piiriületus) annavad alust järeldada

reaalset põgenemisohtu. Seega ei saa põgenemisohu märkimisväärset vähenemist möönda

pelgalt isiku paljasõnalise seletuse põhjal.

Isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus aastast 2018. Kuna PPA on isiku suhtes juba varem

kahel korral kohaldanud leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2), mis pole põgenemist

ära hoidnud, pole isiku varasema käitumise põhjal (vt kohtuotsuse asjaolud ja PPA taotlus)

6(6)

piisavalt alust uskuda, et need võiksid seekord toimida. Asjaolu, et isik on kahel korral kinni

peetud teistes EL liikmesriikides (Soomes ja Poolas, kus temalt samuti vabadus võeti) ning

Dublini menetluse tulemusel tagasi saadetud, ei taga antud isiku puhul, et ta ei katsetaks

kolmandat korda Eestist lahkumist teise Schengeni ala riiki. Varem pole dokumentide

puudumine seda takistanud ning väited soovist naasta Alžeeriasse pole veenvad, kui isik väidab

samas, et tema Alžeeriasse tagasi saatmine pole nagunii reaalselt võimalik. See viitab pigem

soovile vabaneda KPK-st ja katsetada uuesti lahkumist mõnda teise Schengeni ala riiki,

eeldatavalt Saksamaale, mida deklareeris isik varasemalt oma algse sihtpunktina. Asjaolu, et

isik soovib KPK-st välja pääseda ja saada dokument oma päritoluriigist ei anna seega

automaatselt alust järelduseks, et ta soovib lahkuda päritoluriiki, mitte jääda ebaseaduslikult

edasi EL-i. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende

kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema

ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Kinnipidamine on selleks

praegusel juhul ainus tõhus meede.

9. Kinnipidamise ebaproportsionaalsusele viitavaid asjaolusid isik istungil välja ei toonud.

Vaimse tervise probleemiga saab tegeleda KPK-s, kus on vastav meditsiinipersonal ja võimalus

saada vajadusel abi ka tõsisema vaimse tervise probleemi korral. Kohtunik selgitas seda isikule

istungil ning palus PPA esindajal edastada teave isiku väidetava terviseprobleemi osas KPK

personalile.

10. Möödunud pole ka VSS-s ettenähtud maksimaalne võimalik kinnipidamise kestus (VSS §

25 lg 2).

11. Kohus rahuldab PPA taotluse VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1

nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

12. Isiku esindaja esitas kohtuistungil taotluse tõlkida isikule kohtumääruse resolutsioon ja

põhjendused araabia keelde. Kohus käsitab seda menetlusabi taotlusena. Menetlusabi andmise

majanduslike eelduste täidetus sama isiku puhul on tuvastatud ringkonnakohtu 23.02.2021

määruses (3-21-352) ning kuna isik viibib KPK-s, pole alust arvata, et tema majanduslik seis

oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses

osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi

määramine (HKMS § 111 lg 4). Kohus rahuldab taotluse ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p

1 alusel asjas tehtava kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste araabia keelde tõlkimise

kulude kandmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/